Hääl
Anett Laidver
9.B
Võru Kesklinna Kool
Mis on hääl?
• Hääl- elusolendi enda poolt tekitatud heli
• Häälega saame edastada
informatsiooni
väljendada emotsioone ja meeleolusid
Hääleorgan
• Hääleorganid- inimese siseorganid,
mis aitavad kaasa hääle tekitamisel
• Jaotatakse kolme alagruppi:
hingamiselundid
hääletekitajad
resonaatorid
Hingamiselundid
• Kopsud
• Hingetoru
• Vahelihas
Kopsud
Hääletekitajad
• Kõri
• Häälepaelad
Häälepaelad
Häälepilu
Resonaatorid
• Suukoobas
• Ninakoobas
• Huuled
• Hambad
Kuidas tekib hääl?
• Hääl tekib, kui häälepaelte vahelt
läbiminev õhk paneb need võnkuma
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-12-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
alaidver
Õppematerjali autor
1) Mida nimetatakse hääleorganiteks? Hääleorganiteks nim. kõiki inimese siseorganeid, mis aitavad kaasa hääle tekitamisele. 2) Mille järgi hääleorganid jagunevad? Nimeta hääleorganite kolm alagruppi. Ülesannete järgi võib neid koondada kolme alagruppi: *hingamiselundid (kopsud, diafragma, hingetoru) *hääletekitaja (kõri, häälepaelad) *resonaatorid (suukoobas, ninakoobas, huuled, hambad. 3) Kuidas tekib hääl? Hääl tekib siis, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need võnkuma ehk vibreerima. 4) Millest sõltub hääle kõrgus, tämber ja tugevus? Millised nendest kolmest on pärilikud omadused? Selgita. Hääle kõrgus sõltub häälepaelte pikkusest: mida pikemad need on, seda aeglasemaid võnkeid need tekitavad ja seda madalam on hääl. Hääle tämber on seotud inimese üldise anatoomia iseärasustega ning inimese üldise seisundiga. Hääle tugevus sõltub
Õ. lk 38 küsimused Christopher Tammesoo 9.a Kuidas tekib hääl? Õhk hingatakse sisse ning surutakse see vahelihase abil hingetorru ja kõrisse. Kõri on tugevdatud rõngakujuliste kõhredega, millest kõige suurema (kilpkõhre) taga asuvad häälepaelad. Kahe häälepaela vahel asub häälepilu. Hääl tekib siis, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need vibreerima. Millest sõltub hääle kõrgus? Hääle kõrgus sõltub häälepaelte pikkusest. Pikemad häälepaelad Aeglasemad võnked Lühemad häälepaelad Madalam hääl Kiiremad võnked Kõrgem hääl
HÄÄL Aktiivne suhtlemine inimeste vahel toimub kõneldes, selleks kasutame häält. Hääleorgan on kui muusikainstrument, mille kõrgus, tugevus ja tämber e kõlavarjundid on iga inimese puhul kordumatud, Hääle abil on võimalik edastada informatsiooni, aga ka väljendada emotsioone ja meeleolusid. Laulmine e. vokaalmuusika on vanik muusikaliik. Erinevates muusikastiilides klassikaline muusika, rahvalaul, pop- ja jazz-muusika jm- on ka hääle tekitamise viis erinev. Hääleorganiteks nimetatakse kõiki inimese siseorganeid, mis aitavad kaasa hääle tekitamisele. Ülesannete järgi võib neid koondada kolme alagruppi: * Hingamiselundid (kopsud, diafragma e vahelihas, hingetoru) * Hääletekitaja (kõri, häälepaelad) * Resonaatorid (Suukoobas, ninakoobas, huuled, hambad) Kuidas tekib hääl? Sissehingatud õhk surutakse vahelihase abil hingetorru ja kõrisse.
Rääkimisel ja laulmisel aeglasem. Kaitsefunktsioon- köharefleks kaitseb kopse Hääletekke- e fonatsioonifunktsioon Hääle tekkes on oluline osa hingamisel ning selles osalevad kolm põhilist hingamisaparaadi osa: 1. kopsud, bronhid, trahhea; 2. kõri hääleaparaat (häälepaelad) 3. nina- ja suuõõs ning ninakõrvalkoobaste resonaatorite süsteem (ülemised resonaatorid) Hääl tekib kõris häälelihaste toimel. Hääle tekke teooriad: Müoelastiline teooria: hääl tekib häälepilu ahendavate lihaste e aduktorite kokkutõmbel. Neurokronaksiline e Hussoni hääletekketeooria: sulgub häälepilu ajust tulevate bioelektriliste impulsside mõjul, ei pea hingamist oluliseks. Hääle omadused: Saab eristada meest, naist, eri ealisi, tervet ja haiget inimest. Mida tihedamalt on häälepilu sulgunud, seda selgem/tervem on hääl. DÜSFOONIA e häälehäire: tekib häälepilu sulguse defekti korral. Hääl on kähe.
