ja keiser Wilhelm II (1871-1888) ajal hakati suurt tähelepanu pöörama laevandusele. Riigikantsler Bismarck oli seisukohal, et Saksmaa peab olema Euroopas tugevaim riik, aga ta ei tohi sõdida kunagi kahel rindel, sest siis saab ta lüüa. Saksmaa hakkas varakult otsima endale liitlasi, et võidelda oma põhivaenlase Inglismaaga (küsimus kogu maailma juhtrollis, Inglimaal palju kolooniaid, kuid Saksmaal polnud ja Inglismaa tundis ohtu). Kujunes välja keskriikide blokk Kolmikliit, kuhu kuulusid Austria-Ungari, Saksmaa,Itaalia,hiljem ka Türgi ja Bulgaaria. Saksamaa valitses oma kolooniaid jõhkralt. Saksmaa sõjaplaan nägi ette, et Prantsusmaa tuleb lüüa enne Venemaa mobilisatsiooni lõppu. 26. Venemaa 1900-1914- Nikolai II absoluutne monarhia. a) Romanovid - peale Aleksander II surma tuli võimule Aleksander III, kelle ajal lõpetati reformid, ta suri aga noorelt ja tema asemel sai tsaariks noor
1 II. ESIMENE MAAILMASÕDA: Esimese maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 28.juuni serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz 4 Ferdinandi. 28.juuli Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.august Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.august Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29
1 II. ESIMENE MAAILMASÕDA: Esimese maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 28.juuni – serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz 4 Ferdinandi. 28.juuli – Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.august – Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.august – Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september – Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29
3. Saksamaa soov saavutada juhtpositsiooni Euroopas ja maailmas 4. Balkanil põrkuvad Venemaa ja Austria-Ungari huvid Lisaks: · Ohu alahindamine (ei usutud sõja puhkemise võimalikkusesse ) · Sõja romantiseerimine · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate organisatsioonide puudumine · Riikide sõltuvus sõjaplaanidest Maailmasõja ajend: · Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.06. 1914 Sarajevos (Bosnia territooriumil) Serbia koolitusega terroristi, Gavrilo Principi poolt · 28.07 kuulutab Austria-Ungari (Saksamaa õhutusel) Serbiale sõja (Venemaa toetus) · 01.08 kuulutab Saksamaa sõja Venemaale ja 03.08 Prantsusmaale Sõdivate poolte plaanid: 1. Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan (Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu) 2. Prantsuse sõjaplaan ehk plaan 17 (hoogne pealetung ja Elsass-Lotringi vallutamine) 3
mõnevõrra parandasid rahva olukorda . Ajutise Valitsuse liberaalsed sammud demokraatia poole siiski vaid suurendasid anarhiat Venemaal, rahuldamata rahvast, kes nõudsid rahu ja maad. Nende autoriteet langes. Kerkis esile 4 parteid: *kadetid, kes nägi Venemaad demokraatlikuna. *esseerud, kellel oli suur mõju talupoegade seas ja nägid Venemaad sotsialistlikuna tulevikus .*vähemlased :(suur mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas) samad eesmärgid eelmisega. * enamlased eesmärk oli kehtestada vägivaldsete meetoditega üles sotsialistlik Venemaa. Enamlased lubasid rahvale kõike, mida nad soovisid. Lenin käivitas kampaania Ajutise Valitsuse vastu, nõudis Venemaa väljaastumist sõjast ning võimu üleandmist nõukogudele. Kindral Kornilov üritas sõjaväelist riigipööret, mis õnnestus Kerenskil (uuel Ajutise Valitsuse esimees) enamlaste abiga maha suruda. 25.oktoobril 1917 võtsid enamlased Petrogradi oma kontrolli alla. 26.oktoobril
KT: Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel. Pt 1, 2, 5 -10, 14 1. Millist rolli mängisid I maailmasõja puhkemises sõjalised liidud ja riikide territoriaalsed ambitsioonid ning kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks? Millal, mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit? Sõjalised liidud: suurriikide bloki loomine oli mõeldud sõja ärahoidmiseks, kuid tegelikult lõi just see protsess eeldused I ms puhkemiseks. Kuna riigid omasid liitlasi ja sõlmisid kokkuleppeid, olid nad sunnitud ohukorras astuma sõtta ja toetama liitlasi. Riikide territoriaalsed ambitsioonid: Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, võttis maad veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Sooviti uusi kolooniaid
Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel. 1. Millist rolli mängisid I maailmasõja puhkemises sõjalised liidud ja riikide territoriaalsed ambitsioonid ning kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks? Millal, mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit? Kolmikliit tekkis Saksamaa, Austria-Ungari vahel ning oli suunatud Prantsusmaa vastu. Saksamaa tahtis purustada Prantsusmaa ja kehtestada oma võimu Euroopa mandril. Itaalia liitus selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest. Antant- peariigiks Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ja tahtis tagasi saada Elsass-Lotringi. Venemaa ei tahtnud samuti Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning
Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Rahvustevahelised vastuolud Euroopas. Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. 1.2. Sõja ajend: · 1914.a. 28.juunil sooritati Sarajevos serbia natsionalistide poolt (Gavrilo Princip) atendaat Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile (tapeti koos abikaasaga). (Vt. pilte õpik lk.52-53). · Tapatöö põhjus- serblaste leppimatus Bosnia-Hertsegoviina liitmise suhtes Aaustria- Ungariga; soov luua Suur-Serbia, mis ühendaks Balkani poolsaare slaavi rahvaid. 1.3. Sõja algus: · Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks
steriilne Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid: polnud organisatsioone, mis oleks suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia: valitsustel puudus kontroll kindralstaapide üle Ajend Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Bosnias) 28. juunil 1914 (tapeti nii Franz kui tema naine Sophie) - Organisaator - Serbia terroriorganisatsioon Must Käsi, teostajaks Bosnia salaorg Narodna Odbrana, tulistaja üliõpilane Gavrilo Princip Franz Ferdinand - Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog - Tapeti Sarajevos terroristi poolt (sõja ajend) Sõja algus 28. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja 29. juulil kuulutas Venemaa välja üldmobilisatsiooni 30. juulil Austria-Ungari kuulutas üldmobilisatsiooni ja Saksamaa "sõjaohuolukorra" 1. aug kuulutas Saksamaa sõja Venemaale, 3
Paraku ei sobinud Vene ühiskonna struktuur liberaal-demokraatliku riigi loomiseks. Riigis oli nüüdsest meeletult palju inimesi, kellel polnud ei kindlaid õigusalaseid arusaamu ega mingisuguseid püsivaid väärtushinnanguid. Revolutsioon muutus lagunemisprotsessiks, mis haaras kogu riigi ja armee. Riigis oli puhkemas kõikide sõda kõikide vastu. Sellele lagunemisele aitasid kaasa revolutsioonilised äärmusparteid, eelkõige enamlased. Nad lubasid kõigile kõike – maad, rahu, õiglust jms. 25. oktoobril (Oktoobrirevolutsioon) haarasid enamlased Petrogradis võimu raskusteta, kuna Ajutist Valitsust ei toetatud ei paremalt ega vasakult. Uue valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu etteotsa sai Lenin. Enamlased Eestis, Oktoobrirevolutsioon Revolutsioon algas (23. oktoobril) 1917 Tallinnas. Seda juhtis Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee. Kell 21 hõivasid Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee
Hiina oli poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi. Taheti välisvõimudest lahti saada. 1900. Saksamaal esimene lend by Ferdinand Zeppelin. 3 a hiljem 12 sek õhus Wrightide lennuk. 1912. hukkus Titanic. Ühiskondlikud liikumised: 1) anarhistid, kodanik kord vaja kukutada, klassivastuolud likvideerida, diktatuuri aga ei ole vaja. 2) revisionistid, arvasid, et Marxi õpetust tuleb uuendada, järkjärgulised uuendused. 3) Vene enamlased, vägivaldne revolutsioon ja protetariaadi diktatuur. 4) tsentristlik suund, Karl Kautsky. 1879. liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. ühines Itaalia. Kolmikliit. See oli ohu märk ja sundis Venemaad ja Prantsusmaad sõlmima liidulepingut 1893.Inglismaa ühines. 1904. aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla ametlikule kokkuleppeele Entente Cordiale (Südamlik liit) ehk ANTANT. Jagati mõjusfäärid. 1907. kirjutasid Inglismaa ja
võitlus kolooniate pärast; suurriikidel olid imperialistlikud ambitsioonid, mis aina kasvasid). Suurt rolli mängis ka paljude Euroopa riikide hirm Saksamaa ees. Saksamaa oli sel hetkel Euroopa tugevaim sõjajõud (armee), samuti muutus Saksamaa sajandivahetusel ka Euroopa kõige paremate majandusnäitajatega riigiks (Inglismaa kartis, et Saksamaa võtab mere üle; Prantsusmaal oli kättemaksu soov). 1882 sõlmisid liidu Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia (oli tol ajal kuningriik) Kolmikliit (keskriigid). Selline areng sundis teisi riike samuti koonduma. Inglismaa ja Prantsusmaa lahendasid tüliküsimuse Põhja-Aafrikas. Mõlemad riigid vastandusid Saksamaale (Prantsusmaal kättemaksuhimu; Inglismaa kartis merevõimu kaotamist). Samuti sõlmisid kokkulepe Inglismaa ja Venemaa. See võimaldas 1907. aastal luua vastuliidu Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa vahel Antant (kolmik-kokkulepe). 20. sajandi alguses hakkasid Euroopa riigid juba varjamatult sõjaks valmistuma.
