Näidendi algteksti autor on Moliére ja keskseks tegelaseks on inimeste vihkaja Alceste, kes vihkab inimeste pahesid, peenutsemist ja ülimat viisakust seltskonnas viibides. Tema ideaalideks on ausus ja otsekohesus. Ta armub seltskonnadaami Céliméne'i, kes esindab kõike seda, mida Alceste ei suuda taluda. Lavastus algab Alcaste'i ja tema sõbra Philinte dialoogiga, kus Alcaste kirub inimkonda maa alla nende harjumuste ja käitumise pärast. Céliméne'il on aga austajaid rohkem kui Alcaste, on veel Oronte ja kaks markiid: Acaste ja Clitandre. Céliméne otsustab hoida mitut rauda tules ja avaldab kõikidele meestele armastust. Ta keerutab meestega ringi ja
Sissejuhatus Ajaloo jooksul on paljud rahvad loonud kangelasi, kes oleks rahva ideaalideks. Need kangelased on tavaliselt suured, tugevad, samas ka targad ja tarmukad võitlejad. Rahvad võtavad neid kangelasi kui kaitsjaid ja on nende üle uhked. Eesti rahvuskangelane Kalevipoeg oli osav, jõuline, nutikas, kes lahendas probleeme kasutades oma jõudu ja mõistust. Kalevipoeg sai Eesti kangelaseks, kuna enamik eestlasi soovis oma iidoliga samastuda. Kuid lugedes "Kalevipoeg", mõistsin et ma ei saa väärtustada Kalevipoega hea eesti vägilasena.
terviksüsteem, mis tugevdab elujõudu ja tervist, võimaldab eneseteostust ja vaba avatud suhtlemist, kujundab sportlik-aatelist ellusuhtumist teenides rahva heaolu ja elukvaliteedi tõusu. Vaimsus ja kultuursus, humanism ja isamaa-armastus, karskus, edupüüdlikkus, ausus, loovus ja töökus on aated, mida spordis järgida ja mida sport peab aitama kujundada. Aus mäng ja sportlikult väärikas käitumine ning olümpiaideede respekteerimine jäägu sportliku kasvatuse ideaalideks alati ja kõikjal. Sport kasvatab ja järgib säästva arengu põhimõtteid. Eestis on igal inimesel sõltumata vanusest, soost, rahvusest, tõekspidamistest, päritolust, vähmustesse kuuluvusest, varanduslikust seisundist või mõnest muust tunnusest õigus osaleda spordis. Iga teotahteline inimene tahab midagi ära teha, midagi osata, saavutada. Kordaminekud, edu või ka teatud tasemel püsimine parandab enesetunnet, tõstab eneseusku ja tiivustab, aitab
terviksüsteem, mis tugevdab elujõudu ja tervist, võimaldab eneseteostust ja vaba avatud suhtlemist, kujundab sportlik-aatelist ellusuhtumist teenides rahva heaolu ja elukvaliteedi tõusu. Vaimsus ja kultuursus, humanism ja isamaa-armastus, karskus, edupüüdlikkus, ausus, loovus ja töökus on aated, mida spordis järgida ja mida sport peab aitama kujundada. Aus mäng ja sportlikult väärikas käitumine ning olümpiaideede respekteerimine jäägu sportliku kasvatuse ideaalideks alati ja kõikjal. Sport kasvatab ja järgib säästva arengu põhimõtteid. Eestis on igal inimesel sõltumata vanusest, soost, rahvusest, tõekspidamistest, päritolust, vähmustesse kuuluvusest, varanduslikust seisundist või mõnest muust tunnusest õigus osaleda spordis. Iga teotahteline inimene tahab midagi ära teha, midagi osata, saavutada. Kordaminekud, edu või ka teatud tasemel püsimine parandab enesetunnet, tõstab eneseusku ja tiivustab, aitab
Kuidas suhtub James „tavaliste inimeste tavalisse elusse“? James arvas, et otsis nii väga erilist kangelaslikkust, et ei märganud tõelist kangelaslikkust: tavalisi inimesi tavalises elus. James mõistis, et kujutles kangelaslikkust kui midagi erakordset. Ta tajus, et kangelasi ei tule otsida sõdadest, vaid kõikjalt: raudteesildadelt, hoonetest.. (kõik erinevad töölised on omamoodi kangelased). Tavalised inimesed ongi meie kangelased. Mida peab James „sisemisteks ideaalideks“? Sisemised ideaalid on teiste inimeste elus need saladused, milleni me peaaegu kunagi tungida ei suuda, ehkki midagi inimeses võib meile sageli märku anda, et need on olemas. Sisemiseks ideaaliks võib olla enda proovile panemine, kaasatundva arusaama arendamine kaasinimeste suhtes, ideaalid, mis seotud partneri ja lastega, klassitruudus. Inimestel erinevad sisemised ideaalid. Miks ei püstitata James’i arvates mälestusmärke metrooehitajatele?
