Kirjelda kuidas tekib hääl Hääl tekib siis, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need võnkuma Millest sõltub hääle kõrgus? Hääle kõrgus sõltub häälepaelte pikkusest, mida pikem häälepael, seda madalam hääl on Võrdle hääleliike ja muusikainstrumente viiul = Sopran Missugused muutused toimuvad poisi häälepaeltega häälemurde perioodil? Hääl läheb madalamaks ning häälepaelad pikenevad, Häälemurre on tingitud häälepaelte mõõtmete suurenemisest ning kõrikõhrede ja kõrimuskulatuuri arengust meessuguhormoonide toimel Miks tütarlastel häälemurret pole? Tütarlaste häälepaelad pikenevad vähem, kui poistel Kuidas jagunevad naishääled? Sopran - kõrge, metsosopran keskmine, alt - madal Kuidas jagunevad meeshääled? Tenor - kõrge, bariton keskmine, bass - madal Missuguste omaduste järgi (peale hääle kõrguse) määratakse veel hääleliike
a. Häälepaelu innerveerivate närvide kahjustus b. Anatoomilised muutused vokaaltraktis c. Depressioonist ja ärevusseisundist tingitud häälehäire d. Liiga palju ja valju häälega rääkimine 3. Hääle tugevus sõltub: - Häälekurdudele mõjutavast õhu liikumise kiirusest ja rõhust - Häälekurdude võngete amplituudist 4. Hääle omaduste kahjustuse põhjuseks düsfoonia korral on: - Häälepaelad ei sulgu täielikult 5. Düsfoonia põhjuseks on: - Häälepaelad ei sulgu täielikult 6. Rääkides satub liigselt õhku ninaõõnde. Millega on tegemist? 7. Düsfoonia ehk häälepuude korral võib: 1. Afoonia on tingitud a. Häälepaelte sulgumatusest b. Häälepaelte liiga tugevast sulgusest c. Häälepaelte osalisest sulgusest d. Häälepaelte ebakorrapärasest sulgusest 2. Resonaatorsüsteem mõjutab hääle a. Kõla ehk tämbrit b. Tugevust c
6)Jazzorkester 5saksofoni, 4trompetit, 4trombooni, rütmigrupp, trummid, basskitarr, kitarr ja klaver. Hääl on vanim ja ainulaadseim muusikainstrument, mis tekib tänu hääleorganite tööle. Nimeta hääleorganeid ja kirjelda, kuidas hääl tekib? Hingamiselundid- kopsud, diafragma ja hingetoru. Hääletekitaja- kõri ja häälepaelad. Resonaatorid- suu-ja ninakoobas, huuled ja hambad.Kopsus olev õhk surutakse vahelihase abil hingetorru ja kõrisse, kus pannakse häälepaelad võnkuma. Pikad häälepaelad võnguvad aeglasemalt ja annavad madalat tooni(aldid ja bassid).Lühikesed häälepaelad võnguvad kiiremini ja tekitavad kõrgemat tooni. nais- ja meeshääled jagunevad: Naishääled- Sopran, Koloratuur, Metosopran, Alt, Kontraalt. Meeshääled- Tenor, Kontratenor, Bariton ja Bass.David Daniels Häälepaelte võnkumise amplituudist sõltuvad hääle tugevus, tämber ja liik.
Kuidas tekib hääl ja mis on häälemurre Kuidas tekib hääl Väljahingatav õhk paneb häälepaelad võnkuma, millest tekib hääl. Mida peenemad on häälepaelad seda tugevamini nad võnguvad ja seda kõrgem on hääl. Naistel on kõri väiksem kui meestel, siis on neil ka häälekurrud lühemad ja peenemad ning hääl kõrgem Hääl Hääl on inimese hingamise ja hääleelundite koostöös tekitatud heli. See võib olla rääkimine, naermine, kisendamine jne. Häälepaelte võngete resonaatoriks on rindkere ja pea. Pildid Häälemurre Poistel algab häälemurre keskmiselt 1314 aasta vanuselt ja mehe hääl
Õ. lk 38 küsimused Christopher Tammesoo 9.a Kuidas tekib hääl? Õhk hingatakse sisse ning surutakse see vahelihase abil hingetorru ja kõrisse. Kõri on tugevdatud rõngakujuliste kõhredega, millest kõige suurema (kilpkõhre) taga asuvad häälepaelad. Kahe häälepaela vahel asub häälepilu. Hääl tekib siis, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need vibreerima. Millest sõltub hääle kõrgus? Hääle kõrgus sõltub häälepaelte pikkusest. Pikemad häälepaelad Aeglasemad võnked Lühemad häälepaelad Madalam hääl Kiiremad võnked
3)Kammerorkester 10-12 keelpillid. 4)Puhkpilliorkester vask-ja puhkpillid ja löökpillid. 5)Rahvapilliorkester rahvapillid. 6)Jazzorkester 5saksofoni, 4trompetit, 4trombooni, rütmigrupp, trummid, basskitarr, kitarr ja klaver. 14.Mis on hääl? Hääl on vanim ja ainulaadseim muusikainstrument, mis tekib tänu hääleorganite tööle. 15.Nimeta hääleorganeid ja kirjelda, kuidas hääl tekib? Hingamiselundid- kopsud, diafragma ja hingetoru. Hääletekitaja- kõri ja häälepaelad. Resonaatorid- suu-ja ninakoobas, huuled ja hambad.Kopsus olev õhk surutakse vahelihase abil hingetorru ja kõrisse, kus pannakse häälepaelad võnkuma. Pikad häälepaelad võnguvad aeglasemalt ja annavad madalat tooni(aldid ja bassid).Lühikesed häälepaelad võnguvad kiiremini ja tekitavad kõrgemat tooni. 16.Kuidas jagunevad nais- ja meeshääled?Nimeta vähemalt ühe kuulsa hääleliigi esindaja nimi! Naishääled- Sopran, Koloratuur, Metosopran, Alt, Kontraalt
kaasa hääle tekitamisele. Ülesannete järgi võib neid koondada kolme alagruppi: * Hingamiselundid (kopsud, diafragma e vahelihas, hingetoru) * Hääletekitaja (kõri, häälepaelad) * Resonaatorid (Suukoobas, ninakoobas, huuled, hambad) Kuidas tekib hääl? Sissehingatud õhk surutakse vahelihase abil hingetorru ja kõrisse. Kõri on tugevdatud rõngakujuliste kõhredega, millest kõige suurema e kilpkõhre taga asetsevadki häälepaelad ehk häälekurrud. Kahe häälekurru vahel asub häälepilu. Hääl tekib siis, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need võnkuma e vibreerima Miks hääl läheb ära? Häält ohustavad välja ravimata ülemiste hingamisteede haigused, eriti köha. Mürarikkas keskkonnas pingutab ja väsitab inimene alateadlikult liigselt häälepaelu. Häälepaelu kahjustavad heitgaasid ja suitsetamine. Psüühilise pinge olukorras tõmbuvad ka häälepaelad pingesse ning hääl kõrgeneb.
