Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hormoonid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tõstamaa, fütohormoonid, kasvufaktorid, feromoonid, prostaglandiinid, aminohappehormoonid, peptiidhormoonid, steroidhormoonid, androgeenid, östrogeenid, glükokortikoidid, vitamiin, neurotransmitterid, sugulisest, instinktide, algata, elunditaga ainult sugunärmetele · Hormoonregulatsioon on vahendatud - nad ei ole aktivaatorid /inhibiitorid, vaid regulaatorid · Hormonaalregulatsiooni summarväljund on organismi homeostaasi säilitamine peab säilituma protsesside tasakaal ja peab olema välditud süsteemi põhiomaduste küralekalded. Klassifikatsioon 1. Kui võtta aluseks keemiline ehitus: aminohappehormoonid, peptiidhormoonid, valkhormoonid, steroidhormoonid, vitamiin D hormoonvormid, eikosanoidhormoonid, retinoidhormoonid. 2. Sünteesi koha järgi pankreas: glükagoon, insuliin, hPP neerupealisesäsi: dopamiin, adrenaliin kilpnääre: türoksiin, trijodotüroniin 3. Retseptori järgi - retseptor asub raku sees - retseptor asub plasmamembraani pinnal 4. Toime järgi - universaalse toimega: kasvuhormoon, kilpnääre hormoonid - suguhormoonid: androgeenid ja östrogeenid
Aitavad korraldada ainevahetust Juhivad sootunnuste kujunemist, mõjutavad rasedust ja sündi Hormoone iseloomustab Hormoonid sünteesitakse spetsiaalsetes kudedes või näärmetes Hormoonid eritatakse vereringesse ja seal kantakse nad toimekohtadesse Hormoonid muudavad selliste kudede ja organite aktiivsust, millesse nad toimivad Hormoonide tüübid Amiinid (katehoolamiinid, epinefriin, norepinefriin, türoidhormoonid) Prostaglandiinid (on tsüklilised mitteküllastunud rasvhapped) Steroidhormoonid (näiteks testosteroon, östrogeen) on kõik tsüklilised süsivesinikud, mis kõik sünteesitakse kolesteroolist Peptiidid ja proteiin hormoonid (näiteks insuliin) on suurimad ja enim kompleksed hormoonid Adrenaliin See kiirendab südamerütmi ja löögi mahtu, laiendab pupille ja ahendab arterioole nahas ja maos, suurendades neid lihastes.
Hormoonide ülesanne? reguleerida ainevahetusprotsesse, organismi kasvu ja arengut, sugulisest arengut ja käitumist, instinktide väljakujunemist. Hormoonid ei algata uusi protsesse, vaid reguleerivad rakkudes olemasolevaid. Samuti koostöös närvisüsteemiga tagavad nad organismis toimuvate protsesside regulatsiooni. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne ehk nad mõjutavad ainult kindlat elundit või kudet. Hormonaalse regulatsiooni eripärad võrreldes närvisüsteemi regulatsiooniga? Hormoonid kannavad infot aeglasemini edasi, kui närvid. Hormoonide omadused: lühiealised, üliaktiivsed, spetsiifilise toimega ning toimivad läbi ensüümide. Tea kus on järgmised sisenõrenäärmed ja millist hormooni seal toodetakse ja mis on selle hormooni põhi ülesanne: neerupealised- toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks. kõhunääre- toodab insuliini mis reguleerib meie veresuhkru t
pärast menstruatsiooni, inhibeerib follitropiini. Stimuleerib emaka seina arenemist, Progesteroonid Steroidid hoiab rasedust, inhibeerib follitropiini. Soodustab seemnerakkude tootmist ja Androgeenid, nt. Seemnesarjad Steroidid meeste sugutunnuste testosteroon väljakujunemist. Paneb kollakeha progesterooni Platsenta Gonadotropiin Steroid tootma, hoides sedasi rasedust. Mis numbritega on joonisel tähistatud?
