Ta vaatas hoolega, et keegi teda ei näeks. Õige pea jõudis ta välja. Kahjuks oli juhataja kuulnud väljas kahtlast häält, võttis taskulambi ja valgustas sellega oma kogu õue. Õnneks ta seda väikest poisikest ei näinud, kes hirmust kange oli ja arvas, et ta leitakse. Kui juhataja toas oli tuli jälle kustutatud, kõndis Rasmus edasi. Nüüd oli ta jõudnud tühjale tänavale, kus ühtki inimest ei liikunud. Hea oli tunda vabaduse lõhna! Õige pea hakkas poisi pead vaevama järgmine mure. Ta ei teadnud, kus ööbida. Õnneks leidis ta pärastpoole siiski ühe küüni, kus võis tukastada. Hommikul, kui poiss ärkas, kuulis ta päris enda lähedal köhimist. Ta oli hirmul, kuid kavatses teada saada, mis toimub. Mõne aja pärast nägi ta, et samas küünis, kus temagi magas, oli olnud veel üks mees, Oskar. Ta oli küllaltki vana ja oli ka hulkur. Mees ärkas üles ja hakkas Rasmusega rääkima. Nad said sõpradeks ja Oskar lubas Rasmusel temaga
,,Hulkur Rasmus" Autor: Astrid Lindgren Illustraator: Reet Rea Tegelased: Rasmus, Oskar,Martina,preili Hök, politseinikud, pätid. Rasmus oli 9-aastane poiss, kes elas Västerhaga lastekodus. Seal oli kuri kasvataja preili Hök ja poisile ei meeldinud seal. Ühel öösel otsustas ta põgeneda. Rasmus sattus öösel heinaküüni, kus ta magas ja hommikul ärgates avastas, et ta pole üksi seal. Küünis oli üks hulkuri välimusega mees nimega Oskasr. Nad said sõpradeks ja hakkasid koos ringi rändama. Nad teenisid söögiraha pilli mängides ja lauldes
inimestest, kellest raamat rääkis. 4 Raamat räägib Lelet Hallati elust ning sellest kuidas ta hakkama saab. Lelet oli täiesti tavaline noor tüdruk. Ta elas koos oma ema, ning vanema õe ja vennaga. Isa oli neil surnud. Lelet oli salaja armunud kooli kõige popimasse poissi, Alexisse. Päris nunnu nimi, eks. Kui Lelet ühel päeval koolist koju läks, oli ta emal talle uudis. Ta kavatses uuesti abielluda ning tema tulevane mees pidi sel õhtul koos oma pojaga neile külla minema. Juhuse tahtel osutuks aga tema salajane armastatu tema uueks vennaks. Ma vist sureks maha, kui mul selline asi juhtuks. Kogemata sai Lelet aga teada, et Alex vihkab oma uut perekonda. Lelet vihastab ning ütleb emale, et kavatseb Tartusse vanaemajuurde elama minna. Mina teeks täpselt sammuti. Ema on küll kurb, kui laseb sel juhtuda. Lelet veetis vanaema juures kuus aastat. Jõudis kätte
Lindgreni jutud kajastavad humoorikalt ja sisendusjõuliselt laste tundemaailma ja argielu. Käesoleva referaadi eesmärgiks on tutvustada lähemalt kuulsat lastekirjanikku, kirjeldades tähtsamaid hetki tema elust läbipõimunult loominguga. 1. TAGASI LAPSEPÕLVE Lindgren, Astrid Anna Emilia sündis 14. novembril 1907 Rootsi Kuningriigis Smålandis Vimmerby väikelinna lähedal Näsi talus suure õunapuuaia keskele pugenud vanas punast värvi majas. Ta oli talupidaja Samuel August Eriksoni ja Hanna Eriksoni teine laps. Tal oli üks vend ja kaks õde Gunnar, Stina ja Ingegerd. Astrid Lindgren ise on öelnud "Me elasime Näsis niisama õnnelikult nagu lapsed minu Bullerby-raamatutes". Koolis käis Astrid Vimmerbys, mistõttu ta tundis ülihästi nii maarahva kui ka provintsilinna elanike elu. Külas elasid Bullerby lapsed, Vahtramäe 3
