I MAAILMASÕDA 5.ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA ALGUS Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.saj alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased arvasid, et selleks tuleks kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga A-U ja Venemaa taotlused. Maailmasõja puhkemisele aitasid kaasa järgmised asjaolud 1. Alahinnati ohtu- Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusele ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks. 2. Sõda romantiseeriti- 20.saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine- maailmas polnud
* Looderinne Venemaa vs Saksamaa (põhiline tegevus Preisimaal) Sõdivate poolte plaanid: *Saksa sõjaplaan: Schlieffeni plaan: Prantsusmaa kiire purustamine, seejärgel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondast Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu. Kogu sõda tuli võita 3-4 kuuga. *Prantsuse sõjaplaan: plaan 17: Elsassi ja Lotringi hõivamine, seejärel sissetung Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, aga Belgia piirile seda ei tehtud, kuna ei usutud et sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad. *Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Valmis oldi vaid koostööks Prantsuse vägedega. *Venemaa: armee oli viletsalt varustatud. Pidi võitlema mitmel rindel *A-U tuli võidelda lõunas Serbia, idas Venemaa vastu. Suurem osa sõjajõust koondati Venemaa vastu. Sõjategevus läänerindel: 1914 · Algas 2. augustil
SÕDIVATE OSAPOOLTE SÕJAPLAANID: Saksamaa sõjaplaan: Schlieffeni plaan Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus pidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööduma, kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. Prantsuse sõjaplaaniga pidi vältima varasemat katastroofi, mis nägi Prantsuse-Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nimetati plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ning Austria-Ungari vahel
kolooniates Sõdivate riikide sõjaplaanid Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus pidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööduma, kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. Prantsuse sõjaplaaniga pidi välditama varasemat katastroofi, mis nägi Prantsuse-Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ning Austria- Ungari vahel
Sõdivate riikide sõjaplaanid Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus pidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööduma, kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. Prantsuse sõjaplaaniga pidi välditama varasemat katastroofi, mis nägi PrantsuseSaksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, IdaPreisimaa ning AustriaUngari vahel. Venemaa
mitmel rindel : lõunas Serbia ning idas Venemaa vastu. SÕJATEGEVUS LÄÄNERINDEL Sõjategevus algas 2.august 1914 , mil Saksaväed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi- 4.aug 1914 alustas Saksamaa sissetundi Belgiasse ja kohtas seal tugevat vastupanu , mis ärritas sakslasi. 21.-25. Aug 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse- Inglise väed lüüa ning paisati tagasi. Rinne liikus mitusada km tagasi kuni jõudis üsna Pariisi lähedale. Samal ajal ei suutnud sakslased kusagil suuremaid vastase jõudusid sisse piirata või purustada, mis tähendas, et prantslased olid õppinud arukalt taanduma. MARNE'I LAHING POSITSIOONISÕDA Algas ängistav, staatiline, kuid samas ohvriterohke positsioonisõda. Positsioonisõja põhjustas sõjanduses selleks ajaks välja kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja vahendid olid ründerelvadest tõhusamad. Seetõttu oli hästi kindlustatud kevikuliinidest peaaegu võimatu läbi murda. GAASISÕDA 22
Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November) Koalitsioonid · Antant Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, Serbia. · Lisanduvad: USA, Belgia, Jaapan, Itaalia, Rumeenia, Tsernogooria. · Kolmikliit Saksamaa, Austria Ungari. · Lisanduvad: Türgi, Bulgaaria. Sõjaplaanid · Saksamaa purustada kiiresti Prantsusmaa ja seejärel suunduda idapoole. · Venemaa pealetung austerlastele ja siis kaitsetegevus sakslaste vastu Poolas ja Kuramaal. · Inglismaa- pakkus oma laevastikku ja rahalist abi. Uuendused sõjapidamises · Kasutatakse Ypri all esimest korda keemiarelva · Hävituslennukid · Tankid · Kaevikusõda Põhjused: 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel 2) Ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist
See pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga. Itta jäid esialgu vaid väiksemad katteüksused, mis pidid piiridelt vajaduse korral Ida- Preisimaa sisemusse taanduma. 2.2. Prantsuse sõjaplaan Prantsuse sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida 1870-1871 aasta Prantsuse Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Prantslased ei uskunud, et sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad ja neid sealtkaudu ründavad. Prantsuse sõjaplaani nimetati plaaniks 17. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi, mida prantslased lugesid Prantsusmaa ajalooliseks osadeks, hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. 2.3. Inglismaa sõjaplaan Inglismaal iseseisev sõjapaan puudus. Valmis oldi vaid koostööks Prantsuse vägedega toetamaks nende vasakut tiiba
ookeanis ja tugipunktid Hiinas · 1914 novembris astust sõtta Türgi Inglismaa pidi sõdima Mesopotaamias ja Egiptuses · sõjategevus läänerindel · algas 2. august 1914 saksa väed hõivasid Luksemburgi 1 Esimene maailmasõda · 4. august sissetung Belgiasse · 21.-25. august piirilahing Saksamaa ja Prantsuse-Inglise vägede vahel · 2. september sakslased Pariisist 35 km kaugusel · ägedad lahingud inglaste poolt toetatud Prantsusmaa väed panid Marne'i lahingus Saksamaa väed seisma algas positsioonisõda · sõjategevus idarindel · 17. august 2 vene armeed alustasid sissetungi Ida-Preisimaale · Saksa armeel uus juhtkond kindralid Hindenburg ja Luddendroff üks Vene armee löödu puruks, tine suruti taanduma · Galütsia lahingutes kandsid Austria-Ungari väed suuri kaotusi (Venemaa vastu),
Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks. See nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamus oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. See pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga. Itta jäid esialgu vaid väiksemad katteüksused, mis pidid piiridelt vajaduse korral Ida- Preisimaa sisemesse taanduma. 2.2 Prantsuse sõjaplaan Prantsuse sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida 1870-1871 aasta Prantsuse Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud
aastal. PLAANID Saksamaa sõjaplaan oli oma olemuselt välksõja plaan. Sõjaplaan töödeldi välja kindralstaabi ülema von Schileffeni eestvedamisel. Prantsusmaa plaan oli suunata kogu jõud kindlustusele. Venemaa soovis purustada Ida-Preisimaal Saksa väed. Inglismaa aga kavatses saavutada oma eesmärgid teiste abiga, toetades oma liitlasi rahaliselt. LÄÄNERINNE algas Saksa vägede tungimisega Luksemburgi ja Belgiasse. 1914.a. augusti lõpus toimus piirilahing. Prantsuse armeed ja üks inglise armee olid sunnitud taganema. Septembris lõid prantslased pariisi tunginud sakslased tagasi lahingus, Marne'I lahingu nime all tuntud lahingus. Peale seda algas positsioonisõda. 1915 kasutasid sakslased esimest korda sõjategevuses gaasi Ypres'I lahingus. 1916 ründasid sakslased Verduni kindlust. Lahing kestis 10 kuud ja algas veebruaris. Nii Saksa kui Prantsusmaa kaotas üle miljoni mehe. Kuid võitjaks tuli Prantsusmaa kindral Petain'i juhtimisel
Esimene Maailmasõda Referaat Koostas: Kristin Klass: Juhendaja: Pärnu 2011 1.Esimese Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased olid veendunud, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga Austria- Ungari ja Venemaa taotlused. Samas poleks need vastuolud pruukinud sõtta paisata tervet maailma. Majanduselu oli muutunud rahvusvaheliseks, sõda oli kõigile kahjulik ning seetõttu polnud riiki, kes oleks teadlikult üritanud valla päästa maailmasõda. Et see ikkagi puhkes, sellele aitasid kaasa järgmised asjaolud: -Alahinnati ohtu
Lepingut ei tohtinud enne kinnitada, kui Prantsusmaa nõus oleks. Liitu Prantsusmaaga peeti olulisemaks (osalt tänu võlgadele) ning kuna sõjas Jaapaniga sõlmiti rahuleping polnud liitu Saksamaaga enam vaja. Inglise-Vene leping 1907 (august). Balkani sõjad. 1912. a. sõlmisid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro (Tsernogooria) liidu Türgi vastu ning alustasid sama aasta oktoobris sõjategevust. Esimeses Balkani sõjas sai Türgi armee kiiresti lüüa. 1913 sõlmiti Türgi ja ta vastaste vahel Londoni rahu. Türgi kaotas peaaegu kõik oma Euroopa valdused. Teises Balkani sõjas astus Bulgaaria vastu revansi taotlev Türgi. Bulgaaria sai lüüa. 1913 sõlmitud rahuga kaotas ta mitte ainult Türgilt võidetud alad aga ka mõned oma ammused alad. Balkani poolsaar kui Euroopa püssirohukelder Serbia tugevnemine Balkani poolsaarel teravdas suhteid Austria-Ungariga ja tekkis sõjaoht.