Loovutas oma Puerto Rico, Guami ja Filipiinid. Ühendriigid soovisid kasutada Panama kanalit transpordiks kaupadele kuid selleks tuli Kolumbia riigist Panama riigi eraldamist toetada, et saaks ise Panama riigiga kokku leppida rendi summad kanali eest (Kolumbia küsis liiga suuri summasid). Samuti tõmmati Ameerika Euroopa keeristesse Inglismaa kaudu, kes olid Ühendriikidega tihedas kaubavahetuses. 2. §2 Kolmikliit ja Antant: liikmeskond, eesmärgid üldiselt ja riigiti Kolmikliit Saksamaa (1879)- eesmärk uusi kolooniaid haarata, Prantsusmaa purustada ja kehtestada oma võim Euroopa mandril. Austria-Ungari (1879)- eesmärk oli tugevdada oma positsioone Balkanil, tal oli vaja Saksamaa tuge selleks kui Balkani sündmused oleksid pidanud kaasa tooma sõja Venemaaga. Itaalia (1882-1915) - eesmärk kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu Antant
Venemaa ja Prantsusmaa (kaugenes kolmikliidust, AustriaUngariga tekkis vihavaen). Uueks koostööpartneriks Saksamaale ja Prantsusmaale sai hoopis Türgi. Antant: Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid 1893 liidulepingu (vastu kolmikliidule), 1904. aastal Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmisid lepingu, samal aastal sai ametlik nimetus Entente ehk Antant (südamlik liit). 1907. aastal sõlmisid kokkuleppe ka Venemaa ja Inglismaa. Lepingute käigus jagati mõjusfäärid ja asuti koostama sõjalisi plaane Saksamaa vastu. Eesmärgid: Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa võimu Euroopas ja saada tagasi Elssassi ja Lotringit. Venemaa peamiseks vaenlaseks Türgi, oli kinnisidee vallata Konstantinoopol ja Dardanelle, selleks oli vaja kehtesteda om võim Balkanil. Inglismaa polnud andnud liitlastele lubadusi, kuid ta ei saanud lubada
revisionism... 2. Majanduse iseloomulikud jooned: turusuhete tähtsus suurenes suurenes konkurents globaliseerumine e üleilmastumine riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid majandus arenes kiirelt, aga ebaühtlaselt, (tsükliline areng)arenenud Saksamaa, USA rasketööstuse areng 3. Sõjalised blokid: Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari (1879), Itaalia (1882) Antant: Venemaa-Prantsusmaa (1893); Prantsusmaa Suurbritannia (1904), Suurbritannia Venemaa (1907) USA välispoliitika: isolatsionistlik poliitika Euroopa suhtes kuni II ms-ni 4. Esimene maailmasõda : aug 1914 11.11.1918 Põhjused: vastuolud suurriikide vahel: Suurbritannia ja Saksamaa vahel : mõlemad tahtsid olla maailmas juhtival positsioonil Saksamaa ja Prantsusmaa: tüli Elsass-Lotringi pärast
suurendada * Prantsusmaa soov saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass- Lotringi alad * Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel SIIA ALLA KÄIVAD KA LIITUDE ÜLEJÄÄNUD EESMÄRGID 4. Eluolu suure sõja ajal. Sotsiaalsed muudatused sõjas. Esimese maailmasõja tagajärjed. ELUOLU (majandus, ühiskondlikel, igapäevaelu) SÕJA AJAL: * Kehtestati üldine töökohustus * Toidupuudus * Naised olid sunnitud tegema meeste töid, mis aitas kaasa naiste iseseisvumisele * Levisid epideemiad * Suurenes riigi osa majanduses, majanduselu hakati reguleerima * Vähenes religiooni mõju * Kiirelt kasvas maksukoormus * Rahvuste vahelised sallimatused * Riik kontrollis ressursside jaotamist ESIMESE MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED: * Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest. * Lagunesid impeeriumid (Türgi, Venemaa, Austria-Ungari) ning Euroopas tekkisid
