*Mullahorisont- erineva värv. koostisega mullakihid mis on kuj muldade arengu käigus. *Lähtekivimid- mulla minerlähte matrj, selle murenem. mulla paksus suureneb *Kõdukiht- org. horis, mis koos. erineva lagunemisastme juures olevast varisest( kõik maha kukk. oks jne) *Huumushorisont- tumeda värv. toitainerikas kiht, mis toimub org.aine kogunemine NB! maailma vilj mullad paiknevad rohtla vööndis(Venem, Ukr- stepp, Am-preeria, L-am- pampa, Eur, ung- pusta) Mustmullad kus huumuskihi paksus v.o üle 2m *Väljauhteh- heleda värv. kiht, kus sademete vesi on toitained sügavamale uhtunud. *Sisseuhteh- tumedam värv., allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemiskoht. PROTSESSID TUNDRAD- 1.turvastumine- org.aine mittetäielik lagunemine pideva liigniiskuse tagajärjel. 2.gleistumine- (savistumine) mulla mineraalosad muutuvad O-vaeses ja veerohkes keskk. savikaks (sinakas-, rohekashall)
soodustama toidu paremat omastamist. · Sampinjonidest saadud ensüümid lõhustavad kuni 96,9% valku kaseiini. · Suurest sirmikust eraldatud ensüümid lõhustavad 76,7% rasvadest. · Marja- ja puuviljamahlade kääritamiseks kasutatakse pärmi tüvesid. · Loomakasvatuses kasutatakse söödalisandina hüdrolüüsitud pärme, mis on rikastatud D2 vitamiiniga. · Seened aitavad parandada huumuskihi omadusi · Seente hüüfid moodustavad püüniseid, milles toimub bioloogiliselt aktiivsete ühendite süntees. Kiskjatena talitlevaid seeni on leitud peaaegu kõikides maailma paikades. See annab tunnistust nende suurest ökoloogilisest tähtsusest tohutu hulga ümarusside hävitamisel pinnases. · Seeni kasutatakse paberitööstuses mürgiste kõrvalsaaduste neutraliseerimiseks. · Hallitusseente abil valmistatakse sini- ja valgehallitusjuuste.
Sügisel on kõik tööd lõppenud põllul ja aega rohkem, kevadel tuleb mõelda juba külvile. Sügisel tehakse künd kuni on +10C mullas, sest kuni selleni toimub elutegevus mullas ja lagunemisprotsess käib. Kevadel võtab mulla soojenemine rohkem aega ja aega oodata pole, samas kevadel muld soojeneb kiiremini. Kevadel taimejäänuste lagunemine võtab mullast toiteaineid, mida on vaja kultuurtaimedele juba. Künnisügavuse määrab ära huumuskihi paksus, mis on Eestis 18-25cm. Sügavuse suurendamine on kulukas, sest 1cm võrra suurendamine nõuab 5-7% energiat. Künni viisidest on olemas eeviisiline, silekünd ja ringkünd. Väljaotsa põllul kasutatakse eeviisilist kündi, kus põld jaotatakse ristkülikuteks, kus vahelduvad kokkukünnil ja lahkukünnil eed. Kündi alustatakse kokkukünni eega. Kusjuures kokkukündi alustatakse lahkukünniga, sest vastasel juhul jääks 70cm riba kündmata
7. Muldade agronoomilised andmed 7.1 Rohumaa kaevete agronoomilised andmed: Sügavkaeve kaevati kuni lähtekivimini ning nähtud andmete abil määrati muld karbonaatseks gleimullaks. Karbonaatsete gleimuldade huumuskate on pikaajaliselt liigniiske, mistõttu on see toorhuumuslik või turvastunud. (Raimo Kõlli, 2012). Lisaks sügavkaevetele, kaevati kaheksa poolkaevet igasse ilmakaarde 4 meetri kaugusele, et koguda andmeid huumuskihi kohta veidi laiemalt pinnalt. Rohumaa poolkaevete huumuskihi tüsedus varieerus 38cm kuni 44cm. Kuna huumushorisont on nii tüse, sobiks see tüseduse poolest kõige kasvatamiseks. Tabel 1. Poolkaevete tüsedused ja huumusesisaldus. Poolkaeve 1 2 3 4 5 6 7 8 number. Tüsedus 40 38 44 42 41 40 39 43 Hu% 3 4 3-4 4 3-4 3-4 4 3