Ars-Nova koolkond tekkis 14 saj. renessansse künnisel. Hakkasid oluliseks pidama loojaisikut. Neil oli täielik noodikiri, kasutati erinevaid meetrumeid. Muusika keskajal Kuna keskajal oli väga suur võim kirikul siis oli suurem osa tollasest muusikast vaimulik. Jumalateenistuste ajal esitatav muusika pidi olema karge ja ebamaine, et luua kujutust paradiisi inglikooridest. Keskaegse ühiskonna ideaalid erinesid täielikult antiiksetest: kui antiikajal oli ideaalideks inimese füüsiline välimus ja kõiksugu maiste hüvede nautimine siis keskaegne eluideaal kujutas inimest, kes veedab oma aega piiblit uurides, selle tõdesid levitades ja palvetades. Muusikas oli iluideaaliks vaimulik saateta koorilaul, mida jumalateenistusel esitas kloostrite laulukoolides õppinud munkade koor. Mitmete sajandite vältel oli vaimulik koorilaul ühehäälne. Lauldi laule, mis olid hakkanud levima juba Vanast-Roomast alates. Need laulud olid nukra varjundiga
Ent tema see seisis tema ees töötavate klasside igapäevaelus. Ta tajus, et kangelasi ei tule otsida sõdadest. Kangelasi tasub otsida kõikjalt: raudteesildadelt, hoonetest, jne. Äkitselt tundis James sümpaatiat täiesti tavaliste inimeste elude vastu. Ta pidas vooruseks töökust, sest mitte ükski teine voorus pole niivõrd ehtne. Kangelased ongi meie ümber-täiesti tavalised inimesed. Mida peab James ,,sisemisteks ideaalideks"? James peab sisemisteks ideaalideks teiste inimeste eludes olevaid saladusi, milleni me põhimõtteliselt mitte kunagi tungida ei suuda, kuigi midagi inimeses võib meile tihti teadvustada nende olemasolu. Enda proovile panemine, kaasatundva arusaama arendamine kaasinimeste suhtes, ideaalid mis on seotud naise ja lastega, ning kahtlemata oli paljudel ideaaliks klassitruudus. Ühtset vastust ei olegi. Mida rohkem inimesi, seda rohkem erinevaid ideaale. Ideaal peaks olema intellektuaalselt mõistetav
tulemuseks kasu kõigile 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) loomupärasest sotsiaalsusest ja omakasupüüdmatust armastusest looduses valitseb harmoonia enda ja teiste eest hoolitsemine mille aluseks on armastus inimene kui loomupäraselt sotsiaalne naudib seltskonda armastuse laiendamine kaasinimestelt riigile riik peab olema hea ning tema aluseks peab olema kodanike armastus riigi vastu sellised riigid ei sõdi, vaid austavad üksteise õigusi ideaalideks üleüldine inimarmastus, inimkonna sõprus üksikisikute vahelise armastuse lätteks teise voorus harmooniline isiksus ühendab enesekeskse seksuaaltungi ja teisele suunatud hingelise armastuse ei ole vastuolu universaalse inimarmastusega eesmärgiks on universaalne harmoonia Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest iga inimene on kordumatu indiviid ideaal oma ainulaadsete eelduste väljaarendamine armastus on selle tulemus ja tingimus