Ehitati raudteid. Maailmasõja ajend oli Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine. Kaksikliit- 1879 Saksamaa, Austria-Ungari Kolmikliit- 1882 Saksamaa,Austria-Ungari, Itaalia Liiduleping- 1893 Venemaa, Prantsusmaa Antant- 1907 Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa Sõdivate poolte plaanid: Kolmikliit Saksamaa- Schlieffen- Saksa kindralstaabi ülem, Schlieffeni plaan- Prantsusmaa kiire purustamine ning seejärel Venemaa ründamine. Austria-Ungari- Valmistus võitluseks Serbia ning Venemaa vastu. Itaalia- Tahtis end kaitsta Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. Tahtis vallutada Türgilt Tripolitaania ja Kürenaika. Antant Prantsusmaa- Soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu ning saada tagasi Elsassi ja Lotringit. Seejärel plaaniti sissetungi Saksamaale. Venemaa- Tahtis rünnata Ida-Preisimaad või Austria-Ungarit. Inglismaa- Koostöö Prantsuse vägedega. Huvide põrkumine- Mõlemad liidud tahtsid kolooniaid Aafrikas ning suuremat mõjuvõimu maailmas.
Kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks? Suurbritannial oli kuninglik merevägi ning seal oli hiilgava isolatsiooni poliitika. Sõlmis liidu Prantsusmaa ja Venemaaga. Üldiselt kehtestati alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee, suurim Venemaal. Võeti kasutusele uusi relvi (kuulipildujad, suurekaliibrilised, suurtükid, maamiinid), tekkis lennuvägi, raadioside ja raudteevõrk. 3. Millal, mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit? Kolmikliit tekkis 1879, kuna Saksamaa ei tahtnud pidada lubadust mitte rünnata Prantsusmaad. - Austria-Ungarile oli tähtis Saksamaa toetus, sest Serbia tahtis üht suurt slaavi riiki Balkanile. Kolmikliidu teke oli aga ohumärk ning Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid lepingu, mille kohaselt olid kohustatud üksteist aitama. Inglismaa soovis Saksamaale vastukaalu. Nii tekkis 1904 Antant. 4. Miks nimetati Balkani poolsaart Euroopa püssirohutünniks
· Prantsusmaa Plaan 17. hoogne pealetung (Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev süsteem, ajalooliste Prantsusmaa osade tagasi võitmine ning seejärel sissetung Saksamaale) · Inglismaa Plaan puudus (Oldi valmis koostööks Prantsusmaaga, toetamaks nende vasakut tiiba) · Venemaa Plaan puudus (Antanti juhtimisel ründas Ida-Preisimaad) · Austria-Ungari Austria-ungaril tuleb võidelda mitmel rindel (lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu) Lahingud Läänerindel: · Luksemburgi hõivamine Saksamaa poolt ja sissetung Belgiasse · Prantsusmaa vägede koondamine läänerindele, jättes vasaku tiiva kaitseta (seda eksitust kasutasid ära sakslased, kuid prantslaseid tulid kaitsma inglased) · 21. 25. august 1914 piirilahing, milles said Prantsusmaa ja Inglismaa lüüa A.Schlieffen Saksamaa kindralstaabi ülem, sõjaplaani koostaja J.J
vägivaldses võitluses oma rahva või klassi maksmapanemiseks. Kiriku ja usu mõju nõrgenesid. Sõja üldistamine muutus järjest populaarsemaks. Väljapääsu igavast argielust nähti kõike purustavas ning puhastavas võitluses seninägematus sõjas. (Viimane sõda Pr- Preisi 1870-71) Suurriikide blokid 1879. sõlmiti liiduleping Saksa ja A-U vahel, 1882. ühines nendega Itaalia. See kolmikliit tekitas teistes rahulolematust. Wilhelm II loobus kergekäeliselt Bismarcki poolt Venemaaga sõlmitud edasikindlustuslepingust, millega Saksa kohustus mitte ründama Pr ja Vene A-U´it. Saksa ei tahtnud pidada lubadust rünnata Pr. See sundis erinevaid riike Vene ja Pr. ühist keelt leidma, 1893. Sõlmisid nad liidulepingu, millega kohustusid üksteisele appi tulema. See oli Saksale vastumeelt, veelgi keerulisemaks läks, siis kui ka Ing. nendega liitus, et luua Saksale vastukaal. 1904
