Vastus: Eksamil kukkus läbi 53 õpilast. 2. põhiülesanne: osamäära (protsendimäära leidmine) Kui on antud tervik ja osa sellest ning leida on vaja, mitu protsenti see osa tervikust moodustab, siis tuleb osa jagada tervikuga ja tulemus korrutada sajaga: a p % = 100%. A Näide 4 Mulda pandi 250 nisutera, neist ei tärganud 25. Leida idanevuse protsent. Lahendus Idanevuse protsent on idanenud seemnete arvu suhe muldapandud seemnete arvu, väljendatuna protsentides. Näide 4 (jätkub) Leiame tärganud terade arvu a: a = 250 - 25 = 225. Teades tervikut (A = 250) ja osa (a = 225), leiame teise põhiülesande kohaselt osamäära (protsendimäära) ehk idanevusprotsendi: a 225 p = 100 = 100 = 90% A 250 Vastus. Nisu idanevusprotsent on 90. 3
Taliteraviljad võrsuvad rohkem. 4)Kõrsumine- intensiivne pikusesse kasv. 5)Loomisfaasi algus on see, kui taime õisik tungib läbi lehe tupe ja muutub silmale nähtavaks Külvisenorm Külvisenorma all mõistetakse pinnaühikule külvatavate seemnete arvu või külvise massi kg/ha kohta. Külvisenormi arvutamine: 1.külvisenorm kg/ha= idanevate seemnete arv ruutmeetril korda 1000 s.m. jagatud külvise väärtuse protsendiga. 2.külvise väärtus= puhtus protsentides korda idanevuse protsent jagatud sajaga. Taliviljade hukkumise põhjused 1. külmumine 2. haudumine esineb kui talvituma läheb lopsaka kasvuga taim ja lumi sajab külmumata maale 3. vettimine toimub sügisel või kevadel. Vesi koguneb lohkudesse ja taimed seal vettivad, hiljem hukkuvad 4. jääkoorik vesi seisab põllu peal, see külmub koos taimse materjaliga 5. külmakergitus esineb kevadel, kus päevased temperaturrid on üle 10 kraadi ja öösel külmub läbi
valged või roosad. Mõnevõrra suurem värvide mitmekesisus on Austraalia liikidel: seal tuleb ette ka oranze, (Drosera callistos), punaseid (Drosera cistiflora), kollaseid (Drosera zigzagia) ja metalselt violetseid (Drosera microphylla) õisi. Sigimikud on ülemised. Moodustuvad kuprad paljude väikeste seemnetega. Paljud huulheinaliigid on isetolmlevad. Sageli moodustub väga palju seemneid. Seemned on mustad, tolmpeened ja vajavad idanemiseks valgust. Nad kaotavad kiiresti idanevuse. Parasvöötmeliikide seemned idanevad pärast külmaperioodi.
8 idanemise aeg. Kõige pikem idanemisaeg on kirjanduse andmetel (Paasik, 2008; Köögiviljaseemnete...,2010) pastinaagil, järgnevad aedporgand ja apteegitill 20 päevaga. Okra, spinati ja paprika idanemise perioodiks on hinnatud umbes poolteist kuni kaks nädalat. Kõige kiirema idanemisperioodiga on salatid, juurpetsersell, hernes ja põlduba, kaks kuni kolm päeva. Tabel 2 Põhiliste köögiviljade optimaalsed idanevustemperatuurid ja idanevuse aeg päevades (autori koostatud Paasik, 2008 ja Köögiviljaseemnete...,2010 põhjal) Opt.Id.Temp. Id.aeg / Köögivili alates kuni ºC päevades Pastinaak 2 18 20 Aedporgand 4 5 12-18 Hernes, põlduba 8 10 2-3 Naeris 15 18 4-6 Redis 15 18 3-5 Apteegitill e. Fenkol 16 18 14-20
