Renessansi kirjandus Renessansiks nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustatud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas. Renessansi all on mõistetud inimese kui isiksuse vabanemist keskaja kiriku õpetustest. Vallandus inimese individuaalsus, mida hakkasid humanistid ka kaitsma. Humaniste tuntakse kui õpetlasi, kes kirjutasid enamjaolt ladina keeles. Renessansiaegsel kirjandusel oli keskne koht inimesel ja tema tunnetel. Samuti oli oluline ka loodus. Kirjandust iseloomustab eelkõige humanism. Kirjanduse eesmärgiks oli renessansi ajal pakkuda eelkõige rahvale meelelahutust. Inimestele püüti läbi teoste näidata, et nad on vabad oma mõtetes ja tunnetes. Renessansiaja tuntumateks kirjanikeks olid Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais ja
Renessansi kirjandus Renessansiks nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustatud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas XIV-XVI sajandil. Renessansi all on mõistetud inimese kui isiksuse vabanemist keskaja kiriku õpetustest. Vallandus inimese individuaalsus, mida hakkasid humanistid ka kaitsma. Humaniste tuntakse kui õpetlasi , kes kirjutasid enamjaolt ladina keeles ning uurisid elutervikule avatud kirjanikke. Renessansiaegsel kirjandusel oli keskne koht inimesel ja tema tunnetel. Samuti oli oluline ka loodus. Kirjandust iseloomustab eelkõige humanism, mis tähendas inimese ja inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabastamise eest ning aktiivset vastuseisu inimese orjastamisele ja ahistamisele. Võrreldes aga varasema perioodiga ei sõltu renessansi
Renessansi kirjandus Renessansiks nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustatud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas XIV-XVI sajandil. Renessansi all on mõistetud inimese kui isiksuse vabanemist keskaja kiriku õpetustest. Vallandus inimese individuaalsus, mida hakkasid humanistid ka kaitsma. Humaniste tuntakse kui õpetlasi , kes kirjutasid enamjaolt ladina keeles ning uurisid elutervikule avatud kirjanikke. Renessansiaegsel kirjandusel oli keskne koht inimesel ja tema tunnetel. Samuti oli oluline ka loodus. Kirjandust iseloomustab eelkõige humanism, mis tähendas inimese ja inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabastamise eest ning aktiivset vastuseisu inimese orjastamisele ja ahistamisele. Võrreldes aga varasema perioodiga ei sõltu renessansi
Essee- Kunstilise proosa zanr. Michael de Montaigne. Prantsuse kirjanik. Pani aluse esseekirjandusele. Sügav sõprus, sõbra kaotas tekitas need mõtted, mis pani kirja "Esseedesse". Utoopia- Ideaalriik või ideaal ühiskond. Thomas More. "Utoopia". Teos oli väga ompärane, midagi sellist mida on võimatu saavutada. Renessanssi teatre, commedia dell'arte: - Maskidega näidend. Maskid andsid edasi emotsioone. Anult mehed. Rahvakomöödia. "Armastus kolme apelsini vastu". Humanism ja kuulsamaid humaniste, nende maailmapilt ja teosed: -Humanismid olid antiikaja mõtlejad/filosoofid. Vastandusid keskaja teoloogidele. Thomas More "Utoopia". Inglise renessanssiteater Shakespear'i kaudu: -"Romeo ja Julia". Tragöödia. Surematu armatuse sümbol. Traagiline lugu viib tagasi antiikaega. Andis märku uue inimese ja uue ajastu sünnist. Traagiline lõpplahendus on tingitud saatuslikust eksitusest. 1) Teosed: -Dante Alighieri - "Jumalik komöödia" kokkuvõte keskaja kultuurist. Beatrice oli tema muusa
