Eesti siseelus kujunes baaside aja olulisemaks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. Baltisaksa rahvusgrupp lakkas olemast. Ühiskond Kodakondsuse mõiste ja omandamise viisid. Eesti Vabariigi kodakondsuse seadus. Euroopa Liidu kodakondsus. Kodakondsus on püsiv õiguslik seos kodaniku ja riigi vahel, mis annab kodanikule teatud õigused ja kohustused. Omandatakse naturalisatsiooni käigus, sünniga või sooritades vastavad eksamid. Filosoofia Teema: Humanism Näidisküsimus: Millistest humanistlikest ideedest peaks Sinu hinnangul lähtuma tänane kool? Põhjenda oma arvamust. Materjal: http://prezi.com/pus9bgqbdpma/1-humanism/, http://filosoofialeht.weebly.com/12- klass.html Tänane kool peaks lähtuma järgnevatest ideedest: 1. Tõeline õppimine seisneb eluprobleemide lahendamises. Teadmine ja tegemine kuuluvad ühte. Kool peab olema asutus, kus lapsel on võimalik õppida elust enesest. 2. See, mida õpime koolis, peab olema rakendatav koolikeskkonnast väljaspool ja vastupidi.
(7) ("Federico da Montefeltro ja tema naine Battista Sforza". Mees oli Urbino hertsog. Teda ei saanud kujutada otsevaatest, sest ta teine silm oli turniiril viga saanud. Nii kujunes välja profiilportree.) SANDRO BOTICELLI (u. 1445-1510) 15. Sajandi teise poole kuulsaim kunstnik Firenzes. Talle tuli palju tellimusi luksust armastavate ja naudingujanuste Medicite õukonnast, kus ta sai suhelda selle aja kõrgharitlastega., sealhulgas Marsilio Ficinoga (üks mõjuvõimukamaid humanistlikest filisoofidest, vara-Itaalia renessanssi ajal). See soodustas antiikteematika levikut Botticelli loomingus. Botticelli maalimislaad oli omapärane. Ta ei hoolinud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest. Madalreljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate kontuuride abil, kus kehad ei toetu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. Boticelli hilislooming on usuliselt kirglik ja kohati lausa gootipärane. Sandro Boticelli töödeks on näiteks "Venuse sünd" ja "Kevad"
14 saj-18 saj eristatakse III etappi: I Rensesansiperiood (14-16 saj)- lähtudest humanistlikest ideaalidest, seades esiplaanile inimese ja tema mais eelu, taotles inimloomuse mitmekülgset arendamist, austas individuaalsust. II Klassitsisimiperiood (17-18)- Taotles kuntstis rangeid reegleid, matkis antiikkunsti. Esines antiigi vägivaldset tõlgendamist. III Suur Prantsuse revolutsioon (18 saj 2.p)- huvitus eeskätt antiigi poliitilisest sisust, tõstes päevakorrale vabariiklikud ideaalid ja kodanikuvoorused. ANTIIKKIRJANDUS (8 SAJ EKR- 5 SAJ PKR)
"Stepihundi" koht Hermann Hesse loomingus Stepihunt on autobiograafiline, psühholoogiline ideeromaan. 1926.aastal ilmus värsivormis poeem "Stepihunt". Romaan ilmus 1927.aastal. Kirjaniku loomingus kujutab see romaan seniste arusaamade ümberkujutamse, uute pidepunktide otsimise ning tasakaalstamise faasi, mis sai alguse I maailmasõjas. Hesse psühiline seisund pingstus, kuna elas väga sügavalt läbi Euroopa kultuurrahvaste loobumist humanistlikest väärtustest, ning eraelulisi katastroofe. Väljapääsu otsi intensiivsest vaimsest tegevusest ja psühhoanalüüsist. 1919.aastal ilnub romaan "Demian. Ühe nooruse lugu". See näitas uut kvaliteeti, pöördepunkti, uut algust. "Kingsori viimane suvi" (1920); "Siddhartha" (1922); "Supelsaks" (1925); 20.ndate emotsonaalse ja loomingulise kriisi, eneseotsingute ja vaimsele selgusele kõudmise perioodi lõpetasid "Stepihunt" (1927); "Narziss ja Goldmund" (1930).