täiesti vihane. Tarmo ehmatas ära ja hakkas värisema, kuid Rasmust see ei kõigutanud. ´´Sa pole piraadikütt Razor, et sa mind kinni suudaksid püüda.´´ ütles Alinda ´´Razor?´´ ütles Rasmus imestunult. ´´Tarmo. Kes on ookeanite kõige ilusam naine?´´ ´´See on loomulikult...´´ hakkas Tarmo ütlema. ´´Kes on see paks naine?´´ küsis Rasmus Tarmolt. Kõik olid ümberringi imestunud. ´´Põnn!´´ Alinda haaras oma nuia ja virutas selle Rasmuse poole, kuid ta jõudis enne eest ära hüpata. ´´Läheme.´´ ütles Rasmus Tarmole ja tõmbas ta endaga kaasa teki peale. Piraadid asusid Rasmust ründama, kuid tema refleksid ja tugevus oli üle kõige nii, et tal ei olnud eriti suur vaev neid võita, kuid neid tuli kogu aeg juurde ja see muutus raskeks. Suur kari mehi ajas teda taga ja tal polnud midagi muud teha, kui põgeneda. Nad jooksid ja jooksid ning siis võttis Rasmus ühest mastist käega kinni ja
Nad polnud pikka aega koos kuna Miia sai aru et ta armastab Martinit. Nad hakkasid Martiniga käima. Mingil hetkel sai Miia teada et Helmut kirjutab raamatut. Raamatust sai Miia teada et Helmutil oli kunagi armastus Berta. Berta töötab seal lähedal poes. Ükspäev Meelise majast mööda kõndides ta astus sisse ja tutvus oma bioloogilise isaga. Meelise käest sai ta teada et Meelisel on naine ja poeg. Järgmisel päeval Miia tutvus Silvia ja Rasmusega. Miia sai teada et Meelisel oli vähk ja Rasmuse arvates väsitab Miia Meelist. Mõne aja pärast sai Miia teada et Meelis suri ära. Miia oli väga kurb aga samas õnnelik et ta tutvus temaga. Miia mõtles et Helmut võiks ülikonna selga panna ja minna rääkima Bertaga. Helmut seda tegigi. Peale seda otsis Helmut Miia üles ja ütles et palus suure õhinaga Berta omale naiseks. Järgmisel hetkel nägi Miia et Helmut jäi auto alla. Miia viis Helmuti raamatu kirjastusse ja see sai väga kuulsaks
haigus oli aga karsklane. Oma talus ta ise ei teinud midagi, käsik kõik teha sulasel Jaanil, kes samuti ei teinud midagi. Ta oli ise väga laisk, istus ainult kõrtsis, sõi ja magas. Riidles kogu aeg Jaaniga, kes ei teinud midagi, vaid sõi. Tüüpiline külajoodik tänapäeva maailmas, iga joodik oli kunagi karsklane. Aidamees –Elas oma talus koos oma naise Mall-iga, neil oli juba mitu last ning Mall ootas veel ühte. Oskar on väga ahne mees, tegi endal väga suure krati, kes veaks talle hiiglaslikku varandust kohale. „Kratt seisis terve öö väravas nagu tohutu mägi ja katsus end pidevalt lahti kangutada. Küll punnitas vaene mürakas ja loksutas end edasi-tagasi, aga ta oli väravas kinni nagu nael ja ei saanud lahti. Pikkamisi hakkas kratis tõusma viha, ja nagu põrguloomad ikka, muutus ühes sellega kuumaks tema pea. Juba tõusis silmadest ja kõrvadest auru. Mida suuremaks paisus raev,
Nad kogusid, töötasid ümber ja avaldasid üha uutes trükkides rahvajuttudest kui ka teiste kirja pandud teostest tehtud MJ-e. Võrreldes Perrault`ga tundusid nende MJ kohati ebaloogilisemad ja muidugi julmemad (varvaste otsast raiumine, silmade peast välja nokkimine jne). Grimmide muinasjutte lugedes tundub edu saavutamise retsept olevat lihtne. Tarvitseb vaid olla hea ja aus noormees või nobenäpuline neid, ning kõik läheb hästi. Vaese poisi või tüdruku sotsiaalne staatus muutub, tubli teo tasuks saab kangelane armastusväärseima abikaasa. MJ PERRAULT GRIMMID Puna- Kooke ja pütike võid. Tükk kooki ja pudel veini mütsi- H ei julgenud P ära süüa, kuna kartis metsas olevaid H otsustas, et sööb parem ära nii V kui ke puuraiujaid. P
