Ajuripats ja tema hormoonid Referaat SISUKORD 1. Ajuripats ehk Hüpofüüs 3 lk. 2. Hüpofüüsi eessagara hormoonid 3 lk. 3. Hüpofüüsi tagasagara hormoonid 5 lk. 4. Hüpofüüsi haigused 6 lk. 2 1. AJURIPATS ehk HÜPOFÜÜS Ajuripatsi ehk hüpofüüsi ladina keelne nimetus on hypophysis. Hüpofüüs asetseb ajukolju alusel kiilluus nn. türgi sadula augus, olles paigutatud otsekui luust moodustunud kapslisse. Lehtri kaudu on ta ühenduses vaheaju alumise osa hüpotalamusega. Hüpofüüs on küll väike (läbimõõt ca 1 cm, kaal 0.5-1.0 g), kuid äärmiselt oluline endokriinnääre, mis kontrollib enamuse ülejäänud sisenõrenäärmete talitlust. Hüpofüüsis eristatakse ees-, kesk- ja tagasagarat, mis erinevad üksteisest nii morfoloogilises kui ka funktsionaalses mõttes
● KOEHORMOONID: levivad koevedeliku abil ● NEUROMEDIAATORID: erituvad närvilõpmetest 2) Hormoonid mõjutavad rakkude RETSEPTOREID ● need võivad olla rakumembraanis või raku sees ● rakumembraanis paiknevaid retseptoreid mõjutavad hormoonid sageli nii, et tekivad sekundaarsed ülekandjad (nt tsükliline AMP) 3) Veetasakaalu reguleerivad: ● neerude vee-eritumist mõjutavad hormoonid: antidiureetiline hormoon ● janu ● organismi veesisaldust jälgivad VAHEAJU OSMORETSEPTORID ● Na- ja K-tasakaalu mõjutab eelkõige aldosteroon, mille eritumist reguleerib angiotensiin II 4) Happe-leelistasakaalu mõjutavad: ● ATSIDOOS - liigne happeliste ainete kogunemine organismis ● ALKALOOS - aluseliste ainete kogunemine organismis 5) Kaltsiumitasakaalu reguleerivad: ● kõrvalkilpnäärme parathormoon ● kilpnäärme kaltsitoniin
SISESEKRETSIOON Sisesekretoorsed näärmed saadavad oma produktid verre (hormoonid) või rakuvahelisse ruumi Välissekretoorsed aga saadavad produktid keha pinnale või kehaõõnde. (higi, rasu- ja mitmesugused seedeelundite näärmed, sülje, mao, kõhunäärmed, soolenäärmed) Maks toodab sappi. Hormoon transporditakse pärast väljutust efektorrakuni, efektorrakk selle hormooni jaoks tundlik retseptor. Hormoon saab avaldada mõju oma retseptori kaudu. Distants, millega hormoon tekib on alla mm. Mao limaskesta ECL rakud toodavad histamiini, ja toimub vastas olevale parietaalrakule. : KOPEERI SIIA PILT!!!!!!!!!hormoonide transport 1) Vere kaudu (endokriinne transport) 2) Parakriinne transport - hormoontransport rakuvälises ruumis vahetus naabruses olevatele rakkudele. 3) Neurokriinne närviraku aksonite kaudu toimuv transport, toimub neurosekretoorse raku tuumas ja sealt liigub hormoon piki aksonit närvilõpmele
· Kõikvõimalike tagasisidestuse esinemine (lühikesed/otsesed,pikad, neg, pos) · Signaali realiseerumine, · Signaal võimendub kaskaadses süsteemis ülekandumisel võimsalt · Suhteline lühiajalisus. Signaalmolekule sekreteeritakse kiiresti ja metaboliseeritakse kiitresti. · Signaalmolekule iseloomustab kõrge struktuur-spetsiifilisus: väike muutus molekuli ehituses võib tunduvalt muuta signaalmolekuli bioaktiivsust. · Bioaktiivne on vaba hormoon: hormooni seostumine kandurvalkudega see pehmendab hormonikoguse järske muutusi hormoonide sekretsioonis ja metabolismis toimuvate füsioloogiliste nihete korral (nt rasedus) · Hormoonide sünteesi kontrollitakse negatiivse tagasisidestuse printsiibil tema kontsentratsiooni tõus veres nõjuta KNS ja vastava hormooni süntees pärssib. · Hormoonid erinevad toimespetsiifiliselt nt kilpnäärme hormoonid toimivad org-mi kõikidele rakkudele, FSH