Puskinist olulisel määral mõjustatuna arenes välja Gogoli stilistiline talent, mis tegi temast järgmise vene kirjanike põlvkonna eeskuju. Kummalisel kombel distantseerus Gogol viimastel eluaastatel oma loomingust. Kirjanduslike teekaaslaste Puskini ja Lermontovi surm lõi psüühiliselt ja füüsiliselt labiilse autori rivist välja. Lisandus närvihaigus. Gogolist sai korraga religioosne müstik ja konservatiiv, ta taganes kõigi üllatuseks oma senistest humanistlikest põhimõtetest, kaitstes tsaarivõimu ja pärisorjust. Kirjaniku vaenlased kahjurõõmutsesid, sõbrad tõmbusid tagasi. Keegi fanaatiline preester õhutas ta hullumeelsele teole: 1852. aasta veebruaris põletas Gogol pidulikult "Surnud hingede" juba lõpetatud teise osa. Mõni päev hiljem järgnes täielik kokkuvarisemine. Gogol suri sügavas masenduses. Ja sõna otseses mõttes alatoitumise tagajärjel. Ta oli nädalaid keeldunud söömast. Pärast surma maeti Nikolai
eneseteostusvajad Carl Rogers · Oli tuntuim humanistliku õppimise, psühhoteraapia ja nõustamise isa. · Uskus, et õppetaja roll ei ole mitte dikteerida ja kontrollida vaid suunata ja toetada õppimist ning teha see võimalikuks. (Soodne õpisituatsioon, õpieesmärkide selgitamine, vajalike ressursside kindlustamine jne). Malcolm Knowles- täiskasvanute õppimine · Esimene täiskasvanuõppe teoreetik · On mõjutatud humanistlikest ideedest. Need kajastuvad ka tema põhimõtetes (täiskasvanud õppija on: probleemi-kesksed, peavad eelnevalt jõudma otsuseni MIKS nad õpivad, eelistavad autonoomiat ja enesaejuhitavust, toetuvad enese kogemustele, sisemine õpimotivatsioon, rohkem orienteeritud ülesandele). JÄRELDUSED: · Humanistid usuvad, et keskkonnas, kus õppemetoodika ei vaheldu on osad õppijad määratud läbikukkumisele.
Bristolis Bristol Corporation of the Poor asutatud töömaja edu. Seal ühendati vaeste majutamine ja hooldamine pisisulide ja kurjategijate jaoks mõeldud parandusmaja (House of Correction) ülesannetega. Paarikümne aasta jooksul järgis seda eeskuju 12 suurt linna. Leiti, et selline lahendus oleks hea kogu riigis ning 1723. aastal kohustati kõiki kogukondi rajama just selliseid töömaju. Anti isegi õigus keelduda abist neile, kes ei soovinud töömajadesse minna. 18. sajandi lõpus tehti humanistlikest kaalutlustest lähtudes selles järeleandmisi ning avahoolduse osakaal kasvas. Töömajad muutusid vaestemajadeks, kuhu tööjõulisi inimesi ei saadetud. Viimastele tuli leida tööd või anda mõõdukat rahalist abi. Selleks töötati välja tariifid, mis baseerusid kohalikul leivahinnal ja pere sissetulekul. See toi kaasa ühiskondlikule hoolekandele mineva raha vajaduse kiire suurenemise, vaestemaks kasvas kiiresti üle kinnisvaraomanike taluvuse piiri.
