Paspartuu pilti raamiv kartong. Perspektiiv (ladina keeles läbi vaatama, vaatlema) kujutise projitseerimine pinnale ühest, nn silmapunktist lähtuvate mõtteliste kiirtega Primaarvärvid esimese astme ehk põhivärvid: kollane, punane, sinine Rahvusromantism 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses levinud kõiki kunstiliike hõlmav kunstisuund, milles väärtustati rahvakultuuri. Realism kunstimeetod, mis püüdleb tõetruu kujutamise poole, ilma idealiseerimata ja steriliseerimata. Sekundaarvärvid teise astme ehk seguvärvid: oranz, violetne ja roheline. Skits vt. eskiis Stiil ühelaadseid vormielemente kasutav ning kindlapiirilisest terviknägemusest lähtuv kujutamisviis. Steriliseerimine vormi üldistamine, detailidest loobunud kujutusviis või mingi stiili nõuete kunstikavatsuslik rakendamine Struktuur süsteemielementide korrastatud kogum
Itaalia kujutav kunst 17. sajandil Itaalia pealinn Rooma oli barokkmaali sünnipaik. CARAVAGGIO (3) (1573-1610)saabus 1592. aastal Rooma. Ta rajas barokk-kunsti nn. naturistliku suuna ehk ülimat täpsust taotleva kujutusviisi suuna. (1) Caravaggio loomingu uudsus seisneb idealiseerimata reaalse elu kujutamises, kus poosid mõjuvad juhuslikena. Piltide tegelased ei esine vaataja suunas, vaid elavad oma elu. Kõik tegelased ja esemed olid selgete piirjoontega ja rõhutatult mahulised. (5) Ruumilisus saavutati heledusega, mis muutis teose meeleolu dramaatilisemaks. Eriline osa on valgusel, mis suundub pildi tähenduslikesse sõlmpunktidesse tavaliselt ülevalt. Valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele, mistõttu hakati rääkima ,,keldriluugivalgusest". (6)
Kogu valgus paistab Püha Peetrusele. Teoses on kasutatud tumedaid toone ning heledad toonid on tuhmid ja kulunud. Riiete värvidega ei ole rõhutatud uhkust, pigem lihtsust, mis on omane lihtrahvale. Samas on värvitoonid soojad, kuid mitte puhtad. Suurt tähelepanu on pööratud ka erinevate materjalide loomutruule kujutamisele. ANALÜÜS: Maali zanriks on religioon. Caravaggio on barokk-kunsti naturalistliku suuna rajaja. Maal on dramaatiline ning sisu on kujutatud üsna tõetruult idealiseerimata. Püha Peetruse pilk annab edasi kurbust ja jõuetust ning tema rahulik pingeasend kujutab justkui loobumist ja alistumist. Peetruse risti kandvate tegelaste poosid on rasked ja väsinud, samuti mingil moel jõuetud. Kuigi sisu on küllaltki vägivaldne, ei tekita see maal õõvastavat või eemaletõukavat tunnet. Julmus ja vägivald oleks justkui kõik möödas. Kunstnik pole kujutanud veriseid haavu ega valulikku nöoilmet või kehahoiakut. Meeleolu on dramaatiline, kuid rahulik
vaataja poole. Vaatamata ,,Ristija Johannese" ja ,,Pronksiajastu" kohesele vastuvõtule oli Rodin saavutanud kõrgema astme kuulsuse. Õpilased otsisid teda tema stuudiost ning ülistasid ta taieseid, samal ajal seades põlguse alla süüdistused vormivalamiste kohta. Kunstikogukond teadis ta nime. 3. ,,Kõndiv mees" loodud 1877-1878. Materjal pronks. Skulptuur on üsnagi realistlik, idealiseerimata, ilma käte ja peata. Rodin on keskendunud tema jaoks põhilisele: dünaamilisele poosile. See skulptuur iseloomustab Rodini karjääri viimast osa. 4. ,,Mõtleja"(vasakul) loodud 1902. Materjal pronks ja marmor. Skulptuur kujutab käsipõsakil istuvat meest kainelt mediteerimas ja võitlemas enda sees toimuvaga. Seda imagot kasutatakse tihti
tõtt väänamata. Realistlikud maalikunstnikud kasutasid stseeni elujõulise saavutamiseks erksaid värve ja kärmeid pintslitõmbeid. Kunstiakadeemiates sai looduse visandamisest lahkarvamuste allikas. Paljudes vanades akadeemiates usuti, et maalimisoskus peaks omandama vanade meistrite töid uurides ja kreeka skulptuuri ainelisi kipskujusid joonistada. Uus põlvkond realiste oli kindlalt arvamusel, et loodust tuleb visandada ilma seda idealiseerimata ja aktide jaoks tuleb algusest peale kasutada elavaid modelle. Mari-Liis Pihlak Kasutatud materjal: http://www.arheo.ut.ee/RefThomas.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Realism_%28kunst%29 Eevi End ,,Juhan Nõmmik maalija ja joonistaja" Antony Mason ,,Lääne kunsti ajalugu"