Nii talitlevad surnud organismidest toituvad seened e. sapotroofid. Peamiselt lagundavad nad taimeorganisme, lagunemisprotsessi tulemusena eraldub mulda lämmastik, mis on taimede kasvuks väga oluline element. Nt majavamm,seened suudavad lagundada ehitsi ja materjale. Osa seeni on aga võimelised hankima orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest. Neid nim. Biotroofideks(parasiiidid,sümbiondid) Seened aitavad parandada huumuskihi omadusi. Seen lagundab taimejäänuseid. Trichoterma e. Mullaseene perekond lagundab aktiivselt tselluloosi ja teisi orgaanilisi aineid. Seened on bakterite kõrval ühed peamised toiduainete riknemise põhjustajad, kuna nad võivad kasvada praktiliselt kõigil toiduainetel. Kui seen moodustab toiduaine pinnal nähtava kirme(kollakad, rohekad, isegi mustad mullapinnal, niiskunud seinal), on teda lihtne avastada. Tihti pole aga seen palja silmaga eristatav. Kui
kasvatamine *peamised puiduvood: väärispuidu väljavedu Lõuna-Ameerikast liigub Põhja-Ameerikasse, Aafrikast Põhja-Ameerikasse, Lääne- Euroopasse, Jaapanisse, Kagu-Aasiast Austraaliasseja Jaapanisse, Kanadast USAsse ja Jaapanisse, Põhja-Euroopast Lääne-Euroopasse PÕLLUMAJANDUS *põllumajandust mõjutavad tegurid looduslikud: a)kliima- temperatuur, sademed, vegetatsiooniperiood (aeg, mil taimed kasvavad) b) muld- viljakus, huumuskihi paksus, mulla õhu ja niiskusreziim c)pinnamood- ''terrassid''. Kõrgematele aladele põlde ei rajata. Nõlva kalle d) veestik- kanalid niisutamiseks majanduslikud: a)kapital b)tööjõud c) turg d) valitsuse poliitika * ekvatoriaalne: kautsukipuu, bataat, jamss, maniokk lähisekvatoriaalne: kohvipuu, hirss, kakao, banaan, maapähkel, suhkruroog, dzuut, teepõõsas, õlipalm troopiline: datlipalm, oaasides banaan, riis
Põld nr. 59756255724 on kompaktne põllumassiiv, millel esineb palju erinevaid mullaliike üsna võrdselt. Suurim osa on aga koreserikkaid leostunud gleimuldi, leostunud muldi ning sügavaid madalsoomuldi. Tegemist on paeveerisega enamasti kerge liivsavilõimisega muldadega, mis suurel osal põllumassiivist läheb üle keskmiselt kuni väga tugevasti rähkseks liivsaviks. Madalsoo osa põllust aga ka gleimuldade osa oleks tarvis kuivendada. Huumuskihi tüsedus põllumassiivil varieerub 0-30cm-ni. Põldu ei ole tarvis lubjata. Boniteet silma järgi on umbes 40-50 vahel(kaalutud keskmine põllumassiivil 44). Kuivendamisejärgselt sobib põllumassiiv põlluks, varem sobiks selleks leostunud muldade osa ning ka gleistunud muldade osa, millel kasvatada pigem teravilja. Kive põllult korjata ei ole tarvis. Tabel . Põllumassiivi nr. 59756255724 mullastik