Rääkimisel ja laulmisel aeglasem. Kaitsefunktsioon- köharefleks kaitseb kopse Hääletekke- e fonatsioonifunktsioon Hääle tekkes on oluline osa hingamisel ning selles osalevad kolm põhilist hingamisaparaadi osa: 1. kopsud, bronhid, trahhea; 2. kõri hääleaparaat (häälepaelad) 3. nina- ja suuõõs ning ninakõrvalkoobaste resonaatorite süsteem (ülemised resonaatorid) Hääl tekib kõris häälelihaste toimel. Hääle tekke teooriad: Müoelastiline teooria: hääl tekib häälepilu ahendavate lihaste e aduktorite kokkutõmbel. Neurokronaksiline e Hussoni hääletekketeooria: sulgub häälepilu ajust tulevate bioelektriliste impulsside mõjul, ei pea hingamist oluliseks. Hääle omadused: Saab eristada meest, naist, eri ealisi, tervet ja haiget inimest. Mida tihedamalt on häälepilu sulgunud, seda selgem/tervem on hääl. DÜSFOONIA e häälehäire: tekib häälepilu sulguse defekti korral. Hääl on kähe.
Suuõõne erinevad osad (kõri poolt huulte poole): kurgunibu (uvula), pehme suulagi (velum), kõva suulagi (palatum durum). Pehme ja kõva suulagi jagunevad taga-, kesk- ja eesosaks. Kõva suulae eesosas on hambasombud e. alveoolid. Suuõõne põhjas on keel. Keelel on neli peamist osa: keeletipp (apex), laba (corona), keeleselg (dorsum), keelepära (radix). Keeleselja võib omakorda jagada kolmeks: esiselg, keskselg, tagaselg. Vokaalid häälikud, mille hääldamisel õhuvool / hääl pääseb pidevalt ja takistuseta suu keskelt välja. Olulisim vokaalide kirjeldamisel on keele ja huulte asend. Vokaalidiagramm. - eesvokaalid keeletõus keele eesosas (i, ü, e, ö, ä) - tagavokaalid keeletõus keele tagaosas (u, õ, o, a) - keskvokaalid keeletõus ees- ja tagaosa vahel (õ) - kõrged keeletõus on kõrge (i, ü, u) - madalad keeletõus on madal (a, ä) - keskkõrged vahepealsed (e, o).
3) Roidehingamine 4) Kontrollitud hingamine inimesed, kes töötavad oma häälega (laulja, näitleja). 5) Kõnehingamine hingamisfaasid on eri pikkusega. Sisse hingamine kiiresti, välja hingamine pikk. Sel hingamisel on oluline osa kõnerütmi kujundamisel nt kui me ei hinga liiga kiiresti ja tihti sisse muudab see kõne katkendlikuks rütmilisus. Kõne valjus. Väike osa on hingamisel ka häälekõrguse muutmisel. Nt kõrge hääl hinges sisse. 10. Milline on hingamise osa kõnetegevuses? Vt Kõnehingamine. Häälikuid moodustame väljahingatava õhuga. Ingressiivne kõne hääle tekkimine sissehingatava õhuga. 11. Missugused on meie fonatsioonielundid? Elundid: kõri oma elunditega e. alumina hääleallikas. Ülesanne: hääle tekitamine. Kilpkõhr kaitsev funktsioon, koosneb 2 lestmest. 12. Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel?
teine ei esine. · Nt velaarne nasaal esineb ainult [g] ees, nt rong; mujal esineb alveolaarne nasaal. Allofoon on ühe ja sama foneermi foneertiline variant. 6. Millisesse kolme ossa võib jagada inimese kõneaparaadi ja mis on nende osade ülesanded? · Hingamiselundid ülesandeks on varustada kopsud hapnikuga. · Fonotatsioonielundid ülesandeks on hääle tekitamine. · Artikulatsioonielundid kõris tekitatud hääl kandub suuõõnde, kus hääl muutub resonantsi tagajärjel häälikuteks. 7. Missugused on meie hingamiselundid? · Ninaõõs (cavum nasi) · Hingetoru (trachea) · Kopsutorud (bronchi) · Kopsud (pulmones) 8. Millised on hingamise faasid ja liigid? Hingamise faasid: · Sissehingamine (inspiratio) aktiivne tegevus, mille käigus suurendatakse rindkere ja kopsude mahtu, kopsudes tekib alarõhk, mis põhjustab õhuvoolu kopsudesse;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid