TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika FILTERPRESS Üliõpilased: Juhendaja: E. Tearo Tallinn 2006 TÖÖ EESMÄRK Tutvuda raamfilterpressi ehituse ja tööga. Teostada kriidi ja vee suspensiooni filtrimine kahel erineval konstantsel rõhul. Määrata filtrimise konstandid ja filterkoogi eritakistus mõlema rõhu puhul. KATSESEADME SKEEM Joonis 1. Filterpressi skeem KATSEANDMED, ARVUTUSTULEMUSED JA GRAAFILISED SÕLTUVUSED Tabel 1
KEEMIATEHNIKA ALUSED 1. SISSEJUHATUS Keemiatehnika aine sisu: - Keemilis-tehnoloogiliste protsesside ja seadmete väljatöötamine, uurimine, kasutamine ja täiustamine - Tehnoloogilise protsessi läbiviimine selliselt, et oleksid tagatud ohutus, ökonoomsus ja kvaliteetne toodang Keemiatehnika (alused) on aluseks igale tehnoloogilisele protsesile, mis omab keemiaga seost. Neid on aga väga palju, alustades igapäevaste asjadega nt. joogivee ja heitvee puhastamine, elektri- ja soojusenergia tootmine lõpetades suurte tööstuslike rakendustega, nagu nafta- jm. kemikaalide tehastega, kuni kosmosetehnoloogiateni välja. Samuti kõiksugused biotehnoloogilised protsessid on ilma keemiatehnikaga mõeldamatud. Igat
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika II KUIVATAMINE Õppejõud: N. Savest Grupp: Tallinn 2010 1. TÖÖ ÜLESANNE 1.1. Tutvuda kuivatusseadme konstruktsiooniga. 1.2. Leida kuivatamisprotsessi läbiviimise etteantud tingimustel kuivatamise kiiruse sõltuvus materjali niiskussisaldusest. 1.3. Leida kriitiline, lõpp- ja tasakaaluline niiskussisaldus. 1.4
2 1. SISSEJUHATUS Keemiatööstuses on laialt levinud sellised soojuslikud protsessid nagu vedelike ja gaaside soojendamine ning jahutamine ja aurude kondenseerimine, mida viiakse läbi soojusvahetusaparaatides. Sõltuvalt soojuse üleandmise viisist jagunevad soojusvahetid 2 gruppi: - pindsoojusvahetid soojus kantakse ühelt keskkonnalt teisele läbi keskkondi eraldava vaheseina; - segunemissoojusvahetid soojus kantakse üle keskkondade otsesel kokkupuutel. Laialdaselt on levinud erineva konstruktsiooniga pindsoojusvahetid. Üheks selliseks on toru-torus tüüpi soojusvaheti, mis koosneb mitmest omavahel järjestikku ühendatud toruelemendist. Toruelement koosneb kahest kontsentrilisest teineteise sisse paigutatud torust. Üks soojuskandjatest liigub sisemises torus, teine kahe toru vahelises ruumis. Tänu suhteliselt väikesele vabale ristlõikepindalale sisemises torus ja torudevahelises ruumis, saavutatakse juba v...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika alused HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Tallinn 2011 1. VEDELIKE VOOLAMINE TORUSTIKES 1.2. TÖÖ EESMÄRK Käesoleva töö eesmärgiks on 1. tutvuda katseseadme konstruktsiooniga ja torustiku elementide erinevate ühendamise viisidega; 2. hõõrdekoefitsiendi ja kohttakistuskoefitsientide i väärtuste eksperimentaalne määramine erinevatel vedeliku voolamise kiirustel; 3
Vaakum- Sagedus Tootlikkus Võimsus Manomeeter Vaakummeeter Manomeeter meeter n (1/s) Q (m3/s) Ne (kW) (kgf*cm-2) mmHg Pa Pa 24,98 0,000325 0,15 0,4 60 39226,6 7999,3 24,98 0,000357 0,15 0,35 100 34323,275 13332,2 24,98 0,000204 0,15 0,2 175 19613,3 23331,4 24,98 0,000192 0,15 0,24 140 23535,96 18665,1 24,98 0,000363 0,15 0,39 40 38245,9 5332,9 21,58 0,000293 0,12 0,26 30 25497,3 3999,7 21,58 0,000256 0,12 0,26 45 25497,3 5999,5 21,58 0,000276 0,12 0,29 10 28439,3 1333,2 21,58 0,000169 0,12 0,27 10 26477,96 1333,2 21,58 0,000258 ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Õppeaine KAT0023 Keemiatehnika - projekt ADSORBERI EELPROJEKT Üliõpilane: Juhendaja: Kood: Esitatud: TALLINN 2011 : , 10000 3/, 0,01 /3, 0,0009 /3. : , 4 . : : 1) 2) -- 30 200 °C. 0,75 /³. 10500 / (46 /, 34,5 /). -60 °C. , ; 100 °C-- I , 110 °C -- ,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika Instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika DESORPTSIOON Rühm: Üliõpilased: Õppejõud: Natalja Savest Enn Tali Tallinn 2010 Töö ülesanne 1. Tutvuda sõelpõhitaldrikkolonni (või täidiskolonni) ehitusega. 2. Viia läbi ammoniaagi desorptsioon veest õhuga erinevatel õhu kiirustel. 3
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika Instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika KEMOSORPTSIOON Rühm: Üliõpilased: Õppejõud: Natalja Savest Enn Tali Tallinn 2010 Töö ülesanne Töö eesmärk on absorptsiooni kiirenemise teguri määramine hapniku absorptsioonil õhust naatriumsulfiti lahusesse katalüsaatori juuresolekul (kemosorptsioon). Pärast kogu sulfiti