" -Annely Kasela Tegelased: Eero- luuletaja. Kartis inimestelt küsida, kas need on tema luulet lugenud, sest kartis eitavat vastust. Elas Mustamäe keskel, kuuendal korrusel suures paneelmajas. “Eero ise oli luuletaja. Ta luuletas, kuid ei teadnud, kellele. Ka arvustustes oli öeldud, et tema luulel puudub aadress.” “Eero eelistas püsida oma soojas ja mugavas korteris. Seal tegi ta oma tööd, millest polnud rahvale reaalset tulu.” August Kask- meestejuuksur. Elas samas majas kus Eero, kuid 9ndal korrusel. Ta oli vanapoiss. Kõige vanem kõigist tegelastest. “Ta armastas täpsust ja oli teinud ka statistikat, ilma et keegi seda temalt oleks nõudnud - peale südametunnistuse.” “August Kask armastas oma tööd, aga ta muidugi ei teadnud, kui suur on juuste mütoloogiline tähendus.” Maurer- Arhitekt (linnaehitaja), 40-aastane. Elas naisega (temast vanem, kuid nägi noorem välja) ja käis tööl
aasta, mille ta oli sunnitööl veetnud. Pikemalt peatuti ka neiul, nimega Fantine, kes õnnetu armastuse tulemusena sai lapse, kes on raamatus olulisel kohal - teda kutsuti Cosette'ks. Et Fantinel ei olnud tööd, oli ta sunnitud oma tol ajal 3-aastase lapse hoiule andma, suundudes tööotsingutele linna. Cosette jäeti ühte trahterisse, mida pidasid Thenardierid ja kellel endil oli ka 2 tütart. Cosettest sai trahteris selle pere teenija. Ja Fantinelt nõuti iga teatud aja tagant tütre jaoks raha. Raha saamiseks oma lapse tarbeks oli Fantine valmis tegema kõik lasi oma esihambad välja tõmmata, juuksed ära lõigata jne. Peagi sai Jean Valjeanist Montreuil-sur-mer'i linnapea väga edukas ja tark. Ta avas linnas tehase, millega ta linna elu kõvasti parandas, andis paljudele tööd ja teenis ise hästi. Ta hoolitses linna rahva eest ja tundis vastutust vaeste ees. Ta suhtles ka Fantinega ning kandis ta eest hoolt
Nad kogusid, töötasid ümber ja avaldasid üha uutes trükkides rahvajuttudest kui ka teiste kirja pandud teostest tehtud MJ-e. Võrreldes Perrault`ga tundusid nende MJ kohati ebaloogilisemad ja muidugi julmemad (varvaste otsast raiumine, silmade peast välja nokkimine jne). Grimmide muinasjutte lugedes tundub edu saavutamise retsept olevat lihtne. Tarvitseb vaid olla hea ja aus noormees või nobenäpuline neid, ning kõik läheb hästi. Vaese poisi või tüdruku sotsiaalne staatus muutub, tubli teo tasuks saab kangelane armastusväärseima abikaasa. Anderseni RM: ,,Keisri uued rõivad", ,,Tuleraud". Anderseni kaasajal ilmus peamiselt pedagoogilisel eesmärgil kirjutatud MJ. Seetõttu erines A, jättes ära ühe ja ainsa tõe ning otsese moraali esitamise. A MJ-sse on lihtne sisse elada, kuna esineb elav, dialoogiline ning dramaatiline esitusviis. Anderseni MJ või lugudes sisaldub topeltadresseering: tema lood
Lastekirjandus....................................................................................................8 6. Kokkuvõte........................................................................................................14 7. Kasutatud kirjandus..........................................................................................15 8. Lisad.................................................................................................................16 8.1. Oskar Luts.................................................................................................16 8.2. Oskar Luts perekonnaga umbes 1923. a. ..................................................17 8.3. Ütlemisi Oskar Lutsu kohta ......................................................................18 8.4. Suitsetamas.........................................................................20 8.5. Sajandi sada parimat eesti algupärast lasteraamatut.............