viiakse kasvuhoonesse, kus nad edasi kasvavad ja karastuvad. Kevadiste öökülmade möödumisel istutatakse taimed kasvukohale. Seemned külvatakse detsembris-veebruaris. 13-20 nädala möödumisel hakkavad noored taimed õitsema. Kasvusubstraadiks sobib turvas või turba ja liiva segu. Tavaliselt tärkab 2-3 nädalat pärast peale külvi. Taimed pikeeritakse kahe-kolme pärislehe faasis. Harunemise soodustamiseks näpistatakse pelargoone viienda-kuuenda lehe pealt tagasi. 5 seemet. Idanevuse % 88. Minu muljed lillest: Üldiselt ei paku lilled huvi, aga selle lille kohta materjali uurides tõusis mu huvi lillede vastu. Kuigi seda lille ma endale ei istutaks ega ostaks,kuna mulle ei meeldi selle lille lõhn. KASUTATUD ALLIKAD 1) www.aiamaailm.ee/pelargoonid-ja-begooniad/493-viirpelargoon-lustre- biocolor-h.html 2) www.seemnemaailm.ee/taimeteatmik/index.php?letter=V 3) www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=9856 4) www.nokitse
oluline. Külvisenormi mõjutavad ka seemnete kvaliteet, sordi iseärasused, mullaviljakus, külvitööde kvaliteet ja saagi kasutamise eesmärk. Normi suurendatakse 10-20 % võrra, kui seemnetel esineb kahjustusi, muld on liigniiske või halvasti ette valmistatud, külviga on hilinetud jms. Külvisenormi arvestamisel võetakse aluseks idanevate terade arv, mida soovitatakse külvata 1 m 2 le. See korrutatakse liigi 1000 seemne massiga ja jagatakse külviseväärtusega (puhtuse ja idanevuse % / 100-ga) Eestis tavalised kaalulised külvisenormid ja 1000 seemne mass on järgmised: Varajane oder 200-250 38 Keskvalmiv oder 220-280 Kaer 220-260 36-43 Suvinisu 260-300 35 Talirukis 195-215 26-28 Talinisu 230-260 38-40 Talitriticale 200 30-40 Suviraps 7-8 4-4,5 Taliraps 4-6
3. Olgu haruldaste seemnete idanevusprotsent 50. Leida tõenäosus, et 10-st juhuslikult valitud seemnest idaneb vähem, kui 7 seemet. 0,828125 4. Olgu seemnete idanevusprotsent 70, leida tõenäosus, et 100-st juhuslikult valitud seemnest idaneb 70 seemet. 0,086784 5. Idandades 10 seemet, leida seemnete kriitiline arv, millest vähema idanevuse korral võib eeldatava idanevusprotsendi 70% kahtluse alla seada. Eksimise tõenäosus 0,05. 5 6. Olgu aastas keskeltläbi 262 liiklusõnnetust. = 0,717808 Kui suur on tõenäosus, et teatud juhuslikul päeval ei ole ühtegi liiklusõnnetust (P). 0,48782 7. Raamatus on keskeltläbi 1 trükiviga 3 lehekülje kohta. = 0,333333
indikaatoreid; tuvastama naabrite kohalolekut ja isegi naaberjuurte identiteeti. Toidulauda ohustav tolmeldamiskriis Tolmeldajate kasu inimesele: · majanduslikud aspektid 35% maailma taimetoodangust saadakse tänu tolmeldajatele · inimese tervisega seotud aspektid mesi ja meesaadused kui toit ja ravimid. Risttolmlemine tagab suurema puuvilja-, marja- ja seemnesaagi; viljade kvaliteedi; sünkroniseerib seemnete valmimise; seemnete parema idanevuse. Tolmeldajate kasu loodusele: · 85-92% kõikidest õistaimedest on putuktolmlevad · putuktolmlemine on enamasti ainus viis taimede suguliseks paljunemiseks ja geneetilise informatsiooni mitmekesistumiseks · enamik taimi vajab samaaegselt erinevaid tolmeldajaid (kuid on ka erandeid) · tolmeldajate mitmekesisus on eduka tolmlemise aluseks. Mesilased on tähtsamad tolmeldajad kui teised putukad, kuna koguvad õietolmu rohkem kui