Hüpotalamuse seosed hüpofüüsi e ajuripatsiga Ajuripatsil on 3 sagarat eesmine, tagumine ja vahesagar. Eesmine sagar näärmehüpofüüs e adenohüpofüüs. Seal produtseeritakse erinevaid hormoone (AKTH adrenokortikotroopne hormoon, FSH folliikulastimuleeeriv hormoon, LH luteiniseeriv hormoon; FSH ja LH on mõlemad gonadotroopsed mõjutavad gonaadide e sugunäärmete (glandula ld k) talitlust; 2. Sisesekretoorsed näärmed, TTH mõjutab kilpnääret, AKTH neerupealiste koort, peale nende 2 efektoorset hormooni, mis mõjutavad organismi talitlust kasvuhormoon STH e somatotroopne hormoon ja prolaktiin, mis mõjutab rinnanäärmete kasvu ja arengu, eriti raseduse ajal ja rinnaga toitmise ajal, stimuleerib piima teket rinnanäärmes). 1
närvisüsteemi) - sellesse süsteemi kuuluvad hajutatult erinevates elundites paiknevad sisesekretoorsed näärmerakud. Eriti rohkesti on neid närvisüsteemis ja seedeelundkonnas (peensooles ja mao limaskestas). Hormooni väljutus näärmerakust edasi võib toimuda mitmel erineval viisil: a) vere kaudu e endokriinselt b) parakriinselt - s.o vahetusnaabruses olevale efektorrakule (täidesaatvale rakule) c) autokriinselt - hormoon toimib sellele samale näärmerakule, mis teda väljutas. Autokriinselt reguleeritakse sageli näärmeraku aktiivsust negatiivse tagasiside teel (kui hormoon puutub kokku oma rakuga, siis see hakkab pidurdama edasist hormooni väljutamist). d) neurokriinselt - neurokriinselt tähendab seda, et hormooni süntees toimub närviraku kehas ja sealt transporditakse hormoon piki aksonit aksoni lõppjätkeni, kus ta vabaneb kas verre või rakuvahelisse ruumi. Hormooni toimemehhanism efektorrakkudele
närvisüsteemi) - sellesse süsteemi kuuluvad hajutatult erinevates elundites paiknevad sisesekretoorsed näärmerakud. Eriti rohkesti on neid närvisüsteemis ja seedeelundkonnas (peensooles ja mao limaskestas). Hormooni väljutus näärmerakust edasi võib toimuda mitmel erineval viisil: a) vere kaudu e endokriinselt b) parakriinselt - s.o vahetusnaabruses olevale efektorrakule (täidesaatvale rakule) c) autokriinselt - hormoon toimib sellele samale näärmerakule, mis teda väljutas. Autokriinselt reguleeritakse sageli näärmeraku aktiivsust negatiivse tagasiside teel (kui hormoon puutub kokku oma rakuga, siis see hakkab pidurdama edasist hormooni väljutamist). d) neurokriinselt - neurokriinselt tähendab seda, et hormooni süntees toimub närviraku kehas ja sealt transporditakse hormoon piki aksonit aksoni lõppjätkeni, kus ta vabaneb kas verre või rakuvahelisse ruumi. Hormooni toimemehhanism efektorrakkudele
Sisenõrenääre Klass Hormoon Toime organismile Hüpofüüsi -mitte- eessagar glando- troopsed Kasvuhormoon -Kasvuhormooni sekretsioon on hüpotalamuse kontrolli all: 1) kasvuhormooni riliisihormoon 2) kasvuhormooni inhibiitorhormoon -Glükoosi madal kontsentratsioon veres stimuleerib kasvuhormooni vabanemist verre, glükoosi kõrge tase