veesaaste, reovesi, jäätmed, puhta joogivee nappus jne) lahenduste leidmisega. Eestis tegeleb riiklikul tasemel keskkonna probleemidega Keskkonnaministeerium ja tema haldusalas olevad ametid: Maa-amet, Metsaamet ja Kalaamet, Looduskaitse Inspektsioon ja Mereinspektsioon. Keskkonnakaitse lähtub looduvarade säästlikust kasutamisest, taotletakse elukeskkonna igasuguse saastamise; kaevandamise, happesademete, atmosfääriheitmete, tasakaalustamatu väetamise, huumuskihi liigse tallamise, radioaktiivsuse ja müra suurenemise, toiduainete ja söötade kvaliteedi halvenemise tõkestamist. On loodud hulk bioloogilisi, keemilisi, füüsikalisi, mehhaanilisi, tehnilisi jm norme keskkonnakahjustuste vältimiseks ja parandamiseks. Rakendatakse maa-ala ehituslikku planeerimist ja tsoneerimist, rajatakse kaitsevööndeid, püüeldakse keskkonnasäästliku looduskasutuse ja tehnoloogia poole. Inimesele turvaline, puhas ja tasakaalustatud elukeskkond on säästva arengu
KOKKUVÕTE 8 KASUTATUD KIRJANDUS 9 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Antud töö eesmärgiks on teha põllumasiivi analüüs ning järeldused selle sobivuseks ja kasvupotentsiaalideks. Selles töös on analüüsitava põllumassiivi number 42446979424. See asub Saare maakonnas, Saaremaa valas,Kõljala külas. Töös on kirjeldatud antud põllu mullatüübid, antud tabelina nende sifrid, lõimised, boniteedid, huumuskihi paksused, kivisuse astmed ja pindalad. Samuti on ära toodud taimestik, mis antud mullatüüpidel end kõige paremini tunneks ning mille kasvatamine sellel alal kõige rohkem ära tasuks. Kasutatud on kõrgkooli õpikut "Mullateadus" ning ka geoportaali kodulehte 3 1.PÕLLUMASSIIVI ÜLDANDMED Põld paikneb Saare maakonnas, Saaremaa valas,Kõljala külas.. Põllumassiivi pindala on kokku 10.36ha. Joonis 1
Mükotoksiin. Seened, mis saavad toitaineid surnud organismidest, on looduses olulised lagundajad. Kasulik kultuurtaimede juuresümbiontideks, mis soodustavad taime kasvu või tõrjuvad juureparasiite. Neid kasutatakse biotehnoloogia objektidena. Kasutatakse: Meditsiinis nt seeneteraapia, antibiootikumid. Toiduainetööstustes nt vitamiinid, maitseandjad. Põllumajanduses nt söödalisand, parandab huumuskihi omadusi. Tööstus nt paberitööstuses mürgise kõrvalsaaduse neutraliseerimiseks. Patuliin on m ükotoksiin ehk hallitusseente sekundaarne ainevahetusprodukt, mis võib kahjustada inimese tervist. 9. Bakterid, bakteriraku ehitus, sh plasmiid, nukleoid. Spoor ja selle moodustamine. Bakterid on eeltuumsed ehk prokarüoodid, mis paljunevad pooldumisel.
tekkes. Biokeemiliste protsesside käigus tekib uus ning keerulisem orgaanilise aine vorm, mullaviljakuse kandja -- huumus. Muld ei ole üksnes huumusainetest tumenenud huumusrikas pealmine kiht, vaid ka mitme meetri sügavusele ulatuvad kihid, kus asuvad taimejuured, tegutsevad mullaorganismid ja on märgata huumuse mõju Eesti muldi kujundavad järgmised olulised protsessid: · Kamardumine -- huumuse moodustumine ja huumuskihi teke, esineb pea kõigis muldades; · Savistumine -- murenemisel moodustuvad savimineraalid, tekivad kompleksühendid mulla huumusega, mullaprofiil või osa sellest rikastub saviosakestega; · Lessiveerumine -- saviosakeste liikumine laskuvate vetega mulla ülemistest horisontidest alumistesse; · Näivleetumine -- ajutise pinna- ja ülavee ning lessiveerumise koosmõju erineva