kindralstaabi ülem krahv järgi Schlieffeni plaaniks. Plaaniks oli Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. See pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga. Itta jäid esialgu vaid väiksemad katteüksused, mis pidid piiridelt vajaduse korral Ida-Preisimaa sisemusse taanduma. Prantsuse sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida 1870 1871 aasta Prantsuse- Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. Prantsuse- Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud.
Sõja ajend: ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914 Sõjategevus: 1914 2. augustil hõivasid Saksa väed Luksemburgi. 4.augustil alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse. 21.-25. august nn piirilahing Prantsuse-Inglise väed said Saksamaa käest lüüa 5.6. september Marne'i lahing Prantsuse ja Briti väed andsid löögi Saksa vägedele 1915 Algas positsioonisõda. 1915. aasta aprillis kasutasid Saksa väed Ypres'i juures mürkgaasi. 1916 Verduni lahing sakslased lootsid Verduni kindluse all Prantsuse armeed nõrgestada, kuid see ei õnnestunud, Verduni ,,hakklihamasinas" hukkus ligi miljon meest Somme'i lahing Inglise ja Prantsuse väed Saksa vägede vastu, kumbki pool ei saavutanud edu, inglased kasutasid esimest korda tanke, osavõtjate arvult ja inimkaotustelt suurim lahing Esimeses maailmasõjas 1917 Nivelle'i lahing sakslased lõid tagasi Prantsuse vägede rünnaku Cambrai lahing sakslastel õnnestus inglaste läbimurre peatada
ja tugipunkti Hiinas. 1914.novembris astus sõtta Türgi Saksamaa ja Austria-Ungari poolel. 3.SÕDIVATE POOLTE PLAANID *Saksa sõjaplaan e.Schlieffeni plaan(krahv Alfred von Schlieffeni järgi) Esiteks, Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. Sõda tuli võita 3-4 kuuga. *Prantsuse sõjaplaan-plaan 17 Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem. Lotringi ja Elsassi hõivamine ja seejärel sissetung Saksamaale. Hoogne pealetung. Inglismaal sõjaplaan puudus.Toetati Prantsusmaa vägesid. Venemaa valmistus nõrgalt.Armee suur, relvastus vilets. Rünnata Ida-Preisimaad. Austria-Ungari sõjaplaan.Lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu. 4.SÕJATEGEVUS LÄÄNERINDEL 2.augustil 1914.a algas sõjategevus läänerindel, mil Saksa väed hõivasid Luksemburgi. 4.augustil 1914 alustas Saksamaa sissetungu Belgiasse ja sai sealttugevat vastupanu.