sotsiaalsusest ja omakasupüüdmatust armastusest Looduses valitseb harmoonia: enda ja teiste eest hoolitsemine , mille aluseks on armastus. Inimene on loomupäraselt sotsiaalne, sest ta naudib seltskonda . Armastus saab laieneda ka kaasinimestelt riigile. Selle tingimuseks peab olema ,,hea" riik: aluseks ei tohi olla mitte hirm, vaid kodanike armastus riigi vastu (patriotism). Sellised riigid ei sõdi, vaid austavad teiste õigusi ning arvestavad kodanikega. Ideaalideks on ,,üleüldine inimarmastus" või ,,inimkonna sõprus". Epikuurlased 4. Epikuurlased õnnest Ainus tõeline hüve on nauding (vastandina valule). Õnn ei ole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne ataraxia -, mis seisneb valu ja vaimse rahutuse puudumises. Ataraxia on mõõdetamatu suurus seda kas on või seda pole. Taoline seisund saavutatakse vaid vooruste läbi, mille eelduseks on head sõbrad ning ihade ja ootuste piiramine, et vältida pettumusi
James mõistis, et kujutles kangelaslikkust kui midagi erakordset. Ta tajus, et kangelasi ei tule otsida sõdadest, vaid kõikjalt: raudteesildadelt, hoonetest.. (kõik erinevad töölised on omamoodi kangelased). Ta mõistis, et kangelaselu ei peaks idealiseerima. Ühtäkki tundis ta suurt sümpaatiat tavaliste inimeste tavalise elu vastu: pidas vooruseks töökust. Ükski teine voorus ei ole nii ehtne. Tavalised inimesed ongi meie kangelased. · Mida peab James ,,sisemisteks ideaalideks"? Sisemised ideaalid on teiste inimeste elus need saladused, milleni me peaaegu kunagi tungida ei suuda, ehkki midagi inimeses võib meile sageli märku anda, et need on olemas. Sisemiseks ideaaliks võib olla enda proovile panemine, kaasatundva arusaama arendamine kaasinimeste suhtes, ideaalid, mis seotud partneri ja lastega, klassitruudus. Inimestel erinevad sisemised ideaalid. · Miks ei püstitata James'i arvates mälestusmärke metrooehitajatele?
Delaware: koloonia staatus 1703 7. New Jersey · Hollandlaste ja rootslaste järel saabuvad piirkonda inglased 1664 · Puritaanide ja kveekerite ala 8. Pennsylvania · asutaja William Penn sai kuningalt volikirja (omandiõiguse) koloonia asutamiseks 1682 · Kveekerite koloonia: tagakiusamise ohvrid mh Uus-Inglismaal · Penn (aadlik, Oxfordi kasvandik) tegutses esialgu jutlustajana mh Hollandis ja Saksamaal · Kveekerite lahkusk tekkis Inglismaal 1650. aastatel: ideaalideks võrdsus, rahu, vägivalla vastasus, tagasihoidlik elu kollektiivis · Vaidlustasid sotsiaalse hierarhia (keeldusid vandetõotusest andmisest ja maksude maksmisest) ja radikaalsed demokraadid (naiste ja indiaanlaste õigused, orjuse vastased) ja patsifism (passivne vastupanu) ja usuline sallivus (ahvatleb mh baptiste) · Penn rajab Philadelphia (,,vennaliku armastuse linna"): 1776 PA keskus ja suurim linn (40 000)
2) Kuidas suhtub James „tavaliste inimeste tavalisse elusse“? James nägi „tavaliste inimeste tavalistes eludes“ teatud heroilisust. Ta austab „tavalisi inimesi“ ja peab neid kangelasteks, leides et nende igapäevane töökus on inimloomuse vaatemäng. Ei tuletõrjuja, arst ega ehitaja tee oma tööd mingi auhinna saamise või suurema tunnustuse nimel, ta lihtsalt teeb seda. 3) Mida peab James „sisemisteks ideaalideks“? „Sisemisteks ideaalideks“ peab James inimese varjatud leplikkust elu üle sellisena nagu ta on - täis kannatusi, raskusi, kurjust ja lõppedes paratamatu surmaga. Need „ideaalid“ ongi tegelikult hea otsimine mitte just kõige soodsamast olukorrast, enese proovilepanek, kogemuste ihkamine ja soov neist õppida, teiste suhtes kaastunde arendamine, naise või lastega seotud ideaalid jne. 4) Miks ei püstitata James’i arvates mälestusmärke metrooehitajatele?