minekut revolutsioonidest ja maailmast, siis Melesk läks magama. Indrek tundis peale pööningult alla tulemist kergemalt ja rahulolevamana ja läks järgmisel päevad isegi tööle. X- Karin tundis, et tal pole suhtlemisoskusi ja kogemusi. Ta küsis Indreku käest nõu ja sellest tuli kohe tüli, sest Indrek laitis nad maha. Nad läksid Itami juurde, kes näitas sisekujundus ja lõpuks rääkis lapsest. Maja kirjutati Itali nimele kuna sündis poiss. Majas räägiti vene keelt, sest leiti, et laps peab varakult ühe võõrkeele selgeks õppima. Karin leidis, et mehed on imelikud. XI-Karin läks advokaadi juurde kuigi mõjuvat põhjust polnud, aga ta tahtis teda näha. Kontori juurde jõudes ta sai aru, et polnudki põhjust minna ja Paralepp hakkas ise rääkima. Nad rääkisid omavahel obligatsioonist ja Vesiroosist. Üsna pea kaldus teema Indreku ja Karini suhtesse, kus Paralepp üritas Indrekut maha teha ja pakkus
Mõneks ajaks polnud surma ega haigusi lastel ega ka vanematel. XXIX Vargamäele tõi rõõmu uus sulane Jaagup, noor tüdruk Miina ja lapsekari. Indrek ja Andres mängisid koos. Koos mängisid nad ussiga- sabast näpitsatega kinni, sipelgapessa. Uss sõi palju sipelgaid ära kuid lõpuks muutus ta ise toiduks ja alles jäi ainult selgroog. Poisid tülitsesid väga tihti, kuid vanemad ei saanud õigust mõista kuna peremees oli ikka vanema poja, Andreses poolt ja ema oli väikse poisi poolt - iga vanem hoidis siiski enda lapse poole. Andresele meeldis loomi tappa. Ta mõtles veel välja kuidas saaks ussi piinata- pani too piimapudelisse ulpima ja tahtis hoida teda nii kaua kuni too ära sureb aga paari nädala pärast ei olnud ikka mingit tulemust näha, sellepärast viskas poiss pudeli puruks ja tappis ussi ise ära. Ema oli mures et nii palju pudeleid katki läheb, poisid mõlemad aga ütlesid et kogemata on läinud. Aga kui ema ütles et enam neil ei ole
- kui film oli vaadatud läks tagaaeda, et seal tralfamadoorlasi oodata, peagi saabusidki, Billy läks nende taldrikule, kus hakkas ta aju taas tööle - tralfamadoorlastel puudus kõnevõime, Billy suhtles nendega arvutusmasina ja eletrioreli abil, Billy uimastati, kui ta taas teadvusele tuli, oli tta tagasi vagunis, millega sõitis läbi Saksamaa - Billy hakkas magama jääma, kui tuli keegi ja ta sealt ära ajas, ütles et tema Billy kõrval ei maga, sest ta sipleb ja niuksub - hulkur ja Rondald Weary surid, süüdistas oma surmas Billyt, mida teadis igaüks, sest ta kuulutas seda enne suremist - valvurid käskisid kõigil võtta endale surnud vangide palitute kuhjast ühe palitu, kõik uued vangid viidi täitapupunkti, k.a Billy - keegi Lazzaro oli lubanud Wearyle, et maksab ta surma eest kätte Billyle - noored sõdurid said pesema, vesi oli kuum, kuid see ei suutnud neisse sooja sisse tuua, nende riided käisid samal ajal läbi gaasikambrist, et baktereid hävitada
JÜRI PARIJÕGI ,,TERASPOISS" SISUKOKKUVÕTE Jaani ema põeb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hästi, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub või lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on läbi saanud, jääb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal üksinda, ta on seal koos üliõpilase härra Pärnaga. Üliõpilane oli alati tema ja tema ema vast väga hea olnud ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest
JÜRI PARIJÕGI ,,TERASPOISS" SISUKOKKUVÕTE Jaani ema põeb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hästi, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub või lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on läbi saanud, jääb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal üksinda, ta on seal koos üliõpilase härra Pärnaga. Üliõpilane oli alati tema ja tema ema vast väga hea olnud ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest
-1"Ristideta hauad" Arved Viirlaid 1. Tsitaadid: 5 "Ja sellest asjast ta siin elas . Kuidas sa nõdrukest enam maailma ajadki , teine pommiplahvatustest ja tulekahjudest niikuinii poolsegane , ainus perekonnast ellujäänu ." Lk. 9(1. romaan ) 6 "Maanteel ei olnud suurt liiklust , oli näha vaid vene sõjaväeveokeid ." Lk 35 (1.romaan ) 7 "Kõndides õhtuhämaruses sõbra vanemate talu poole , tundus Taavile , nagu oleks ta olnud aastaid kaugel - niivõrd oli maailm tema metsades rändamise päevil muutunud ." Lk 40 (1.romaan ) 8 "Mehed kiirustasid toast tuppa , pilgud vilksatamas aknast metsa poole . "lk 227 (2.romaan ) 9 "Elutu plekikild ja kivid ta jalgade all . Maa , mis oli õitsenud , pidi võ
natukese aja pärast tuli sinna tiina ja seletas kõi kära kuidas asjad on ja et talle ikka meeldib maal ja et ta tahab tallu tööle tulle neile. Maretile meeldis Ellis otsekohesus ja asus, ühesõnaga ol ipehmeks räägitud samuti ka elli tuli vaid vaadata mis Sass kogu asjast arvab. Sasski saadi nõusse. Algu loli mari kui laps koguaeg rõõmus ja tegi kõiki asju kuid ajapikku hakkas asi muutma ja mari muutus järjest kdusemaks koos temaga ja oskar, kles muidu oli ika elligo koos käind ratastega sõitmas kuid nüüd ei tahnud enam kusagile minna. Seda pani tähele ka Maret kes Saassi tähelepanu selle juhtis ja ütles et tiina ja Oskari vahel on midagi ja tekkis arutelu et Sass võibolla läheks tagasi kirjuku juurde kuid mis siis Ellist saaks. Tekkis ka rutelu pruunide silmade üle kuna tiinal need olid arvatakse et pruunide silmadega inimesed on salakavalad, alati kui tiinat vaadata tundus ta nuker aga kui kõnetasid naeris ta alati.
Linde ei kiida heaks, et oma mehe taga ta sellist tempu tegi kuid Nora seletab, et tegi seda oma laste ja mehe jaoks aramstusest. Kui Linde veel edasi küsib kust ta raha saab, et võlga maksta räägib Lidne kuidas ta on pidanud tegema lõikeid majahoiu eest kõrvale pandud rahast, ostma endale moekate riiete seast siiski kõige odavama ja tänu jumal, et kõik ta seljas oivaline välja näeb, et miskit Torvald pole kahtlustanud. Samas on ta teinud ka salaja majas ennast ööseks lukutaha pannes ümberkirjutamistöösi ja tundud end päris hästi, nagu mees tööl. Sisse astub ka Jurikonsult Krogstad kes lausub naisteel, et on siin kuivades töö asjus ja hakkab astuma Helmeri kabineti poole. Kui mees on lahkund lausub Linde, et tunneb meest kuid enamat ei räägi. Siis tuleb Helmeri kabinetist Doktor Rank- Helmerite suur suur sõber kes nende juurest igapäev külasatb ja end nende majas väga hubaselt tunned.