Sisesekretsiooninäärmed on need näärmed, mis oma hormooni saadavad verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed ehk eksokriinsed näärmed saadavad oma produkti keha pinnale ja kehaõõnde. Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte rühma: 1) klassikalised sisesekretoorsed näärmed - suhteliselt hästi uuritud näärmed, mis koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. · ajuripats ehk hüpofüüs · käbinääre · kilpnääre · kõrvalkilpnääre · harknääre · neerupealised · kõhunääre · sugunääre Nendest on kõhunääre ja sugunäärmed seganäärmed - on nii sise- kui välissekretoorsed näärmed. Kõhunääre toodab insuliini, glükagooni ja pankrease polülipiide. Välissekretoorne funktsioon: kõhunäärme nõre tootmine. Sugunäärmete sisesekretoorne funktsioon seisneb suguhormoonide sekretsioonist
Sisesekretsiooni näärmed- saadavad oma produkti verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed näärmed- saadava oma produkti keha pinnale- higi ja rasunäärmed, ka keha õõntesse- suhu, makku, soolde. Sisesekretoorsed näärmed jagunevad: · Klassikaline- kuuluvad need näärmed, mis on hästi tuntud sajandeid, aastakümneid; neile ühiseks iseloomulikuks tunnuseks on see, et nad koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. Kuuluvad: Ajuripats ehk hüpofüüs, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, neerupealised, sugunäärmed, pankreas. Nendest sugunäärmed ja pankreas on seganäärmed- neil on nii välis kui sisesekretoosed osad. Pankreas: välis- pankrease nõre, sisaldab seedeensüüme- osaleb toitainete lõhutsamisel, sise- produtseerib hormoone Sugunäärmed: sise- suguhormoone, välis- meestel seemnevedelikku (sisaldab
SISENÕRENÄ ÄRMED e. ENDOKRIINE LUNDID Oma tekkelt võivad hormoonid olla: Ø Neorohormoonid Ø Endokriinhormoonid Ø Koehormoonid HORMOONID Humoraalne regulatsioon põhineb endokriin näärmete e sisesekretsiooninäärmete tööl. Nendeks on: § AJURIPATS e hüpofüüs § KÄBIKEHA e epifüüs § HARKELUND e tüümus § KILPNÄÄRE § KÕRVALKILPNÄÄRE § KÕHUNÄÄRE e pankreas § NEERUPEALISED § SUGUNÄÄRMED www.ut.ee/KK/spendo/joonis1.jpg Sisenõrenäärmed toodavad hormoone ja eritavad neid otse verre. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Hormoonidel on erinev toimeaeg (erutus, hirm,
Sisesekretsiooni näärmed- saadavad oma produkti verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed näärmed- saadava oma produkti keha pinnale- higi ja rasunäärmed, ka keha õõntesse- suhu, makku, soolde. Sisesekretoorsed näärmed jagunevad: · Klassikaline- kuuluvad need näärmed, mis on hästi tuntud sajandeid, aasta kümneid; neile ühiseks iseloomulikuks tunnuseks on, et koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. Kuuluvad: Ajuripats ehk hüpofüüs, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, neerupealised, sugunäärmed, pankreas. Nendest sugunäärmed ja pankreas on seganäärmed, sest neil on nii välis kui sisesekretoosed osad. (pankreas: välis- pankrease nõre, sisaldab seedeensüüme-osaleb toitainete lõhutsamisel, sise- produtseerib hormoone; sugunäärmed: sise- suguhormoone, välis- meestel seemnevedelikku (sisaldab seemnerakke), naistel munasarjades, proditseerivad munarakke