Kunstilt nõuti, et ta aitaks lahendada ühiskondlikke probleeme. Selleks pidi kunst olema võimalikult objektiivne ning andma hea ettekujutuse reaalsest elust. Realism seadis oma eesmärgiks tõsielu kujutamise. Oluline oli tõde, ilu peeti teisejärguliseks. Realistidele oli iseloomulik huvi töö ja argielu vastu, pöörati tähelepanu halvale ja koguni vulgaarsusele inimese elus. Kunstnik pidi kujutama seda, mida ta näeb ja nii, nagu näeb, ilma ilustamata ning idealiseerimata. Seega: realistlik maalikunstnik maalis maastikumaali, olustikumaali, portreed ja natüürmorti. Uued jooned saavad kõigepealt alguse maastikumaalis, esimesi maastikumaalijaid kutsutakse Barbisoni koolkonnaks. Jean Francois Millet (1814 1875) Talupoegade maalija. Kujutas talupoegi rasket tööd tegemast. 1. Viljapeade korjajad 2. Õhtupalvus Honori Doumier (1808 1879) Doumier on nn kriitilise realismi esindaja. Kriitilisteks realistideks nimetati kunstnike, kes olid
on edasi antud kahe pärslase naiivsena tunduva arutelu kaudu. Selles raamatus tõi ta kaasaegsesse Euroopasse rändama kaks noormeest Idast, ning jälgides eurooplaste harjumuspärast maailma nende pilguga, võõrast vaatepunktist, lõi vaimuka ühiskonnakriitilise panoraami. Ta suhestas Ida ja Läänet, võrdles nende ühiskonda ja kultuuri, seejuures kumbagi idealiseerimata. ,,Pärsia kirjad" on oma kaasaja valupunkte puudutav satiiriline kiriromaan Montesquieu kohandas seni eeskätt psühholoogilistes teostes kasutatud epistolaarse vormi ühiskonnavaatlusele. See kirjanduslik võte viis tsensori segadusse ja äratas lugejate huvi. Romaan põhineb kirjaniku enda päevikul. ,,Pärsia kirju" on nimetatud filosoofilise romaani
saksamaal alles 18. Saj I poolel, kui Euroopas hakkas juba levima uus stiil rokokoo. Rokokoo ja barokk stiil olid tihti väga segamine. Väljaspoolt oli ehitis barokk, seest aga rokokoo. Heaks näiteks on NEUMANN, kes kavandas WÜRZBURGI PIISKOPLOSSi. Itaalia kujutav kunst 17. Sajandil. Rooma barokkmaalis oli 2 suunda: naturalistlik ( pani aluse CARAVAGGIO) ja idealistlik( pani aluse CARRACCI ). Caravaggio uudsus seisnes selles, et ta maalis igapäevaelu seda idealiseerimata. Kompositsioon on ka uudne, inimesed pildil ei vaata enam vaataja poole, vaid on täitsa oma tegevuses, tekitades vaatajas tunde, et ta on osa pildist. Ruumilisuse tagas heletumedus. Valgus tuli ülevalt tihtilugu allapoole nim. Keldriluugivalguseks. Carravaggio tööd olid eeskujuks kogu Euroopale, sest ta käsitles usuteemat oma töödes läbi kaasaegsete inimeste hingesügavuse. Caravaggio oli aga lihtrahva jaosk sünge- nad eelistasid kirikutes näha midagi imeilusat. Seda pakkus neile
konfliktidesse laskuv, äkilise temperamendiga, järeleandmatu oma põhimõtetes. Sellise iseloomuga kaasnes ohtralt tülisid, kohtuasju ja põgenemisi solvatute eest. Üks temapoolne uus asi maalikunstis oli, et ta väidetavalt maalis oma pilte otse, ilma kavandeid ette joonistamata. Caravaggio loomingu lähtekohaks sai ümbritsev elu, eriti lihtsate inimeste kujutamine, keda ta püüdis kujutada nii, nagu ta neid nägi. Ka usulisi teemasid käsitles Caravaggio idealiseerimata, argiselt ja naturalistlikult, kutsudes nõnda esile vastumeelsuse ning sagedase tööde tagasilükkamise kirikuisade poolt. Caravaggio lisas usulistele teemadele (Peetruse kannatusloole; Pauluse pöördumisele) veenvust ja jõudu, esitades lugusid kaasaegses keeles ja igapäevaste detailidega. Pauluse pöördumine on Caravaggio maal, kus ta kujutab Paulust selili, mahapaisatuna hobuse jalge ja justkui jumala palge ette. Kuigi kuskil pole näha ei ingleid ega Jumalakoori