lahkus esimesel võimalusel jättes mrSpenceriga hüvasti Kolmas peatükk Holden läks internaadis oma tuppa ja hakkas raamatut lugema Peagi tuli tuppa tüütu poiss Ackley Ta näppis alati teiste asju ning vihkas Holdeni toanaabrit Stadlaterit Kui Ackley oli juba tükk aega toas ringi kolanud tuli Stadlater, kellel oli alati kiire Seekord kiirustas ta kohtingule Neljas peatükk Holden uuris kellega ta toanaaber seekord kohtama läheb Holden oli okeeritud kui ta kuulis Jane Gallagheri nime Standler palus Holdenil talle inglise keele kirjand valmis kirjutada Peale toanaabri lahkumist mõtles Holden pikalt Janele Taas tuli Ackley Viies peatükk Holden, tema sõber Mal Brossard (maadlusmeeskonnast) ja Ackley läksid Agerstowni Õhtul kirjutas Holden kirjandi See pidi olema kirjeldus toast Selle asemel kirjutas ta kirjandi oma venna pesapallikinnast, mis oli luuletusi täis kirjutatud Holdeni vend oli olnud 2 temast aastat
Tallinna 21. Kool Tallinn 2010 Esimene raamat Sinuhe on Senmuti ja tema naise Kipa ''poeg'', kes sattus sinna perre pigitatud kõrkjalootsikuga allavoolu tulles. Nad olid vaesed, aga elasid ruumikamas ja avaramas majas kui teised. Senmut töötas vaestearstina ning tihti oli kõrvalt õppimas ka Sinuhe. Kipa jutustas Sinuhele muinasjutte ning ütles talle ka seda, et ta sai oma nime muinasjutu ''Sinuhe ja merehädalised'' järgi. Senmut jagas Sinuhele palju õpetusi - näiteks: ''Üksnes vilets neeger või kasimata süürlane käib tänaval asjal. Egiptlane teeb seda seinte vahel.´´(lk 16) ja ''Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb ''kena
"Rehepapp" Andrus Kivirähk Tegelased: · Rehepapp e. Sander - tark ja kaval, ravitseja · Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees · Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise · Joosep - Rehepapi kratt · Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab · Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga · Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne · Liina - Reinu tütar · Luise - on môisas teenija · Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada · Moosel - kirikuôpetaja · Muna Ott - endine pops, 10 aastat Vanapagana juures töötanud, nüüd kirikus · Timofei - kiltri pere juures elav vanamees · toapoiss Ints - môisas, arvab, et kôik môisnike vara kuulub tegelikult eestlastele, kuna need on ebaausas vôitluses eestlastelt ära vôetud Tegevus: Kaarli sulane on lolli peaga môisas seepi söönud ja arvab, et on suremas.
kolimist kooliaasta lõpus oli armastusel lõpp. (Ibid, 12-13) 6 21. septembril 1968 sündis Urmase õde Siiri. Ema mees läks tööle Keila-Joale ning ema kolis lastega vanaema juurde Kopelmanni. Vanaema töötas tollal juhatajana Pahkla raamatukogus, kus Urmas temaga kaasas käis. Raamatukogu taga oli tiik ning kui ühel päeval poiss äkki kadunud oli, kartis vanaema halvimat. Tiigi ääres ei märganud vanaema midagi, kuid kuulis ühel hetkel saalist klaverimängu. Mängijateks olid neljal käel Urmas ja kahekümneaastane tütarlaps Viive, kes poisi väga head muusikalist kuulmist kiitis. (Kahro 2000, lk 13-14) Varsti koliti isa juurde Keila-Joale Meremõisa mesilasse. Seal õppis Urmas loodust jälgima hulkus ringi, uuris pilvi, veetis koos kasuisaga lumiseid öid metsas lõkke ääres, kus nad koos puude langetamisest maha jäänud metsarisu põletasid. Urmas õppis seal ka suusatama ja jalgrattaga sõitma
Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. ,,Head inimesed surevad vara, ja ka Juulius Kilimiti võõrasema suri veel enne, kui kui olid jõudnud tulla kõik need ebameeldivad sündmused, mis pidid lõpetama ta lapsepõlve." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985lk 17 ). Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Siis oli tulnud hea onu ja võtnud poisi oma tallu. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli- leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile Villemiine ja noorem tütar Anna Karoliine. ,, Mamma Neider kohtles teisi poisse Juuliusega võrreldes alati nagu lapsi, mida need ka olid, sest neil polnud ei aateid ega põhimõtteid. Praegu huvitas neid ainult see küsimus, millal mamma Neider kartulid praetuks saab." (K. Ristikivi
Järgmisel päeval räägib Joosep rehepapile, et tegelikult tapavad ikka paljud kratid oma peremehed ära kui viimastel neile enam tööd anda ei ole, rehepappi ei taha ta aga tänulikkusest tappa, sest rehepapp korjas ta tee äärest üles peale seda, kui ta oma eelmise peremehe nina selja taha keeranud oli. Rehepapp ütleb aga selle peale, et kuna tema nime pole Vanapagan oma raamatusse kirja pannud, pole kratil tema üle ka mingit vôimu. Samal ajal on Aidamees Oskari kratt ka otsustanud peremehe ära tappa ja nôuab tööd. Oskar käsib tal leivast redeli teha ja imestab, et kratt nii kiiresti katki läks. Oskari lapsed lähevad välja krati ebaônnestumist ja pôlema minekut vaatama. Oskar läheb rehepapi juurde külmutatud punaseid sôstraid küsima, saab need ja läheb ristteele Vanapaganaga kohtuma. Lepivad krati asjus kokku, panevad tema nime kirja, kuid vere asemel pigistab Oskar sôstardest punast mahla, nii et
eluviisi. Anna juures elas mõned aastad ka lesestunud vend Rudolf, kes suri 1950. aastal. [10] 1952. aastal hakkas Eesti Riiklik Kirjastus ette valmistama valitud teoste sarju rahvuskirjanduse klassikast. Sellesse plaani kuulus ka Anna Haava luule väljaandmine. Kevadtalvel koputas aadressil Koidula 8 asuva maja uksele kirjastuse esindaja Paul Rummo. Peale esmast ebaõnnestumist said Haava ja Rummo omavahel kokkuleppele ning Oskar Kruus asus koostama valimikku ,,Luuletused’’. [10] Anna Haava 90. sünnipäeva puhul korraldati luuletaja kodulinnas juubelipidustused konsertaktusega. Külastajaid oli nii palju, et aulagi jäi kitsaks. Sel päeval on tehtud viimane 4 pilt elavast Anna Haavast, kus ta istub lillede ja kingituste keskel, äsjakingitud pleed süles. [10] 1954. aastal ilmunud ,,Luuletustele’’ lisas autor ,,Järelpõimingu’’, mis sisaldas kahel viimasel
Üks neist hämmastas mind eriti ja me läksime koos mu agendi ja sõbra Monica Antonesiga kohvi jooma; sellest kujunes sujuvalt õhtusöök, millest omakorda kujunesid mitmed kokkusaamised järgmistel päevadel. Nii sündis ,,Üheteistkümne minuti" ühendav liin. ( Paulo Coelho ,,Üksteist minutit" järelsõna) 6 2.2 ,,Veronika otsustab surra" saamislugu Paulo Coelho kuulis Veronika (nimi muutmata) loost kolm kuud hiljem Pariisis alzeeria restoranis, süües õhtust ühe sloveenia sõbrannaga, kelle nimi oli ka Veronika ja kes oli juhulikult Villette´i peaarsti tütar. Paulo Coelho oli juhtunust äärmiselt huvitatud, kuna ta oli Veronika loo uurimiseks väga mõjuv põhjus. Nimelt järgmine: ta ise oli ka varjupaigas viibinud või hullumajas, nagu seda laiemalt tuntakse. Ja mitte ainult üks, vaid koguni kolm korda 1965., 1966. ja 1967. aastal