http://static.flickr.com/29/91526300_47b61d45b0_m.jpg 4 Ka renessansiaegne filosoofia oli humanistlik, kui tähelepanu pöördus jumalalt inimesele. Toonased mõtlejad ei olnud ateistid jumalat peeti ikka maailma ja inimese loojaks kuid inimene ei pidanud end enam maise olendina kõrgema jõu kõrval alaväärseks olevuseks. Itaalias alanud renessansi üks tuntumaid humaniste oli luuletaja Petrarca. Humanismi ideed levisid eelkõige ülikoolide ja raamatute vahendusel. 14. sajandi algul oli ülikoole vähe, üksnes Prantsusmaal, Itaalias ja Inglismaal. 1348 asutati Praha ülikool. 15. sajandi lõpuks oli aga Euroopas juba 65 ülikooli. 5 Humanismi ideede leviku seisukohalt oli oluline saavutus trükikunsti leiutamine 15. sajandi keskel - 1456 trükkis sakslane
puuduta poliitikat ega religiooni Essee- kunstilise proosa žanr; Montaigne, Prantsuse kirjanik- pani aluse esseekirjandusele Utoopia- ideaalriik või ideaalühiskond; Thomas More- “Utoopia” Renessansi teater, sellega tulnud uus mõiste: commedia dell’arte. maskidega näidend; maskid andsid edasi emotsioone; ainult mehed; rahvakomöödia; “Armastus kolme apelsini vastu” Humanism ja kuulsamaid humaniste, nende maailmapilt ja teosed. humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine; Erasmus- ,,Narruse kiitus''; Thomas More- ,,Utoopia'', ideaalne maailm; Montaigne- ,,Esseed'' Boccaccio, Petrarca, Cervantes (teosed). Boccaccio novell ,,Dekameron''; Petrarca ,,Laulude raamat''; Cervantes rüütliromaan ,,Don Quijote'' BAROKK JA KLASSITSIM Kus? Millal? barokk: Hispaania ja Itaalia, 16.sajandi lõpp/ *klassitsism: Prantsusmaa, 17.sajand
voolas üha uusi raskusi. Renessansiaja kunstnikud vaimustusid antiigid pärandist, püüdes seda oma töödes jäljendada ning edasi arendada. Toetudes antiikaja kirjameeste arusaamadele sümmeetrias ja proportsioonis. Renessansiaegsed õpetlased nimetasid end humanistideks. Neid ei rahuldanud enam keskaja ülikoolides õpetatavad teadused ja skolastiline meetod. Hoopis enam kui loogika ja olemise algpõhjus, jumal ja igavene elu- teemad, millega tegelevad keskaja õpetlased- huvitas humaniste grammatika, ajalugu, eetika. Humanistlike kirjameeste tegevus ei piirdunud ainult keeleteaduse ja kirjasõnaga. Otse vastupidi, nad kutsusid üles oma kirjanduse ja kõnekunstialaseid võimeid rakendama ühiskonna ja kogu maailma teenustesse. Piibli antiikkantorite õpetust ei peetud enam nii kindlaks kui varem. Selle asemel hakati rohkem tähelepanu pöörama looduse uurimisele ja teaduslike katsete korraldamisele.
detail - kuninga silmavaade, meelas suu, luksuslik rõivastus - esitab lõbujanulist meest. Paljudele Clouet' maalidel oli väga iseloomulik hallikate siniste, külmade roheliste ja kollaste toonida domineerimine portreteerivate rõivastuse. Kuivõrd kujutatud on tolle aja silmapaistvaid isiksusi (kirjanikke, humaniste, kuninga perekonna liikmeid), on need joonistused ikonograafialiselt suure kultuuriloolise tähtsusega. Külm koloriit nagu rõhutas teravate piirjoontega käte ja näo vormi suletust. Siit ka Couet' portreemaalide külmus, peenus ja eriline range distantsi hoidmise tunne. Tuntuimad tema maalidest on "Dofään Francois lapsena", "Mees Petrarca köitega", "Madame de Canaples". Kuivõrd Clouet lähtus oma portreeloomingus isiksusest, näitavad nii suure humanisti Guillaume Bude portreemaal (u