glükoosina. SV liig korral toidus muudetakse need organismis lipiidideks, mis ladestuvad rasvadepoodesse. AV on seotud lipiidide AV-ga.glükoosi konsentratsiooni tõus veres suurendab triglütseriidide sünteesi, glük. Langus pidurdub trigl süntees ja intensiivistub nende lammutamine.neerupealise säsi H adrenaliin mobiliseerib rasvu nende depoodest, suureneb vabade rasvhapete tase veres. Hüpofuusi eessagara somatotroopne hormoon viib lipiidid nende depoodest välja, kiirendab vabade rasvhapete vastuvõttu lihaskoes. SV te AV oluliseks reguleeritavaks suuruseks on glükoosi tase veres, mille konsentratsiooni muutusi registreerivad glükoosiretseptorid maksas, veresoontes ja hüpotalamuse ventrolateraalses tuumas. Vere glükoositase hoitaksesuht püsivana 3,3...6,1 mmol/l. Nälgimisel ja suurtel koormustel võib veresuhkru tase langeda. Vere glükoositaseme langust alla normväärtuse nim. hüpoglükeemiaks
tõenäolisem, kui vahekorras ollakse tsükli 9.-15. päeval. Lühema või pikema menstruaaltsükli korral toimub ovulatsioon vastavalt varem või hiljem. Ovulatsiooni hetkest kulub järgmise menstruatsioonini 14 päeva, seda mõistagi siis, kui ei toimu rasestumist. Kui menstruatsioonid on ebaregulaarsed või tsükli pikkus püsivalt alla 22 või üle 35 päeva, naisel ovulatsioone enamasti ei toimu. Luteiniseeriv hormoon (S,P-LH) Luteiniseeriv hormoon (LH), nagu folliikuleid stimuleeriv hormoongi (FSH), on hüpofüüsi eessagara gonadotropiin, mis koosneb kahest alaühikust. Neist - alaühik on LH, FSH, türeotropiini (TSH) ja koorioni gonadotropiini (hCG) puhul identne ning ß-alaühik spetsiifiline. LH sekretsiooni reguleerivad positiivselt hüpotalamuse gonadoliberiin (GnRH) ning negatiivselt steroidhormoonid (östrogeenid, androgeenid, progesteroon). Preovulatoorselt on östradioolil LH-le positiivne tagasiside efekt
Mineraalained ja vesi Naatriumi tagasiimendumine algab kohe prokstorudes, 2/3 imendub seal tagasi. Kui see läheb ümbritsevasse koesse, tõuseb seal osmrõhk, nende erinevuste tõttu liigub vesi..kuidagimoodi. 2/3 120st liitrist.. Henle lingus imendub tagasi veel umbes 20% naatriumist ja veest umbes 25L. 155L on tagasiimendunud siis, kui esmasuriin jõuab kogumistorukestesse. Kogumistorukestes toimub lõpliku uriinikoguse regulatsioon, reguleerib tagasiimenduse intensiivsust antidiureetiline hormoon ADH hüpotalamuses tekkiv. ADH sekretsioon sõltub osmrõhkust, kui see kõrgem, siis ADH-d rohkem , rohkem vett imendub tagasi, et osm normi viia. Kui osm normaalne, siis lõplikku uriini tekib ainult 1,5L. 25-st imendub 23,5 kogumistorukestesse. Lõpliku uriini kogus otsustatakse tagasiimendumise intensiivsuse põhjal kogumistorukestes. Kui osm langeb, juuakse palju, tekib ADH-d vähem, imendub tagasi vähem, lõplikku uriini rohkem. Kusepõie tühjenemine ja täitumine
näärmed aminohapetega ja moodustab hormoonid TÜROKSIIN ja TRIJOODTÜRONIIN ( need mõjutavad organismi kasvu ja arenemist, ainevahetuse aktiivsust, NS. erutuvust, oksüdatsiooniprotsesside aktiivsust( kehatemp. hoidmine ) ja soodustavad valkude tootmist. ) Kilpnäärme alatalitlusel lapseeas peatub kasv. - Kretinism Struuma ehk hõõtsik. Kilpnäärme suurenemine- joodi vaegusest väheneb türoksiini produktsioon. Selle tagajärjel hakkab hüpofüüs `asja parandama ` ( stimuleerib kilpnäärme tööd ) aga kuna lähtematerjali ei ole siis kilpnääre suureneb. Täiskasvanul põhjustab alatalitlus mälunõrgenemist, kõne ja liigutuste aeglustumist, lihastetoonuse nõrgenemist, uimasust, tüdimust. Ületalitluse ehk hüperfunktsiooni korral kiireneb südametegevus ja ainevahetus, alaneb kehakaal ja silmad punuvad. KÕRVALKILPNÄÄRE ehk PARATÜREOID NÄÄRE!