Kui Birgitil oli kunagi koolis probleeme joomisega, siis ta isegi ähvardas direktorit. 3. Nüüd ei tea Tehvan, kuidas Birgitisse suhtuda. Kas nagu õpilasse või tütresse. Esimese veerandi lõpul kerkis koolis ootamatult skandaal. Ühel üheteistkümnenda klassi õpilase (Esko Topper) taskust leiti pornograafiline film. Ta hakkas seda koolis teistele jagama, kuni lõpuks kuulsid sellest ka õpetajad. Direktor otsustas minna koos poisi klassijuhataja Valvega ja Tehvaniga poisi vanemate juurde. Tehvan kahtlustas, et Esko kodus tegelevad vanemad pornograafiliste seanssidega, mida näidatakse teistele ja siis vanemad saavad raha. Hiljem Esko tunnistabki seda Tehvanile. Niisiis kolm õpetajat lähevadki Esko vanematega rääkima, kes tunduvat olevat väga korralikud. Eriti ema. (lk 43). Vanemad tunnistavad, et see film on pärit nende kodust. 4
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Tallinna 21. Kool Mika Waltari ,,Sinuhe'' Raamatu analüüs Tallinn 2011 Esimene raamat: KÕRKJALOOTSIK Teistest erinev Sinuhe elas ruumikas ja avaras majas koos vaeste Senmuti ja tema naise Kipa ''pojana''. Senmut tahtis, et ta poeg saaks Amoni templi suurde Elu majja õpilaseks ning kasututas selleks ära vana tuttavat Ptahorit, kes töötas kuningliku koljuavajana. Senmut jagas Sinuhele palju õpetusi. Sinuhe sai endale põneva kaaslase Onegi koolist, poisi nimega Thotmes, kellele meeldis joonistada. · Vaarao (lk 7) sõna ''vaarao'' oli algselt kasutusel kui kuninglik palee. Alates 18.
vahelise kaubatee peamine peatus koht. Linn oli Egiptuse kontrolli all veel 350 aastat kui selle vallutasid Vilistid. Gaza ajalugu on tihedalt seotud teiste riikidega, sest ta on pidevalt olnud võõra võimu all. IV Raamat: Nefernefernefer Kuna Sinuhele meeldis väga Nefernefernefer, siis ta oli ka nõus talle loovutama oma isa varanduse. Sinuhe sai teada, et ta vanemad on surnud, aga kuna tal ei olnud piisavalt raha, siis pidi ta surma majas tööd tegema, et nad plasameerida. Lõpuks mattis ta oma vanemad suure vaarao kõrvale. Sinuhe kohtas meest, kellega ta röövis Anukise hauda. Kui saak oli maha müüdud ja kasum pooleks tehtud, läksid nad lahku. Kui Sinuhe naasis oma vana maja juurde, siis seal liitus temaga Kaptah kellega nad läksid laeva peale, et sõita Smürna sadamasse Geograafiline mõiste: -Egiptus (lk 137) - Egiptus on riik Aafrika kirdeosas. Egiptuse koosseisu kuulub ka Siinai poolsaar, mis asub Aasias
Holden- Ta oli väga huvitav inimene. Ta oli suhteliselt ükskõikne enda tegemistest. Poiss oli väga tundeline. Ta hoolis väga inimestest, eriti oma perest. Valetamine tuli tal ka väga hästi välja aga ta tegi seda sinult headel eesmärkidel. Phoebe- Holdeni õde. Väike armas tüdruk. Heasüdamlik ning hooliv. Särtsakas j arukas. Peategelane ei muutu raamatus eriti kuid saab kindlasti kogemuste võrra rikkamaks. Minu arvates tahab autor selles teoses kajastada lihtsalt noore poisi elu ja sündmusi, tema tegemisi, ning mis peamine, tema mõttemaailma. Mulle meeldis väga seda raamatut lugeda. See kuidas ta asju seletas ja kuidas ta millegi üle arutles ajas tõesti muhelema. Oleks võinud olla rohkem konkreetseid sündmusi, seal arutati pikalt mõne tavalise tegevuse üle. Aga üldiselt mulle raamat meeldis. Ma arvan, et see raamat on ka mõeldud rohkem noortele, kuna nendele tunduvad need sündmused huvitavamana , sest need toimuvad umbes omavanuselise inimesega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