Teoses kritiseerib inglise ühiskonna paljude kihtide esindajaid. Marguerite de Navarre oli prantsuse silmapaistvaim novellist. Kirjutas Heptameroni. Arutleb armastusest. Annab värvika pildi tollasest õukonnaelust. Erasmus Rotterdamist kritiseeris julgelt katoliku kiriku rikutust ja ülemääraseid rituaale. Jäi varakult orvuks, sai alghariduse augustiinlaste kloostris. Õppis seal tundma klassikalist kultuuri. Seejärel õppis usuteadust, kirjutas ladina keeles nagu enamus humaniste. Kirjutas palju reisikirju ja "Kõnekäänud" moraalifilosoofiline esseekogu. Sai teoloogiadoktoriks. Sõbrunes inglise humanistidega. Narruse kiitus pilab elukauget teadust nii keskajal kui kaasajal. Kirjeldab pühakujude ja ikoonide kummardamist, dogmaatikat, paavstidest, ebausust ja poliitikute kisklemisest. Usalduslikud kõnealused vaimuteravad dialoogid, mis vaatlevad vastandlikke seisukohti ning arutlevad tõe olemuse üle. Thomas More oli Erasmuse sõber, sündis Londonis
kuningakodadele. Sellest perest pärineb 3 paavsti ja 2 Prantsuse kuninakannat. Tuntuim on Lorenzo I Tore kes valitses Firenzet türannina, aga oli suur kunsti ja kultuuri austaja. Koondas oma õukoda maailma kuulsaid kunstnikke, teadlasi ja kultuuritegelasi. Muutuma hakkas ka inimeste mõttelaad, kõige väärtuslikumaks eeskujuks hakati pidama antiikaega. Möödunud ajalooperioodi hakati halvustavalt pimedaks keskajaks nimetama. Levis uus maailmavaade humanism. Humaanlusinimlik. Humaniste vaimustas vabadus ja suured loomingulised võimalused. Ideaalne inimene on teorõõmus, tahtekindel, võimu janune ja paneb kõigist takistustest hoolimata oma isiksuse maksma. Inimesed olid teadmis himulised, arenenud ilumeelega, eelarvamuste vabad ja said elus ise hakkama. Paljud selle aja haritud inimesed olid reliooni suhtes täiesti ükskõiksed. Samas välditi avalikku kokkupõrget kirikuga. Täideti kiriklikke kombetalitusi ja kunstnikud maalisid religioosse seisuga pilte.
Nemad jagasid Euroopa ajaloo kolme perioodi: - klassikaline tsivilisatsioon ehk antiiktsivilisatsioon (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma) - keskaeg (kasutati ladinakeelseid termineid medium aevum, media tempestas jm) - uusaeg ehk moderne aeg (see oli aeg, milles humanistid ise elasid) Näiteks kasutas seda mõistet Itaalia humanist, ajaloolane ja riigimees Leonardo Bruni (elas 1370-1444) 1442. aastal ilmunud teoses Historia del popolo fiorentino (Firenze rahva ajalugu). Üks esimesi humaniste, kes seda mõistet kasutas, oli veel paavsti bibliotekaar Giovanni Andrea Bussi (elas 1417-1475). Itaalia humanistid kasutasid seda mõisted sageli halvustavas tähenduses, et vastandada ajajärku, kus valitses ristiusu kirik (seda nii poliitilises kui ka vaimses tähenduses) ja kus nende arvates sisuliselt midagi märkimisväärset ei tehtud, nende oma ajastule, see on taassünni ajastule, kus taas puhkesid õitsele teadus ja kunst (nagu kunagi antiikajal). Seepärast
- võrdle tänapäevaga Renessanss on lahutamatu humanismist ja humanistide tegevusest. Humanism (ld. humanus inimlik) -inimese ja inimlikkuse väärtustamine. Alates Petrarcast: inimese ja inimlikkuse kaitse, võitlus inimese kui isiksuse vabastamise ees ning aktiivne vastuseis inimese sõltuvusele kirikust. Humanistid õpetlased, kes süvenesid antiiksesse kultuuri ja tutvustasid sellest ammutatud teadmisi kaasajale. Humaniste vastandati keskaja ainsatele õpetlastele teoloogidele ja vaimulikele. Nt. Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare ja Cervantes. 3. Dante Alighieri 13. ja 14 sajand. Sündinud Firenzes. Sai tavalise hariduse, aga oli suur iseõppija: uuris ise antiikaja kirjandust. Tema eeskujuks oli Vergilius. Teda peeti oma aja kõige haritumaks Firenzelaseks. Teosed: 1) ,,Uus elu"- Autobiograafiline teos. Koondas nii proosat kui luulet. Muusa Beatrice.