Valitseja eesmärk: au ja kuulsus. Selleks vajalik: oma staatuse e. riigi säilitamine ning kasvatamine "suureks". Kõik, mis riiki säilitab ning viib suuruseni, on vooruslik! Seega: mõiste "voorus" uus definitsioon, puhtalt instrumentaalne. Vooruslik e. virtuooslik valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes saatust. st kontrolli säilitamiseks kindlam olla kardetud kui armastatud. 5. Erasmuse juhised valitsejale. Voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikest printsiipidest. Cicero valitsejaideaal + Itaalia "Valitsejapeeglid" (armulikkus, heldus, suuremeelsus). Kontrolli säilitamiseks olla armastatud ja haritud. 6. "Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas. "Halb" ja "hea" riigi huvi teooria: "Halb" - Machiavelli: eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu. "Hea" - valitseja suhtes kehtivad erinevad moraalireeglid, ent rõhutab, et enamasti on moraalne käitumine kasulik. Riigimeheliku tarkuse
Seega: mõiste ,,voorus" uus definitsioon, puhtalt instrumentaalne. Vooruslik e virtuooslik valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes saatust, st kontrolli säilitamiseks kindlam olla kardetud kui armastatud. ,,Valitseja" pragmaatiline käsiraamat, kuidas seda teha. Machiavelli: ,,poliitilise realismi" alusepanijaid (vs idealism). Silmakirjalikkus ja kavalus voorusliku valitseja arsenalis. 5) Erasmuse juhised valitsejale Voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikest printsiipidest. Cicero valitsejaideaal + Itaalia ,,Valitsejapeeglid" (armulikkus, heldus, suuremeelsus). Kontrolli säilitamiseks olla armastatud ja haritud. Valitsejaideaal: Valitsemine on võimalus teenida rahvast. Mitte üksnes au, vaid ka koorem. Eristada tuleb sõpru ja meelitajaid. Ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus. Sõda vaid äärmisel vajadusel. Mitte tõsta makse, vaid elada kokkuhoidlikult. Hea valitsus = hea valitseja ja head seadused. Sekkuda võimalikult vähe.
Kõik, mis riiki säilitab ning viib suuruseni, on vooruslik. Vooruslik e virtuooslik valitseja saavutab oma eesmärgi, kontrollides ja talitsedes saatust. Vajadusel võib kasutada silmakirjalikkust, kavalust jne, see on peamine erinevus võrreldes Itaalia humanistide poliitilise õpetusega. Lisaks on pigem tähtis näida vooruslik kui sisemiselt vooruslikkuse põhimõtteid järgida. 5. Erasmuse juhised valitsejale Voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikest printsiipidest. Cicero valitsejaideaal + Itaalia "Valitsejapeeglid" Valitsemine on võimalus teenida oma rahvast. Mitte üksnes au, vaid ka koorem Eristada tuleb sõpru ja meelitajaid (terav probleem alates antiigist: Carneades, Diogenes, Plutarchos) Lahendus: enda harimine (lugeda Plutarchost, Cicerot, Platonit) Ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus. Sõda vaid äärmisel vajadusel. Mitte tõsta makse, vaid elada kokkuhoidlikult
Seega: mõiste "voorus" uus definitsioon, puhtalt instrumentaalne. Vooruslik e. virtuooslik valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes saatust. st kontrolli säilitamiseks kindlam olla kardetud kui armastatud. Machiavelli: "poliitilise realismi" alusepanijaid. Silmakirjalikkus ja kavalus voorusliku valitseja arsenalis. Kui vaja, peab käituma nagu lõvi, kui vaja, siis rebane. 5. Erasmuse juhised valitsejale. Voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikest printsiipidest. Cicero valitsejaideaal + Itaalia "Valitsejapeeglid" (armulikkus, heldus, suuremeelsus). Kontrolli säilitamiseks olla armastatud ja haritud. Valitsemine on võimalus teenida oma rahvast. Mitte üksnes au, vaid ka koorem. Ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus. Sõda vaid äärmisel vajadusel. Mitte tõsta makse, vaid elada kokkuhoidlikult Hea valitsus = hea valitseja ja head seadused. Sekkuda võimalikult vähe . Eristada tuleb sõpru ja meelitajaid. 6
tegevuskoht, kirjeldab teksti põhjal tegelase Autori hoiaku ja teose sõnumi mõistmine ja tsitaat, välimust, iseloomu ja käitumist, sõnastamine. Oma arvamuse sõnastamine, tüüptegelane analüüsib tegelaste omavahelisi põhjendamine ja kaitsmine. Esitatud väidete suhteid, võrdleb ja hindab tegelasi, tõestamine oma elukogemuse ja tekstinäidete lähtudes humanistlikest ja varal. Illustratiivsete näidete leidmine tekstist: demokraatlikest väärtustest; tsitaatide otsimine ja valimine, tähenduse arutleb kirjandusliku tervikteksti või kommenteerimine ja valiku põhjendamine. katkendi põhjal teksti teema, Probleemi olemuse-põhjuse-tagajärje- põhisündmuste, tegelaste, nende lahenduse seoste üle arutlemine. Loetu põhjal probleemide ja väärtushoiakute üle, järelduste tegemine.