võnkeid need tekitavad ja seda madalam on hääl. Hääle tämber on seotud inimese üldise anatoomia iseärasustega ning inimese üldise seisundiga. Hääle tugevus sõltub häälepaelte pingelolekust, see omakorda kopsust väljavoolava õhujoa tugevusest. 5) Missugused muutused toimuvad häälepaeltega häälemurde ajal? Kuna kõri kõik kõhred ning lihased anatoomiliselt suurenevad, muutub nende juhtimine aju poolt keerukamaks ning häälepaelad peavad võnkuma sümmeetriliselt, kui see sümmeetria häirub tekib häälehäire. 6) Miks tüdrukute häälemurret kuulda pole? Tüdrukute häälepaelad pikenevad vähem, kui poistel. 7) Missugused välismõjud kahjustavad hääleorganeid? Kuidas saaksid neist hoiduda, kuidas kahjustusi ravida? Kahjustavad mõjud: *välja ravimata ülemiste hingamisteede haigused * kahjustavad heitgaasid, suitsetamine *psüühiline pinge *lihaspinge kaela- või õlavöötme lihastes *kliima (liigne kuivus)
Miks hääl läheb ära? · Häält ohustavad välja ravimata ülemiste hingamisteede haigused , eriti köha. · Mürarikkas kekkonnas pingutab ja väsitab inimene alateadlikult liigselt häälepaelu. · Häälepaelu kahjustavad heitegaasid ja suitsetamine. · Psüühilise pinge olukorras tõmbuvad ka häälepaelad pingesse , ning hääl kõngeb. · Lihaspinge kaela ja õla vöötme lihastes nt: vale tööasend , mõjub häälele halvasti. · Meie kliimas , kus õues on sageli jahe ja niiske , taas aga liiga kuiv õhk , kannatavad häälepaelad liigse kuivuse all. Et häälepaelu ravida... · Rääkige võimalikult vähe. · Ärge sosistage ega pressige häält kaelalihaste abil. · Jooge rohkesti vett , see niisutab häälepaelte limaskesti.
lihased nimetatud vanuses anatoomiliselt suurenevad , muutub nende juhtimine aju poolt keerukamaks. Kaks häälepaela peavad võnkuma sümeetriliselt , kui see sümeetria häirub , tekib hääle häire. Selleks , et aju hakkaks muutunud olukorras kõri jälle õigesti juhtima , läheb vaja aega. Häälemurde ajal ei tohiks mingil juhul vältida rääkimist , võib ka laulda. Mida rohkem häält aktiivselt kasutada , seda kiiremini häälemurre möödub. Ka tütarlastel toimub häälemurre , st häälepaelad kasvavad ning lapsehääle asemele tuleb lopsakam naishääl. Neil pole aga muutus nii tajutav , sest häälepaelad pikenevad vähem kui poistel.
B Võru Kesklinna Kool Mis on hääl? · Hääl- elusolendi enda poolt tekitatud heli · Häälega saame edastada informatsiooni väljendada emotsioone ja meeleolusid Hääleorgan · Hääleorganid- inimese siseorganid, mis aitavad kaasa hääle tekitamisel · Jaotatakse kolme alagruppi: hingamiselundid hääletekitajad resonaatorid Hingamiselundid · Kopsud · Hingetoru · Vahelihas Kopsud Hääletekitajad · Kõri · Häälepaelad Häälepaelad Häälepilu Resonaatorid · Suukoobas · Ninakoobas · Huuled · Hambad Kuidas tekib hääl? · Hääl tekib, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need võnkuma https ://www.youtube.com/watch?time_continue=36&v=qpt0kigakW Y · Kõrgus- sõltub häälepaelte pikkusest · Tämber-seotud inimese anatoomiast ja üldisest seisundist · Tugevus- sõltub häälepaelte pingulolekust Hääleliigid
Miks läheb hääl ära? Karolin 9 a. Miks läheb hääl ära v Häält ohustavad välja ravimata ülemisete hingamisteede haigused, eriti köha. v Ülepingutatud hääl ja viibimine müra rikkas keskkonnas. v Olles õues jahedas ja niiskes ,toas aga liiga kuiv õhk, siis kannatavad häälepaelad liigse kuivuse all. v Häälepaelu kahjustavad erinevad heitgaasid ja ka suitsetamine. Häält saab hoida: v Kui sa ei kasuta enda häält liikselt ( karjumisel, röökimisele ). v Jood iga päev raviteid (piparmündi teed, kummeli teed ) teele võib lisada ka mett. v Hoiad oma kurku soojas. v Ei viibi eriti müra rikkas keskkonnas. Kui hääl on ära: v Ära viibi müra rikkas keskkonnas. v
Hääl 2 Hääle organiteks nimetatakse... · Hingamiselundid (kopsud , diafragma e vahelihas ja hingetoru). · Hääle tekitaja (kõri ja häälepaelad). · Resonaatorid (suukoobas , ninakoobas , huuled ja hambad). Hääle kõrgus sõltub häälepaelte pikkusest , mida pikemad need on , seda aeglasemaid võnkeid need tekitavad ja seda seda madalam on hääl. Vastsündinu häälepaelte pikkus on umbes 2 mm , täiskasvanud naiste häälepaelte pikkus 11-14 mm , täiskasvanud meeste oma 15-22 mm. Hääletämber on seotud inimese häälepaelte anatoomia iseärasustega ning inimese üldise seisundiga. Hääletugevus sõltub häälepaelte pingeolekust , see omakorda kopsust väljavoolava õhujoa tugevusest. Tulevased professionaalsed lauljad pööravad õppides tähelepanu just ühel nimetatud kolmele omadusele... · Avardavad hääle ulatust nii üles kui ka alla poole. · Arendavad hääle tugevust ja kanduvust. · Kujundava...