KORDAMISKÜSIMUSED, SISENÕRENÄÄRMED; KESKNÄRVISÜSTEEM: MEELEELUNDID. 1,. Mis on sisenõrenäärmed? - Sisenõrenäärmed on näärmed, mille ülesanne on toota hormoone ja eritada neid otse verre. Verega lähevad hormoonid rakkudesse ja kudedesse ning annavad organismile edasi vajalikku infot. 2. Joonistelt leida kõik sisenõrenäärmed, nimetada nende hormoonid ja toime organismis. Ajuripats ehk hüpofüüs on herneterasuurune sisesekretsiooninääre mis juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. Lisaks toodab ta kasvuhormooni ja endorfiine ehk heaoluhormoone ning reguleerib suguelundite ja luustiku arengut. Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad organismi kasvamist ja arengut ning ainevahetuste kiirust. Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Asuvad kõri piirkonnas ning toodavad hormoone mis
● vaimse, füüsilise, sugulise arengu soodustamine ● reproduktsiooni põhiprotsesside toetamine: sugurakkude teke, viljastumine, loote kasv/areng, sünnitus ● organismi kohastumise tagamise erinevate tingimustega: stress, trauma, temperatuuri kõikum ● homöostaatiline funktsioon: organismi füs.parameetrite hoidmine suht püsivana (osmootne rõhk, veresuhkrupeegel) ● ainevahetuse ja energeetilise tasakaalu regulatsioon ● Erandlikud toimemehhanismid: steroidhormoonid (algaineks kolesterool), D-vitamiin, kilpnäärmehormoonid Hormoonid jaotus toime alusel: ● H mis toimivad vahetult efektorelundile (nt suguhormoonid) ● H mis reguleerivad 1.rühma hormoonide sekretsiooni ja vabastamist, so GLANDOTROOPSED hormoonid (nt türeotroopne hormoon) ● H mis moodustuvad hüpotaalamuse väikstes närvirakkudes, reguleerivad adenohüpofüüsi (ajuripatsi tagasagara) tööd.
hormoonid. SUGUHORMOONID Suguhormoonid tekivad sugunäärmetes munasarjades munandites, aga samuti ka kollakehas ja platsentas, vähesel hulgal neerupealsete koorolluses. Eristatakse meessuguhormoone (androgeene) ja naissuguhormoone (östrogeene). Keemiliselt struktuurilt on nad steroidid. Neid sünteesitakse kolesteriinist, aga sünteesi vaheproduktiks on progesteroon esineb nii munasarjades kui munandites. Androgeenid on östrogeenide sünteesi vaheproduktid, seepärast on nii mehe kui naise organismis samaaegselt mõlemaid hormoone. Mehe organismis on ülekaalus androgeenid, naise organismis östrogeenid. Suguhormoonid tagavad suguorganite ja sekundaarsete sugutunnuste arengu, mõjutavad organismi ainevahetust. Naissuguhormoonidest on kõige suurema aktiivsusega östrogeenid östradiool, östriool, östroon -toodetakse munasarjade folliikukites. Nad määravad menstruaaltsükli, raseduse ja
rakumembraanide koostisse, vastutavad ainete transpordi jt funktsioonide täitmise eest.; Energeetiline - põhiliselt omane rasvadele; peamine energeetiline varuaine loomsetes organismides; 1 g rasva ~ 38 kJ (~ 9 kcal).; Kaitse - valdavait rasvad; nahaaluses ja siseorganeid ümbritsevas rasvkoes kaitsevad mehaaniliste tegurite eest ja toimivad soojusisolatsioonina; mõned glükolipiidid - seotud organismi immuniteediga.; Metaboliidid, sünteesi lähteained peamiselt: steroidid, prostaglandiinid, polüküllastumata rasvhapped. LIPIIDIDE VÕIMALIKKE KLASSIFIKATSIOONE: I. Ainegruppide järgi: 1. Rasvhapped; 2. Rasvad (ehk neutraalrasvad); 3. Fosfatiidid (ehk fosfoglütseriidid); 4. Sfingolipiidid; 5. Vahad; 6. Steroidid; 7. Prostaglandiinid; 8. Isoprenoidid. II. Seebistumise tunnuse järgi: 1)seebistuvad ()rasvad, fosfolipiidid, vahad sfingolipiidid. 2) Mitteseebistuvad (steroidid, prostaglandiinid, isoprenoidid). RASVHAPPED: Pika C-ahelaga (sagedamini 12 26) monokarboksüülhapped