sajandil eKr ja lähtus seejuures möödunud sajandite kreeka kirjanduse eeskujudest. Omakorda rooma kirjanduse kaudu on antiikkirjandus mõjutanud ka hilisemat Euroopa kirjandust ja selle kaudu ka kogu maailmakirjanduse arengut. Siin mängib rolli just keeleline aspekt, sest Euroopa ühiskeeleks sai pikaks ajaks ladina keel. 7. Milline on olnud antiikkirjanduse mõju maailmakirjandusele erinevatel aegadel? Tooge näiteid. · Renesanss (14-16 sajand.) Lähtus humanistlikest ideaalidest, inimene ja tema maine elu ning taotles inimloomuse mitmekülgset arendamist. Nt Shakespeare. · Klassitsism (17-18 sajand) Taotles kusnstis rangeid reegleid, matkis antiikkunsti. Hoiti lahus komöödia ja tragöödia. · Suur Prantsuse Revolutsioon (18.sajandi lõpp) Huvitus antiigi poliitilisest sisust. Vabariiklikud ideaalid ja kodanikuvoorused. 8. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Tooge zanriti näiteid
6. Milline erinevus on kreeka ja rooma kirjanduste tekke ning arenemise vahel? Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema hiljem, 3. sajandil eKr ja lähtus seejuures möödunud sajandite kreeka kirjanduse eeskujudest. 7. Milline on olnud antiikkirjanduse mõju maailmakirjandusele erinevatel aegadel? Tooge näiteid. Meie päevini on antiikaja autorite teosed säilinud peamiselt keskaegsete 9. 15. sajandi koopiate näol. * Renessansiperiood (14.16. saj) lähtus humanistlikest ideaalidest ja seadis esiplaanile inimese ja tema maise elu ning taotles inimloomuse mitmekülgset arendamist. * Klassitsismiperiood (17.18. saj) taotles kunstis rangeid reegleid ja matkis antiikkunsti. * Suur Prantsuse revolutsioon (18. saj lõpus) huvitus kõige enam antiigi poliitilisest sisust ja tõstis esiplaanile vabariiklikud ideaalid ja kodanikuvoorused. 8. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Tooge zanriti näiteid murrete kasutamise kohta.