Tema jaoks on kangelased just need tavalised inimesed, kes töötavad kaubarongidel, laevatekkidel, kaevandustes jne. Ta mõistis, et ilma tavaliste inimesteta ei oleks linnad pooltki nii hillagavad ja suursugused, kui nad on. Tema arvates tuleks just neile, tavalistele inimestele püstitada ausambad. Ta nentis ka seda, et tavalised inimesed ei kaeble kunagi, vaid mõistavad elu mõtet ning on üliõnnelikud ka siis, kui neil on kõik käest võetud. 3. Mida peab James ,,sisemisteks ideaalideks"? "Sisemised ideaalid" on Jamesi arvates see, kui inimene tunneb elust rõõmu ja lepib sellega hoolimata kõigest halvast ning katsumustest, mis saatus tema teele viskab. Samuti peab ta sisemiseks ideaaliks seda, kui inimene märkab ühe asja mitut külge näiteks seda, et mõni halb olukord mitte ei murra inimest, vaid paneb ta proovile, tänu millele ta karastub ning muutub targemaks ning tugevamaks (see, mis ei tapa, teeb tugevaks). 4
▪ “Kultuuriajaloo esmane ülesanne on morfoloogiliselt mõista ja kirjeldada kultuure nende erilises ja tegelikus käigus.” Huizinga: “Kultuuriajaloo objektid on kultuuri mitmekesised vormid ja funktsioonid, nagu neid võib välja lugeda rahvaste ja sotsiaalsete rühmade ajaloost, nagu nad tihenevad kultuurikujudeks, motiivideks, teemadeks, sümboliteks, ideedeks, ideaalideks, stiilideks ja tunneteks.” ▪ Ajaloo jaotamine perioodideks on teisejärguline ja meelevaldne tegevus. • Mõju: ◦ Huizinga vahetu akadeemiline mõju kodumaal oli piiratud, ent võrdlemisi kiirelt saabus rahvusvaheline tuntus (tõlked, esinemised jms). Eluajal suurim tuntus pigem avaliku intellektuaalina. ◦ Huizinga avas ridamisi uusi perspektiive kultuuriajaloos, mis inspireeris oluliselt
aidata teistel (sh võõrastel inimestel) saavutada nende omi vahetada asju ja teeneid. Ühiskondlik tööjaotus tuleneb omakasupüüdlikust valgustatud enesearmastusest. 5. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) loomupärasest sotsiaalsusest ja omakasupüüdmatust armastusest Inimene on loomupäraselt sotsiaalne, naudib seltskonda. Armastus laieneb ka riigile aluseks mitte hirm, vaid kodanike armastus riigi vastu ehk patriotism. Ideaalideks "inimkonna sõprus" või "üleüldine inimarmastus". Üksikinimestevahelise armastuse läte on teise inimese voorus. Harmooniline isiksus: ühendab enesekeskse seksuaaltungi ja teisele suunatud hingelise armastuse ühes objektis. 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest Iga inimene on kordumatu. Ideaal: oma ainulaadsete eelduste väljaarendamine. Armastus on selle tingimus ja tagajärg. Hegel: iga inimene on iseenda mõõt, kordumatu indiviid
kõrvaltvaatajana. Kangelaslikkust oli ta suutnud kujutleja üksnes sellisena nagu seiklusromaanides kirjeldatakse. Tegelikult oli too kangelaslikkus seisnud tema ees iga päev - rasket tööd rügavates lihtinimestes; inimestes, kes töötasid kaubarongidel, laevatekkidel, kaevandustest jne. Niipea, kui James seda mõistis, täitis teda enneolematu sümpaatialaine tavaliste inimeste tavalise elu vastu. 3. Mida peab James ,,sisemisteks ideaalideks"? Niisugused ideaalid teiste inimeste elus kuuluvad nende saladuste hulka, milleni me peaaegu mitte kunagi tungida ei suuda, ehkki miski võib meile inimeses märku anda, et need on olemas. Taoliseks ideaaliks võib olla enda proovile panek, kaasatundva arusaamise arendamine teiste inimeste suhtes, klassitruudus või ideaalid, mis on seotud naise, lastega. 4. Miks ei püstitata James'i arvates mälestusmärke metrooehitajatele? Tavalise töölise elu