Konsonant M 1. Kuidas häälik M tekib? M on heliline kaashäälik. M on ninahäälik, mis tähendab, et õhk väljub nineneelu ja -õõne kaudu. M on huulhäälik ehk bilabiaal. M'i moodustamisel on huuled kergelt suletud, huulte asend sarnaneb P hääldusele. Hääldusõhk väljub läbi nina, keel on vabalt puhkeasendis, hambad on veidi avatud, häälepilu on suletud, häälepaelad vibreerivad. 2. Vead hääliku M hääldamisel M on passiivne häälik ja selle moodustamine on väga lihtne ning vigu on sellepärast vähe. Üldised vead tulenevad passiivsest suuhoiust. Eriti kui M on sõna lõpus siis unustatakse tema rõhutamine ära. Näiteks sõnades vihm, julm, a) M esimeses vältes lühike Kaminas säras hele leek. b) M teises vältes pikk Suurel lossil oli kümme sammast. c) M kolmandas vältes ülipikk Juss sammus vaikselt kooli poole.
1.Kirjelda, kuidas tekib hääl. Hääl tekib siis, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need võnkuma ehk vibreerima. 2.Millest sõltub hääle kõrgus? Häälepaelte pikkusest: mida pikemad need on, seda aeglasemaid võnkeid need tekitavad ja seda madalam on hääl. 4. Missugused muutused toimuvad häälepaeltega häälemurda perioodil? Häälemurre on tingitud häälepaelte mõõtmete suurenemisest ning kõrikõhrede ja kõrimuskulatuuri arengust meessuguhormoonide toimel. 5.Miks tütarlaste häälemurret kuulda pole. Häälepaelad pikenevad vähem kui poistel. 6.Kuidas jagunevad naishääled? Sopran - kõrge Metsosopran-keskmise kõrgusega Alt-madal 7.Kuidas jagunevad meeshääled? Tenor-kõrge Bariton-keskmine Bass-madal 8.Missuguste omaduste järgi (peale hääle kõrguse) määratakse veel hääleliike? hääle ulatuse järgi. 9.Missugustes õppeasutustes Eestis on võimalik õppida klassikalist laulu, missugustes pop- ja jazz-laulu? tallinna muusikakeskkoolis on võimalik õppi...
välja lihaste lõdvestamise tulemusena). Hingamise liigid: - jõudehingamine (kui inimene ei räägi, sisse- ja väljahingamisfaas on ühepikkused) - kõnehingamine (inimene räägib pidevalt, sisse hingatakse kiiresti, välja aeglaselt) - kõhuhingamine - roidehingamine - kontrollitud hingamine Fonotatsioonielundid e. kõri oma elunditega e. alumine hääleallikas: - kõri (larynx) - kilpkõhred - sõrmuskõhr - pilkkõhred - häälepaelad (plicae vocalis)+häälepilu. Häälekurdude tegevus kõnelemisel Häälekurdudel on neli kasutusviisi: liigutamine külgsuunas (häälepilu vastavalt kas laieneb või aheneb), pikendamine ette- või tahapoole, õhendamine (häälekurdude kokkupuutepind tavapärasest õhem) ja pingutamine. Normaalkõnet iseloomustab Bernoulli efekt e. aerodünaamika seadus: mida kiirem liikumine, seda madalam rõhk, mida aeglasem liikumine, seda kõrgem rõhk.
Hingamine Kopsuhingamine ja rakuhingamine : O2 + toitained -> energia +CO2 ja jääkained 1. ninaõõs (karvad) - õhk puhastub ja soojeneb 2. neel - toit võib kinni jääda 3. kõri häälepaelad 4. hingetoru 15-20 cm 5. 2 bronhi kopsude juures läheb hingetoru kaheks 6. 2 kopsu vasak kops(2 sagarit), parem kops(3 sagarit) 7. alveoolid kopsusombud (S=100 m2), 12-20 x/min, 0,5 l õhku sissehingates 02 21% , CO2 0,03% väljahingates 02 16 %, CO2 3,6% Inimene hingab minutis 16-18 korda, kopsudesse mahub 5-6 liitrit õhku. Hormoonid ja sisenõrenäärmed Hormoonid keemilised ained, mis juhivad elundite tööd (veres väga vähe, kindel
Väikerasvik-maksa alumise pinna ja mao ning 12sõrmiku vahel asuv duplikaator. Suurrasvik-algab suurelt maokõverikult,laskub väikevaagnani ja pöördub jälle üles. 85. Loetle hingamisteed: (Joonis 14) Ninaõõs-Neel-hingetoru ehk trahhea-kopsutoru ehk peabronh-bronhiaalpuu (verekapillaarallveool) 86. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: (Joonis 12) Ninaõõs ja neelu-luuline toestus. Kõri, hingetoru ja bronhhide osas kõhreline toestus 87. Kõri ehitus, ülesanded, häälepaelad: (Joonis 12) Kõri on alumiste hingamisteede algus ja toestatud kõhredega. Kõri katab kõrikaas. Kilp- ja pilkkõhre vahel on lihaselised häälepaelad. Väljatungiv õhk paneb häälepaelad vibreerima ning tekibki heli. Kõri ül on õhu juhtimine ja hääle tekitamine. 88. Hingetoru ehitus, asend teiste organite suhtes: (Joonis 12) Hingetoru pikkus u.10cm ja ümbermõõt 2,5cm ja asub kaela eespinnal, mis on toestatud 15-20 kõhrelise poolrõngaga
Väikerasvik-maksa alumise pinna ja mao ning 12sõrmiku vahel asuv duplikaator. Suurrasvik-algab suurelt maokõverikult,laskub väikevaagnani ja pöördub jälle üles. 85. Loetle hingamisteed: (Joonis 14) Ninaõõs-Neel-hingetoru ehk trahhea-kopsutoru ehk peabronh-bronhiaalpuu (verekapillaar→allveool) 86. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: (Joonis 12) Ninaõõs ja neelu-luuline toestus. Kõri, hingetoru ja bronhhide osas kõhreline toestus 87. Kõri ehitus, ülesanded, häälepaelad: (Joonis 12) Kõri on alumiste hingamisteede algus ja toestatud kõhredega. Kõri katab kõrikaas. Kilp- ja pilkkõhre vahel on lihaselised häälepaelad. Väljatungiv õhk paneb häälepaelad vibreerima ning tekibki heli. Kõri ül on õhu juhtimine ja hääle tekitamine. 88. Hingetoru ehitus, asend teiste organite suhtes: (Joonis 12) Hingetoru pikkus u.10cm ja ümbermõõt 2,5cm ja asub kaela eespinnal, mis on toestatud 15-20 kõhrelise poolrõngaga. Tagasein on pehme ja kokku kasvanud