Aforismide kogumik "valgustatud" valitsejale · Ideaaliks absoluutne võim rahva nõusolekul. Kuidas saavutada rahva `konsensus': tuleb olla armastatud! · 1. Juhised rahvale: Kui ei saa valitsejat valida, tuleb teda kasvatada. Pärilikus monarhias on otsustavaks valikuks printsi kasvataja valimine · Juhised valitsejale. Voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikest printsiipidest. Cicero valitsejaideaal + Itaalia "Valitsejapeeglid" (Arutelud vürstlike vooruste üle. Lisaks kardinaalvoorustele (õiglus jt) voorused, mis tavakodanike moraalist kõrgemad: o Armulikkus, halastus o Heldus o Suuremeelsus o Anda rohkem kui õiglus nõuab!) Erasmuse valitsejaideaal tugines põhimõtetele, et 1. Valitsemine on võimalus teenida oma rahvast
türann Agathocles, kes reeturliku ja halastamatu poliitikaga saavutas võimu, aga mitte au (ei ole seega identsed!). Ka jõhkraid meetodeid võib kasutada "hästi" või "halvasti": ebaõiglus tuleb korda saata korraga ja kiiresti, pärast taastada stabiilsus Sõda pole iseenesest halb, sest mobiliseerib. Samuti sisetülid, sest lahkhelid aitavad võimu säilitada 5. Erasmuse juhised valitsejale Juhised valitsejale: Voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikest printsiipidest. Cicero valitsejaideaal + Itaalia"Valitsejapeeglid" · Erasmuse valitsejaideaal: Valitsemine on võimalus teenida oma rahvast. Mitte üksnes au, vaid ka koorem Eristada tuleb sõpru ja meelitajaid (terav probleem alates antiigist: Carneades, Plutarchos) Iseenda harimine (Plutarchos, Cicero, Platon) Ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus. Sõda vaid äärmisel vajadusel. Mitte
5. Erasmuse juhised valitsejale Kirjutas valitsejapeegleid. Üheks näiteks "Kristliku printsi kasvatamine", mis on kirjutatud Karl V-le Aragoni troonile astumise puhul. Aforismide kogumik "valgustatud" valitsejale. Ideaaliks absoluutne võim rahva nõusolekul. Rahva konsensuse saavutamiseks tuleb olla armastatud. Rahvale: kui valitsejat ei saa valida, tuleb talle kasvataja valida. Juhised valitsejale: voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikest printsiipidest. Cicero valitsejaideaal + Itaalia "Valitsejapeeglid". Valitsemine on võimalis teenda oma rahvast. Mitte üksnes au, vaid ka koorem. Eristada tuleb sõpru ja meelitajaid. Lahendus: enda harimine (lugeda Plutarchost, Cicerot, Platonit). Ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus. Sõda vaid äärmisel vajadusel. Mitte tõsta makse, vaid elada kokkuhoidlikult. Hea valitsus = hea valitseja ja head seadused. Sekkuda võimalikult vähe. 6
Otsustav: Machiavelli voorusemõiste printsi kasvataja valimine Valitseja eesmärk: au (gloria) ja kuulsus (fama) 2) Juhised valitsejale. Voorusliku käitumise koodeks, juhindudes Selleks vajalik: oma staatuse e. riigi säilitamine (mantenere lo stato) ning humanistlikest printsiipidest. Cicero valitsejaideaal + Itaalia “Valitsejapeeglid” kasvatamine “suureks” (grandezza) Erasmuse valitsejaideaal Kõik, mis riiki säilitab ning viib suuruseni, on vooruslik! Seega: mõiste Valitsemine on võimalus teenida oma rahvast. Mitte üksnes au, vaid ka
arsenal tehnikaid, nagu näiteks “siin-ja-praegu”; “mina-keeles rääkimine”; küsimustest, eriti miks-küsimustest hoidumine; meisterlik frustreerimine; psühhodraama; “tühi tool”; unenägude jälgimine. III. VEEL TERAAPIAID Nagu seni-esitatust näha, on humanistlik koolkond vähe esitanud teooriaid isiksuse kujunemise kohta hea- või pahasuunas, veel vähem läbi viinud empiirilisi uurimusi nendegi väheste teoreetiliste ideede tõestamiseks. See-eest on humanistlikest ideedest võrsunud väga palju inimese aitamise koolkondi. Mingitki süstemaatilist ülevaadet anda neist ei suuda - igaüks rõhutab oma ainukordsust, kasutab omaenese sõnavara (kus nii mitmegi tähendus veidi erinev sellesama sõna tähendusest ülejäänud psühholoogias), mõisteid ei defineeri, kriteeriumid jäävad umbmääraseks. Olgu siinkohal vaid nimetatud ja väga lühidalt iseloomustatud mõned teraapiad, valiku aluseks sai see, et nende nime on juba Eestis kuulda olnud.