ääres). Prantsuse väed alustasid vasturünnakut. Kuni 9. sept kestis Marne´i lahing (lahingute nimed on sageli jõgede nime järgi). See lahing otsustas ette sõja saatuse. Saksa sõjaplaan nurjus. 13-15. sept lahing Aisne´i jõel. Mõlemad pooled kaevusid nüüd maasse, algas positsioonisõda ehk kaevikusõda. 14. sept saadeti Moltke erru. Süüks pandi kaotust Marne´i all. Asemele määrati kindral Falkenhayn. Idarinne. (Vene rinne) 1914. a Jagunes Looderindeks (Saksamaa vastu) ja Edelarindeks (Austria-Ungari vastu, Bugi alamjooksust Rumeenia piirini). Looderinne. 14. aug tungisid Vene väed Ida-Preisimaale. 1. armee Rennenkampfi, 2. armee Samsonovi juhtimisel. Vene vägedes kasutati sifreerimata raadiosidet. Sakslased kuulasid pealt. Samsonovi armee piirati sisse. Lahing toimus Masuuria järvede piirkonnas. Seal hukkus ka palju eestlasi
2.3. Venemaa sõjaplaan: Venemaa pidi arvestama sõjategevusega kahel rindel Saksamaa ja Austria vastu. Peaeesmärgiks oliSaksa vägede purustamine Ida- Preisimaal, et kergendada oma liitlase Prantsusmaa olukordaläänerindel. 2.4. Inglismaa sõjaplaan: Inglismaa kavatses oma eesmärgi saavutada teiste abiga, selleks toetas ta rahaliselt on LiitlasiVenemaad ja Prantsusmaad. Euroopasse kavatseti sõdima saata üksnes 70 000-meheline armee. 3.Lääne- ja idarinne Võistlus käis kahel rindel: lääne- ja idarindel .Läänerindel rajasid prantslased ja inglased oma kaevikud otse sakslaste kaevikute vastu. Ka sõjasuurimad lahingud, näiteks Ve rduni ja Somme' i lahing, olid kaevikulahingud.Idarinne ulatus Läänemerest Musta mereni ning Venemaa võitles seal Saksamaa ja Austria-Ungarivastu. 3.1. Läänerinne Sõjategevus läänerindel algas Saksa vägede ootamatu sissetungiga Luxenburgi ja Belgiasse
ebaõnnestus? Saksamaa sõjaplaani nim Schlieffeni plaaniks. Eesmärk oli vältida sõdimist ida- ja läänerindel. Esmalt tuli saavutada kiire võit 6 nädalaga läänerindel Prantsusmaa vastu. Saksamaa eeldas, et Venemaa Prantsusmaa liitlasena ei suuda reaalselt rünnata enne 1,5 kuud. Lõpp-tulemusena Saksamaa plaan ebaõnnestus, kuid siiski õnnestu neil üpris Pariisi lähedale sattuda oma armeega juba. Peale lüüasaamist suutsid sakslased siiski uutel positsioonidel pealetungi peatada. [ 04.08.1914 Saksamaa sissetung Belgiasse (avaldati vastupanu viha Saksamaa poolt, hävitasid belglasi) 21.-25.08 1914 nn piirilahing, kus Prantsuse-Inglise väed said lüüa 2.09.1914 Marne'i lahing (Saksamaa oli 35 km kaugusel Pariisist), kus Saksamaa pidi tagasi tõmbuma (väed olid pidanud taluma suuri kaotusi + olid kurnatud pikkadest päevamarssidest) ] 4. Üldine sõjakäik pearinnetel lääne- ja idarindel sh osapooled 1914- 1918.
Kuna Venemaa oli otsustanud Serbiat toetada, kuulutas ta kohe välja mobilisatsiooni. Saksamaa pidi seepärast kohe sõja ka Venemaale kuulutama. 1. VIII kuulutas Saksamaa sõja Venemaale. Saksa kindralstaabi plaan nägi ette, et kõigepealt tuleb purustada Prantsusmaa ja seejärel asuda täie jõuga Venemaa ründamisele. Nii tuli kiiresti sõda ka Prantsusmaale kuulutada. 3. VIII kuulutas Saksamaa Prantsusmaale sõja. Sakslased kavatsesid Prantsusmaad rünnata läbi Belgia. Selleks esitati viimasele ultimaatum, et Saksamaa peab oma väed Belgiasse paigutama, kuna Prantsuse väed kavatsevad Belgiat rünnata. Belgia lükkas ultimaatumi tagasi ja palus abi Inglismaalt. Viimane pidi nüüd omakorda sõja Saksamaale kuulutama. 4. VIII esitas Briti valitsus Saksamaale ultimaatumi, nõudes Belgia neutraliteedi säilitamist. Kuna vastust ei tulnud, kuulutas Inglismaa sõja Saksamaale.