o Tema hinge täitis enneolematult suur sümpaatialaine tavaliste inimeste tavalise elu vastu. Hakkas paistma, et rakkus käte ja tolmuse nahaga voorus on ainus piisavalt ehtne ja eluline voorus, millega arvestada. Kõik muud voorused poseerivad; ükski pole nõnda absoluutselt ebateadlik ja lihtne ning autasustamise ja tunnustuse suhtes hoolimatu nagu see Mida peab James ,,sisemisteks ideaalideks"? o Mingid ,,suuremad eesmärgid", ettekujutus kuidas asjad peaks olema ideaalses maailmas, kuidas see inimene peaks ideaalis käituma. [nt perega seotud, misjonärid...]. See kui inimene suudab märgata asjade teisi külgi. See, kui inimene näeb head vaesuses ja kannatustes ja teistes üldsuse meelest halbades asjades. o Sisemised ideaalid teiste inimeste elus kuuluvad nende saladuste hulka, milleni
loomupärasest sotsiaalsusest ja omakasupüüdmatust armastusest Looduses valitseb harmoonia: enda ja teiste eest hoolitsemine , mille aluseks on armastus. Inimene on loomupäraselt sotsiaalne, sest ta naudib seltskonda . Armastus saab laieneda ka kaasinimestelt riigile. Selle tingimuseks peab olema ,,hea" riik: aluseks ei tohi olla mitte hirm, vaid kodanike armastus riigi vastu (patriotism). Sellised riigid ei sõdi, vaid austavad teiste õigusi ning arvestavad kodanikega. Ideaalideks on ,,üleüldine inimarmastus" või ,,inimkonna sõprus". 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest Herder on öelnud, et iga inimene on iseenda mõõt, eriline talle omaste meeleliste tunnete kooskõla. Ideaal: oma ainulaadsete eelduste väljaarendamine Armastus: selle tulemus ja tingimus 8 · Friedrich Schlegel, Ideed (1801): ainult läbi armastuse ja armastusest
põhjusek oli ilmselt headuse ja tarkuse ja kõige positiivse üleküllus. Selle sees on kõik inimesele võõras. 2. Kuidas suhtub James „tavaliste inimeste tavalisse elusse“? Jamesi valdas pärast koosolekukeskusest naasmist ja tavalisi töötavaid inimesi nähes, suur sümpaatia tavalise inimese vastu. Jamesi arvates ei tuleks püstitada ausambaid mitte kindralitel vaid just tavalistele lihttöölistele kelle najal kogu ühiskond püsib. 3. Mida peab James „sisemisteks ideaalideks“? Jamesi arvates on sisemine ideaal lihtsa inimese õnnelikus, olenemata sellest, et ta kannatab. Olles seejuures ilma jäänud kõigest, mis tal on. Või tehes rasket tööd. Olenemata kõigest sellest on ta veel ka aus ja lahke oma ligimeste suhtes, olles seejuures söömata ja näljas. 4. Miks ei püstitata James’i arvates mälestusmärke metrooehitajatele? 10 Tööline kannatab oma igapäeva tööd tehes pikki ületunde ja selja valu
· Looduses valitseb harmoonia: enda ja teiste eest hoolitsemine, aluseks armastus · Inimene on loomupäraselt sotsiaalne: nauding seltskonnast · Armastuse laiendamine kaasinimestelt riigile · Tingimus: riik peab olema "hea": aluseks mitte hirm, vaid kodanike armastus riigi vastu (patriotism). Vabariik: kodanikud valitsevad end ise · Sellised riigid ei sõdi, vaid austavad teiste õigusi · Ideaalideks "üleüldine inimarmastus" või "inimkonna sõprus" · Aristotellikud, stoitsistlikud, platonlikud, pauliinlikud elemendid põimuvad augustiinlike vastu · 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest · Ideaal: oma ainulaadsete eelduste väljaarendamine · Armastus: selle tulemus ja tingimus · Friedrich Schlegel, Ideed (1801): ainult läbi armastuse, ja armastusest teadlikkuse läbi saab inimesest inimene