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika II DESORPTSIOON Üliõpilased: Juhendaja: Tallinn 2012 Töö ülesanne 1. Tutvuda sõelpõhitaldrikkolonni ehitusega 2. Viia läbi ammoniaagi desorptsioon veest õhuga erinevatel õhu kiirustel 3. Koostada ammoniaagi desorptsiooniprotsessi materjalibilanss 4. Arvutada massiülekandetegurid ja massiläbikandetegurid erinevatel õhu kiirustel 5
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika Instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika DESORPTSIOON Üliõpilased: Tallinn 2014 Töö ülesanne 1. Tutvuda sõelpõhitaldrikkolonni (või täidiskolonni) ehitusega. 2. Viia läbi ammoniaagi desorptsioon veest õhuga erinevatel õhu kiirustel. 3. Koostada ammoniaagi desorptsiooniprotsessi materjalibilanss vastavalt joonisele 1 ja võrrandile (2). 4. Arvutada massiülekandetegurid ja massiläbikandetegurid erinevatel õhu kiirustel võrranditest (5)-(8). 5
Tallinna Tehnikaülikool Keemiatehnika Instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika KEMOSORPTSIOON Üliõpilased: Õppejõud: Tallinn 2014 Töö ülesanne Töö eesmärk on absorptsiooni kiirenemise teguri määramine hapniku absorptsioonil õhust naatriumsulfiti lahusesse katalüsaatori juuresolekul (kemosorptsioon). Pärast kogu sulfiti reageerimist lahustunud hapnikuga järgneb tekkinud naatriumsulfaadi lahuse edasine küllastumine hapnikuga (füüsikaline absorptsioon). Katseseadme skeem
Algandmed O2 lahuse maht 10 l mg/l p 300 ob/min 0 õhu kulu 13,2202 l/min 1 titranti alg maht 9,7 ml 2 titranti lõpp maht 12,2 ml 3 katse aeg 16,6 min 4 lahuse t 21 C 5 õhu t 24,5 C ...
Ujuki Ujuki Välja Veekihi Ujuki lõpp- lõpppunkt voolanud kõrgus ava algpunkt t Vee maht, punkt Vee maht -algpunkt vee maht Ava kohal (m) (mm) (l) (mm) (l) (mm) (m3) 1 4,65 30 7,174 34 3,582 40 0,003592 31 6,276 35 2,684 40 0,003592 30,5 6,725 34,5 3,133 40 0,003592 2 3,55 29 8,072 33 4,48 40 0,003592 30,5 6,725 34,5 3,133 40 0,003592 31 6,276 35 2,684 40 0,003592 3 2,35 31,5 5,827 35,5 2,235 40 0,003592 ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika DESORPTSIOON Üliõpilased: Terje Menert Jaanika Paju Ardi Lepp Allar Leppind KAKB51 Juhendaja: Natalja Savest Tallinn 2010 Töö ülesanne 1. Tutvuda sõelpõhitaldrikkolonni (või täidiskolonni) ehitusega. 2
Jrk nr Õhu maht, m3 delta tau, s Õhu mahtkulu, m3/s wõ, m/s h0, mm 1 0,74 60 0,012333 1,6351 14 2 0,74 60 0,012333 1,6351 13 3 0,73 60 0,012167 1,6130 13 4 0,55 60 0,009167 1,2153 13 kolonni siseläbimõõt, m 0,09800 kolonni ristlõike pindala 0,00754 vaba 0,00113 L1, l/s ...
Resti takistuse sõltuvus õhu kiirusest materjaliga resti takistuse sõltuvus õhu kiiruses Resti Manomee takistus, manomee takistus, tri näit, delta P, tri näit, õhu kiirus, delta p, mmH2O Õhu kiirus mmH2O mmH2O m/s mmH2O 0,0 0,0054 1,2 0 0,0054 1,6 0,8 0,0671 1,6 0 0,0054 2,4 3,6 0,2656 2 0 0,0054 4,8 7,6 0,5068 2,4 0,4 0,036513 8,8 13,2 0,7740 2,8 1,2 0,09704...
GRAAFIKUD Joonis 1. Resti takistuse sõltuvus õhu kiirusest Joonis 2. Materjali takistuse sõltuvus õhu kiirusest Joonis 3. Keevkihi kõrguse sõltuvus õhu kiirusest. Joonis 4. Kihi poorsuse sõltuvus õhu kiirusest ARVUTUSED de=0,00135m k=1,1839 (õhu tihedus 25°C juures) =161g/250ml=0,644g/cm3=644g/dm3 g=9,81 k=1,8616*10-5 (õhu dünaamiline viskoossus 25°C juures) KOKKUVÕTE Tutvusime keevkihi seadme ehituse ning tööpõhimõttega. Määrasime katseliselt õhu kriitilise kiiruse 0,2373 m/s, sellel kiirusel alustas tahke materjali kiht keemist ja sellest suurema kiiruse juures osakesed alustasid hõljumist. Seejärel määrasime kaasakande kiiruseks 3,8966 m/s, selle kiiruse juures osakesed hõljusid ning osad neist kanti õhuvoolu mõjul kaasa. Toimus pneumotransport. Kirjanduses antud valemitega arvutatud ja katseandmete graafikutelt leitud kriitilise kiiruse väärtused ühtivad üsna hästi ja kriitilise kiiruse leidmise katseosa loeme õn...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika II DESORPTSIOON Üliõpilased: A B C Juhendaja: N.S. Tallinn 2010 2 Töö ülesanne 1. Tutvuda sõelpõhitaldrikkolonni ehitusega 2. Viia läbi ammoniaagi desorptsioon veest õhuga erinevatel õhu kiirustel 3. Koostada ammoniaagi desorptsiooniprotsessi materjalibilanss 4
annaabi.ee 