Lennundus Konkurentsi teke (Inglismaale hakati järgi Religioossuse tähtsus vähenes jõudma) Sidetehnika Rahvusvahelised majandussidemed Töölisliikumised (vene (globaliseerumine) enamlased) Värvitoodang Uued tööstusharud Laevaehitus Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul ANTANT KOLMIKLIIT Venemaa Norra Saksamaa (1879 Sk. – A. U.) (algselt V. j Pr. 1893) Rootsi Austria-Ungari Prantsusmaa (Itaalia 1882, läks 1915 antanti üle) (1904 Pr. j Sb.) Türgi (1882) Suurbritannia ------- (1907 Sb. + V.) Bulgaaria ------------- Portugal Rumeenia Serbia Kolmikliidu eesmärgid Riik Eesmärgid
20. Miks USA presidendi W.Wilsoni ideed ei realiseerunud rahulepingutes? 21. Kuidas mõjutas I maailmasõda Vene impeeriumi? 22. Miks kukutati Venemaal tsaar? 23. Miks kujuneb Venemaal välja kaksikvõim ja mida see endast kujutas+ Millal kaksikvõim lõppes? 24. Mida Ajutine Valitsus tegemata jättis? 25. Millised olid enamlaste võimalused ja eelised tõusta 1917.aastal võimule? 26. Kes olid kadetid, esseerid , vähemlased, enamlased? Kes oli kõige mõjukam rühmitus ning millised olid nende võimalused võimule saada? 27. Kas enamlaste võimu haaramine oli juhus? Põhjendage vastust. 28. Kes oli V.Lenin? 29. Kuidas hinnata enamlaste tegevus nende võimul oleku 1.aastal- Bresti rahu, Asutava Kogu küsimus, dekreedid, võimu kehtestamine? Põhjendage vastust. 30. Millised olid I maailmasõja tagajärjed? Millised nendest võiks olla positiivsed ja millised negatiivsed? Miks Te nii arvate?
20. Miks USA presidendi W.Wilsoni ideed ei realiseerunud rahulepingutes? 21. Kuidas mõjutas I maailmasõda Vene impeeriumi? 22. Miks kukutati Venemaal tsaar? 23. Miks kujuneb Venemaal välja kaksikvõim ja mida see endast kujutas+ Millal kaksikvõim lõppes? 24. Mida Ajutine Valitsus tegemata jättis? 25. Millised olid enamlaste võimalused ja eelised tõusta 1917.aastal võimule? 26. Kes olid kadetid, esseerid , vähemlased, enamlased? Kes oli kõige mõjukam rühmitus ning millised olid nende võimalused võimule saada? 27. Kas enamlaste võimu haaramine oli juhus? Põhjendage vastust. 28. Kes oli V.Lenin? 29. Kuidas hinnata enamlaste tegevus nende võimul oleku 1.aastal- Bresti rahu, Asutava Kogu küsimus, dekreedid, võimu kehtestamine? Põhjendage vastust. 30. Millised olid I maailmasõja tagajärjed? Millised nendest võiks olla positiivsed ja millised negatiivsed? Miks Te nii arvate?
`keerati kraanid lahti' kui tuul puhus õiges suunas, siis rindel olevatel balloonidel keerati kork maha ja mürgipilv kandus vaenlaste poole tihti tuul pöördus ja gaas tuli tagasi esimene mürk oli kloor gaasi kujul, lämmatav gaas 23.05 kuulutab Itaalia sõja Austria-Ungarile sõda ei kujune esialgu edukaks 14.10 kuulutab Bulgaaria sõja Serbiale bulgaaria ootab pikalt enne sekkumist, sest bulgaaria venemaaga sõber, aga serbia venemaa poolel kui bulgaaria ka serbiale kallale läheb, siis Serbia alistub Detsembri keskpaigaks on Serbia okupeeritud serblased evakueerivad oma väed Koostöö Austria-Ungari ja Saksamaaga aprill 1915 - jaanuar 1916 Gallipoli operatsioon katse kehtestada kontroll musta mere ja selle väinade üle musta mere kaudu oleks olnud inglismaal parem ühendus venemaaga seal algab pihta taas kaevikusõda tulemusena inglased sunnitud taanduma
I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine. Inglismaal olid peamiselt probleemid oma kolooniate või iirlastega.
