ning järved ja veehoidlad), inimtegevus ja kliima muutumine. Klimatoloogilised tegurid Sademed Aurumine Füüsikalis-geograafilised tegurid Valgla suurus Valgla pinnamood Mullastik ja geoloogiline ehitus Taimkate Järved ja veehoidlad Äravool iseloomustab veerohkust ning seda võib avaldada vooluhulgana Q, äravoolumahuna W, äravoolukihina h või äravoolumoodulina q. Hüdrograaf on graafik, mis näitab vooluhulga, veetaseme või äravoolu muutmist aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul. Hüdrograaf näitab äravoolu muutumise iseloomu aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul. 6. Äravoolu teisendamine äravoolumahuks, -kihiks, mooduliks. Valemid! Milliste rakenduslike ülesannete jaoks on vaja neid teisendusi? Vooluhulk on voolusängi ristlõiget aja T jooksul läbiva vee maht W Q = W/T m3/s (ojades 1/s) Äravool äravoolumahuks:
Rn = Net radiation: kiirguse (sissetuleva ja väljamineva) vahe ( W m-2) ρa = õhutihedus (kg m-3) cp = õhu soojusmahutavus (J kg-1 K-1) ga = õhu juhtivus (m s-1) δe = küllastunud auru rõhu defitsiit (Pa) λv = aurustamise varjatud soojus (J kg-1) γ = psychrometric constant (Pa K-1) Penmani meetod, aurumine avatud veepinnalt: , 10. Äravoolu põhilised parameetrid (vooluhulk, äravoolumoodul, äravoolukiht jt). Äravoolu parameetrid: 1. Hetkeline või sekundaarne vooluhulk Q (m3/s, l/s). Iseloomustab ajaühikus (T) voolusängi ristlõiget läbinud vedeliku hulka (W). Q = W/T; Q = F*v=m2*m/s 2. Äravoolumaht (W,q). Summaarne vooluhulk sõltuvalt ajavahemikust (aasta, kuu, päev, m3, km3). W = Q*T T – sekundite arv selles ajavahemikus. Sekundite arv ööpäevas 86 400 3. Äravoolumoodul (M). Iseloomustab veehuka, mis voolab ära ajaühikus 1 km2-lt (l/s*km2) M = 1000*Q/F F – valgala pindala, km2 4
sellest ülalpool on kõrkjad ja roostik ning edasi juba maismaataimestiku vööndid (lepp). 26. Milline on veejuhtmetel settebasseinide ja märgalade toime ja vajadus? Settebassein on veejuhtme laiendatud või süvendatud lõik, kus oluliselt suurenenud voolu ristlõike ja sellest tulenevalt väikse voolukiiruse tõttu vette sattunud heljum, sellega seotud taimetoitained ning orgaaniline aine settivad põhja. Settebasseini mõõtmed on määratud tingimusest, et vooluhulk läbiks basseini minimaalselt 3 tunniga. Üldiselt on Eesti jõgedes sogasus suhteliselt väike. Seetõttu on meil settebasseinid vajalikud ainult ajutiselt pärast veejuhtme kaevamist või reguleerimist kuni voolusängi stabiliseerumiseni. Selleks piisab enamikul juhtudel voolusängi laiendatud ja süvendatud lõigust. Veekaitse seisukohalt projekteeritakse settebasseinid ja märgalad kohta, kus nad toimivad koormuse vähendajatena (enne suubumist kaitstavasse eesvoolu).