- Sugunäärmed toodavad suguhormoone mis mõjutavad sootunnuste arengut. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas. (Naise suguhormoonid on östrogeen ja progesteroon ning mehe suguhormoonideks on testosteroon.) - Neerupealised toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks. Hormoonide klassifikatsioon (keemilise koostise alusel kõige laiem käsitlus). - Aminohappehormoonid - Peptiidihormoonid - Valkhormoonid - Steroidihormoonid - Vitamiinid D hormoonivormid - Eikosanoidhormoonid - Retinoidhormoonid - Aromaatset tuuma sisaldavad - Sterodsed - Peptiidid ja valgud Aminohappelised hormoonid epinefrin, insuliin, kasuhormoon, prolaktiin Steroidhormoonid mis on ehituse eripära: - Sünteesitakse kolesteroolist - Transporditakse veres seotult valkudega
rohkesti rasvkoes talletunud raskmetalle jt kahjulike ühendeid; 5) Struktuurne funktsioon. Lipiidid on bioloogiliste membraanide peamisi koostisosasid. Struktuurne tähtsus on eelkõige fosfoglütseriididel; 6) Trantsport. Rasvlahustuvate vitamiinide ja koleterooli transport organismis tagatakse eeskätt vere lipoproteiinide poolt; 7) Regulatoorne funktsioon. Näiteks neerupealise koores ja sugunäärmetes produtseeritavad steroidhormoonid. Süsivesikud – süsivesikuteks ehk sahhariidideks nimetatakse suurt hulka orgaanilisi aineid, mis koosnevad peamiselt süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Funktsioonid: 1) Energeetiline funktsioon. Erinevalt rasvadest on glükoos ja glükogeen kasutatavad mitte üksnes aeroobsetes tingimustes (lihase hapnikuga küllaldase varustatuse korral) vaid ka anaeroobselt (hapniku defitsiidi oludes). Teiseks glükogeeni näol
mis vereringes liikudes avaldab toimet hormooni sihtrakkudele. Hormoonid osalevad aktiivselt imetajate (taimedel fütohormoonid) rakkude taastootmises ning nendega seotud toimingutes. Hormoonide ringlus on katkematult seotud väliskeskkonna ning sissesöödavate ainete ja/või sissejoodavate vedelike ja organismi enamike elundite, kudede,rakkude ning retseptorite ja ka geenide töös ja töötuses. Hormoonid, sarnaselt vitamiinide ja kofaktoritega on kasvufaktorid.) 29. Hormonoidid Koehormoonid - Ained, mis on sarnased hormoonidele (hormonoidid) Prostaglandiinid (arahidoonhappe derivaadid, võivad vallandadasilelihasrakkude kontraktsiooni, panna agregateeruma vereliistakuid või avaldada pärssivat mõju munasarja kollakehale. Atsetüülkoliin (neuromediaator, substants, mis töötab närviimpulsside ülekandes keemilise signaalkmolekulina). Histamiin (neuromediaator, lõõgastab veresoonte silelihasrakke, muudab veresoonte endoteeli läbilaskvamaks
Kordamisküsimused Biokeemia osaeksamiks. Organismi elementaarkoostis on organismi ehituse ja talitluse alus. Elavas organismis on umbes 70-90 elementi, millest hädavajalikud on 27. Elavates organismides on 6 keemilist elementi, mida kutsutakse põhibioelementideks, need on C ehk süsinik, O ehk hapnik, N ehk lämmastik, S ehk väävel, P ehk fosfor, H ehk vesinik. Need elemendid moodustavad 96-98% elusorganismide elementaarkoostisest. Inimorganismi põhibioelemendid: O ehk hapnik moodustab 62% põhibioelementide koguhulgast. Hapniku kasutab keha biomolekulide lõhustamiseks, mis võimaldab kasutada nende energiat. C ehk süsinik moodustab 25% põhibioelementide koguhulgast ja on elava keskne bioelement. Süsinik on orgaaniliste molekulide põhiskeleti aluseks. Suudab moodustada kuni 4 stabiilset sidet teiste aatomite molekulidega või süsiniku aatomitega. H ehk vesinik moodustab 10% põhibioelementide koguhulgast. Vesinik võimaldab vesiniksidemete tekke, mis omakorda võimaldab bi