tekkes. Biokeemiliste protsesside käigus tekib uus ning keerulisem orgaanilise aine vorm, mullaviljakuse kandja — huumus. Muld ei ole üksnes huumusainetest tumenenud huumusrikas pealmine kiht, vaid ka mitme meetri sügavusele ulatuvad kihid, kus asuvad taimejuured, tegutsevad mullaorganismid ja on märgata huumuse mõju Eesti muldi kujundavad järgmised olulised protsessid: • Kamardumine — huumuse moodustumine ja huumuskihi teke, esineb pea kõigis muldades; • Savistumine — murenemisel moodustuvad savimineraalid, tekivad kompleksühendid mulla huumusega, mullaprofiil või osa sellest rikastub saviosakestega; • Lessiveerumine — saviosakeste liikumine laskuvate vetega mulla ülemistest horisontidest alumistesse; • Näivleetumine — ajutise pinna- ja ülavee ning lessiveerumise koosmõju erineva
Põllumajandussaadustest eksporditakse kõige enam kohviube, vähesemal määral eksporditakse puuvilla, India pähkleid, tubakat ja teed. Tansaanias leidub ülimalt viljakaid punamuldasid ja ka punaseid ja kollaseid muldasid, mis ei ole väga viljakad ning need mullad muutuvad pidevalt kõrgete õhutemperatuuride ja väheste sademete tõttu struktuuri poolest savi sarnaseks huumuskihi õhenemise tulemusena. Peamisteks keskkonnaprobleemideks, mida Tansaanias põhjustab põllumajandus, on metsade maharaie, pinnase viljatuks muutumine ja erosioon. Metsade maharaie on muutunud vägagi suureks ohuks, kuna pidevalt tõusva rahvaarvu rahuldamiseks on vaja aina enam põllumajanduslikku maad. Pinnas on Tansaanias selline, et ühel maa-alal saab vaid mõne aasta vilja kasvatada ning seejärel peab laskma maal 2-3 aastat sööti seista
1) Looduslikud tegurid · Kliima määrab vegetatsiooniperioodi ehk kasvuperioodi. Eestis on vegetatsiooniperiood kuni neli kuud. Vegetatsiooniperioodi saab kiirendada kasvuhoone abil. Soojushulk hinnatakse aktiivsete temperatuuride summaga. Ööpäevane temp. peab olema üle 10 kraadi. Niiskusolud loevad palju. Vähese niiskusega ei lähe kasvama. Niiskusolusid mõjutavad kohalikud tegurid · Mullad. Huumuskihi tüsedus, lõimis, põuakindlus, viljakus, veereziim. · Reljeef. Pinnamood, maapinna kallakus. Lõunapoolsel nõlval saab nt. varem saaki kui põhjapoolsel nõlvaalal. Terrasspõllud, erinevatel astmetel väikesed põllulapid. 2) Majanduslikud tegurid. · Kapital. Hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad, maaparandus. Selle alla mõeldakse füüsilist kapitali või raha. Erandlik · Tööjõud
• Järjest suuremate põldude rajamine soodustab tuuleerosiooni. • Paljudes piirkondades tekivad tolmutormid, mis võivad kanda põldudelt sadu tuhandeid tonne viljakat mulda. Tolmutorm Heledad laigud põldudel on Tuule poolt tee äärde kantud kohad, kust tuul on huumuskihi mullakiht. ära kandnud. http:// 1930. aastate tolmutormid Ameerikas • 1930-1936. aastatel laastasid Ameerika Ühendriikide ja Kanada preeriate piirkonda arvukad tolmutormid, mis põhjustasid tõsise ökoloogilise katastroofi ja põllumajanduslanguse. • Suurel tasandikul Põhja-Ameerika keskosas on head eeldused põllumajanduse arenguks: tasane ala, viljakad mustmullad, soodne kliima. • 1930