1.3 Proskoopia Tuleviku ennustamine. 1.4 Selgeltnägemine Haige seisundi määramine tema kardigrammi (käe pealt lugemise) alusel. 1.5 Diagnostika Sensitiivne diagnoosimine ja tervendamine, kus vahetu kontakt patsiendiga puudub. 1.6 Psühhokinees Telekinees on esemete nihutamine mõttejõu abil, mõõteriistade näitude mõjutamine eemalt, mingi vahemaa tagant. 1.7 Baxteri efekt Taimelehtede elektrijuhtivuse muutmine, bioväljaga mõjutamine. 1.8 Stimuleerimine Fermentide aktiivsuse, seemnete idanevuse, loomade liikumisaktiivsuse jne. Mõjutamine inimese psühhoenergiaga. 1.9 Psii-Foto Fotoplaadi või paberi mõjustamine mõttejõuga. 1.10 Tervendamine Patsiendi tervendamine bioväljaga. 1.11 Healerid Tervendajad. 1.12 Poltergeistid Eksinud hing , kes võib teha palju pahandust.Asjade liigutaja. 1.13 Selgeltnägemine Selgeltnägemine on väidetav võime paranormaalse meeltevälise taju abil ammutada informatsiooni inimese tuntud meelte haardeulatusest eemal paiknevate objektide ja
sügavusele (pimedas idaneja) ja istutada kohale mais - juunis. KIVIKILBIK Lobularia Maritima KIVIKILBIK Lobularia Maritima Meelõhnaline 10-15 cm kõrgune Pisikeste 4-kroonleheliste õitega taim. Õitseb juunist külmadeni. Peenrasse, potti, amplisse. Külv aprillis - mais kohale 1 cm sügavusele. Annab isekülvi järgmiseks aastaks. Võib teha ettekülvi veebruaris - märtsis, siis seemet mitte katta mullaga. Varjutada idanevuse hõlbustamiseks. ÖÖLEVKOI Matthiola Bicornis ÖÖLEVKOI Matthiola Bicornis Kõrgus 20 kuni 30 cm Lillakasroosade päeval suletud õitega. Õhtul õied avanevad. Tugeva ja meeldiva lõhnaga lilled sobivad kõikjale peenrasse, potti, rõdukasti ja amplisse teiste lillede vahele. Õitseb juulist külmadeni. Kasvukoht päikesepaisteline või poolvarjuline. Külvatakse kohale mais, juunis või oktoobris. Toestada vajadusel, lamandub kergesti
massi kg/ha kohta. idanevate _ seemnete _ arv _ m 2 × 1000 _ s.m. Külvisenorm _ kg / ha = külvise _ väärtuse _ % puhtus(%) × idanevus(%) Külvise _ väärtus = 100 idanevate _ seemnete _ arv _ m 2 × 1000 _ s.m. × 100 Külvisenorm = idanevuse% × puhtuse% 8. Taliviljade karastumise faasid. Talvetingimusteks vastupidavaks muutuvad taimed sügisel nn. karastumisperioodil, mis jaotatakse 2 faasi. Esimene faas algab taimel siis kui õhtutemperatuur päeval on üle 5 C ja öösel langeb 0 C. Normaalse valgustuse, mullaniiskuse ja minimaalse toitumise korral toimub intensiivne fotosüntees. Jahedas kogunevad taimedesse varuained e. suhkrud, karastunud taimede lehtedes on suhkruid kuni 22% kuivainest
ADI on piirväärtus, mis näitab määratletud aine maksimaalset aktsepteeritavat päevast tarbimiskogust. 65-kilose täiskasvanud inimese maksimaalne soovitatav nitraatide kogus 240,5 mg päevas ja nitritite vastav kogus 3,9 mg päevas. Tuleks eelistada orgaaniliselt toodetud puu-ja köögivilju, kuna uuringud näitavad, et neis on nitraadi sisaldus väiksem. Liigne lämmastikväetiste kasutamine toob kaasa vilja lamandumise seemnete idanevuse vähendamise. Nitraatide suure sisalduse tõttu väheneb puu-ja juurviljade säilivus ning nende toiteväärtus. Saasteainete sisaldust toidus vähendab pesemine, koorimine ja kuumtöötlemine, kuid aitab ka mitmekülgne toitumine. Kasutatud kirjandus Burke M. 2013. Methemoglobinemia. [WWW] http://emedicine.medscape.com/article/204178-overview (10.11.14) Bender I., Ess M., Matt D., Moor U., Tõnutare T., Luik A.. 2009. Quality of organic and conven tional carrots. Cieślik E. 1995