1. Antant 1893.aastal sõlmivad Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu; 1904. aastal sõlmivad Inglismaa ja Prantsusmaa Entente Cordiale'i ehk südamliku kokkuleppe, mille avalikus osas seisis, et inglased saavad Egiptuse ja prantslased Maroko ning salajases osas oli kirjas, et hispaanlased saavad osa Marokost endale. Keskriigid 1879 sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; 1882 liitus lepinguga ka Itaalia. (Kolmikliit) 2. Probleemid rahvusvahelistes küsimustes 20. sajandil a) Saksa keiser otsib koostööd Venemaaga (kaks korda liidulepingu projekt), kuid Prantsusmaa tõttu jääb leping ära
LÄÄNERINNE 1914 2. augustil Saksa väed hõivasid Luksemburgi 4. august Saksamaa sissetung Belgiasse, kohtas seal suurt vastupanu 21.-25. august toimunud piirilahingus said Prantsuse- Inglise väed lüüa ning paisati tagasi, liiguti tagasi Pariisi lähedale Prantslased kaotasid koos sakslastele loovutatud aladega suure osa oma tööstusest ja majanduslikust potentsiaalist 2. september olid sakslased jõudnud Pariisist 35 km kaugusele Prantslased koondasid Pariisi alla oma viimased reservid, inglaste poolt toetatud Prantsuse armee pani septembri algul Marne'I lahingus sakslaste edasiliikumise seisma Korra tuli sakslaste läbimurde ärahoidmiseks mehi lahingusse viia Pariisi taksodega Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, siiski suutsid nad uutel positsioonidel vastase pealetungi
välksõja plaan saksa sõjaplaan, nad tahtsid kiirelt tungida prantsusmaale, see purustada ja rünnata venemaad. piirilahing Marne'i lahingkindral Joffre juhtimisel tuntud prantsuse vastupealetung, mis nurjas Sthlieffen'I välksõjaplaani. Tannenbergi lahing positsioonisõdakaevikusõda, sõjategevus pikak ajaks paigale jäänud, rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail postitsioonidel. Ypresseal kasutasid Sakslased 1915.a. esimest korda sõjategevuses gaasi.Ohvriks langes 15 000 inglise sõdurit, kolmandik suri. Verduni "hakklihamasin"kindlus, mis lukustas juurdepääsu Pariisi. Lahing algas 1916. veebruasris ja kesti 10 kuud. Selle aja jooksul käis hakklihamasinast läbi palju inimesi. Mõlemal poolel lages üle miljoni mehe. Somme'i lahingkestis 1916.juulist novembrini, seal kasutati esimest korda lennuvägede tanke. Cambrais' lahinginglased võtsid ette tankirünnaku Cambrais, mis lõppes edutult
koondamiseks ehitati 13 kahesuunalist raudteeliini. Prantsusmaa purustamine pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda pidi võidetama 3-4 kuuga. Prantsusmaa seevastu oli teinud panuse oma tugevatele kindlustustele, mis ehitati Prantsuse-Saksa piirile, ehk kasutas passiivse kaitse strateegiat, et vältida 1870.-1871. aasta Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said haledalt lüüa. Kahjuks nad ei tugevdanud oma kindlust Belgia piiri ääres, sest nad ei uskunud, et sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad. Prantsuse sõjaplaani nimetati ,,plaaniks 17". See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. 6 Inglismaal puudus iseseisev sõjaplaan. Ta kavatses oma eesmärkid saavutada teiste abiga, selleks toetas ta rahaliselt oma liitlasi Venemaad ja Prantsusmaad
*suurem sõjajõud suunatud Venemaa vastu Sõjategevus läänerindel:(1914) *2.august 1914 Saksa väed hõivavad Luksemburgi *4.august 1914 Saksamaa sissetung Belgiasse *21-25 august 1914 piirilahing Prantsuse-Inglise väed said Sakslaste poolt lüüa *5-6 september 1914 Marne'i lahing- Saksa väed said Prantsuse ja Briti vägede käest lüüa Sõjategevus idarindel(1914) *17 august 1914 Venemaa sissetung Ida-Preisimaale *vene vägede edukas tegevus Austria-Ungari vastu *1914 sügisel tõid Sakslased vägesid idarindele ja alustasid Austria-Ungariga pealetungi Varssavile sõjategevus 1915-1917 *positsioonisõda e kaevikusõda. (ehitati välja 2-3üksteisele järgnevat kaevikute liini, jalaväe jaoks rajati kindlustatud punkrid) *1915 aprillis kasuasid Saksa väed Ypres'i juures mürkgaasi Inglise kaitse vastu, kuid Saksa väed löödi siiski tagasi. *sõtta astusid Itaalia ja Bulgaaria *1915 üritasid Inglased haarata oma kontrolli alla Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid.