HINGAMISELUNDKOND 25.Nimeta hingamisteed: ninaõõs, nina kõrvaluked, neel, kõri, hingetoru ja bronhid. 26.Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: Ülemised hingamisteed (neel ja üüs) kuni kõrini on luulise toestusega. Alates kõrist kuni bronhioolideni on kõhreline toestus. Peenikestes bronhides toestavad seinu üksikud kõhretükikesed, millede vahel on silelihaskiud. 27.Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad, kõri ülesanne Paikneb kaela eesmises osas 4.- 6. kaelelüli kõrgusel. Kõri on ülalt ühendatud sidemetega, keeleluuga ja alt rinnakuga. Kõri liigub aktiivselt üles-alla ja passiivselt külgsuunas. Koosneb erinevatest kõhredest mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Selle alumises osas on häälekurrud (esikukurrud ja häälekurdud), mille vahel asub häälepilu, kus õhuvõnkumisel tekib heli. Sissepääsu kõrisse sulgeb kõrikaanekõhr. Kõri kõhred:
Nimetatud kurrud jagavad kõriõõne 3-ks korruseks: kõriesik - ülemine laiem osa, kõrivatsake ja hääekõrialune õõs (laienenud osa), mis läheb üle hingetoruks. Kõri toes koosneb mitmest erineva suurusega kõhrest, mis on omavahel ühendatud sidemete ja liigestega. Suurim kõhredest on kilpkõhr, mille varal kõri ühendub ülal keeleluuga ja mille etteulatuv nurk moodustab kõrivälje (nn. Aadama õun, kõrisõlm) ja mille sisepinnale kinnituvad häälepaelad. Keelejuure taga kõri eesseinas asub elastne kõripealis(ekõhr) - epiglottis. Kõri aluse moodustab sõrmuskõhr, mis allpool seostub hingetoruga. KÕRI frontaallõige KÕRI KÕHRED http://www.phon.ox.ac.uk/~jcoleman/larynx_coronal.GIF TartuTervishoiu Kõrgikool 3 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Hingamiselundid http://www
ninaõõs neel hingetoru ehk trahhea kopsutoru ehk peabronh bronhiaalpuu (verekapillaarallveool) 63. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: (Joonis 12) ülemised hingamisteed (neel ja üüs) kuni kõrini on luulise toestusega. Alates kõrist kuni bronhioolideni on kõhreline toestus. Peenikestes bronhides ehk bronhioolides toestavad seinu üksikud kõhretükikesed, millede vahel on silelihaskiud. 64. Kõri ehitus, ülesanded, häälepaelad: (Joonis 12) Kõri on alumiste hingamisteede algus ja teda toestavad mitmed kõhred, millest suurim on kilpkõhr. Tema taga on kaks pilkkõhret. Kõri katab kõrikaas, mis neelamisel sulgub. Kõris on aga pilk- ja kilpkõhrede vahel ka paarilised häälepaelad. Välja hingatav õhk paneb häälepaelad võnkuma ja tekibki hääl. Seega rääkida saame vaid välja hingates. Seega ongi kõri otsesteks ülesanneteks õhu juhtimine ning hääle tekitamine. 65
maitseid, tajuda kuuma ja külma, ning mis kõige tähtsam, oma enda keelega moodustame sõnad ja sõnadest moodustame laused, ning saamegi keele, millega edastame infot. Keel kui maitseelund liigub siis rääkimise ajal nii, et tekivad kindlad häälikud ja häälikutest moodustuvad sõnad. Ka loomad edastavad infot keele abil, inimeste jaoks on see lihtsalt võõras ja meie ei saagi sellest aru saada, kuna nad on täiesti teine liik ja teevad meist erinevad häält ja nende häälepaelad, hambad ja keel on tihtipeale täiesti erinev meie omast, mis loob ka häälelise erinevuse ja teistsugused võimalused häälikute moodustamiseks. Suulise keelega käib alati kaasas ka kehakeel ehk zestid kätega ja kogu keha kaasa haaramine aktiivsesse vestlusesse, kehakeel väljendub kõige paremini midagi seletades või õpetades, siis on lihtsam kätega midagi järgi teha või näidata kellegi või millegi asukohta
Keskmiselt konsonante 23, vähim 6, enim 96 Keskmine vokaalide arv 9, vähim 3, enim 46 Rääkimist võimaldab vokaalide ja konsonantide vaheldumine Eesti keeles 20 konsonanti, 9 vokaali Inglise k 25 konsonanti, 6 vokaali, vene k 32 kons, 6 vok Konsonandid Hääldamisel 3 häälduselementi: Moodustusviis (mil määral õhu liikumine takistatud) Moodustuskoht (koht, kus sulg või ahtus tekitatakse) Helilisus (kas häälepaelad vibreerivad või ei) + häälduse peenendamine palatalisatsioon (l,n,s,t) Eesti keele konsonandid huuled hambad Hamba Kõva Pehme kõri sombud suulagi suulagi klusiilid p, b t, d k, g frikatiivid f, v s, z s, z h nasaalid m n
87. Kõri ehitus Kõri on alumiste hingamisteede algus ja teda toestavad mitmed kõhred. Alumises osas paikned rõngakujuline sõrmuskõhr, selle kohal kilpkõhr, mis on sidekoe abil ühendatud keeleluuga ja ülaservale kinnitub kõripealise kõhr, mis limaskestaga kaetuna moodustab kõripealise. Kõripealis sulgeb kõri neelamise ajal. Sõrmuskõhre ülemisel tagumisel serval asuvad kaks pilkkõhre. Kõris on aga pilk- ja kilpkõhrede vahel ka paarilised häälepaelad. Välja hingatav õhk paneb häälepaelad võnkuma ja tekibki hääl. Seega rääkida saame vaid välja hingates. Seega ongi kõri otsesteks ülesanneteks õhu juhtimine ning hääle tekitamine 88. Hingetoru Trahhea ehk hingetoru asub kaela eespinnal, on toestatud 15-20 kõhrelise poolrõngaga. Tagasein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. Trahhea jaguneb omakorda kaheks kopsutoruks ehk peabronhiks. 89. Kopsu asend ja välisehitus
- Ripsepiteeli ripsmekesed liiguvad ja ajavad hingamisteedest koos limaga välja õhku saastavaid võõrosakesi. Tänu sellele puhastub sissehingatav õhk tolmuosakestest, samal ajal ka soojeneb ja muutub niiskeks. 3) Kus asub haistmisepiteel? - Ülemises ninakäigus. 4) Mis põhjustab ninaverejooksu? - Ninaõõne veresoontest moodustuvad koobaspõimikud ja nende vigastus põhjustab tugeva ninaverejooksu. 5) Kus asuvad häälepaelad ja mis võimaldab erinevate helide tekkimist? - Häälepaelad asuvad kõriõõne keskmises ahenenud osas – häälekõris. Häälekõri külgseintel paikneb kaks paari kurde: ülemised – esikurrud ja alumised – häälekurrud. Häälekurrud piiravad häälepilu. Häälitsemisel häälekurrud pingulduvad ja nende õhukesed servad muutuvad häälepaelteks. Väljahingatav õhk liigutab häälepaelu, mille tulemuseks on helide tekkimine.