alustan kõrrekoorimisega Kuna saaki soovin saada üle 4 tonni hektarilt siis on vaja anda lämmastikku kokku ligi 120kg/ha. Sügisel enne kesakündi 30kg/ha, varakevadel pealtväetamisega 60-70kg/ha ja taimede kõrsumise faasi algul 20-30 kg/ha. Fosforit olenevalt tarbest kuni 26kg/ha ja kaaliumit 33-75kg/ha. Väetised küntakse mulda 20...22 cm sügavusele. Mullaharimistööd peab lõpetama 3...4 nädalat enne külvi Seemnete töötlemiseks valisin puhtimise, kuna nisu seeme on kõrge idanevuse ja põldtärkamisega. Tavaliselt puhitakse 15 kuni 1 päev enne külvi.Olenevalt puhise tüübist ja keemilisest koostisest võib selle kaitsetoime kesta 2...10 nädalat pärast külvi. Külv Talinisu külvatakse septembri esimesel dekaadil, mõned sordid võib külvata ka kümmekond päeva hiljem.1995. aasta katsetulemuste põhjal ei olnud talinisu saagis suuri erinevusi kui külvati kuni septembri lõpuni. Kuid aastad on erinevad
Nimeta olulisemaid tolmeldajaid? Tolmeldajate arvukuse languse põhjustena on välja toodud maakasutuse muutust (sh toiduressursi ja elupaikade kadu), agrokemikaale, kliimamuutust, patogeene, parasiite, kuid suurimaks mõjutajaks võib ilmselt pidada erinevate tegurite koosmõju. 9. Mille tagab risttolmlemine põllumajanduses? Tagab suurema puuvilja-, marja- ja seemnesaagi, viljade kvaliteedi (maasikas, vaarikas), sünkroniseerib seemnete valmimise (raps) ning seemnete parema idanevuse (päevalill) 10. Nimetage 5 taime mis täielikult sõltuvad loomtolmlemisest? ristik, rüps, tomat, tatar, kurk 11. Nimetage 3 viisi kuidas tõsta tolmeldajate arvukust ja kuidas mõjutavad tolmeldajad meie ökosüsteemi. rajada neile liigirikkaid korjealasid, piirata taimekaitse töid, jälgida tuult ja selle suunda. 12. Mitu % õistaimedest kasutab loomtolmeldamist? Kõikidest õistaimedest vähemalt 80 protsenti on loomtolmlejad. 13
määratakse ainult eluvõime; see peab olema vähemalt 95%. 3 Õlleodra terad peavad olema sümmeetrilised, sordile omase kuju ja normaalse lõhnaga. Sõklad peavad olema ühtlaselt helekollased ja läikivad. Sõkalde tumenemine tuleb ebasoodsatest koristus-, kuivatus- ja säilitamistingimustest, millega kaasneb alati idanevuse halvenemine. Kopitus- ja hallituslõhn viitab terade niiskes säilitamisele, linnaselõhn aga terade kasvamaminekule. Kvaliteedi täpseks uurimiseks analüüsitakse mitmeid terade füüsikalisi ja bioloogilisi omadusi. 1000 tera mass ja terade jämedus. Terade massi mõõdetakse 1000 õhkkuiva tera kaalumisel. Jämedad on sellised terad millepaksus on üle 2,5mm. Õlleodra minimaalne jämedus peab olema 50%. See tähendab et odra sõelumisel peab 2,5mm
Levik seemnete ja viljadega anemohoorne tuule abil leviv (võilill, põldohakas, põld-piimohkas) hüdrohoorne vee abil leviv zoohoorne loomadega leviv antropohoorne inimese kaudu leviv 37. Umbrohtude seemned, nende levimine, kohastumine, umbrohu seemnevaru seda mõjutavad tegurid. Seemnevaru koosneb umbrohutaimedelt hiljuti varisenud uutest seemnetest ja ka mitmeid aastaid mullas püsinud vanematest seemnetest. Kuigi paljud maetud seemnetest kaotavad idanevuse mõne aastaga, võivad mõne liigi seemned jääda elujõuliseks aastakümneteks. Põldudel olevast umbrohuseemnevarust vahetub aasta jooksul keskmiselt mõni protsent, mis liikide viisi võib olla väga erinev. Umbrohuseemned elavad üle külmumise, põua, kuuma, looma seedekulgla läbimise, üleujutuse veega. Umbrohu generatiivne potentsiaal ja selle realiseerumine mõjutavad vähe jooksva aasta kultuuride saagikust, küll aga umbrohtumust ja selle mõju kultuuri saagitasemele järgnevatel