14.päeval Ida-Preisimaad, kuigi talle olnuks kasulikum anda löök esiteks Austria-Ungarile. Austria-Ungari sõjaplaan oli samuti koostatud arusaamaga, et Austria-Ungaril tuleb võidela mitmel rindel: lõunas Serbia ning igas Venemaa vast. Sõjategevus läänerindel algas 2.augustuil 1914. Aastal. 4.augustil 1914 alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse. 21.-25. Augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa ning paisati tagasi. Sakslastel tekkis arvamus, et inglased ja prantslased on löödud ega suuda enam organiseeritud vastupanu osutada. Schlieffeni plaanis ette nähtud ümberhaaramisest ning suunati parema tiiva väed mitte kaarega Pariisi taha, vaid otse Pariisi peale. 2. Septembril 1914 olid sakslased jõudnud Pariisist 35 kilomteeri kaugusele. Ägedates lahingutes pani inglasti poolt toetatud Prantsuse armee septembri algul Marne´i lahingus sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Venemaa oli andnud
SAKSAMAA: · Schlifferi plaan ehk välksõja plaan. See nägi ette Saksamaa rünnakut läbi Belgia Prantsusmaale ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. · Enamus jõust koondati Prantsusmaa vastu · Itta jäid esialgu vaid väiksemad katteüksused PRANTSUSMAA: · Ehitati välja tugevad kindlustussüsteemid, Belgia piirile seda ei tehtud. · Lotringi ja Elsassi hõivamine ja sealt sissetung Saksamaale · Hoogne pealetung INGLISMAA: · Iseseisev sõjaplaan puudus · Valmis oldi vaid koostööks Prantsuse vägedega VENEMAA: · Nõrgalt ette valmistatud · Viletsalt varustaud armee · Rindele saatmine võttis pika vahemaa tõttu pealju aega · Prantsusmaa palvel rünnati Ida-Prieisimaad AUSTRIA-UNGARI: · Sõjajõud koondati kahte ossa: väiksem osa Serbia ja suurem Venemaa vastu · Arvestati Saksamaa toetusega
sõjategevus Balkanil ning kolooniates Sõdivate riikide sõjaplaanid SAKSAMAA · Saksa sõjaplaani nim Schlieffeni plaaniks · 39 päevaga, sõda tuli võita 3-4 kuuga · st Prantsusmaa kiiret purustamist ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu · Plaani teostamiseks viidi väed Belgia ja Luksemurgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda. Eesmärk Pariis ja Pr armee ümber piirata. PRANTSUSMAA · Prantsuse sõjaplaaniga pidi välditama varasemat katastroofi, mis nägi Prantsuse-Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi saksamaale. INGLISMAA · Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus, lubati rahaliselt toetada +70000 armee VENEMAA
Sõja plaanid Sõjaks valmistusid kõik suurriigid ja tegid suuri ettevalmistusi. Suurriikide peamine eesmärk oli sõja abil oma positsioone kindlustada. Loodeti oma territooriume suurendada. Nende eesmärkide realiseerimiseks oli aga vaja saavutada sõjalist edu, selleks koostati konkreetsed sõjaplaanid. Saksamaa sõjaplaan oli välja töötatud kindralstaabi ülema A. von Schlieffeni eestvedamisel. See nägi ette Saksa armee ootamatu löögi läbi neutraalse Belgia ja Luxenburgi, et teostada suurejooneline ümberhaaramisoperatsioon. Saksa väed pidid läbimurde järel tungima Prantsusmaa territooriumile, mööduma Pariisist esmalt põhja poolt, seejärel ka läänest ning kokkuvõttes suruma Prantsuse väed vastu Lotringi kindlustatud liini ja Sveitsi piiri. Schlieffeni plaan oli tegelikult välksõja plaan: Prantsusmaa purustamine pidi muidu toimuma pooleteise kuu jooksul.
vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Saksamaa koondas enamus oma jõududest prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale; Itta jäid esialgu vaid väiksemad katteüksused Prantsuse sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased hävitavalt lüüa said. Prantsuse-Saksa piiril tugev kindlustuste süsteem; nim plaaniks 17. See nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamise; hoogne pealetung Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus; valmis oldi vaid koostööks prantsuse vägedega; Venemaa oli sõjaks suhteliselt nõrgalt ettevalmistatud; armee oli küll suur aga viletsalt varustatud. Ka võttis selle kogunemine ja rindele saamine suurte vahemaade tõttu kaua aega; Austria-Ungari sõjaplaan oli koostatud arusaamadega , et A-U tuleb võidelda mitmel rindel; Lõunas Serbia ning Idas Venemaa vastu; Sõjategevus läänerindel Algas 2.augustil 1914
paiskamise itta Venemaa vastu. Sest kui nad oleks otse läinud, oleksid nad kokku puutunud Prantsusmaa tugevate piirikindlustega, läbi Belgia nii ei oleks, Belgia oli neutraalne maa. Välksõda sõda, mille vallandajad taotlevad kiiret võitu (mõne nädala või kuu jooksul). 7. Sündmused 1914 läänerindel? - 1914. aasta augusti lõpul toimus 250 km pikkusel rindel niiöelda piirilahing. Prantsuse armeed ja üks Inglise armee olid sunnitud taganema. Sakslased jätkasid pealetungi ning jõudsid Pariisi lähistele. Septembris alustasid Prantsuse armeed ülemjuhataja kindral Joffre`i juhtimisel Marne`i lahingu nime all tuntud vastupealetungi. Saksa väed paisati tagasi ning sellega nurjati lõplikult Schlieffeni välksõja plaan. Läänerindel algas positsioonisõda. 8. Mis on positsioonisõda? Mille poolest on ajalukku läinud Ypres? Mis oli nn Piirilahing? - Positsioonisõda kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud. Ypres lahingus
Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni –> Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale –> Saksamaa ründas Belgiat –> Inglismaa oli sunnitud sõtta astuma 3. Suurriikide sõjaplaanid Saksamaa – (Schlieffeni plaan) Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede kiire paiskamine itta Venemaa vastu Prantsusmaa – (plaan 17) hõivata Elsass ja Lotring ning sissetung Saksamaale, vältida katastroofilisi kaotusi ja hoogne pealetung, Pratsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuse süsteem Inglismaa – kindel iseseisev sõjaplaan puudus, oldi valmis Prantsuse vägesid toetama Venemaa – nõrgalt ettevalmistatud, Prantsusmaa soovil rünnati Ida-Preisimaad A-U – valmistuti võitlema lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu 4. Sõjategevus rinnetel 1914-1918 Marne’i lahing (september 1914) – Sakslased olid jõudnud Pariisi lähedale kui Prantslased nende edasiliikumise seisma panid (Schlieffeni plaani läbikukkumine)
Aasta Muu 28. juulil Algas I Austria- 1914 maailmasõda Ungari kuulutas Serbiale sõja. Läänerinne Aasta Idarinne 2. augustil Algab sõjategevus 17. augustil Kaks Vene 1914.a 1914 armeed alustavad sissetungi Ida- Preisimaale 4.august Alustab Saksamaa 2. kindral Hindenburg ja Luddendorff 1914 sissetungi Belgiasse septembril suutsid vene armee
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