2. Artikulatoorne foneetika Keeleteaduse alused: foneetika Mart Rannut [email protected] Kõnemoodustuse dünaamiline kontseptsioon · Kõnemoodustuse dünaamiline kontseptsioon (vs. staatiline, kindlatel positsioonidel põhinev, vt traditsiooniline foneetika: eesmärgipärased staatilised positsioonid) põhineb protsessidel, mis väljendavad ajas muutuvaid parameetreid. Kõneorganid on pidevas liikumises. · Meetodid: · elektromüograafia - lihaste närvirakkude elektriliste impulsside mõõtmine · kümograafia - õhuvoolu analüüs · palatograafia - moodustuskoha määramine · radiograafia - röntgeni abil organite talitluse vaatlus ja analüüs kõva suulagi ninaõõs pehme suulagi suuõõs kõripealis keel keeleluu sõrmuskõhr ...
valjuse muutumist. 10. Missugused on meie fonatsioonielundid? · Kõri (larynx) · Kilpkõhred · Sõrmuskõhr · Pilkkõhred · Häälekurrud · Häälepilu · Kurrupilu 11. Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel? · Normaalkõnet iseloomustab Bernoulli efekt e. aerodünaamika seadus: mida kiirem liikumine, seda madalam rõhk, mida aeglasem liikumine, seda kõrgem rõhk. · Häälepaelad surutakse teineteise vastu · Kopsudest tulev õhuvool põhjustab sulgunud häälepaeltest allpool ülerõhu, mis surub häälepaelad laiali ning rõhud ülal- ja allpool häälepaelu võrdustuvad. · Hetkeks tekib allpool häälepaelu madalam rõhk kui ülal, mis põhjustab imemisefekti ja häälepaelte naasmise esialgsesse asendisse. 12. Missugune on häälekurdude asend ja tegevus hingamisel, helitute ja heliliste
Meeste ja naiste erinevused Bioloogilised erinevused: Meestel on paksem nahk (naistel tekivad kortsud varem) Naistel lühemad häälepaelad ja seetõttu ka kõrgem hääl Meeste veres on rohkem punavereliblesid, nende veri on hapnikurikkam ja seetõttu on neil ka rohkem energiat Mehed hingavad sügavamalt, naised tihedamini Meeste luud on tavaliselt rohmakamad, naiste luud väiksemad ja teistsuguse ehitusega Naiste vaagnaluu on kohandatud sünnitusega toimetulemiseks (astumisel teeb naine rohkem liigutusi kui mees "puusade hööritamine") Meeste lihas ja rasvkoe masside suhe on suurem kui naistel ja see võimaldab neil
Kude-ühesuguse päritolu, ehituse, talitlusega rakk ning rakuvaheaine. Kudede põhirühmad-epiteelkude(katab keha välispinda, oluline osa haavade paranemisel), sidekude(rohke rakuvaheaine sisaldus), lihaskude(ehituslik), närvikude(koosneb närvirakkudest, täidab tugi-,toite-,kaitsefunktsiooni). Epiteelkude:katteepiteel(naha pindmine, siseelundite kiht), näärmeepiteel, sensoorne epiteel. Sidekude:veri(7%keha massist), lümf(lümfoplasma, lümfotsüüdid), retikulaarne sidekude(luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas), rasvkude(nahaaluskoes, rasvikud), kohev sidekude(lihaskiudude vahel), tihe sidekude(kõõlused, südamed), kõhrkude(liigeste kõhrelised pinnad), luukude(vaheaine õõntes). Lihaskude:silelihaskude(nahas), vöötlihaskude(skeletilihased, keel), südamelihaskude(süda). Elund-kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend, funktsioonid(luud, lihased, süda,maks) Elundkond-ehituselt, talitluselt, arengu poolest sarnased elundid(tugi-liikumiselundkond). Sü...
· Kajalokatsiooni kasutamine võimaldab nahkhiirel pimedas tegutseda LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID Kuulmine VAAL: · On ammugi teada, et vaalad kuulevad. Samuti ei ole uudis, et vaalad teevad häält ning suhtlevad omavahel. · On teada, et mõned vaalaliigid saadavad välja helisid omavaheliseks suhtlemiseks ja vees orienteerumiseks ning saagi leidmiseks. Ei ole aga selge, kuidas neid helisid tekitatakse, sest vaaladel puuduvad häälepaelad. · Hulk aastaid ei suudetud mõista, miks suured vaalaparved mõnikord kuivale ujuvad ja hukkuvad. Nüüd oletatakse, et vaalasid võib eksitada liivane või mudane rand, mis segab kajalokatsiooni kasutamist. LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID HAISTMINE · loomad suhtlevad omavahel eelkõige haistmismeele abil ·Lõhna ära tunda püüdes loom nuusutab ehk tõmbab õhu sõõrmete kaudu ninaõõnde, kus asub haistmisepiteel. ·Mida suurema pindalaga on
Pärnu Ühisgümnaasium REFERAAT ,,Paramore" ,,Rock" Koostaja : Pauliine Mäesalu Õpetaja: Evelin Mei Pärnu 2009 Paramore Paramore on Ameerika Rock'i bänd, mis sai alguse Franklin, Tennesse's 2004. aastal. Bändi koosseisu kuulusid Hayley Williams (eeslaulja/klahvpilli mängija), Josh Farro (esikitarrist/taustalaulja), Taylor York (rütmikitarr), Jeremy Davis (basskitarr), ja Zac Farro (trummid). Paramore andis välja oma debüütalbumi ,,All We Know Is Falling" 2005. aastal ning oma teise albumi Riot! 2007. aastal. Bänd on viimaste aastate jooksul tõusnud paljude edetabelite tippu ning see edu on tingitud järjekindlast raskest tööst alates ajast, mil Hayley kohtas Josh Farro't (20) ja tema nooremat venda Zac Farro't (17), õppides nendega 4 aastat samas koolis. Päras...