4) anarhistid – klassiolukord likvideerida, kodanlik kord kukutada, ei pooldanud diktatuuri, eesmärgid lootsid saavutada atendaadiga suurriikide valitsejatele ning kõrgematele riigiametnikele, riiki pole vaja korraldada? 2. Rahvusvahelised suhted XX saj algul. Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused. Sõjaliste liitude kujunemine – Antant, Kolmikliit – Keskriigid: millal, millised riigid, miks. Rahvusvahelised kriisid enne I maailmasõda. Balkani sõdade tulemused. Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused Kõik suurriigid olid huvitatud mõju laiendamisest Euroopas ja maailmas, eriti tugevnes Saksamaa ja Suurbritannia vastasseis Saksamaa liigne tugevnemine Euroopa mandril, suund kolooniate ümberjagamisele Suurbritannia püüd säilitada jõudude tasakaalu Euroopas
15. Ajutine Valitsus Teise poole IV Riigiduuma koosseisu kuulnud kodanlike parteide baasil loodud valitsus, mille etteotsa sai vürst Lvov. Ajutine Valitsus lubas oma deklaratsioonid tagada demokraatlikud vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. Rahvahulkade pettumuseks sõda Saksamaaga jätkus, kuid see-eest algatas valitsus reforme, mis parandasid mõnevõrra rahva olukorda. 16. Petrogradi TSSN - Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, Petrogradi Nõukogu, Venemaa Keisririigi pealinnas Petrogradis 27. veebruaril 1917. aastal moodustatud erinevate sotsiaaldemokraatlike parteide esindajatest moodustatud nõukogude esindusorgan. 17. kaksikvõim võim, millest ühe poole moodustasid revolutsiooni käigus loodud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning teise
Esimese maailmasõja algus ja sõdivate koalitsioonide koosseis 1907. aastsast alates tervanesid Austria-Ungari ja Serbia suhted: *Serbia taotles suure slaavi riigi loomist Balkanil. *Kasvas slaavlaste rahvslik liikumine Austria impeeriumis. *1908-1909 kujunes välja Bosnia kriis. *Serbias tekkisid terroristlikud rahvuslikud organisatsioonid, millest mõjukaimad olid "Must Käsi" *Austria troonipärija Franz Ferdinand oli Serbia suhtes vaenulik. 28. juunil 1917 korraldati Sarajevos atendaat Franz Ferdinandile. Seda kasutasid keskriigid sõja alustamiseks. 23.juulil esitas Austria-Ungari ultimaatumi Serbiale. 28. juulil kuulutas Austria- Ungari Serbiale sõja. 29.juulil nõudis Saksamaa Venemaa sõjaliste ettevalmistuste katkestamist. 1. augustil kuulutas Saksamaa sõja Venemaale. 3. augustil kuulutas Saksamaa sõja Prantsusmaale, kuna aga Prantsusmaad taheti rünnata läbi Belgia, siis esitati viimasele 2
revolutsionääride Partei, vasakpoolne partei, mis tahtis muuta Venemaad sotsialistlikuks riigiks läbi järkjärguliste reformide II nõukogude kongress- 26.okroobril 1917 vormistatud võimu üleminek, mille tulemusel moodustati enamlaste ja vasakpoolsete esseeride koalitsioonivalitsus ehk Rahvakomissaaride Nõukogu Rahvakomissaarise Nõukogu- 26.oktoobril 1917 II nõukogude kongressil moodustatud esimene nõukogude valitsus, mis oli enamlaste ja vasakpoolsete esseeride koalitsioonivalitsus Bresti rahu-rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa ja Keskriikide vahel, Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta Weimari vabariik- Saksamaa 1919 kuni 1933 aastani, hakati kutsuma nii, kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos Compiegne'i vaherahu- Esimese maailmasõja lõpetanud leping, millele Saksa delegatsioon 11