Individualism. Ideaalinimene, kelle poole pürgiti- igal alal asjatundja nt. Leonardo da Vinci Humanistid: inimene ja inimlikkus on tähtsaim väärtus; hakati põhjalikult uurima algdokumente; klassikaline ladina keel; kreeka keel ja kreeka kultuur tähtsustus; trükikunsti kasutuselevõtt aitas kaasa humanistide ideede levitamsiele (Johann Gutenberg). Rotterdami Erasmus- kuulsaim humanist. Tema tuntuim teos "Narruse kiitus". Veel humaniste: Johannes Reuchlin; Ulrich von Hutten; Niccolo Machiavelli ja Tommaso Campanella. 3. Poliitilise mõtte muutumine ja v-uusaja filosoofia: Toimus muutus pol. M mõtte alal, varem käsitleti poliitikat moraalireeglite põhitõdede järgi, aga v-uusajal hakati praktiseerima tegelikkuse uurimist. Macchiavelli tähtsaim teos ``Valitseja`` kirjeldab, kuidas valitsejad on võimule saanud ja kuidas võimu teostanud. Ta jõudis järeldusele, et valitsejad on võimulesaamisega eiranud moraalireegleid
5) Varauusaeg renessanss (pr. k taassünd) ajastu Euroopa kultuuriloos, mida iseloomustab eemaldumine religioonikeskselt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. · antiikkultuuri taasavastamine; väärtustamine · alguse Itaaliast 14. saj; Euroopas 15. 16. saj humanism (lad. k inimlik) renessansiajastu mõttelaad. · usuti inimvõimetesse, hinnati isikupärasust · ideaaliks mitmekülgne, õnnelik inimene · eeskuju antiikautoritelt (filosoofia, kunst) humaniste: · Macchiavelli: ,,Valitseja" (,,Vürst"); valitseja peab olema tugev; · Erasmus Rotterdamist: alus piiblikriitikale; ,,Narruse kiitus"; · Thomas More: ,,Utoopia" · Kopernik, Galilei Maadeavastused: · kuni 15. saj kaubaretked, vallutused; kartaago meresõitja Hanno; Aleksander Suur; viikingid 800 1050; ristisõjad 11. 13. saj.; Marco Polo 13. saj Veneetsia kaupmees · Hispaania ja Portugali esiletõus
Kasutab lõikavat satiiri ja tabavat groteski Avara sotsiaalse teadlikkusega kirjanik. Leiutas tertsiini: aba-bcb-cdc jne. Põrgu 9 ringi. 3. ringi valvab kolmepäine peni Kerberos. Dante peamine sõnum inimkonnale: kiutse asuda rännule pimedusest valguse ja armastuse poole. 8. Uusaegse lüürika ja proosa algus. Francesco Petrarca (Secretum, MKL, RA) ja Boccaccio (Dekameron, Fiammetta), MKL, RA, Keskaja hispaania luule. Petrarca: uusaegse lüürika isa. Esimesi uusaegseid humaniste. Suurema osa loomingust kirjutas ladina keeles. „Saladus“ – dialoogivormis, kui Petrarca sisim pihtimus, taunib lihalikku ja madalat armastust, kuid väidab, et ka maine armastus võib olla puhas. Filosoofiline pinge ühendatud vormipeenuse ja elegantsiga. Jumaldatu Laura – reaalselt, meeleliselt tajutav naine. Kasutas sonetivormi. Laura eluajal peamotiivid: vastuarmastuse puudumine, tunde liigmaisuse kahtlus. Ühendatud Itaalia ideaal
hohen Mitgift war der Leumund des Mädchens wichtig, ihre Tugend und ihre guten Manieren. So war auch die Bildung der Patrizierinnen wohl geringer als die mancher Kurtisanen. In den breiteren Schichten des Volkes wurde der Frau der italienschen Renaissance noch die gleiche Rolle wie im Mittelalter zugewiesen. Es heißt, dass sie ihre Kinder gottesfürchtig aufziehe und sie in der Kirche stille sei, und andererorts auch wenn möglich. PORTUGAL, SPANIEN Das Bildungsideal der italienischen Humaniste wirkte sich zuerst in den benachbarten romanischen Ländern aus. In Portugal, das dank seiner überseeischen Eroberungen 2 vorübergehend das mächtigste Kolonialreich Europas mit Handelbeziehungen nach Afrika, Persien und Indien war, besangen die Dichter die schönen Damen der Gesellschaft in Lissabon. In Portugal, wie anderen Länder, die Ausbildung der Bürgertum blieb das gleiche Niveau wie früher
Tal on väga hele nahk ja ta on imeliselt propotsionaalse kehaehitusega. Tal on palju andeid, ta on hea muusik, komponeerib väga hästi, on suurepärane ratsutaja, osav vehkleja, ta kuulab päevas kolm missat./ Ta armastab väga jahti ja harrastab ka tennisesporti." Thomas More oli Henry VIII hea sõber ja mitukümmend aastat ülemkoja liige ja kaks aastat valitseja nõukogu King's council'i liige ning ,,Utoopia" autor. T. More oli oma aja silmapaistvamaid humaniste ja kutsuti ladina keeles Moruseks. Henry VIII tõstab T. More aadliseisusesse ja nimetab ta 1521. aastal alamvarakantsleriks (SubTreasurer). Henry VIII saab paavst Leo X käest bulla, kus kuningas saab nimetuse Usu kaitsja ja Iirimaa isand. Anne Boleyn armub Henry de Percy' sse, kes on Northumberlandi krahvi esimene poeg, seega ühe mõjukaima krahvkonna tulevase pärija ja vanima aadliga. Anne ja Percy kohtuvad ühe kuningalossi kõrvalise trepi all, mis neile hiljem saatuslikuks saab.