- rahvastiku kasv - tööturg kahaneb - ülerahvastus - põgenikevood - kultuuride segunemine 4) Rändamisel Mehhikost -> USA-sse Mehhiko + tööpuudus väheneb + palk on suurem - haridus väheneb - tööealised lahkuvad USA + odavtööjõud + kultuur rikastub - tööpuudus suureneb - kulturiline mitmekesisus Põllumajandust mõjutavad tegurid. a) looduslikud tegurid Kliima · taimekasvu periood · aktiivsete temp. summa (temp. üle 10C) · niiskusolud Muld · viljakus (huumuskihi paksus) (lõimis) Reljeef · erosioon (kallak) terasspõllud b) majanduslikud tegurid · kapital (eeldus teiste hüvede tootmiseks)tõuloomad,põllumasinad,seemned jne · tööjõud (oskused, hulk) · turustusvõimalused (lõpptarbija, toiduained, tööstus) · valitsuse poliitika (kaitsetollid, subsiidium valitsuse toetused) · äriteenused · kaubandus · tõu- ja sordiaretus 2. Maailmamaa kasutus
B12 vitamiin mädastehaavandite, tüüfuse, paratüüfuse (propioonhappebakter). ja tuberkuloosi ravimisel Hormoonide tootmisel - insuliin Murumunad saadakse kasvajatele mõjuvaid antibiootikume Põllumajandus Bakterväetised - mügarbakteritega Pinnas Aitavad parandada huumuskihi rikastatud bakterväetistega omadusi töödeldakse liblikõieliste taimede seemneid, et soodustada juuremügarate teket. Seenhaiguste tõrjeks Loomakasvatus Komposti valmistamine Söödalisand kasutatakse hüdrolüüsitus Silo valmistamine - valmib pärme, mis on rikastatud D2 vitamiiniga.
Pidev rivaliteet ja konfliktid teiste linnadega ilmselt süvendasid näljahäda, mis oli tekkinud liigküttimise, veepuuduse ja metsade liigraie tõttu. Muuhulgas kasutasid maiad metsa ka teatava kipsisegu tootmiseks, millega templeid kaeti. Ühe templi katmiseks tuli raiuda metsa umbes 400- lt hektarilt ja arvestades, et Tikalis oli sadu suuri ehitisi, pidi maharaiutud metsa hulk olema päris suur. Õhukese huumuskihi tõttu ei sobinud metsast puhastatud ala eriti hästi põllumajanduseks, kuid aitas samal ajal kaasa temperatuuri tõusule. Lisaks oli maiadel selleks ajaks tekkinud ebaproportsionaalselt palju ülikuid ja preestreid võrreldes nendega, kes maad harisid. Aastaks 950 AD oli enamik maia linnadest maha jäetud, arvatakse, et tervelt 90-95 protsenti maiadest suri. (Tikal…) KOKKUVÕTE Muistsed maiad on Ameerika põlisrahvas, kes elasid Lõuna-Mehhiko aladel ja Yukatani poolsaarel juba 3
Igal aastal kaotab planeet Maa ca 70000km2 haritavat maad, viimase 50 aastaga kaotatud üle 10% viljakandvast maast (põhjused kulutavad maaharimisviisid, liigkarjatamine, ebaõiged niisutusvõtted, metsade lageraie). Erosioon vee ja tuuleerosioon. Maakeral kaob erosiooni tõttu ca 26 mlrd t/aastas huumusmulda, meil põhiliselt Otepääl ja Haanjas saagid 20...40% madalamad. Maailmas erosiooni vastu mittekünni meetodil mullaharimine. Huumuskihi paksus keskmiselt 15 cm, taastumine väga aeglane, parasvöötmes 2,5 cm taastumiseks 200...1000 aastat. Saaste Tehnogeense saaste allikad (soojuselektrijaamad, katlamajad, metallurgia, tsemendi-, klaasi-, lubja-, turbabriketi-, keemiatööstus, transport). Atmosfääri paisatakse tolmu, süsinikku, väävlit, kloori, lämmastikku, fluori, rask-metalle, leelismetalle, mikroelemente, ka radioaktiivseid ühendeid. Tuulega kantakse laiali