tundmisest ,siis liikuva vedeliku kohta on vaja teada ka voolamise kiirust ( u ) ning liikumisega kaasneva hõõrde tõttu ka vedeliku viskoossust. Üks vedeliku voolamisega seotud tegureid on aeg ( t ) . Sellist liikumist , milles nii kiirus u kui rõhk p millises tahes vedeliku punktis sõltuvad peale ruumikoordinaatide ka ajast , nimetatakse muutuvaks e. ebastatsionaarseks voolamiseks. Muutuv voolamine on näiteks voolamine tühjeneva anuma avas ( vedeliku tas alaneb , mistõttu välja voolukiirus väheneb pidevalt ), või hüdrauliline löök survetorustikus ( kiirus väheneb äkki nullini ja rõhk kasvab ). Muutumatu e. statsionaarne voolamine ajast ei sõltu. Igapäeva hüdraulikas on tegemist peamiselt muutumatu voolamisega ; selline on vee liikumine torustikes , kanalites . Täiesti muutumatut voolamist ei ole ,kuid kui muutumine on aeglane , siis see märgatavaid kiirendusi ei põhjusta. Vedelike voolamise põhivõrrandiks on nn. Bernoulli võrrand .Hõõrdevaba vedeliku
1 meremiil tunnis. Laeva poolt läbitud tee ja laeva kiiruse mõõtmiseks kasutatavaid riistu nimetatakse logideks. Mainitud logid mõõdavad laeva kiirust vee suhtes. Meresõidus on kasutusel olnud mitmesuguseid logisid: - käsilogi - mehaaniline logi - hüdrodünaamiline logi - induktsioonlogi - Dopplerlogi Kiirusühik on pärit aluse kiirusemõõtmise viisist ujukiga, halg (inglise keeles log), tünn vms, mille külge kinnitati logiliin sõlmedega. Ujuk visati vette ja loeti liinile iga 47 jala ning 3 tolli tagant tehtud sõlmi, mida logi tekilt sikutas 28 sekundi jooksul. Logiõiend Logid mõõdavad kiirust või läbitud vahemaad teatud veaga, mida nimetatakse logiõiendiks (lg). Logiõiend väljendatakse protsentides : S - ( LN 2 - LN1 ) lg = 100 S kus S on kaardi järgi läbitud vahemaa Logitegur
kiirust 1 meremiil tunnis. Laeva poolt läbitud tee ja laeva kiiruse mõõtmiseks kasutatavaid riistu nimetatakse logideks. Mainitud logid mõõdavad laeva kiirust vee suhtes. Meresõidus on kasutusel olnud mitmesuguseid logisid: - käsilogi - mehaaniline logi - hüdrodünaamiline logi - induktsioonlogi - Dopplerlogi Kiirusühik on pärit aluse kiirusemõõtmise viisist ujukiga, halg (inglise keeles log), tünn vms, mille külge kinnitati logiliin sõlmedega. Ujuk visati vette ja loeti liinile iga 47 jala ning 3 tolli tagant tehtud sõlmi, mida logi tekilt sikutas 28 sekundi jooksul. Logiõiend Logid mõõdavad kiirust või läbitud vahemaad teatud veaga, mida nimetatakse logiõiendiks (lg). Logiõiend väljendatakse protsentides : S ( LN 2 LN1 ) lg 100 S kus S on kaardi järgi läbitud vahemaa Logitegur Logiõiendi asemel võib kasutada logitegurit K lg:
mõõteriistade pikksilmad erinevaks. Mul on see teema nii kirju juba ees, et kui keegi viitsib, siis võib üle kontrollida. Punane juhend lk 33-36, roheline juhend lk 11-15. 1)Pikksilm 2) Okulaar 18) Objektiiv Ülejäänusid ei ole siin joonisel olemas, sest niitristik ja fokuseeriv lääts on pikksilma sees. Täiendav seletus minu poolt: Niitristik on pikksilmas olev klaasile prinditud must rist (3 kriipsu horisontaalselt, 1(2. bisektor) vertikaalselt), mis laseb vaatlejal näha täpselt, kuhu ta viseerib ning väiksemate kauguste korral määrata ka kauguse teodoliidist/ nivelliirist. Niitristik tuleb seadistada vaatleja silma järgi. Pikksilm on õigesti fokuseeritud, kui esemest saadud selge ja terav kujutis jääb liikumatuks niitristiku suhtes. Kui niitristik liigub kujutise suhtes, siis on tegu niitristiku parallaksiga, mis on
V ei ole võrdne Sissejuhatus - Geotehnika - ehitustehnika haru, mis tegeleb pinnasega sidemed kaovad niipea kui pinnas küllastub veega (sademed, pinnasevee tegeliku vee liikumise kiirusega pinnases. Kuna tegelik voolamine toimub läbi seotud ehitiste või nende üksikosade projekteerimise ja ehitamisega, see taseme tõus). Pinnaseosakesed võivad olla liidetud looduslike tsementidega, pooride, siis tegelik voolukiirus on: vp=v(1+e)/e. Pinnase veejuhtivuse haarab kõiki probleeme, mis on seotud ehitiste toetamisega pinnasele näiteks pinnaseveest eralduvad soolad, kaltsiumi- või magneesiumikarbonaat, teadmine oluline: pinnasest süvendisse voolava veehulga arvutus, (vundamendid), pinnase toetamisega (tugiseinad, sulundseinad), pinnasest või amorfne räni jne