Kasvuhormoon ja selle toime Kasvuhormoon ehk somatotropiin (STH) on 191-st aminohappest koosnev heterogeenne üheahelaline valk. Somatotropiin on eluliselt vajalik hormoon, mis reguleerib tähtsaid füsioloogilisi protsesse nagu näiteks kasv ja metabolism. Kasvuhormooni toime realiseerimiseks kudedes on vajalik kasvufaktorite kaasmõju. Kasvuhormooni sünteesitakse kogu elu jooksul ja see mõjutab tugevasti kõiki meie keha süsteeme. Iga 10 aastaga jääb kasvuhormooni organismis 10-15% vähemaks. STH sekretsioon sõltub paljudest faktoritest - stress, uni, füüsiline koormus, sugu, iga, östrogeenid ja veresuhkru tase. Kõrvalkalded
rakkudest erutub, siis suundub Na-ioonide vool läbi avatud naatriumikanalite teise rakku ja depolariseerib selle. Elektrivoolu kandvad ioonivoolud läabivad rakumembraane piirkondades, mida nimetatakse neksusteks ehk mulkühenduseks. Virgatsained ehk Signaalmolekulid: vees lahustuvad (aminohapeline iseloom)/ hüdrofoobsed (nt. Prostoglandiinid, steroidhormoonid - testosteroon) väiksed (nt. glycine ˂100) / suured (nt. kasvuhormoon – ca 21 500) Atsetüülkoliin – sagedasem, võetakse presünapsisse tagasi või lammutatakse atsetüülkoliini esteraasi poolt (erutusjuhtivuse säilitamiseks) Noradrenaliin Serotoniin Gamma-aminovõihape Virgatsainete retseptorid. Retseptorid on spetsiifilsed kindlatele keemilistele signaalidele. Kui retseptor on ära tundnud signaalmolekuli, siis kutsub ta esile raku vastust (transduktsioon)
Epitalamus jääb talamusest taha ja ülespoole ning sisaldab tuumasid, mis on seotud lõhnade tajumisega. epitalamuses paikneb ka käbikeha e. epifüüs. Hüpotalamus on vaheaju alumisem osa, mis sisaldab palju juhteteid ja väikesi tuumi. Hüpotalamuse funkts:*autonoomne regul, *endokriinisüsteemi kontroll, *lihastalitluse regul, *termoregul,*toitumise regul *emotsioonide regul *une/ärkveloleku tsüklite regul Peafunkts on autonoomne regulatsioon, endokriinsüsteemi kontroll, lihasetalitluse -, termo -, toitumise-, emotsioonide-, une ja ärkveloleku tsüklite regulatsioon. Vaheaju: talamus+hüpotalamus Ajutüvi: keskaju, sild, piklikaju *SUURAJU peaju suurim osa, mis jaguneb poolkeradeks ja sagarateks. Suuraju valgeolluse mood juhteteed: *assotsatsioonikiud ühendavad koore eri piirkondi sama poolkera oiires; *komissuraalkiud ühendavad suuraju poolkerasid omavahel;
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PSÜHHOLOOGIA JA PEDAGOOGIKA LEKTORAAT Jelena Babi, Kela 2 AÜ EALINE FÜSIOLOOGIA JA HÜGIEEN Hormonaal süsteem Juhendaja: Marge Grauberg NARVA 2015 Kehahormoonid ja neid eritavad näärmed moodustavad hormonaal- ehk endokriinsüsteemi. Inimesel on kaheksa suuremat nääret, mille ülesanded on keha ainevahetuse, reproduktiivse süsteemi, kasvamise ja une reguleerimine. Sarnaselt närvisüsteemile on ka hormonaalsüsteem infosignaalide süsteem. Kuid neuronite asemel kasutab see sõnumiviijatena keemilisi ühendeid – hormoone –, millest igaühel on oma ainulaadne funktsioon. 1. Epifüüs