Mehhaanilist erosiooni on võimalik vähendada mullaharimiskordade vähendamise, harimisagregaatide liikumiskiiruse piiramise ning töökäikude otstarbekama suunaga. Mullaharimistööd tuleks võimaluse korral teha risti nõlva kaldega ning tasastel aladel vältida kündmisel mulla nihkumist põllu keskosa suunas. 65. Mullastikukaardid ja andmebaasid. Mullastikukaardid on enamuses mõõtkavas 1:10000. kaardilt saab teada üldjoontes muldade leviku. Kaartidele on kantud mulla šihver, huumuskihi tüsedus, lõimise valem, mulla boniteet ja perspektiivboniteet, leppemärgid, kivisuse aste. Eksplikatsioonikaart – kõik tingmärgid, leppemärgid ja muldade koondandmed on antud tabelina. See on aluseks, mis võimaldab mullakaarti lugeda. Andmebaas - http://geoportaal.maaamet.ee/ 66. !Haritava maa väärtuse kompleksne hindamine. Etteantud mullastikukaardi põhjal osata hinnata ja analüüsida põllu mullastikku, viljakust, kasutussobivust
kasvutingimuste suhtes. Mullad on jaotatud 10 boniteediklassi: esimene on parimad mullad 91 kuni 100 hindepunkti. Kõige halvemad on 1 kuni 10. Maade hindamine toimub tänapäeval järgmiselt: Tehakse mullakaeve ja määratakse kindlaks, mis mullaga meil tegemist on. Kui mullaprofiil on kirjeldatud, võetakse kätte hindamistabelid ja leitakse nende põhjal kõigepealt alghinne. Alghinde leidmise aluseks on järgmised parameetrid: 1) mulla liik 2) huumuskihi tüsedus 3) huumuse sisaldus 4) lõimis. Eesti kunagise haritava maa kaalutud keskmine boniteet on ligikaudu 40 hindepunkti. Tänasel päeval kui haritava maa boniteet on alla 30 hindepunkti, on vaja väga tõsiselt kaaluda, millise põllumajandusliku tegevusega on seal üldse mõtet teha tegemist. Üks hindepunkt on umbes 270 kg kartuleid. Praegu on Eestis kasutusel 100punkti skaala, mis on jaotatud 10 klassiks 1) kl. 90-100 2) kl. 80-89 jne. Muldade hindamisel tuleb teha kindlaks:
kasvutingimuste suhtes. Mullad on jaotatud 10 boniteediklassi: esimene on parimad mullad 91 kuni 100 hindepunkti. Kõige halvemad on 1 kuni 10. Maade hindamine toimub tänapäeval järgmiselt: Tehakse mullakaeve ja määratakse kindlaks, mis mullaga meil tegemist on. Kui mullaprofiil on kirjeldatud, vetakse kätte hindamistabelid ja leitakse nende põhjal kõigepealt alghinne. Alghinde leidmise aluseks on järgmised parameetrid: 1) mulla liik 2) huumuskihi tüsedus 3) huumuse sisaldus 4) lõimis. Eesti kunagise haritava maa kaalutud keskmine boniteet on ligikaudu 40 hindepunkti. Tänasel päeval kui haritava maa boniteet on alla 30 hindepunkti, on vaja väga tõsiselt kaaluda, millise põllumajandusliku tegevusega on sedal üldse mõtet teha tegemist. Üks hindepunkt on umbes 270 kg kartuleid. Erimullateadus Ühtse mullatekkeprotsessi olemused ja mullatekke elementaarprotsessid
kultuuriajalugu, majandus, meditsiin ja religioon. Meie kõige sügavamad juured asuvad just sellistes rohumaades. Imestus nr.4: Alumine talunik Maapinnas meie jalge all kihab suur elu. Ühel kingatalla suurusel alal- nii sügavale kui maapinnas veel elu leidub- saame umber 120 000 isendit usse, tõuke, mullakakandeid ja teisi. Vihmauss on ,,alumine talunik", kes toob pinnasele kasu: ta segab ja kobestab pinnase materjali. Mõne aastaga segavad vihmaussid kogu mulla huumuskihi ning toovad kaasa hulganisti kasulikke mõjusid; ta segab savi ja huumust oma kehas, mis on suurepärane väetis taimedele; ta tõstab mulla pH-taset, süües lipja sisaldavaid mineraale ning lagundades vere abil oma soolestikus lupja ,,pudruks" huumusest ja mineraalmullast; usside tihe võrgustik aitab maad kobestada nii, et taimejuured ei ,,lämbuks" ega kaotaks juurdepääsu hapnikule. Imestus nr.5: Puud sosistavad meie hetkest maa peal Pole puid, pole inimesi