Levik seemnete ja viljadega anemohoorne tuule abil leviv (võilill, põldohakas, põld-piimohkas) hüdrohoorne vee abil leviv zoohoorne loomadega leviv antropohoorne inimese kaudu leviv 37. Umbrohtude seemned, nende levimine, kohastumine, umbrohu seemnevaru seda mõjutavad tegurid. Seemnevaru koosneb umbrohutaimedelt hiljuti varisenud uutest seemnetest ja ka mitmeid aastaid mullas püsinud vanematest seemnetest. Kuigi paljud maetud seemnetest kaotavad idanevuse mõne aastaga, võivad mõne liigi seemned jääda elujõuliseks aastakümneteks. Põldudel olevast umbrohuseemnevarust vahetub aasta jooksul keskmiselt mõni protsent, mis liikide viisi võib olla väga erinev. Umbrohuseemned elavad üle külmumise, põua, kuuma, looma seedekulgla läbimise, üleujutuse veega. Umbrohu generatiivne potentsiaal ja selle realiseerumine mõjutavad vähe jooksva aasta kultuuride saagikust, küll aga umbrohtumust ja selle mõju kultuuri saagitasemele järgnevatel
Kehtna Põhikool koostaja õp. L. Kundla 22 Kahe arvu jagatis protsentides Kahe arvu jagatis protsentides A B 1. Koolis õpib 240 õpilast, kellest on täna koolis 228 õpilast. Mitu 1. Seemnete idanevuse kvaliteedi kontrollimiseks külvati 160 protsenti õpilastest täna puudub? seemet, millest ei idanenud 24 seemet. Arvuta seemnete idanevusprotsent. 2. Perekonna ühe kuu sissetulek oli 6000 krooni, millest 2160 krooni kulutati toidule. Mitu protsenti pere sissetulekust kulutati toidule? 2
Külvisenormi puhul väjend-külvise kogus pinnaühiku kohta,kas kg/ha või g/m²(kartulil t/ha).Külvisenorm tehakse kindlaks põldkatsetega. 19) Külvise kvaliteeti iseloomustavad näitajad, külviseväärtus. Külvise kvaliteeti näitavad puhtus ja idanevus.Puhtus-kui seemnematerjal on täieli-kult puhas ja ilma lisanditeta,siis puhta seemne osakogu massist nim puhtuseks. Seda väljendatakse puhtuseprotsendina. Idanevust välj ka protsendina,võetaxe pähikult seemned 4x100 .Idanevuse keskmine on idanevuse%.Külvisekvaliteedi koondnäitaja on külviseväärtus=(puhtus% x idanevus%): 100 20) Teraviljade eelised ja puudused. Bioloogilised eelised:1)assimilatsiooni periood on pikem (120-150päeva)2)areneb tugev juurestik3)kasvavad rohkem, neil on rohkem aega.Võrsumine võib toimuda nii sügisel kui kevadel.Rukis sügisel,vähesel määral kevadel;talinisu kevadel;triticale sügisel ja kevadel
Külvisenormi puhul väjend-külvise kogus pinnaühiku kohta,kas kg/ha või g/m²(kartulil t/ha).Külvisenorm tehakse kindlaks põldkatsetega. 19) Külvise kvaliteeti iseloomustavad näitajad, külviseväärtus. Külvise kvaliteeti näitavad puhtus ja idanevus.Puhtus-kui seemnematerjal on täieli- kult puhas ja ilma lisanditeta,siis puhta seemne osakogu massist nim puhtuseks. Seda väljendatakse puhtuseprotsendina. Idanevust välj ka protsendina,võetaxe pähikult seemned 4x100 .Idanevuse keskmine on idanevuse%.Külvisekvaliteedi koondnäitaja on külviseväärtus=(puhtus% x idanevus%): 100 20) Teraviljade eelised ja puudused. Bioloogilised eelised:1)assimilatsiooni periood on pikem (120-150päeva)2)areneb tugev juurestik3)kasvavad rohkem, neil on rohkem aega.Võrsumine võib toimuda nii sügisel kui kevadel.Rukis sügisel,vähesel määral kevadel;talinisu kevadel;triticale sügisel ja kevadel 4)alustavad kevadel kasvu tunduvalt varem ja kiiresti 5)valmivad