menstruatsiooni. Viljastumisel jätkub progesterooni süntees, mis inhibeerib teiste hormoonide sekretsiooni, et ei saaks toimuda uus munarakkude küpsemine. Peale munaraku implanteerumist on oluline HCG (inimese koorini gonadotropiin). Raseduse arenemisel hakkab platsenta tootma progesterooni ja teisi vajalikke hormoone. - Gonadotropiini vabastav hormoon (gonadoreliin) ja selle analoogid (busereliin), nende toimemehhanism ja toimed pulssteraapia ja pideva manustamise korral, kasutamisnäidustused (naistel ja meeistel). GnRH sekretsioon on kontrollitud neuronaalsete sisenditega teistest aju osadest ja negatiivse tagasisidega
Kui inimesel on mõne hormooni süntees häiritud, (kas toodetakse seda liiga palju või liiga vähe), tekivad suured häired organismi talitluses. Hormooni vaeguse või puuduse korral aitab sageli hormoonpreparaatide tarvitamine, näiteks diabeedi ravimisel. Hormoonpreparaatide kontrollimatu kasutamine võib organismis esile kutsuda pöördumatuid kahjulikke muutusi. Hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemi kaudu antavate impulssidega. Ajuripats ehk hüpofüüs Paikneb peaajus. Hüpofüüs on äärmiselt oluline endokriinnääre, mis kontrollib enamuse ülejäänud sisenõrenäärmete talitlust. Näiteks käivitavad ajuripatsi poolt toodetavad hormoonid sugunäärmete talitluse puberteediea alguses. Sünteesib kasvuhormooni ning neerupealiste ja kilpnäärme tööks vajalikke hormoone. Käbikeha ehk epifüüs Tema hormoonid reguleerivad inimese ööpäevaseid rütme, ärkvelolekut ja und. Samuti mõjutavad naha pigmentide sünteesi.
HORMOON TEKKEKOHT TOIME AKTH (adrenokortikotroopne hormoon) e. Hüpofüüs (eessagar) Stimuleerib hormoonide moodustumist neerupealiste koores. adrenokortikotropiin == TSH (türotroopne hormoon) e. Türotropiin Hüpofüüs (eessagar) Stimuleerib troksiini moodustumist kilpnäärmes. == STH (somatotroopne hormoon) Hüpofüüs (eessagar) Stimuleerib valgusünteesi rakkudes ja organismi kasvu. somatotropiin e. Kasvuhormoon == Naistel stimuleerib koos LHga munaraku arengut munasarja folliikulis ja FSH (folliikuleid stimuleeriv hormoon) e.
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Kristel Bauman KASVUHORMOON REFERAAT Klass: 11HC Juhendaja: Urmas Lekk Pärnu 2011 SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 3 1. Kasvuhormooni määratlus.........................................................................................4 Definitsioon ......................................................
Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuste kiirustKõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Ka need näärmed on kõri piirkonnas ning nende hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised Neerupealisedpaiknevad neerude peal. Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Kõhunääre Kõhunääre asub mao taga. Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. Teiseks toimub insuliini mõjutusel maksas glükogeen sünteesimine Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegemist suhkrutõvega ehk diabeediga
Põhiainevahetuse ja endokriinsüsteemi farmakoloogia Põhiainevahetust mõjustavad ained Kilpnäärme-hormoonide sünteesi regulatsiooni mehhanismid. Türeotropiini vabastava homooni (protireliin) füsioloogiline toime ja kasutamisnäidustused. Hüpo- ja hüpertüreoosi üldine iseloomustus. Kilpnäärmehormoonide süntees organismis ja füsioloogiline roll. Kilpnääre sekreteerib türoksiini (T4) – 90%, trijoodtüroniini (T3) – 10% ja kaltsitoniini. Need hormoonid on vajalikud normaalse kasvu ja arengu tagamiseks. Kaltsitoniin reguleerib plasma Ca2+ sisaldust. Protireliin – TSH sünteetiline analoog, kasutatakse hüpofüüsi puudulikkuse diagnostikas. T3 ja T4 toimemehhanism: • Rakkudes konverteeritakse T4 T3-ks, mis interakteerub retseptoriga raku tuumas • Hormoon-retseptor kompleks liitub tuumas spetsiifiliste geenide kindla DNA segmendiga. • Suureneb geenide transkriptsiooni aktiivsus. • T4 afiinsus retseptorite suhtes on oluliselt madalam kui T3 . • Joodi vaeguse
Sisenõrenäärmed ja nende tuntumad haigused Elundkonnad Elundkonna moodustavad elundid, mis täidavad ühiseid funktsioone. Elundkonnad on: 1. seedeelundkond 2. hingamiselundkond 3. tugi- ja liikumiselundkond 4. erituselundkond 5. vereringeelundkond 6. sigimiselundkond 7. närvisüstem 8. sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed 1. Käbikeha 2. Ajuripats ehk hüpofüüs 3. Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed 4. Tüümus ehk harkelund 5. Neerupealised 6. Kõhunääre 7. Munasarjad 8. Munandid Käbikeha Käbikeha asub peaajus. Käbikeha toodab melatoniini ja seratoniini. Melatoniin on organismi keskse ööpäevase rütmi regulaator. Lisaks sellele toodetakse käbikehas hormoone, mis pidurdavad puberteedi saabumist. Levinumad haigused
rikkalliku verevarustuse. [1] Sagrikud koosnevad põiekujulistest folliikulitest, mille õõned on täidetud joodi sisaldava kolloidiga. Kilpnäärme kude mikroskoopiliselt on esitatud joonisel 2. [1] Joonis . Kilpnäärme kude mikroskoopiliselt. 1. Sidekude 2. Epiteel. 3. Veresoon 4. Punaseks värvunud kolloid. [2] 2. Kilpnäärme talituse regulatsioon Kilpnäärme talitust reguleerivad hüpotalamus ja hüpofüüs. [2] Kilpnäärme hormoonide teket mõjutab hüpotalamusest pärinev riliisinghormoon türeoliberiin (TRH). TRH on kolmest aminohappest koosnev peptiid. See siirdub hüpofüüsi värativeenide kaudu adenohüpofüüsi, mille toimel vabaneb hüpofüüsist türeotropiin (TSH). [2] TSH on süsivesikut sisaldav proteiinhormoon, mis stimuleerib kilpnäärme hormoonide produktsiooni. See stimuleerib joodi liikumist verest kilpnäärmesse, kilpnäärmehormoonide
Tartu Tervishoiu Kõrgkool 10 Koostanud M. Kolga Biokeemia HÜPOTAALAMUSE HORMOONID Liberiinid Stimuleerivad hüpofüüsi vastavate hormoonide vabanemist (riliising-hormoonid; releasing hormone RH) ja nende esindajad: CRH kortikoliberiin; kortikotropiin-riliising hormoon GRH somatoliberiin, somatotropiin-riliising hormoon GnRH gonadotropiin-riliising hormoon PRH, PRF prolaktiin-riliising hormoon/faktor TRH türoliberiin; türeotropiin-riliising hormoon Statiinid Pärsivad hüpofüüsi vastavate hormoonide vabanemist (inhibeeriv hormoon; inhibiting hormone IH) GIH, GHIH somatostatiin GnRIH gonadotropiini vabanemist inhibeerivm hormoon PIF, PRIH prolaktiini inhibeeriv hormoon Hüpotaalamuse mõningaid teisi peptiidhormoone sünteesitakse inimkehas ka mujal