toetub positivismile ja materialismile. Positivism keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule (ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle). Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Taas tõusis esile teadus, s.t. reaalained ja loodusteadused. Realism kandus ka kirjandusse: * täpsus * reaalne maailm * objektiivne maailm. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Zanritest said valdavaks romaan ja novell. Realismis vaadeldakse elu tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi. Romantismist eristab realismi kindel seos vastava ajastu (peamiselt autori kaasaja) ja ühiskonnaga, samuti sündmuste loogiline esitus ja ajaloolise tõe taotlemine. Realismi isaks loetakse Balzac. Tema tegelased on tegutsejad, võitlejad. Tema teostes on tohutud detailid. Realismi tippteoseks loetakse Flaubert'i "Madame Bovary". Realismi põhimoto: ilus on vaid tõde. Kriitiline realism Kriitiline realism on ühiskonda arvustav realism
vältimine, väärikus ja peen salongistseene, karjaseelu, frivoolseid kompositsioon tasakaalukas, seda, mida ta näeb, tehes maitse, IDEALISTLIKKUS, motiive mütoloogiast. Mütoloogia- sümmeetriline, teatraalsed poosid, seda ilustamata ja rahu, tasakaal, reeglipärasus ainestel piltidel kujutasid kunstnikud tagaplaanil väga vähe detaile, huvipuudus idealiseerimata, huvi argielu modelle Olümpose jumalatena. koloriidi suhtes vastu NICOLAS POUSSIN - ANTOINE WATTEAU - Ärasõit JAQUES LOUIS DAVID - Horatiuse JEAN FRANÇOIS MILLET - Bakhanaal, Flora triumf, Kythera saarele, Gilles, Gersain'i silt, vanne, Tapetud Marat, Sabiinitarid, Viljapeade korjajad,
Tagajärjetult pöördub ta enda seniste meessõprade poole abisaamiseks, et takistada oma varanduse oksjonile sattumist. Lõplikult pettununa kõigest ja kõigist leiab Emma Bovary väljapääsu vabasurmas. Sügavamas mõttes on teos aga romantiliste unelmate ja tuima argielu igavese konflikti klassikaline jäädvustus. Realism kandus ka kirjandusse: * täpsus * reaalne maailm * objektiivne maailm. Realismis vaadeldakse elu tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi. Romantismist eristab realismi kindel seos vastava ajastu (peamiselt autori kaasaja) ja ühiskonnaga, samuti sündmuste loogiline esitus ja ajaloolise tõe taotlemine. Realismi tippteoseks loetakse Flaubert'i "Madame Bovary". süngus(ei usu enam siirust, puhtust)->pessimism, üksindus, sügavus 19. sajandi teine zanr: Stevenson, Kummaline lugu dr. Jekyllist ja hr. Hyde`ist Alateadvuse mõistmine, igas ühes on nii head kui halba
Realismilt nõuti, et ta aitaks lahendada ühiskondlikke probleeme. Selleks pidi kunst olema võimalikult objektiivne ning andma hea ettekujutuse reaalsest elust. Realism seadis oma eesmärgiks tõsielu kujutamise. Oluline oli tõde, ilu peeti teisejärguliseks. Realistidele oli iseloomulik huvi töö ja argielu vastu, pöörati tähelepanu halvale ja koguni vulgaarsusele inimese elus. Kunstnik pidi kujutama seda, mida ta näeb ja nii, nagu näeb, ilma ilustamata ning idealiseerimata. Seega: realistlik maalikunstnik maalis maastikumaali, olustikumaali, portreed ja natüürmorti. Uued jooned saavad kõigepealt alguse maastikumaalis, esimesi maastikumaalijaid kutsutakse Barbisoni koolkonnaks. Nad loobusid väljamõeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest ja hakkasid maalima ainult seda, mida nad enda ümber nägid. Nende meelest oli kunstis kõige tähtsam tõde, s.o objektiivse tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine. Loodusest võtsid nad piltide üksikasjad,