Osa seemnefirmasid märgib andmed pakendile ja annab ka 1000 seemne massi grammides. Selline seemnega kaasnev info võimaldab porgandikasvatajal pärast vastavate arvutuste tegemist saada külvamisega enam vähem optimaalne kasvutihedus ja vältida harvendamist. Õhukindlas fooliumpakendis olevad seemned on tavaliselt töödeldud ka fungitsiididega või fungitsiidide seguga, mis kaitseb külvi ka seenhaiguste ja kahjurputukate eest. Õhukindlas pakendis olevad seemned säilitavad oma idanevuse kauem kui lihtpakendi seemned. Idanemise kiirendamiseks võib porgandiseemet enne külvi ühe ööpäeva vees leotada või hoida niiske paberi vahel. Seemned imevad endasse vett ja paisuvad, sellised seemned idanevad mullas kiiremini. Tingimata on vaja meeles pidada, et leotatud seemned tuleb külvata niiskesse mulda. (1) Külviaeg ja külviskeem Porgandi külviaeg oleneb kasutamise otstarbest. Varajase saagi saamiseks tuleb porgand
pool pikem kui teine. Eestis looduslikult. pähklike, mis valmivad 30-45 lained. Tihedus 0,65-0,68 g/cm3. päevaga, varisevad kohe ja kaotavad kiiresti idanevuse. Ühekojalised, kus ühel puul on nii emas-, isas- ja kahesoolised õied. Puit hajulisooneline, värvuselt valkjas Lehed täpselt vastakuti, jagunemata Ida-Aasias ja Põhja- Õied kännasjas, kobarjas või või valkjaspruun, vanemas eas tekib
· Seemnete hoidmine lume all on levinud okaspuude juures. Veebruaris pannakse seemned õhukese kihina(2 cm) kotiga otse maapinnale ja kaetakse lumega. Nii kiireneb idanevus10 12 päeva. 27.04.2016 Marje Kask 24 Seemnete ettevalmistamine külviks 3 · Seemnete töötlemine ultraheliga. Seemneid töödeldakse ultraheliga 2-5 min jooksul. Nii on saavutatud osadel liikidel idanevuse kiirenemist 2-3 korda. · Seemnete töötlemine mikroelementidega. Milkroelementide nõrgas lahuses leotamine suurendab idanemisenergiat, kiirendab idanemist, tõstavad haiguskindlust ja stimuleerib kasvu. Kõige paremat efekti on andnud okaspuuseemnete töötlemine. Mikroelementide lahuse kontsentratsioon võib olla 0,001 0,02% ja leotamisaeg 18 20 tundi (lehis 4 tundi). · Seemnete puhtimine on seemnete töötlemine fungitsiidiga. Sellega tagame, et
Ei, koostöö võib olla ka helde, kusjuures agressiivne tit-for-tat ei püsi tõenäoliselt kaua, kuna selle is kättemaksu järele on ennasthävitav. TOIDULAUDA OHUSTAV TOLMELDAMISKRIIS (M. Mänd) · Tolmeldajate ja tolmeldamise tähtsus põllumajandusele ja loodusele. Tolmeldamine tagab põllumajandusele: 1) suurema saagi 2) viljade kvaliteedi 3) sünkroniseerib seemnete valmimise 4) seemnete parema idanevuse 5) majandusliku tulu Kasu loodusele: 85-92% kõigist õistaimedest on putuktolmlevad ja see on enamasti ainus viis taimede suguliseks paljunemiseks ja geneetilise informatsiooni mitmekesistumiseks. Põhilised tolmeldajad: mardikalised, liblikalised, kahetiivalised ja mesilaselaadsed. · Mesilaste käitumuslikud kohastumised õitel toitumiseks ja õietolmu edasikandmiseks. Kohastumused: 1) suised - tolmu haukamiseks ja vedela toidu imemiseks