regulatsioon). Hüpofüüsi eessagara somatotroopne H suurendab rakumembraani läbilaskvust aminohapete suhtes ja tõstab valgu sünteesi intensiivsust. KilpnäärmeH-d türoksiin ja trijodotüroniin stimuleerivad valgu sünteesi ja soodustavad kudede diferentseerumist. Neerupealise glükokortikoidid hüdrokortisoon ja kortisoon suurendavad valgu lammutamist kudedes, eriti lihastes, maksas tõstavad nad valgu sünteesi taset. Meessuguhormoonid omavad anaboolset funktsiooni. Nii insulin kui kasvuhormoon võimaldavd aminohapete transporti rakkudesse. Insuliin suurendab rakutuumas DNA transkriptsiooni, kiirendab proteiinide sünteesi. · Süsivesikute ainevahetus. Süsivesikud on loomorganismidele peamised energeetilised materjalid. . Ööpäevasest energiakulust kaetakse nende arvel ~60%. Süsivesikud on kergesti oksüdeeritavad, annavad lõpproduktiks süsinikdioksiidi ja vee. 1 g SV te oksüdatsioonil vabaneb 4,o kcal. Toidus leiduvad SV:
Sisenõrenäärmed Klass: 9c Mõiste Sisenõrenäärmed toodavad hormoone Lühiajalised hormoonid ehmatus, hirm Pikaajalised hormoonid kasvamine, vananemine Joonis Hormoonid Hormoonid mõjutavad kudede ja elundite talitlust ja ainevahetust Iga hormoon täidab kindlat ülessannet ja mõjutab ühte või mitut kindlat kude, mis tunneb hormooni ära Iga hormooni toimeaeg on erinev Ajuripats Ajuripats ehk hüpofüüs Juhib teiste hormooni sünteesivate näärmete talitlus Sünteesib kasvuhormooni Ajuripats Kilpnääre Kõige suurem sisenõrenääre inimese organismis Toodab kilpnäärmehormoone, mis reguleerivad ainevahetuse kiirust ja organismi kasvamise arengut Kui lapseeas on kilpnäärmehormoonide tootmine ebapiisav, siis on inimene vaimselt alaarenenud ja kääbuskasvu Rohke kilpnäärmehormooni tootmine mõjutab kasvamiskiirust ja ainevahetust Kilpnäärme probleem Neerupealised
Menstruaaltsükkel see on bioloogiline protsess naise organismis. Toimuvad tsüklilised muutused reproduktiivsüsteemis ja samuti teistes organsüsteemides (kardiovalskulaar süsteemis, närvisüsteemis, endokriinsüstemis). (Slovjanova 2010: 37). Menstruaaltsükkel kujuneb kindlaks pärast meharche ehk esimest menstruatsiooni ja säilitatakse reproduktiivse perioodi vältel. (Breusenko 2012: 36). Hüpotaalamuse-hüpofüüsi-munasarjade süsteem viitab keerulist vastastikmõju hüpotalamuse, ajuripatsi ning munasarjade vahel, mis reguleerivad paljunemistsüklit. Selle süsteemi koostöö põhineb vabanevate hormoonide: gonadotropiini vabastava hormooni (GnRH), gonadotropiinide folliikuleid stimuleeriva hormooni (FSH) ja luteiniseeriv hormoon (LH) ja munasarjade steroidsete suguhormoonide, östrogeeni ning progesterooni koosmõjul. Läbi stimuleerivalt pärssiva toime, need hormoonid otseselt ja kaudselt soodustavad munaraku
a. diafüüsi poolsesse külge ladestuvad kaltsiumisooled ja nii toimub luulise massi suurenemine Luude paksenemine toimub kaltsiumisoolade ladestumise diafüüsi välisosa juurde. Kasvu mõjutamine ja kontroll on suurelt osalt hormoonide kontrolli all. Kondrotsüütide paljunemist mõjutavad kasvuhormooni vahendusel maksas tekkivad somatomediinid, mis stimuleerivad kondrotsüütide paljunemist. Kasvuhormoon ise otseselt luude pikenemist ei mõjuta, aga selleks, et somatomediinid tekiks, on kasvuhormoon vajalik. Nii kasvuhormooni kui somatomediinide toime kindlustamiseks kasvuea perioodis on vajalikud ka kilpnäärme hormoonid. Kui lapseeas esineb kilpnäärme alatalitlus, siis kujuneb välja kretinism, mis avaldub kääbuskasvus ja vaimses alaarengus. Veel mõjutavad luude kasvu ja luustumise protsessi suguhormoonid. Nende produktsiooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