Burckhardt- Rajastu algas kui tunnistati inimese võimet olla kunstnik ja looja. R- inimene kui isiksus, in individuaalsus, humanism, antiikkultuuri taasavastamine, trükikunsti avast, raamatute laiem levik, reformatsioon, Am avastamine, moraalikriis. Rkirjanduse zanrid: novell (Giovanni Boccaccio); sonett (Petrarca, Shakespeare); romaan (François Rabelais, Cervantes). F.Petrarca (1304-74) Trubaduuride järeltulija ja uusaegse lüürika isa; 1esimesi uusaegseid humaniste. Kuulsaim teos "Laulude raamat", mis on Laurale pühendatud luuletsükkel; sellel 2 osa: "Madonna Laura eluajal"& "Pärast madonna Laura surma"; kokku 366 luuletust. Suurem osa loomingust lad keeles. proosatraktaat "Saladus" ehk "Maailmapõlgusest". Sonett- leiut It 13. sajandi 1. poolel. Tradits sonett koosneb 2 nelikvärsist e. katräänist ning kahest värsikolmikust e. tertsetist. Kokku on 14 värssi.
keskaja kirikudogmadest ja inimese individuaalsuse rõhutamise aeg. 2. Milliselt maalt sai humanism alguse, millisel sajandil? Humansimi algas kõige ulatuslikumalt hiliskeskajal Itaalias (14.-15. saj) ja levis mujale Euroopasse varauusajal (16.saj). 3. Milles seisneb humanistlik õpetus? Humanistlik õpetus tähendab inimese ja inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabastamise eest, vastuseisu nii kirikule kui ka seisuslikule ahistamisele. 4. Nimeta kuulsamaid humaniste-kirjanikke(5)? Dante, Petrarca, Boccaccio, Shakespeare, Cervantes. 5. ,,Jumalik komöödia" kes on autor, millest teos räägib? See on Dante Alighieri peateos. Sõna komöödia juba märgib, et õnnetult algaval lool on õnnelik lõpp. Jaguneb kolmeks osaks: ,,Põrgu", ,,Puhastustuli", ,,Paradiis". Räägib patuse inimese hinge rännakust teispoolses elus. I osa koosneb põhjapoolkerani ulatuvast 9 riigist. II osa lihtsurelike paradiis, kes
12. sajandi renessanssi? ja kes on tuntumad kreeka pärandit levitanud humanistid? Karolingide renessanss - kultuuri edasiminek, eeskujuks antiikaeg, vaimuelu areng, eesmärk: teadmiste ning oskuste tase, mis mineviku suureeskujude tasemele alla ei jääks. Karl Suur, tema lähikondlased koondasid enda ümber filosoofe, kunstnikke, luuletajad, rajati ilmalikke õppeasutusi - kloostrites tekkisid uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamise keskused. Humaniste: Bacon, Moerbecke, Grosseteste. 9
Annab värvika pildi tollasest õukonnaelust. 7. Uusaegse lüürika ja proosa algus. Petrarca ja Boccaccio (RA, MKL, Boccaccio Dekameron, Petrarca Secretum) Francesco Petrarca · Uusaegse lüürika isa; Noorus möödus Avignonis, Nägi seal kirikus esmakordselt Laurat, kellest sai tema südamedaam ja muusa ja kogu loomingu suurim ülistus jne. · Huvi antiikkirjanduse ja filosoofia vastu, kuigi õppis Bolognas õigust. Temast sai niisiis esimesi uusaegseid humaniste. Tema avastas Euroopa kloostreis rännates igasugu väärtusi, nt Cicero ,,Kirjad". · Sai ladinakeelse poeemiga ,,Africa" juba 1341 nii kuulsaks et teda krooniti Roomas Kapitooliumi mäel loorberipärjaga. · Hoolimata vaimulikuametist oli vaba ja sõltumatu humanistlik isiksus. Unistas sünnimaa ühendamisest tervikuks. Kirjutas enamasti ladina keeles. · ,,Saladus" ehk ,,Maailmapõlgusest" vestleb püha Augustinusega. Vaidleb