FeO ühineb savi mineraalidega ja mulda tekkivad hallikad, sinakad või glei osad. Gleist tekib mulda vettpidav ja õhu liikumist takistav mulla kiht. 4)Kamar- karbonaatmullad Kamar-karbonaatmullad on kõrge karbonaatsusega, muldade areng vältab veel pinnakihtide karbonaatidest leostumise staadiumis. Alltüübid. a) huumuskarbonaadid e. rendsiina kujunevad välja kamardumis protsessina, Põhja ja Lääne Eesti aladel, kus pindmise huumuskihi paksus võib olla mõni cm-20cm, selle all lubjakivi või dolomiit. Looduses kadakakarjamaad. Huumus 4-8%, pH 5,5-8, N0,2- 0,3%, P ja K üle 10 mg/100g mullas. Need mullad on parandamatud, kasutatakse looduslike karjamaadena. b) tüüpilised kamar-karbonaatmullad ( K', K'', K'''...K''''') levinud Põhja ja Lääne Eestis. Mulla profiil: künnikiht, sisseuhte kiht ja lähtekivim. pH 5-9, P ja K 8-20mg, huumus 3-8%. Eesti kõige viljakamad
karusammalt, sfagnumisammalt jt. samblikke. Mullaprofiilis avaldub liigniiskus mulla mineraalosa gleistumisena ja huumushorisondi toorhuumuslikkuses või gleistumises. Liigniiskuse avaldumisvormid on erinevad ajutiselt ja alaliselt liigniisketel muldadel ning pinna- ja põhjaveest põhjustatud liigniisku korral. Lühiaegselt liigniiskete muldade ja pinnaveest põhjustatud liigniiskuse korral on huumuskiht tume ja sisaldab rohkem orgaanilist ainet kui parasniisketel muldadel. Huumuskihi alumises osas ja vahetult selle all leidub gleistumisest tingitud roostetäppe ja -laike. Kõrgest põhjaveeseisust tingitud lühiaegse liigniiskuse korral ilmnevad gleistumistunnused (täpid ja laigud) mullaprofiili alumises osas. Kollakaid ja sinakashalle laike esineb kõige rohkem kõdunenud taimejuurte ümbruses. Nende muldade huumushorisont ei erine parasniiskete muldade omast. Pikaajaliselt liigniisketel muldadel, kui liigniiskus on põhjustatud pinnaveest, on huumuskiht
Mullastik ülimalt kirju. a)Otepää, Karula kuplid madalamad, aga järsema nõlvaga ja erosioon tugevam. Lähtekivim rohkem karbonaatne. b) Haanja kõik vastupidi. Vähem karbonaatsed, happelisemad. Mullastiku andmebaaside ja teaduse rakendused Mullastikukaardid on enamuses mõõtkavas 1:10000. kaardilt saab teada üldjoontes muldade leviku. Kaartidele on kantud mulla sihver, huumuskihi tüsedus, lõimise valem, mulla boniteet ja perspektiivboniteet, leppemärgid, kivisuse aste. Eksplikatsioonikaart kõik tingmärgid, leppemärgid ja muldade koondandmed on antud tabelina. See on aluseks, mis võimaldab mullakaarti lugeda. Seletuskirjas olevad peatükid: 1) mullatekke tingimused 2) koondiseloomustus kõikide kaardistatud muldade kohta 3) mullastiku kõlvikuline iseloomustus siit tulevad järeldused maakasutuse kohta