tehes higi ning proovile on pandud nende kannatlik vastupidavus. Just tavainimeste vastu tundis James sümpaatiat, ta nägi töö- ja tavainimeste puhul võib rääkida puhtast voorusest. Ta suhtub neisse aukartuse ning lugupidamisega. Ta imetles nende leplikus, nende alandlikkust, tehes oma tööd ning täites ühiskonna poolt neile pandud kohustusi. Nende õlgadel on suur vastutus- hoida töökorras tervet ühiskonda. 79. Mida peab James ,,sisemisteks ideaalideks"? Sisemine ideaal on midagi sellist, mis sõltub tema kandjast. Kunagi ei saa teine inimene kellegi sisemisi ideaale lõpuni teada saada ega uurida, me ei saa isegi kindlad olla, et need eksisteerivad. Sama asja tegevatel inimeste ideaalid võivad olla hoopis erinevad. Sisemised ideaalid on need, mille nimel me midagi teema, mida peame elus tähtsaks ning mida soovime saavutada. Ideaalide kaudu püüeldakse millegi uue ning parema poole. Ideaal peaks olema intellektuaalselt mõistetav. 80
romaanide halb mõju, tuleb selgemalt eristada ajalooteadust ajalookirjandusest). 4) "Kultuuriajaloo esmane ülesanne on morfoloogiliselt mõista ja kirjeldada kultuure nende erilises ja tegelikus käigus."Huizinga: "Kultuuriajaloo objektid on kultuuri mitmekesised vormid ja funktsioonid, nagu neid võib välja lugeda rahvaste ja sotsiaalsete rühmade ajaloost, nagu nad tihenevad kultuurikujudeks, motiivideks, teemadeks, sümboliteks, ideedeks, ideaalideks, stiilideks ja tunneteks." 5) Ajaloo jaotamine perioodideks on teisejärguline ja meelevaldne tegevus. ,,Keskaja sügis" (1919) peateos Autori kinnitusel sündis raamat soovist mõista ja mõtestada Madalmaade maalikunsti (Van Eyckide looming) Üldisem soov ümberhinnata keskaja ja renessansi vahekorda. Hiliskeskaeg ei ole mitte uue algus, vaid vana lõpp. Teadlik ja isikupärane keelekasutus: autori sügavam eesmärk on
keskenduvad inimese psühholoogiale riigi vastu (patriotism). Sel juhul vabariik võimalik Protestantism, eriti kalvinism: inimeste püüdlemine lunastuse poole Sellised riigid ei sõdi, vaid austavad teiste õigusi. Ühiskonnast eraldumine või igapäevatöö? Ideaalideks “üleüldine inimarmastus” või “inimkonna sõprus”: aristotellikud, Enesearmastus ja ühiskond stoitsistlikud, platonlikud, pauliinlikud elemendid põimuvad augustiinlike vastu Kuidas saavutada kord maises ühiskonnas? Üksikisikute vaheline armastus
· Inimene on loomupäraselt sotsiaalne: nauding seltskonnast · Suudab laiendada armastuse riigile · Tingimus: riik peab olema "hea": aluseks mitte hirm, vaid kodanike armastus riigi vastu (patriotism). Sel juhul vabariik võimalik. Kodanikud suudavad end ise valitseda. Inimesed ei haara võimu enda huvides, ,,hirmuvalitsust" pole vaja. · Sellised riigid ei sõdi, vaid austavad teiste õigusi. · Ideaalideks "üleüldine inimarmastus" või "inimkonna sõprus": aristotellikud, stoitsistlikud, platonlikud, pauliinlikud elemendid põimuvad augustiinlike vastu Üksikisikute vaheline armastus ei ole suunatud omandamisele, ei saa alguse omamise tungist · Üksikisikute vahelise armastuse läte: teise inimese voorus. Tunnete harmoonia tuntakse teises inimeses ära samad voorused, mis on iseendas ja see viib armastuseni.
lähenemise illustratsiooniks (vt nt Wüster 1979, Felber 1984). Viini koolkonna jaoks on olnud oluline rõhutada, et termino- loogia on iseseisev interdistsiplinaarne tegevusala, mitte lingvistika osa. Mitte kõik alltoodud terminoloogiapõhimõtted ei ole leidnud tunnustust ei teistes rahvusvahelise nimega koolkondades ega Eesti oskuskeelekorralduse teoorias või praktikas. Näiteks Henn Saari (1980) on neid nimetanud „kivistavateks ideaalideks”, mille puhul ei ole mitte alati endale aru antud, kas need omadused on „saatuslikud, immanentsed karakteristikud, ideaalsoovid või tööhüpoteesid, mis käsitlust lihtsustavad”. Onomasioloogiline lähenemine Maailmavaateliselt põhineb klassikaline terminoloogiateooria loogi- lisest positivismist tuntud realismil ja objektivismil – eeldusel, et reaalne maailm eksisteerib sõltumata meie teadmistest tema kohta,
annaabi.ee 