Pagulasi Eestis veel peaaegu polegi, aga pahandust juba kui palju. Eesti rahvus või koguni valge rass olevat ohus. Tungivad sisse hordid, kes ei tunne meie kultuuri, põletavad meie maju ja viskavad viinapudeleid aknast sisse. Lugedes nii mõndagi Eesti kommentaariumi, võib jääda mulje, et kirjutajad on jäänud rasside-eelsele koopainimese tasemele (muide, valitseva teooria seisukohalt tulid need inimesed Aafrikast). Mis puudutab aga võrdõiguslasi ja muid humaniste, siis hoolimata nende subjektiivsetest hoiakutest on nende vaatenurk samuti inimvaenulik. Millised plaanid on uute sisserändajatega? Selge, et nad tuleb integreerida ühiskonda, neile õpetada eesti keelt ning hajutada laiali, et vältida getostumist. Näitena tuuakse tihti rootslaste külalislahkust II maailmasõja lõpul ja esimestel sõjajärgsetel aastatel. Ma ei taha öelda ühtegi halba sõna rootslaste lahkuse kohta ning tuhanded eestlased
1. RENESSANSS XIV XV saj Itaaliast alguse saanud uus kodanlik kultuur, mis võttis aluseks inimese (humanism) ja mis tähendab antiikkultuuri taassündi - HUMANISM XV XVI saj mõiste ladina keelsest sõnast humanus = inimlik, maailmavaade, mis tähendas inimese olemist hariduse, teaduse ja üldse maailma keskpunktis 2. Humanistid lõid ilmaliku maailmavaate ja vabastasid teaduse ja kultuuri kiriku seatud kitsastest raamidest - Tähtsamaid humaniste: a) Rotterdami Erasmus 1466 1536 antiikautorite tööde väljaandja ja kommenteerija tegi kindlaks vanakreeka keele õige häälduse käsitles ladina keele stilistikat andis välja Uue Testamendi tekstikriitilise väljaande ja uue parandatud tõlke saksa keelde pani aluse piiblikriitikale rõhutas inimese vaba tahet ja vastutust oma tegude eest (tahte küsimus)
· väärtushinnangud olid kõrged. Levik Euroopasse: · Itaalias oli võimul juba hiliskeskajal. Muudes Euroopa riikides aga alles uusaja algul. · Levikule aitas kaasa trükikunsti kasutuselevõtt ja paberi valmistamise oskus. Erasmus Rotterdam: · Oli oma ajastu silmapaistvaim mõtleja, kelle mõju oli tunda kogu varauusaegses Euroopas. · Ta õppis Pariisi ülikoolis ja kaitses oma doktorikraadi Torinos, reisis väga palju ja tundis isiklikult palju humaniste ja riigimehi. · Tema töid loeti kõikjal suure huviga, kõige mõjukaim teos oli tal ,,Narruse kiitus", selles teoses pilkas ta ametimehi ja nende ameteid. · Ta avaldas Uue Testamendi kreekakeelse teksti ja tõlkis selle ladina keelde. · Ta oli kriitiline vaimulike, kiriku ja paavstide pahede vastu, kuid siiski ei eitanud katoliku kiriku tarvilikkust. Teda ei peetud ketseriks, kuna ta suutis oma vastuolude suhtes piiri pidada. Pilet 4 *Viikingid
poole, tähistades uue aja algust. Inimene kui isiksus vabaneb keskaja kirikudogmade, skolastilise teadmise ja seisuslike normide kammitsatest. Renessansis vallandus täiel määral inimese individuaalsus, leides eriti avara peegelduse kunstiloomes. Renessanss on humanismist lahutamatu. Humanistid on renessansiaegsed õpetlased, kes süvenesid antiikkultuuri ja tutvustasid sealt saadud teadmisi kaasajale. Humaniste vastandati keskaja õpetlastele teoloogidele. 15. 16.saj toimunud maadeavastused võimaldasid esmakordselt kujutlust maailmast tervikuna. Suurt hoogu said loodusteadused, mis panid mõistma looduse lõpmatust ja harmooniat. Inimesi hakati tajuma looduse osana. Tekkis uus usk inimesse ja elu tähenduslikkusesse. Teadmiste ja kultuuri murrangulist levikut soodustas Gutenbergi leiutatud trükikunst ~1440, mis lihtsustas raamatute paljundamist. Raamatud leidsid laiema lugejaskonna, k
2. Petrarca elu ja looming 14. Sajand, oli Itaalia luuletaja =Perekond oli pärit Firenzest, kuid sealt pagendatud. =Tema vanemad satuvad Prantsusmaale Avignoni, kus elas tol hetkel Rooma paavst -isa töötas paavsti heaks Petrarca armub saatuslikult endast vanemasse abielus naisesse, Laurasse =Daamikummardamine Õppis õigusteadust =tekkis huvi kirjanduse ja filosoofia vastu, =temast saab üks innukamaid humaniste Reisib palju Kesk- Euroopas ja kogub käsikirju =Cicero kirjavahetus On ametilt vaimulik, kuid tegeleb ka oma loomingu ja uurimustega. Ta pärjatakse ka loorberipärjaga =Kapitooliumi mäel oma poeemi ,,Africa" eest Pöördub tagasi Itaaliasse =Looming on põhiliselt ladina keeles =Temalt on hulk filosoofilisi traktaate -,,Maailmapõlgus". Tõstab esile platoonilise armastuse, kuid ülistab ka maist =Ka see võib olla puhas ja võti paradiisi.
Noored inimesed lähevad maale, et pääseda katkust ja surmast. Et oma aega huvitavamalt veeta, otsutavad nad teema ja hakkavad jutustama lugusid. Iga päev räägib keegi ühe jutu, siis kommenteeritakse. 14. Humanism ja reformatsioon Humanism Renessansi ajal levis humanism. Humanistid olid õpetlased, kes süvenesid antiikkultuuri ja tutvustasid sellest ammutatud teadmisi kaasajale. Teatud määral tundis ka keskaeg antiiki, kuid alles renessansi ajal sai antiik kõigile avatumaks. Humaniste vastandati vaimulikele. Humanistid võitlesid isiksuse vabastamise eest ja inimese orjastamise vastu. Humanistidele ei meeldinud ahistavad kirikudogmad ja seisuslikud normid või maise võimu normid. Humanistlikud ideed kajastusid ka selle aja kirjanduses. Reformatsioon Reformatsioonile järgnenud ususõjad 16. sajandil ahistasid renessanssi Prantsusmaal. Protestantlike usupuhastuslik ind tõi kaasa uusi dogmasid ehk jumalikke
Nemad jagasid Euroopa ajaloo kolme perioodi: klassikaline tsivilisatsioon ehk antiiktsivilisatsioon (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma) keskaeg (kasutati ladinakeelseid termineid medium aevum, media tempestas jm) uusaeg ehk moderne aeg (see oli aeg, milles humanistid ise elasid) Näiteks kasutas seda mõistet Itaalia humanist, ajaloolane ja riigimees Leonardo Bruni (elas 1370- 1444) 1442. aastal ilmunud teoses Historia del popolo fiorentino (Firenze rahva ajalugu). Üks esimesi humaniste, kes seda mõistet kasutas, oli veel paavsti bibliotekaar Giovanni Andrea Bussi (elas 1417-1475). Itaalia humanistid kasutasid seda mõisted sageli halvustavas tähenduses, et vastandada ajajärku, kus valitses ristiusu kirik (seda nii poliitilises kui ka vaimses tähenduses) ja kus nende arvates sisuliselt midagi märkimisväärset ei tehtud, nende oma ajastule, see on taassünni ajastule, kus taas puhkesid õitsele teadus ja kunst (nagu kunagi antiikajal)
Francisco Jimenez de Cisneros- 15.sajandi lõpus. Tuntakse eelkõige kardinal Cisnerosena. Seisab hea paljukeelse piibli väljaandmise eest. Tema eestvedamisel toimus ka juutide vägivaldne väljasaatmine. Ignacio Loyola- baski päritolu. Tema rajas jesuiitide ordu 1540. Kirjutas ise teoseid, mida võib isegi lugeda kirjanduslikeks teosteks. ,,Ejercicios espirituales", sellest on katkendeid eesti keeles ilmunud ajakirjas ,,Akadeemia". Antonio de Nebrija- üks tähtsaid humaniste. Üks esimesi suuri keelemehi Hispaanias. 15.sajandi lõpp ja 16.sajandi päris algus. Tema kirjutas esimese hispaania keele grammatika (1492) Samal aastal Ameerika avastamine ja Granada vallutamine. 1517- õigekirja reeglid (de Nebrija) Juan Luis Vives- samuti tähtis hispaania humanist. 16. Sajandi esimene pool. Erasmuse sõber. Ta kirjutas oma teosed eranditult ladina keeles. Enamasti pedagoogilis-didaktilised teosed, väga tugevasti mõjutatud antiigist