Kõripealis on lehekujuline kõhr, mis suleb sissepääsu kõrisse. Kõripealis liigub neelamisel ettepoole, takistades toidu või vedeliku sattumist kopsudesse. 2 Eest katavad kõri allpool keeleluud paiknevad kaelalihased, külgedel asetsevad kilpnäärme sagarad ja suured kaela veresooned, taga on neel. Kõri ülesandeks on õhu juhtimine ja hääle tekitamine. Viimases võtavad osa häälepaelad. Neid on kaks: parem ja vasak. Häälepaelad on tõmmatud kilpkõhre ja pilkkõhre vahele ning piiravad häälepilu. Nad koosnevad elastsetest kiududest. Häälepaelte pingutamisel paneb väljahingatav õhk nad võnkuma, mille tagajärjel tekivad helid. Meestel on tavaliselt suuremad häälepaelad kui naistel, mis mõjutab hääle kõrgust. Artikuleeritud kõnest võtavad osa veel keel, suuõõs, huuled ja ninaõõs. Kõri kõhred: alumine kõhr
Hansa Liit Skandinaavia, Põhja-Saksamaa, Liivimaa ja Madalmaade poliitiline ja kaubanduslik liit; 13-17 sajand; põhilised linnad Novgorod, Tallinn, Visby, Lübeck, Hamburg, Brugge, London Algas Saksa kaupmeestest, kes tegid äri võõrastes linnades ja moodustasid gilde. Kaubeldi soola, raua, heeringa, soolakala, tekstiilide, vaha, nahkade, teravilja ja õllega. Tähtis alamsaksa keele levimise poolest. Heliline häälik, mida hääldades häälepaelad vibreerivad Helitu häälik, mida hääldades häälepaelad ei vibreeri indoeuroopa keelkond maailma suurima kõnelejate arvuga keelkond, ala ulatub Indiast Euroopani; jaguneb rühmadeks: keldi, germaani, balti, romaani, indoiraani + albaania, kreeka ja armeenia keel i-umlaut nt Saksa keeles on paljudel sõnadel algne i/j kadunud ja taastatav ainult rekonstrueerimise või keelevõrdluse teel; tähistab ka diakriitikut (täpitähte), nt Buch Bücher
HELID JA INIMKÕRV MIS ON HELI? Heli tekkimiseks peab olema midagi, mis võngub. Selleks võib olla trumminahk, kitarrikeel, häälepaelad - võimalusi on väga palju. Võnkuma saab hakata ka õhk, kui ta surve all läbib avaust. Võnkumine kandub edasi õhu- või veeosakestele, isegi puidule või metallile - ka seal on osakesed, mis võnkumisest haaratud saavad. Väikesed õhuosakesed - molekulid - pressitakse võnkumise mõjul teatud suunas kokku. Need osakesed panevad omakorda liikuma neist eespool asuvad osakesed, samal ajal, kui nad ise tahapool asuvast hõrendusest (kuna
hakkavad ka lapsed vaimustunult laulma. ,,Kõige vanim ja ilusaim muusikaorgan, ogan, millele meie muusika ja meie olemasolu tänu võlgneb, on hääl." Richard Wagner HÄÄL ON KASVATUSVAHEND Kesksel kohal on kasvataja hääl. Intonatsioonikindlus ja ,,õigete" nootide tabamine ei ole siin nii olemuslku tähtsusega. Palju tähtsam on, et lastega õiges hääleulatuses lauldakse ja rõõmuga. Laste hääl, nagu kogu ülejänud kehagi, on kasvamises. Häälepaelad on veel lühikesed, helisevad kõrgemalt. Kui me tahame orgaanilisi asjaolusid arvestada, peame me laste tooni- ja hääleulatuses laulma. Lasteaialaste hääleulatus jääb f1 ja e2 vahele. Kuni puberteedieani kasvab hääleulatus. Kui perekonnas, koolis, sõpraderingis lauldakse, arenevad laste hääled märkamatult. Harjutamise läbi muutuvad nende hääled tugevamaks, kandvamaks ja ilusamaks. Kuni puberteedini pidevlt
Mõju tervisele: Sisse hingates allergia, ärritusnähud või hingamisteede kahjustus. Riski tase: I Tervisekahjustuse vältimise meetmed: ruumide korrapärane märg pesemine. FÜSIOLOOGILISED OHUTEGURID EBAPIISAV LIIKUMISRUUM- Ühekoha peal istumine terve tööpäeva. Mõju tervisele: Erinevad kehavigastused. Riski tase: I Tervisekahjustuse vältimise meetmed: pause teha tihedamalt iga tunni tagant 10 min. RÄÄKIMINE- Telefonimüüja räägib terve oma tööpäeva. Mõju tervisele: Häälepaelad väsivad suure koormuse tõttu ja võib tekkida häälepaelte põletik ja hääle kaotus. Riski tase: I Tervisekahjustuse vältimise meetmed: Vajadusel kasutada joogivett, nõrga hääle olemasolul anda häälele puhkust. TÖÖASEND- Praktiliselt möödub tööpäev istudes. Mõju tervisele: Sundasendis töötamisest võivad tekkida valud selja alaosas ja kaela- õlapiirkonnas, küünarvartel ja randmetel. Riski tase: I I
tundenärvilõpmetega. Iga võõrkeha kutsub tänu sellele esile köhatuse või läkastuse. 2. Kõrivatsake selle seinas on palju seroosnäärmeid, mille nõre niisutab häälepaelu. 3. Häälekõrialune õõs läheb üle hingetoruks. Hääl tekib kõri keskosas kõrikitsuse seinas moodustuvate sagitaalsete häälekurdude kaasaabil. Hingamisel on häälepilu avatud, kõnelemisel häälekurdude servad pingutuvad ja häälepilu aheneb. Väljahingatav õhk paneb häälepaelad võnkuma ja sealt tekibki heli. HINGETORU trachea 9-15 cm pikkune, 1,5-2,7 cm laiune torujas elund. Algab kõrist 6.-7. Kaelalüli kõrguselt ja haruneb rinnaõõnes kaheks peabronhiks. Seda jagunemise kohta nimetatakse trahhea bifurgatsiooniks. Hingetoru ette jäävad keelealused lihased, kilpnäärmekitsus, rinnakupide. Taga asub söögitoru. Hingetoru koosneb 16-20 kõhrelisest poolrõngast, mis on omavahel ühendatud võrusidemetega. Hingetoru tagumine sein on