punakaslillasid õisikuid pöörisetaolisi kimpusid. Esineb nähtus, kus ühed puud kannavad ainult emasõisi, teised isasõisi, kolmandad aga nii emas- kui ka isasõisi. · Viljastunud õitest moodustuvad saarel u. 3 cm pikkused lamedad, pikliku nahkja tiivaga varustatud lamedad viljad pähklikesed. Saare tiibvilju kannab emapuust kaugemale tuul, seega on viljade talvine varisemine levimist soodustav kohastumus. Saare seemned säilitavad idanevuse kuus aastat. · Puit väga väärtuslik, tihe, kõva, hästi lõhestatav. Lülipuit hallikaspruun, maltspuit nõrgalt kollakasvalge, väga sarnane tammepuiduga, kuid säsikiired kitsad vähemärgatavad. Puitu kasutatakse mööblitööstuses, hinnalise vineeri tootmiseks, parketiks, suuskadeks, masinaehituses, siseviimistluseks jm. Varemalt kasutati ratta- ja reekodaraiks, loogaks, aisteks, rehapulkadeks, haamri- ja kirvevarteks jne.
2...5 % suhkrusisaldusega mahla (A. saccharum, A. platanoides, A. rubrum, A. saccharinum jne.), paljud liigid on tähtsad puiduandjad, millest valmistatakse parketti, spooni, vineeri, mööblit, muusikariistu ja tarbeesemeid. Haljastuses kasutatakse meil umbes 10 liiki, üldse on proovitud kultiveerida umbes 30 liiki ja üsna arvukalt sorte. Vahtrad paljunevad kergelt seemnetega, need külvatakse kohe pärast kogumist sügisel, kuna nende puhkeperiood on lühike ja nad kaotavad kiiresti idanevuse. Haljaspistikud juurduvad halvasti, sorte paljundatakse ka pookimise teel. Perekonda kuulub umbes 150 liiki (lisaks rikkalik sordivalik enamasti punase- ja kirju- ning lõhislehiseid sorte), kasvades rõhuvas enamuses põhjapoolkera parasvöötmes, aga ka lähistroopilises ning troopilises vööndis Aasias, Põhja-Ameerikas ning Euroopas. Lõunapoolkerani ulatub vaid ühe vahtraliigi (A. laurinum) areaal, ning vahtraliike ei kasva looduslikult Lõuna-Ameerikas, Aafrikas (v. a
Üle 3-4 aasta vanuste magnooliate eest pole muud hoolitsust vaja peale kastmise. 3.4 Paljundamine Sieboldi magnoolia paljundamine on võimalik seemnetega, pistikutega ja pookimise teel. Nendest kolmest meetodist pakub kõige suuremat huvi seemnetega paljundamine, kuna nii pistikute, kui ka pookimise teel paljundamiseks on vaja emataime ja pookealust. Magnoolia seemned on suletud punasesse, õlisesse kesta, mis hoiab neid kuivamast, mille tagajärjel kaotavad nad kiiresti idanevuse. Sügisel puhastatakse seemned kestast, külvatakse kastidesse ja hoitakse keldris temperatuuril 0...+6*C. 4. Malus - perekond Iluõunapuu Õunapuu (ladina k. Malus) on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv puude perekond ja üks kõige vanemaid kultuurtaimi. Ta kodustati juba vanemal kiviajal nähtavasti sõltumatult Euroopas, Kaukaasias, Kesk-Aasias ja Hiinas (Õunapuu perekond 2015). Õunapuid kasvatatakse viljapuuna ja ilutaimena