· Jõuga ähvardamist · Näivust ( Eksam on väga lihtne ja pärast paneb poolele E'd ja ülejäänud saavad F) · Vajadusel sõna murdmist. Tema arvates on valitsejal kasulikum olla kardetum. Tema arvates parim riigivorm on vabariik. Ideaalse valitseja prototüüp: · Kaval · Auahne · Hoolimatu · Kirglik olupoliitik Cesare Borgia. Teda kiideti et ta rääkis ausalt poliitikast ilma silmakirjatsemata ja ütles kuidas poliitikast reaalselt tehakse ilma idealiseerimata. Laideti selle ees, et näitas kuidas riukaliku kõlblusetu ja manipuleeriva poliitikaga võimul püsida Rene Descartes (1696-1650) Voltaire Prantsuse valgustusfilosoof. Õige nimi on Aruett ( häälda: Aruee). Sündis Pariisis. Isa oli notar kinnitas dokumente. Voltaire õppis Jesuiitide kolleegiumis. Voltaire sattus Bastille'i kindlustusvanglasse pilkekirjutiste tõttu. Voltaire tutvus pagenduses, Inglismaal olles Isaac Newtoni ja John Lock'iga.
Realism 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg, aga peagi romantismist tüdineti. Romantismile vastukaaluks kujunes välja realism. Realism kirjandusvooluna valitses 1830-1870. Realism toetub positivismile ja materialismile.Taas tõusis esile teadus, s.t. reaalained ja loodusteadused. Realism kandus ka kirjandusse: * täpsus * reaalne maailm * objektiivne maailm. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Zanritest said valdavaks romaan ja novell. Realismis vaadeldakse elu tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi. Romantismist eristab realismi kindel seos vastava ajastu (peamiselt autori kaasaja) ja ühiskonnaga, samuti sündmuste loogiline esitus ja ajaloolise tõe taotlemine.Realismi isaks loetakse Balzaci. Tema tegelased on tegutsejad, võitlejad. Tema teosed on tohutult detailised.Realismi tippteoseks loetakse Flaubert'i "Madame Bovary".Realismi põhimoto on: ilus on vaid tõde. Draama ja romaan 19.saj-20.saj vahetus
Francisco Goya (1746-1828) 19.saj realism Prantsusmaa Maalikunst: otsene ümbrus, tõsielu kujutamine, Maalikunst: keskpaik võltsimatu, asjalik ja objektiivne kujutamine, Jean François Millet (1814-1875) maaliti nähtut seda ilustamata ja idealiseerimata, Gustave Courbet (1819-1877) paljastav, kriitilis-pessimistlik, jõuline, raskepärane, kurvameelne 20.saj impressionism Prantsusmaa Maalikunst: muljete maalimine, valguse ja õhu Maalikunst: maal, kaob täpseid kontuuri toonitav joonistus, Édouard Manet (1832 1883)
positivismile ja materialismile. Positivism keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule (ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle). Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Taas tõusis esile teadus, s.t. reaalained ja loodusteadused. Realism kandus ka kirjandusse: * täpsus * reaalne maailm * objektiivne maailm. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Zanritest said valdavaks romaan ja novell. Realismis vaadeldakse elu tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi. Romantismist eristab realismi kindel seos vastava ajastu (peamiselt autori kaasaja) ja ühiskonnaga, samuti sündmuste loogiline esitus ja ajaloolise tõe taotlemine. Realismi isaks loetakse Balzac. Tema tegelased on tegutsejad, võitlejad. Tema teostes on tohutud detailid. Realismi tippteoseks loetakse Flaubert'i "Madame Bovary". Realismi põhimoto: ilus on vaid tõde. Kriitiline realism Kriitiline realism on ühiskonda arvustav realism
Realismile kui kirjandussuunale on omane stabiilsus, kord, argipäevasus, kõrvale jäävad suured igavesed väärtused ja idealistlikud unistused. ,, Tõtt, karmi tõtt". Realism kirjandusvooluna valitses 1830-1870. Realism kandus ka kirjandusse: * täpsus * reaalne maailm * objektiivne maailm. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Zanritest said valdavaks romaan ja novell. Realismis vaadeldakse elu tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi. Romantismist eristab realismi kindel seos vastava ajastu (peamiselt autori kaasaja) ja ühiskonnaga, samuti sündmuste loogiline esitus ja ajaloolise tõe taotlemine. Realismi isaks loetakse Balzac. Tema tegelased on tegutsejad, võitlejad. Tema teostes on tohutud detailid. Realismi tippteoseks loetakse Flaubert'i "Madame Bovary". Realismi põhimoto: ilus on vaid tõde. Kriitiline realism Kriitiline realism on ühiskonda arvustav realism