kahjulikke ühendeid; 5. Struktuurne funktsioon - Lipiidid on bioloogiliste membraanide peamisi koostisosasid. Struktuurne tähtsus on eelkõige (fosfoglütseriididel); 6. Transport - Rasvlahuste vitamiinide ja kolesterooli transport organismis tagatakse eeskätt vere lipoproteiinide poolt; 7. Regulatoorne funktsioon - (steroididel)Näiteks neerupealisekoores ja sugunäärmetes produtseeritavad steroidhormoonid. Rasvad ja rasvhapped hüdrofiilne karboksüülrühm 16 C - palmitiinhape *Triglütserriidid e neutraalrasvad Glütserool on glütserooli estrid 3 rasvhappega Süsivesikud - süsivesikuteks ehk sahhariidideks nimetatakse suurt hulka orgaanilisi aineid, mis koosnevad peamiselt süsinikust, vesinikust ja hapnikust. 1. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid, taimedes neid 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3% 2
Neurokriinne-närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni ja seostub retseptoriga. 32.Millised on inimese endokriinorganid? Pankreas, munasari, munandid, hüpotalamus, käbikeha, kilpnääre, ajuripats, neer ja harkeelund 33.Kuidas hormoone klassifitseeritakse? Steroidhormoonid(moodustuvad kolesteroolist), aminohapete derivaadid(kilpnäärme hormoonid, katehhoolamiinid, teised monoamiidid) ja peptiidhormoonid 34.Steroidhormoonide, aminohapete derivaatide ja peptiidhormoonide toimemehhanismid? Steroidhormoon-hormoon difundeerub läbi raku plasmamembraani ja seostub retseptoriga. Hormoonretseptorkompleks translotseerub rakutuuma ja mõjustab raku DNA sünteesi. Tagajärjeks on rakufunktsiooni muutus. Aminohapete derivaadid ja peptiidhormoonid- retseptor on peptiidahel, mis läbistab mitmeid kordi rakumembraani. Hormooni ühinemine retseptoriga mõjutab rakumembraani sisepinnal olevat G-
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi, nad k
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi, nad kuuluv
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi, nad k
1) Tsükliin-sõltuvad kinaasid (CDK-cyclin dependent kinase)- indutseerivad kindalte valkude seriini ja treoniini jääkide fosforülerimist 2) Tsükliinid (sostuvad CDk-dega ja kontrollivad nende aktiivsust) Mitootilised tsükliinid seostuvad CDK-dega G2 faasis, on vajalikud M-faasi käivitamiseks G1- tsükliinid (seostuvad CDK.dega G1 faasis, vajalikud S-faasi käivitumiseks) Proliferatsiooni reguleerivad geenid ja kasvufaktorid · Kasvufaktorid (tsütokiinid) rakusisesed ja rakkude vahelised signaalmolekulid, mis reguleerivad rakkude kasvu ja proliferatsiooni · Retseptorite poolt vahendatud toime - (neuraalne kasvufaktor, epidermaalne kasvufaktor, insuliini-sarnane kasvufaktor jne) Mitoos (kromosoomide jagunemine ühesugusteks tütarkromosoomideks ja selle järgnev tuumajagunemine) Mitoosi faasid: A. Varane profaas B. Hiline profaas C. Metafaas D. Anafaas E. Telofaas
aktiveerib raku membraani ensüümi- selle toimel tekib ATPst teisane virgats- käivitab raku jaoks iseloomuliku reaktsiooni. 2. Kui aga hormoon toimib rakusisesele retseptorile, siis mõjutab see rakutuuma, kus on DNA, edasi tekib mRNA, selle vastava raku spetsiifilise mRNA mõjul käivitub sellele rakule iseloomuliku valgu süntees. Erinevad hormoonid ja valgud toimivad raku siseselt ja raku väliselt. Steroidhormoonid toimivad rakusiseselt, lähteaineks on kolesterool- suguhormoonid, kaltsitriool. Hüpotaalamo hüpofüsaal süsteem Ühe osa moodustab hüpotaalamus, teise osa hüpofüüs. Hüpofüüs on hüpotaalamusega ühenduses hüpofüüsi varrega, hüpofüüsil on eessagar ja tagasagar-kaks alasüsteemi. 1. Esimese alasüsteemi moodusatavad hüpotaalamuse hüpofüsiotroofne ala ja hüpofüüsi eessagar ehk adenohüpofüüs (näärmehüpofüüs). 2