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: un
Eksamiküsimused Meresõiduohutus ja laeva juhtimine Semester 4.3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontrollitakse pilsside ja nende kuiven
Darcy seadus eeldab olukorda, kus voolamine toimub ühtlase suuna ning kiirusega. Tegelikkuses ei ole vee liikumise voolujooned pinnasepoorides paralleelsed ning voolukiirus on varieeruv. v ei ole võrdne tegeliku vee liikumise kiirusega pinnases. Eelmärgitud pinnaühik A läbi mille vesi voolab, hõlmab nii terade kui ka pooride pinna. Tegelik voolamine toimub läbi pooride, mille pind moodustab kogupinnast (e poorsustegur). Tegelik voolukiirus on Täpsustuseks tuleb mainida, et Darcy seadus ei kehti väga suurte hüdrauliliste gradientide I ja väga jämedate liivade korral. Savipinnastel täheldatakse kõrvalekaldumist Darcy seadusest aga väga väiksese hüdraulilise gradiendi puhul. Uurimused (S.Hansbo 1960) selgitasid, et filtratsioon väikese hüdraulilise gradiendi juures küll toimub, kuid väiksema kiirusega. Savides on vee liikumine raskendatud osakeste ümber tekkinud seotud vee kihi tõttu, mis ummistab poore
Plunžeri alumises osas on tihendusrõngas, et vältida kütuse sattumist õli hulka. Tõukurit õlitatakse tsirkulatsiooniõliga. Kõrgsurvepumba tootlikkust reguleeritakse plunžeri pööramisega hülsis ning etteandenurka reguleeritakse seibi paksuse muutmisega kõrgsurvepumba plunžeri all. Plunžeri liikumisel ASS-st ÜSS on plunžeripealne ruum täidetud kütusega. Plunžeri surumisega rõhk ei tõuse, kuna ülevoolu ja täiteava aknad on avatud, toimub ülevool ja plunžer kogub kiirust. Kui plunžer jõuab aukude ülemise ääre kohale, algab surumine ja rõhk tõuseb järsult, avaneb surveklapp ning kõrgsurvetoru kaudu antakse kütus pihustisse. Surumine kestab seni, kuni kaldlõikeserv avab ülevoolu ava ja algab ülevool ning plunžeri peal olev kütus voolab ülevoolutorusse. Rõhk langeb järsult, sulgub surveklapp ja lõpeb kütuse andmine pihustisse. Jätkub plunžeri üles liikumine, toimub ülevool ning plunžer jõuab ÜSS
1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt masinaruumi peal kaitstes seda ja andes eluruumideks laevaperele ning reisijatele
keevisõmbluste puhastamine jne). Tehasetingimustes kasutatakse gaaslõikamist seeriaviisiliselt valmistatavate detailide tegemiseks. Selleks juhitakse mitmeid põleteid arvutiprogrammiga tooriku kohal. Valmistatakse ka ühe põletiga seadmeid välitingimuste jaoks, kus põletivanker liigub piki juhtrelssi. 9) Hüdromootori skeemid ja tööpõhimõtted. Hüdromootorite põhiparameetrid: a) tarbitav max rõhk, b) tarbitav vooluhulk, c) arendatav võimsus, d) arendatav pöördemoment, e) neile vastav väljuva võlli pöörlemissaged. Hüdromootor on seade, mis muudab vedeliku rõhuenergia mehhaaniliseks energiaks. Hüdromootorid võimaldavad tekitada edasitagasiliikumist (hüdrosilindrid) kui ka pöörlemist (hammasratas- või kolbaksiaalhüdromootor). Hüdropumbad ja mootorid on
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed ISO liigitab rahvusvahelistes vedudes kasutatavad konteinerid 1. seeriasse, mida vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m) 1D 10 jalga (3,05 m) 1B 30 jalga (9,14 m) 1E 6 2/3 jalga (2,03 m) 1C 20 jalga (6,10 m) 1F 5 jalga (1,52 m) Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased. 2. seeria konteinerid on kasutusel rahvusvahelistes
Mölli peenosakesed 0,002 kuni 0,006 Saueosakesed <0,002 Kuna saueosakesed on plaatjad vi nõeljad, siis on tegemist mingi ekvivalentse mõõduga, mitte konkreetse pikkuse, laiuse vi paksusega. Kruusa-, liiva- ja tolmuterade kuju võib iseloomustada kui kompaktset. Nende kõik kolm mõõdet - laius, pikkus ja paksus - on ühes suurusjärgus. Terad võivad olla nurgelised, nurgeliste vi ümardunud servadega vi ümardunud olenevalt tekkeviisist. Terade kujul on oluline tähtsus pinnase mehaanilistele omadustele. Saueosakesed on enamasti plaatja kujuga, harvem nõeljad. See tähendab, et saueosakestel on üks mõõtmetest teistest vähemalt suurusjärgu võrra erinev. Mõõtmete suhted sõltuvad savi mineroloogilisest koostisest (vt. tabel 2.2). Tabel 2
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