Mehhaanilised võnkumised ja lained, akustika. · Üldist võnkumistest, harmoonilised võnkumised. o Võnkumisteks nimetatakse mingi suuruse perioodilist muutumist tasakaalulise või keskmise väärtuse ümbruses. o Mittesumbuv võnkumine kui võnkumise ulatus protsessi käigus ei muutu, nimetatakse võnkumist mittesumbuvaks. o Omavõnkumised e vabad võnkumised. Välismõju on ühekordne, süsteem võngub iseseisvalt, idealiseerimata juhul sumbuvalt. o Sundvõnkumised toimuvad muutuva välisjõu toimel nt puuladva võnkumine tuule mõjul. o Ise- ehk autovõnkumised võnkuv süsteem reguleerib ise sobivalt välismõju toimimist nt ,,pommidega" kell. o Kaalutu, venimatu niidi otsa riputatud masspunkti nimetatakse matemaatiliseks pendliks. o Harmooniliteks nimetatakse mittesumbuvaid võnkumisi, mille hälve on
Realism 1830-1900. Tähendas eelkõige vastuseisu romantismile, kuid tegelikult põimusid mõlemad kirjandusnähtused. Realism toetub positivismile ja materialismile. Keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule, ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle. Kõige oleva aluseks on mateeria, pole olemas mingit vaimu. Taas tõusis esile teadus- reaalained, loodusteadused. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Elu vaadeldakse tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi. Realismi põhimoto- ilus on vaid tõde. Huvituti just kaasajast, lähemast ümbrusest, tavalistest inimestest ja argielust. Kunstnikud püüdsid kõike edasi anda loomutruult, ilma ilustamata. Kapitalism- tootmisviis, mis sündis feodalismi rüppes, kapitalismi arengus kaks ajajärku- monopoliseerimine ja monopolostlik ajajärk. Positivism- tunnistas vääraks või mõttetuks palju senise filosoofia
valgustusfilosoofias üldse. Romantism avaldus kõige selgemalt maalikunstis. Romantikud tundsid huvi eksootilise ja tundmatu vastu, pakkusid huvi loodusrahvad. Väga populaarne oli maastikumaal. *Realism: Laiemalt mõeldakse selle suuna all looduslähedast kunsti üldse, näiteks renessansskunstnikud maalisid realistlikumalt kui gooti meistrid. Realistid nõudsid looduse asjalikku ja objektiivset kujutamist: kunstnik peab maailma ainult seda, mida ta näeb, tehes seda ilustamata ja idealiseerimata. Kõigepealt ilmnes realism maastikumaalis. Ka vene kunstiajaloos on tähtsat osa mänginud realistid, keda nimet. Peredviznikuteks. Kuulsaim vene realist Ilja Repin. Kunstnikud olid lihtsalt mures oma kodumaa suure viletsuse pärast ja see kajastus nende teostes, mille ühiskonnakriitika oli ründavam ja sisu sügavam ning mitmekihilisem kui Läänes. *Impressionism: Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Uus generatsioon leidis, et
Tulenevalt kasutatavast valuutakomitee süsteemist puudus Eestil praktiliselt võimalus keskpangapoliitika teostamiseks. Sellist monetaarsüsteemi ei kutsuta ilmaasjata hullusärgiks, monetaarset siputusruumi ju pole. Meie osaks jäi suuresti eespool nimetatud määrajate vahel sobivama trajektoori leidmine. Eesti majanduspoliitika lähtus algusest peale eeldusest, et meie eesmärgiks on astumine Euroopa Liitu. Idealiseerimata seda majandusühendust, ei oleks me saanud ka kõige suurema soovi korral jääda Venemaa ja laieneva Euroopa Liidu vahele. Eesti ühinemine Euroopa Liiduga pakub meile poliitilist kaitset ning suhteliselt kiiret ja stabiilset majanduslikku arengut. 40. Euroopa Liitu astumise vastaste klassifikatsioon Nn "eurodebatt" näitas, et Euroopa Liitu astumise vastased jagunesid laias laastus kuude kategooriasse.