mobiliseerib. Samuti sisetülid, sest lahkhelid aitavad võimu säilitada. 48. Erasmuse juhised valitsejale "Kristliku printsi kasvatmises" esitas Erasmus juhised 'valgustatud' valitsejale. Ta kirjutas, et kuigi valitseja võim on absoluutne, peaks ta valitsema nii, et rahvas on tema valitsemisega nõus, et saavutaks rahva 'konsensuse' ja pälviks rahva armastuse. Juhistes valitsejale, esitas Erasmus voorusliku käitumise koodeksi, mis juhindus paljuski humanistlikest printsiipidest (Cicero valitsejaideaal ja Itaalia 'valitsejapeeglid'). Erasmuse valitsejaideaal: valitseja peab mõistma, et valitsemine on võimalus teenida oma rahvast, rakendada end kogukonna teenistusse. See ei ole mitte üksnes au, vaid ka raske koorem kanda, mis nõuab absoluutset ja täielikku pühendust. Valitsemise juures nõunike valides tuleb eristada tõelisi sõpru ja meelitajaid (inimesed, kes räägivad valitsejatele seda, mida nood kuulda tahavad)
valgustusfilosoofia vahel pole erilist piiri, viimane tähendas sisuliselt esimesestsotsiaalpoliitiliste vihjete väljalugemist, sotsiaalsete järelduste tegemist.Valgustusajastul rakendati loomuõigust:korrumpeerunud kohtusüsteemi parendamisekstagamaks eri seisuste ning sugupoolte võrdsust seaduse eeskaitsmaks õigust eraomandileKriminaalõiguse puhul eriti kasu eesmärk- kurjategijaid ei peaks hukkama, sest nad saab panna kasulikule tööle.Üldiselt põimus kriminaalõigus läbi humanistlikest ideedest.Valgustusajastul juurdus nullum crimen nulla poena sine lege põhimõte. 36. Kodifitseerimine õiguse ajaloolises arengus.Seaduslikkuse tagamise seisukohalt on tähtis õigusaktide süstematiseerimine. Süsteem kujutab endast aktideviimist teatud kooskõlastatud süsteemi, rhmitamist teostatakse teatud tunnuste alusel, teatud järjekorras. On kaksp õ h i v o rm i : i n ko r p o re e r i m i n e j a ko d i fi t s e e r i m i n e . Ko d i fi t s e e r i
........ 75 Hoiakute mägi................................................................................. 78 Karjäärinõustamine 5 Sissejuhatus Põnev on jälgida karjäärinõustamise arengut ja korraldust Eestis ja mujal maailmas. See, kuidas testimisele keskendunud matching’ust lähtuv paradigma, vahepeal humanistlikest nõustamistuultest tagant lükatuna, on jõudnud tänapäevaste konstruktivistlike lähenemis- teni, on loomuliku arengu tulemus. Ja Eesti karjäärinõustamine, tänu riiklikule nõustamis süsteemile või süsteemist hoolimata, on uusi tuuli kiiresti püüdnud, olnud neile vastuvõtlik ja avatud. Nii et rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel pole meil oma teadmiste ja kogemuste koha pealt midagi häbeneda. Mingid asjad aga on klassika
1) Utopism, Thomas Moore ,,Utoopia" radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus, kus puudub pärilik aadel, aga eksisteerib ühisomand. 2) Klassikaline humanistlik voorusõpetus, Erasmus - kristlik valitseja peab valitsema rahva nõusolekul. Nõusoleku saab vaid siis, kui rahvas kuningat armastab. Pärilikus monarhias ei saa valida kuningat, aga teda saab kasvatada, seega on oluline leida printsile õiged õpetajad. Valitsemisel tuleb lähtuda Cicero valitsejaideaalist, juhinduda humanistlikest printsiipidest ja voorusliku käitumise koodeksist. 3) Alternatiivne voorusõpetus, Machiavelli - valitseja eesmärk on au ja kuulsus, mida ta saavutab, kui säilitab ja kasvatab riiki. Kõik, mis seda eesmärki teenib, on vooruslik. Seega on voorus instrumentaalne, subjektiivne (alus poliitilisele realismile). Kindlam on olla kardetud kui armastatud. 4. Erasmuse juhised valitsejale · Valitsemine on võimalus teenida alamaid: mitte ainult õigus, vaid ka kohustus.