Vt Kõnehingamine. Häälikuid moodustame väljahingatava õhuga. Ingressiivne kõne hääle tekkimine sissehingatava õhuga. 11. Missugused on meie fonatsioonielundid? Elundid: kõri oma elunditega e. alumina hääleallikas. Ülesanne: hääle tekitamine. Kilpkõhr kaitsev funktsioon, koosneb 2 lestmest. 12. Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel? Häälekurrud kõnelemise seisukohalt kõri kõige olulisem elund. Rahvakeeles häälepaelad. Kui jõude hingame, on lihased lõdvad, õhk liigub vabalt. Sügavalt sisse hingates häälepilu avaneb. Heliliste häälikute puhul helikurrud võnguvad. See annab häälele tema kõrguse ja helilisuse. Häälekõrguse puhul on oluline võnkumise sagedus. Laias laastus: 150-300 Hz (võnget/sek) naistel ja 80-100 Hz meestel. Häälekurrud on elastsed. Töötab Bernoulli-efekt. Mida lühemad ja õhemad on häälekurrud, seda kõrgem on hääl. Mehe kõri,
Hingamiselundkond (konspekti koostamisel on kasutatud allpoolnimetatud autorite väljaandeid). Hingamist saab vaadelda organismi ja raku tasandil (rakuhingamine), viimane on käsitletav kui toitainete bioloogiline oksüdatsioon. Hingamine organismi tasandil on gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. See on otsesemalt seotud hingamislihaste tööga ning õhu liikumisega kopsudesse/kopsudest välja. Hingamine saab toimuda hingamiselundite ja vereringeelundkonna koostööna: kopsudes toimub vere rikastumine hapnikuga ja vabanemine CO2-st, teistes kudedes vastupidine protsess. Rakuhingamisel kasutatakse O2 toitainete lagunemissaaduste oksüdatsiooniks, mil vabanev energia salveatatakse ATP (adenosiintrifosfaadi) keemilistesse sidemetesse. Rakuhingamise lõpproduktid on CO2 ja H2O. Inimese hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, ninaneel, kõri (larynx), hingetoru (trahhea), kopsutorud (bronhid) ja kopsud. Ninaõõnes (cavum nasi) sissehingatav ...
Ristvõlv paikneb talb-, kuup- ja pöidluude põimike piirkonnas. HINGAMISELUNDKOND 25.Nimeta hingamisteed: ninaõõs, nina kõrvaluked, neel, kõri, hingetoru ja bronhid. 26.Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: Ülemised hingamisteed (neel ja üüs) kuni kõrini on luulise toestusega. Alates kõrist kuni bronhioolideni on kõhreline toestus. Peenikestes bronhides toestavad seinu üksikud kõhretükikesed, millede vahel on silelihaskiud. 27.Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad, kõri ülesanne Paikneb kaela eesmises osas 4.- 6. kaelelüli kõrgusel. Kõri on ülalt ühendatud sidemetega, keeleluuga ja alt rinnakuga. Kõri liigub aktiivselt üles-alla ja passiivselt külgsuunas. Koosneb erinevatest kõhredest mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Selle alumises osas on häälekurrud (esikukurrud ja häälekurdud), mille vahel asub häälepilu, kus õhuvõnkumisel tekib heli. Sissepääsu kõrisse sulgeb kõrikaanekõhr. Kõri kõhred:
annavad märku silmade ja nina arengust. Loode on marja suurune. 7.-9. nädal Hakkavad arenema käed ja jalad. Kuna kondid on paigas, hakkab keha massi koguma ning kaalub ligi 15 grammi, kasvab päevas 1 millimeeter. Loode toodab uriini. Moodustunud on peamised siseorganid. Varbad ning sõrmed eristuvad üksteisest. Loode sarnaneb kujult lapsega. Loode imeb pöialt, oskab neelata lootevett ning ennast liigutada. Tunneb õrnasid puudutusi. Häälepaelad hakkavad arenema. 10.-13. nädal Loote luud ja kõhred saavad vormingu, põlved ning pahkluud arenevad. Poisslaps toodab testosterooni. Hakkavad kasvama küüned, tekivad sõrmejäljed. Nina ja huuled on täiesti välja arenenud. Lapse pea on kehaga sama suur. Juuste kasv 3 algab. Võimalik teha kindlaks sugu. Suu sisemust katavad maitsmispungad. Algab täielik soolestiku töö. Esmane ensüümidest, valkudest ja surnud rakkudest koosnev väljaheide
Kopsud arenevad ning toimuvad esimesed primitiivsed hingamisliigutused nn lootehingamine. Beebil on tekkinud imemis ja neelamisrefleks. Arenevad närvirakud, mistõttu on loode võimeline mingil määral valu tundma. Nägu on tuntavalt inimnäo moodi. Igemete sees arenevad piimahammaste alged. 13 raseduse nädal: Beebi näeb üha rohkem inimese moodi välja. Pea ei ole enam nii suur .Lootel on olemas kõik luud ja lihased. Moodustuvad häälepaelad. Maitsmismeel on täiesti välja arenenud. Silmad liiguvad üksteisele lähemale. Kehale hakkavad karvakesed kasvama. Soolestik on nabaväädi ümbert eemaldunud ning loote kõhtu sopistunud. Beebi igemetes on välja arenenud kõik kakskümmend piimahammast. Beebi oskab naeratada. 14 raseduse nädal: Lootel tekivad juuksed. Nahk on õhuke, punakas, kortsuline, kaetud karvakestega ning rasutaolise lootevõidega. Pea kasvab nüüd kehast kiiremini
Kool Rock Hotel Refereaat Koostas: Nimi 2012 Sisukord Rock-muusika........................................................lk 3-4 Rock Hotel.............................................................lk 5-7 Rock Hoteli koosseis.............................................lk 8-9 2 ROCK-MUUSIKA Üldlevinud arvamuse kohaselt tuleks rock-muusika sünniajaks lugeda 1954. aastat, mil Bill Haley koos oma ansambliga Comets plaadistas pala "Rock Around the Clock". Aasta hiljem kujunes sellest esimene spetsiaalselt noortele adresseeritud poplaul. Siit alates hakati üha enam tegema jõupingutusi noore, kooliealise kuulaja võitmiseks. Rock-muusikaga kaasas käivaid nähtusi võis märgata juba 1940. aastate algul. Rock-muusika sünnil oli mitmeid eeldusi. Nii tegi kitarr 40-ndail aastail läbi tormilise arengu. Kõigepealt tuli Charlie Christian mõttele aset...