Nemad jagasid Euroopa ajaloo kolme perioodi: klassikaline tsivilisatsioon ehk antiiktsivilisatsioon (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma) keskaeg (kasutati ladinakeelseid termineid medium aevum, media tempestas jm) uusaeg ehk moderne aeg (see oli aeg, milles humanistid ise elasid) Näiteks kasutas seda mõistet Itaalia humanist, ajaloolane ja riigimees Leonardo Bruni (elas 1370- 1444) 1442. aastal ilmunud teoses Historia del popolo fiorentino (Firenze rahva ajalugu). Üks esimesi humaniste, kes seda mõistet kasutas, oli veel paavsti bibliotekaar Giovanni Andrea Bussi (elas 1417-1475). Itaalia humanistid kasutasid seda mõisted sageli halvustavas tähenduses, et vastandada ajajärku, kus valitses ristiusu kirik (seda nii poliitilises kui ka vaimses tähenduses) ja kus nende arvates sisuliselt midagi märkimisväärset ei tehtud, nende oma ajastule, see on taassünni ajastule, kus taas puhkesid õitsele teadus ja kunst (nagu kunagi antiikajal)
inimsuhete poole tähistas ka uusaja algust. Renessansis vallandus inimese individuaalsus, inimesed said vabaks keskaja dogmadest ja skolastiliste teadmiste kammitsaist. Eriti avaralt peegeldus kunstiloomes. Renessanss on lahutamatu humanismist. Humanistid – õpetlased, kes süvenesid antiiksesse kultuuri ja tutvustasid seda kaasajale. Antiik oli tunginud läbi veidi ka keskajal munkade ümberkirjutamise tõttu, kuid tol ajal polnud maailm sellele vastuvõtlik. Humaniste vastandati keskaja õpetlastele ja vaimulikele, kuid alates Petrarcast hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabanemise eest ning vastuseisu kiriklikele dogmadele. Humaniste tuntakse selletõttu nii erudiitide-õpetlastena, kes uurisid 14 antiiki ja kirjutasid ladina keeles, kui ka elutervikule avatud kirjanikke (Petrarca, Boccaccio, Shakespeare).
tähistas ka uusaja algust. Renessansis vallandus inimese individuaalsus, inimesed said vabaks keskaja dogmadest ja skolastiliste teadmiste kammitsaist. Eriti avaralt peegeldus kunstiloomes. Renessanss on lahutamatu humanismist. Humanistid õpetlased, kes süvenesid antiiksesse kultuuri ja tutvustasid seda kaasajale. Antiik oli tunginud läbi veidi ka keskajal munkade ümerkirjutamise tõttu, kuid tol ajal polnud maailm sellele vastuvõtlik. Humaniste vastandati keskaja õpetlastele ja vaimulikele, kuid alates Petrarcast hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabanemise eest ning vastuseisu kiriklikele dogmadele. Humaniste tuntakse selletõttu nii erudiitide-õpetlastena, kes 24 uurisid antiiki ja kirjutasid ladina keeles, kui ka elutervikule avatud kirjanikke (Petrarca, Boccaccio,
Hispaania Partido Popular César LUENA Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Hispaania Partido Socialista Obrero Español Elżbieta Katarzyna ŁUKACIJEWSKA Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Poola Platforma Obywatelska Peter LUNDGREN Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon Rootsi Sverigedemokraterna Benoît LUTGEN Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Belgia Centre Démocrate Humaniste David McALLISTER Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Saksamaa Christlich Demokratische Union Deutschlands Chris MACMANUS Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete fraktsioon Iirimaa Sinn Féin Jaak MADISON Identiteedi ja Demokraatia fraktsioon Eesti Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Cristina MAESTRE MARTÍN DE ALMAGRO Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Hispaania Partido Socialista Obrero Español
annaabi.ee 