Tulenevalt kasutatavast valuutakomitee süsteemist puudus Eestil praktiliselt võimalus keskpangapoliitika teostamiseks. Sellist monetaarsüsteemi ei kutsuta ilmaasjata hullusärgiks, monetaarset siputusruumi ju pole. Meie osaks jäi suuresti eespool nimetatud määrajate vahel sobivama trajektoori leidmine. Eesti majanduspoliitika lähtus algusest peale eeldusest, et meie eesmärgiks on astumine Euroopa Liitu. Idealiseerimata seda majandusühendust, ei oleks me saanud ka kõige suure-ma soovi korral jääda Venemaa ja laieneva Euroopa Liidu vahele. Eesti ühinemine Euroopa Liiduga pakub meile poliitilist kaitset ning suhteliselt kiiret ja stabiilset majanduslikku arengut. Ka Eesti majanduspoliitika mitteprotektsionistlik iseloom on olnud suuresti determi-neeritud. Protektsionistlike vahendite suur puudus seisneb selles, et nad konserveerivad olemasoleva
põnevaim. Ta mõtiskleb surmast ja vanadusest ja kasutab muinasjutumotiive, ütleme, et tema luule on neist enim mõistetav ka meie praeguses, nüüdisaegses kontekstis. Kolumbi teemad ja laad on veidi eksalteeritud, hümnilikus, jutluslikus võtmes esitatud sissevaated suurtesse, tähtsatesse ja valusatesse rahvuslikesse teemadesse, temas on mingit gustavsuitsulikku paatost. Ja Baskiirimaal sündinud külakooliõpetajast Rafit Min kujutab külaelu ilma seda rahvusromantiliselt idealiseerimata, sest, jah, ta elab külas. Siin on säherdust maakeskkonna ilu, loomakujundeid ja looduslüürikat. Kuigi need on teemadelt ja laadilt üsna kokkusobimatud, hakkab kas või vaid neid kolme valikkogu vaadeldes mingi soomeugriline üldistusmasin siiski tööle, tuleb ilmsiks too melanhoolia, oma maa ja maatuse, keele ja keeletusega seotud olu. Ja kultuurikandja kohustus ning taak, mis neist tekstidest vastu vaatab... Teadlikkus oma rollist identiteedi ja mälu säilitajana.
Elutarkuse võti missugune peab naine olema. Neljandas rmts algab merereis. (võrdluseks - Sarnane nagu Gulliveri reisid). Maadeavastus taustaks kindlasti. Tohuvabohhu saared; saar, kus elab vorstipidaja. Paavstipooldajate saar, paavstivastaste saar. Oraakel annab küsimusele vastuse alustades ,,Joo!". Sellega teos lõppeb. R filosoofia teos algab ja lõppeb samamoodi. Renessanssis loodust idealiseeriti, Rabelais näitab ürgset loodust seksuaalsuses, idealiseerimata. Seda ürgsust ei olnud enne keegi nii võimsalt esile toonud. Keelekõiksus on elukõiksuse sümbol. Räme rahvalik keelepruuk kõrvuti haritud keelepruugiga, mütoloogilise keelega. Einevad keeletasandid kokku panud. Neologismid segamini arhaismidega. Ei ole korrapärast kirjavahemärkide kasutust. Sujuv üleminek ainult komadega. Otsekõnet varasemates variantides ei ole. Hilisemates tõlgetes korrapärastatud. Oluline moment, sest Rabelaisle ei ole ligilähedast autorit
Positivism – keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule (ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle). Materialism – kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Taas tõusis esile teadus, s.t. reaalained ja loodusteadused. Realism kandus ka kirjandusse: täpsus, reaalne maailm, objektiivne maailm. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Žanritest said valdavaks romaan ja novell. Realismis vaadeldakse elu tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi. Romantismist eristab realismi kindel seos vastava ajastu (peamiselt autori kaasaja) ja ühiskonnaga, samuti sündmuste loogiline esitus ja ajaloolise tõe taotlemine. Realism ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine, sotsiaalsete olude kriitika kriitiline realism. Realismi esindajaid: Flaubert, Tolstoi, Dostojevski, Zola, Dickens, Balzac, Tammsaare, Vilde, August Alle. Realismi isaks loetakse Balzaci (”Isa Goriot”)
annaabi.ee 