Käitumuslike häälepuuete korral võib esineda orgaanilisi muutusi häälekurdude limaskestal. Õige Vale 57. Kuulmispuudega isiku kõne kvaliteeti iseloomustab nasaalsus. Tegu on enamasti: lahtise ninakõlaga kinnise ninakõlaga 58. Füsioloogilise vaeghäälduse ilmingud on: häälduslikult keerulisema hääliku asendamine lihtsamaga R asendamine L-ga R asendamine nt kurgu R-ga hääliku moonutatud hääldus 59. Õige või väär? Psühhogeense afoonia korral võivad häälepaelad sulguda, kuid häält ei teki. Õige Vale 60. Düslaalia põhjuseks võib olla: aju kõnekeskuse orgaaniline kahjustus perifeersete närviteede kahjustus vale kõne harjumus kõneelundite anatomiline muutus või lihaskonna toonuse langus 61. Kuulmispuude puhul on primaarselt kahjustatud: kõnetaju sõnavara omandamine eneseväljendamisoskus kõneloome 62. Kuulmistingimusi saab ruumis parandada pannes: maha vaipkatted pehmed kardinad akende ette toolide alla mööblivildid
Hingamisteede hulka kuuluvad ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid. 20. Hingamiselundite erinevate osade seina ehitus. Kõikidel hingamisteedel on kõva toes: ninaõõnel ja neelul on luud, kõri, hingetoru ning bronhide seintes on kõhred. Seetõttu ei lange hingamisteed kokku ja õhk saab nendes vabalt liikuda. Hingamisteede sisepind on vooderdatud limaskestaga, mis on kogu ulatuses varustatud ripsepiteeliga. 21. Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad, kõri ülesanne. Kõri toestavad mitmed kõhred, mis on sidemete ja liigeste varal liikuvalt ühendatud. Kõri alumises osas paikneb rõngakujuline sõrmuskõhr. Selle kohal asub kilpkõhr. Kilpkõhr on sidekoe abil ühendatud keeleluuga. Kilpkõhre ülaservale kinnitub kõripealise kõhr, mis limaskestaga kaetuna moodustab kõripealise. Kõripealis sulgeb kõri neelamise ajal. Kõriõõnt vooderdab limaskest, mis modustab selle alguses kaks paari
Referaat Rasedus Seemnerakk kohtub munarakuga Eostumine toimub kolmes põhietapis: ovulatsioon, viljastumine ja viljastunud munaraku jagunemine, mis kinnitub seejärel emaka seina külge kui see on toimunud, algab rasedus. Kuidas toimub ovulatsioon Ovulatsiooni ajal, mis toimub menstruatsioonitsükli keskpaigas, puruneb teistest suuremaks kasvanud folliikul ja munarakk pääseb välja. Purunenud folliikul moodustab kollakeha. Kollakeha eritab hormooni progesteroon, mis toetab loote kasvamist, kuni platsenta selle rolli üle võtab. Sel hetkel on munarakk pelgalt täpike ja palja silmaga vaevunähtav. Kui munarakk munasarjast vabaneb, satub see munajuhasse. Munarakk liigub mööda munajuha emaka poole läbides tillukesi, juuspeeni (tsiiliate) narmaid. Kui seemnerakk munaraku viljastab, toimub see munajuha sees munasarja lähedal. Kui munarakku pärast vabanemist kaheteistkümne tunni jooksul ei viljastata, siis see sureb...
ohutult neid täita. Ruumikitsikuse korral olla liikudes väga ettevaatlik. Rääkimine Klientidega pikalt suhtlemine ja Häälepaelad väsivad suure Vajadusel kasutada joogivett pikad koosolekud koormuse tõttu ja võib tekkida häälepaelte põletik ja hääle kaotus Tööasend (sh sundasend) Istuv töö Ülekoormuse ja kahjustuse teke Pidada kinni ettenähtud
sajand; põhilised linnad Novgorod, Tallinn, Visby, Lübeck, Hamburg, Brugge, London Algas Saksa kaupmeestest, kes tegid äri võõrastes linnades ja moodustasid gilde. Kaubeldi soola, raua, heeringa, soolakala, tekstiilide, vaha, nahkade, teravilja ja õllega. Tähtis alamsaksa keele levimise poolest. 1 Heliline – häälik, mida hääldades häälepaelad vibreerivad Helitu – häälik, mida hääldades häälepaelad ei vibreeri indoeuroopa keelkond – maailma suurima kõnelejate arvuga keelkond, ala ulatub Indiast Euroopani; jaguneb rühmadeks: keldi, germaani, balti, romaani, indoiraani + albaania, kreeka ja armeenia keel i-umlaut – nt Saksa keeles on paljudel sõnadel algne i/j kadunud ja taastatav ainult rekonstrueerimise või keelevõrdluse teel; tähistab ka diakriitikut (täpitähte), nt Buch Bücher
Mis on oluline? 3 2. Hääle ja keha valitsemisoskus Kõneleja ainuomased jooned aitavad öeldut rõhutada ja mõjule pääseda. Silmas tuleb pidada nelja aspekti: häält, miimikat, silmsidet ja hingamist. Keha ja hääl on lahutamatud. Hääl väljub kehast ning see, millisena ta väljub, sõltub sellest, kas keha on valmis. Kõige esimene asi töös häälega on avastada oma keha - tajuda, et lihased alluvad meie tahtele ja mitte vastupidi. Ka häälepaelad on mikrolihased ja võib juhtuda, et ülemäärase pinge olemasolu kehas väljendub kõlatus ja nõrgas hääles. Öeldakse, et hääl annab 38% üldmuljest. Tuleb jälgida oma kõnetempot pingeolukorras. Kui kõne takerdub ,venib või muutub ülikiireks, võib seda enesejälgimisega muuta. Keskendudes häälele saab jälgida tempot ja kontrollida pause. Peale iga olulist mõtet on mõttekas teha väike paus, et lasta kuulajatel öeldut veidi seedida. Väga oluline on leida toetuspunkt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