sügavkobesteid. Need mullad on tavaliselt karbonaadivaesel lähtekivimil kujunenud ning nad on happelised ja vajavad luojamist. Pinnareljeefil esimene LP, natuke madalamal LPg ehk gleistunud pruunnäivleetunud muld, veel madalamal LPG. Juhul, kui kattekiht on õhem, tekivad heledad näivleetunud mullad, mille profiil on L(P), L(P)g ja L(P)G. Erinevus on kahe mullla vahel see, et heledatel Baf puudub. Kui neid omavahel võrrelda, siis hele on halvem, sest liigniiskus on kohe huumuskihi all, kuna puudub Baf. 5)soostumine on mullatekkeprotsess, mis kaasneb kõigi eelmistega juhul, kui on tegemist kas üla- või põhjaveelise liigniiskusega. Soostumises on kaks faasi:a)gleistumine, kus mullaprofiilis on üksikud sinakashallid gleilaigud või kui liigniiskus on intensiivsem, siis läheb üle gleimullaks. B)teine faas on turvastumine, kui liigniiskus on veel suurem. Kamardumine ei ole mullatekke elementaarprotsess, vaid sellega kaasneb huumuse teke ja kogunemine mulda
Tüüpilisel taimel on olemas juured, vars, oksad, lehed, paljunemisorganid (eoslad või õied). Kõrgelt spetsialiseerunud liikidel võib mõni vegetatiivne organ olla taandarenenud või omandanud teise funktsiooni (parasiidid, ekstreemtingimuste eluvormid, taimeorganite muudendid jne). Ökoloogiline tähtsus · Autotroofid, ehk toodavad ise orgaanilist ainet, vabastavad hapnikku atmosfääri; · Asustasid maismaa; · Osa lagunemisproduktidest moodustab mulla huumuskihi toodavad viljakat pinnast aina uutele taimepõlvkondadele; · Pidev taimkate on mikrokliimat ühtlustav, veeringet reguleeriv nähtus; · Nn karjamaa tüüpi toiduahelate lähteallikas; · Aina keerulisemad kohastumused koevolutsiooni tagajärjel (sümbiootilised suhted, eluvõrgustikud). Hõimkondade rühm: sõnajalgtaimed Vanim soontaimede rühm; Juured olemas; Paljunevad eostega; Viljastumine toimub vesikeskkonnas. paljasseemnetaimed Paljunemisorganeid kannavad käbid;
okka ja oksavaris ning kulu, mis paikneb sageli osaliselt sambla sees, moodustamata ühtlaselt lasuvat kihti. Koosneb reeglina 1-2 aastasest varisest. Sellele järgneb purujas, vähehumifitseerunud, pooleldilagunenud varise osistest koosnev O2 kiht ja sellele reeglina mulla mineraalne huumushorisont. Tiheda samblakatte korral võib orgaanilise ja mineraalse huumuskihi vahel olla ka veel hästi lagunenud, fermentatiivne O3 horisont (amorfne, struktuuritu mass, mis läheb järk-järgult üle A-horisondiks). Mineraalne huumushorisont on moder-tüüpi metsahuumuse puhul tavaliselt vähehuumuslik, fulvaatne, happelise huumusega. Mullaprofiilis esineb enamasti leetumise tunnuseid. Enamus orgaanilistest ainetest on akumuleerunud kõduhorisonti, mis viitab pidurdunud lagunemistingimustele
4. Soostumine liigveest tingitud. 5. Sooldumine ülemäärane soolade kontsentratsioon. 6. Degradatsioon viljaka mulla kadu. Erosioon mullaosakeste ärakanne vee ja tuulega. Kõige suuremat kahju muldadele põhjustab mullaosakeste erosioon. Erosioon võib olla aeglane nt. tasapisi tuulega, kuid ka katastroofiliselt suur suurte sadude puhul kallakulistel aladel. Seda eriti sellistel aladel kus puudub kaitsev taimkate. Juba kord eemaldatud huumuskihi taastumine nõuab väga pikka aega. Tugevaim on erosioon troopikas, nõrgenedes parasvöötmes ja arktilistes tingimustes. Troopilises või parasvöötme kliimas kulub 2,5 cm paksuse mullakihi uuenemiseks 200...1000 aastat. Kui ärakanne ületab uuenemiskiiruse, tuleb vaesestuvat mulda käsitleda kui taastumatut loodusvara. Eriti tundlikud erosioonile on klimaatilised piirialad ja mägede nõlvad. Erosiooni kiirendavad
annaabi.ee 