Üle 3-4 aasta vanuste magnooliate eest pole muud hoolitsust vaja peale kastmise. Paljundamine Sieboldi magnoolia paljundamine on võimalik seemnetega, pistikutega ja pookimise teel. Nendest kolmest meetodist pakub kõige suuremat huvi seemnetega paljundamine, kuna nii pistikute, kui ka pookimise teel paljundamiseks on vaja emataime ja pookealust. Magnoolia seemned on suletud punasesse, õlisesse kesta, mis hoiab neid kuivamast, mille tagajärjel kaotavad nad kiiresti idanevuse. Sügisel puhastatakse seemned kestast, külvatakse kastidesse ja hoitakse keldris temperatuuril 0...+6*C. PÕÕSASMARAN (Potentilla fruticosa) Joonis 24. Põõsasmaran. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/22/Dasiphora_fruticosa_ssp_fruticosa_2.j pg Iseloomustus Marani perekonda kuulub 500 liiki, neist enamik rohttaimed, kuid ka puitunud võraga põõsad. Põõsad on kergesti kasvatatavad ja taluvad erinevaid kliimatingimusi. Põõsasmaran on
lehed vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena, abilehed varisevad varakult. Õied ühesugulised, urbadena, isasurvad arenevad sügisel 2-3 kaupa võrsete tipus, enamasti üksikult paiknevad emasurvad moodustuvad lühivõrsetel kevadel vahetult enne õitsemist. Tolmlemine toimub tavaliselt koos lehtimisega, vili on kahe kileja tiivakesega pähklike. Seemned pudenevad koos urva kattesoomustega ja viljad levivad tuule abil kilomeetrite kaugusele. Seemned idanevad kiiresti ja samuti kaotavad idanevuse mõne aastaga. Kaseliigid annavad noorelt kännuvõsu, pärast 40 eluaasta hakkab võsumisvõime langema kuid püsib siiski umbes kuni 70. eluaastani. Kõrguskasv hakkab kiirust koguma mõned aastad peale idanemist ja on hoogne vanuses 10....25 aastat ning peaaegu lakkab pärast 60. eluaastat Kased on tähtsad puidutööstuse toorainena: valmistatakse mööblit, parketti, laminaati, vineeri, suuski, tarbeesemeid, tööriistade varsi ja käepidemeid, tehakse käsitööd, samuti paberit
c) 15% arvust 65. Ülesanne 4-2 Leida, mitu protsenti moodustab arv a arvust b. a) 8 arvust 10; b) 12 arvust 45; c) 18 arvust 500. Ülesanne 4-3 Leida arv a, kui p% sellest on b. a) 18% on 25; b) 26% on 1500; c) 33% on 200. Ülesanne 4-4 Firmas on 120 töötajat ja 30% on täienduskoolituse läbinud. Kui mitu töötajat peab veel täienduskoolitust saama, et kõik oleks selle läbi teinud? Ülesanne 4-5 Mulda pandud 200 seemnest idanes 156. Leida idanevuse protsent. Ülesanne 4-6 Klassis on 20 inglise keele õppijat ja 7 saksa keele õppijat. Mitu protsenti õpilasi õpib kumbagi keelt? Ülesanne 4-7 Müüja Malle teenindab tunnis 65 ostjat, müüja Tiiu 50 ostjat. Leida a) mitu protsenti on Malle töökiirus Tiiu omast suurem? b) mitu protsenti on Tiiu töökiirus Malle omast väiksem? Ülesanne 4-8 Kaup hinnaga 3500 kr lasti odavale väljamüügile hinnaga 3000 kr. Leida, mitu protsenti on
b) 12 45 c) 18 500 4.3 Leida arv a, kui p% sellest on b. Ümarda 5 sajandiku täpsuseni. p% b a) 18% 25 b) 26% 1500 c) 33% 200 4.4 Firmas on 120 töötajat ja 30% on täienduskoolituse läbi teinud. Kui mitu töötajat peab veel täienduskoolitust saama, et kõik oleks selle läbi teinud? 4.5 Mulda pandud 200 seemnest idanes 156. Leida idanevuse protsent. 4.6 Klassis on 20 inglise keele õppijat ja 7 saksa keele õppijat. Mitu protsenti õpilasi õpib inglise keelt ja mitu protsenti õpib saksa keelt? 4.7 Kui Jaan kulutab 65% oma jõudeajast televiisori vaatamiseks ja seda teeb ta 13 tundi nädalas, mitu tundi on Jaanil nädalas jõudeaega? 4.8 Müüja Malle teenindab tunnis 65 ostjat, müüja Tiiu 50 ostjat. Leida a) mitu protsenti on Malle töökiirus Tiiu omast suurem?
annaabi.ee 