Kuidas saavutada rahva `konsensus': tuleb olla armastatud! Valitseja ülimaks eesmärgiks peab olema rahva armastuse pälvimine. Mida peab rahvas tegema, et saada valitseja, keda on võimalik armastada? Kes hakkab teda kasvatama? Keda valida? 1) Juhised rahvale: Kui ei saa valitsejat valida, tuleb teda kasvatada. Pärilikus monarhias on otsustavaks valikuks printsi kasvataja valimine 2) Juhised valitsejale. Voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikest printsiipidest. Cicero valitsejaideaal + Itaalia "Valitsejapeeglid" Erasmuse valitsejaideaal · Valitsemine on võimalus teenida oma rahvast. Mitte üksnes au, vaid ka koorem · Eristada tuleb sõpru ja meelitajaid (terav probleem alates antiigist: Carneades, Diogenes, Plutarchos). Meelitajad olid tegelased, kes püüdsid kuninga heakskiitu pälvida oma isikliku karjääri ja heaolu edendamiseks. Kippusid pigem takka kiitma, mitte juhtima tähelepanu probleemidele
ühiskondlikus käitumises hakkas tasapisi asenduma altruistliku ja humanistliku lähenemisega. 18. sajandist algas vaimuhaiglate (institutsioonide) medikaliseerumine. Selles 2 suunda: · Olemasolevate haiglate juurde hakati asutama psüühikahäiretega patsientide osakondi (1751. aastal Inglismaal) jne. · Hakati meditsiinilisest lähtekohast lähtuvalt rajama eraldi institutsioone vaimuhaigeile. William Tuke (1732-1822), kveekerist kaupmees, rajas lähtuvalt humanistlikest ideaalidest 1796. aastal Yorki krahvkonda vägagi eesrindliku vaimuhaigete varjupaiga, mis sai hiljem teedrajavaks nähtuseks vaimuhaiglate institutsionaalsel arengul (kuigi arstimise jms meditsiinilise vastu seal huvi ei tuntud). Lähenemist, mida kõnealuses asutuses rakendati, nimetati ,,moraalseks raviks / hoolekandeks" (moral treatment). Vincenzo Chiarugi (1759-1820) leidis, et vaimuhaige on isiksus. Keelas oma Firenze haiglas haigete karistamise ja piinamise
keelati ära saksakeelne ametlik kirjavahetus, lõpuks keelati ka saksakeelne kõnelemine avalikes kohtades sh linnatänavatel. Ve võimud hakkasid ka arreteerima mitmeid baltisaksa tegelasi, süüdistades neid Sa poole hoidmises. Hobusteprotsessid ( paremate hobuste varjamine Ve armee eest), Pastoriteprotsessid (ei ole piisavalt palvetanud Ve relvade võidu eest). Repressioonide alla langesid ka need baltisaksa pastorid, kes humanistlikest kaalutlustest organiseerisid abi sõjavangide abistamiseks. Balti kubermangudes saadeti välja umbes 700 baltisakslast. Kampaania omandas üsna äärmuslikud vormid. Sakslastevastane hoiak ulatus ka kaugemale. Riigiduuma IV koosseis organiseeris komisjoni "Saksa mõju vastu võitlemise erikomisjon....". võeti vastu seadusi, mis piiraks baltisakslaste mõjuvõimu. Kaotati ära nende privileegid. Otsustati likvideerida ka mõisapolitsei. Võeti kõik baltisakslaste rahaühistud riigi
annaabi.ee 