ei realiseerunud kuna sakslased said Marne'i lahingus pranslastelt lüüa, nad olid väsinud ja kandnud raskeid kaotusi. Prantsusmaa: vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, Lotringi ja elsassi kõimamine ja sissetung Saksamaale. ei realiseerinud kuna said lüüa sakslastelt. Inglismaa: ei olnud kindlat sõjaplaani, tegi koostööd prantsuse vägedega. Venemaa: oli võimalik valida 2 rünnakusuuna vahel, Ida-Preisimaa ja Austria Ungari Austria-Ungari : tuli võidelda Serbia ja venemaa vastu nii moodustus 2 rinnet, arvestati saksamaa toetusega. 4. Mis vahe oli positsiooni- ja manööversõjal? Miks nad sellistena väljakujunevad ja mis rinnetel? Positsioonisõda toimus kaevikutes, toimus Läänerindel. Arenes industriaalühiskonnas, kus armee varustamine oli võimalik. Manööversõda, ootamatu rünnak, toimus Idarindel. 5. Mis idee kukkus läbi Marne I lahingus? Pariisi vallutamine. 6. Miks läks Saksamaa võitma sõda välksõjana
toodang imperialism- selle all mõistetakse suurriikide vallutus poliitikat ja püüdu valitseda maailma. Toimus suurriikide majanduslik sissetung e ekpansioon ja koloniaal vallutused. Euroopa valitses maailma sest euroopa oli majanduslikult ja sõjaliselt arenenum kui maailm. Rassism- valge rassi loomulik üleolek võrreldes teiste rassidega Eurooplased viisid teistele rahvastele 1. ristiusu 2. meditsiin 3. raudtee 4. telegraaf e tsivilisatsioon põlisrahvaid ekploateeriti jumalt antisemitism-juutide teistest rahvastest halvemaks pidamine ja maailma hädades südistamine sovinism- vähemusrahvaste halvustamine Eluolu 20 saj alguses Üha rohkem inimesi elas linnades inglismaal 80% elaniksest saksamaal 60% Usa 40% prantsusmaa 40% linnade kasv tõi kaasa keskkonna ja hügieeni probleemid Linnades tekkis uus juurtetu massikultuurile vastuvõtlik inimtüüp. Tööpäeva pikkus
taheti saada Konstantinoopoli ning Dardanelle alad Venemaa haldusesse -Inglismaa ei andnud küll lubadust, et ta kedagi sõjas aitab, aga kuna ta oli Saksamaa võimu vastu, siis asus ta Antandi poolele Saksamaa vastu 7. Rahvusvahelised kriisid enne I maailmasõda seleta, mis toimus Balkani poolsaarel enne I MS! Balkani poolsaarel olid pingelised olukorrad, kuna võimu tahtsid kaks erinevat riiki. Austria-Ungari ning Serbia, mis mõlemad tahtsid poolsaarel luua riiki, mis ühendaks kõiki slaavi rahvaid, seega, kõik, mis toimus Balkanil mõjutas ka muid riike ja maailma, kuna ka venelased tahtsid slaavi rahvastele appi minna. Sõda algaski, sest Austria-ungari kuulutas Serbiale sõja, mistõttu see üle kogu maailma levis, sest teised riigid tulid mõlemale riigil appi. Ptk 5: 8. Mis olid I maailmasõja põhjuseid! (vt ka ptk 1 ja 2)
a.organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada suurriikide liidrite kohtumisi. *4.)sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks, kuidiplomaatia.-ei märgatud sõjatehnika arengutega uuendatud vastavalt sellele julgeoleolekupoliitikat, tihti ei tundnud valitsused sõjaplaane. Võtmeküsimus:Kui kiiresti suudab keegi oma väed mobiliseerida ja rindele paigutadal 2. MAAILMASÕJA AJEND 28.juunil1914 tapeti Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinand Sarajevos. Atentaadi sooritas Serbia koolitusega terrorist. Venemaa asus toetama Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas Autria-Ungari Serbiale sõja, Venemaa kuulutas välja mobilatsiooni Saksamaa esitas Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis mobilatsioonikäsu tühistamist.Kui seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1.augustil 1914 Venemaale ja seejärel 3.augustil Prantsusmaale sõja, 4.augustil tungis Belgiale kallale. See sundis Inglismaad sõtta astuma. Sõja algus tekitas vaimustuspuhangu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