aktiveerib raku membraani ensüümi- selle toimel tekib ATPst teisane virgats- käivitab raku jaoks iseloomuliku reaktsiooni. 2. Kui aga hormoon toimib rakusisesele retseptorile, siis mõjutab see rakutuuma, kus on DNA, edasi tekib mRNA, selle vastava raku spetsiifilise mRNA mõjul käivitub sellele rakule iseloomuliku valgu süntees. Erinevad hormoonid ja valgud toimivad raku siseselt ja raku väliselt. Steroidhormoonid toimivad rakusiseselt, lähteaineks on kolesterool- suguhormoonid, kaltsitriool. Hüpotaalamo hüpofüsaal süsteem Süsteem, ühe osa moodustab hüpotaalamus, teise osa hüpofüüs. Hüpofüüs on hüpotaalamusega ühenduses hüpofüüsi varrega, hüpofüüsil on eessagar ja tagasagar-kaks alasüsteemi. 1. Esimese alasüsteemi moodusatavad hüpotaalamuse hüpofüsiotroofne ala ja hüpofüüsi eessagar ehk adenohüpofüüs (näärmehüpofüüs). 2
funktsioon on insuliiniga sarnane: reguleerib glükoosi imendumist. Kilpnäärme hormoonid- Türoksiin ja trijoodtüroniin. Hormoonide mõjul intensiivistuvad ainevahetusprotsessid, tõuseb kehatemperatuur. Nad mõjustavad organismi ja arengut, närvisüsteemi erutuvust. Reguleerivad kasvu ka. Kõrvalkilpnäärme hormoon- Parathormooni e. paratüreoidiini, mis mõjustab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, reguleerides seega luude kasvu. Suguhormoonid östrogeenid e. naissuguhormoonid: Aktiveerivad naisel suguorganite arengut, rinnanäärmete väljakujunemist, reguleerivad menstruaaltsüklit, mõjustavad naiseliku psüühika kujunemist ja käitumist. Östrogeenid kutsuvad esile emakalimaskesta proliferatsiooni. Soodustavad loote pesastumist, nende mõjul taastub emaka limaskest (üleminek sekretsioonifaasi). Laktogeenid e. Piimahormoonid. Gestageenid: kutsutakse veel ka kollaskehahormoonideks.
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekeskkonnamaht, pH, vere vormelementi
Kilpnäärme hormoonid Türoksiin ja trijoodtüroniin. Hormoonide mõjul intensiivistuvad ainevahetusprotsessid, tõuseb kehatemperatuur. Nad mõjustavad organismi ja arengut, närvisüsteemi erutuvust. Reguleerivad kasvu ka. Kõrvalkilpnäärme hormoon Parathormooni e. paratüreoidiini, mis mõjustab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, reguleerides seega luude kasvu. Suguhormoonid östrogeenid e. naissuguhormoonid: Aktiveerivad naisel suguorganite arengut, rinnanäärmete väljakujunemist, reguleerivad menstruaaltsüklit, mõjustavad naiseliku psüühika kujunemist ja käitumist. Östrogeenid kutsuvad esile emakalimaskesta proliferatsiooni. Soodustavad loote pesastumist, nende mõjul taastub emaka limaskest (üleminek sekretsioonifaasi). Laktogeenid e. Piimahormoonid
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoi
45. Steroidide ja fosfolipiidide ainevahetus Nende baasalkohol on glütserool ja eelühend fosfatiiidhape. Toimub kõikide rakkude siledapinnalisel ER-l. Sünteesitud fosfolipiidid viiakse transportvalkudega Golgi kompleksi vahendusel plasmamembraani, rakuorganellide membraani või eksotsüteeritakse. Fosfolipiide lammutavad kudedes fosfolipaasid ja nii, et iga ensüüm lõhustab fosfolipiidi kindlat sidet. 46. Rasvhapete peroksiidne oksüdeerumine, arahhidoonhape, prostaglandiinid Arahhidoonhape on eikosanoidide põhiline eelühend. Eikosanoidid on spetsiifilised bioregulaatorid. 3 PUFA-t annavad tsüklooksügenaaside toikmel prostanoide ja lipooksügenaaside toimel leukotrieene. Inimkehas on primaarsed, kesksed ja domineerivad arahhoidoonhapetest tekkivad eikosainoidid. Prostaglandiinid on lokaalsed signaalmolekulid, osalevad paljude füsioloogiliste protsesside regulatsioonis. Nende biotoime erinevates organites on erinev.
Katalüsaatoritena võtavad lõhusumisest osa fosfolipaaside tüüpi ensüümid. Fosfolipiidide ainevahetus annab mitmesuguseid lõpp-produkte. Alkoholide ja rasvhapete jäägid võivad oksüdeeruda veeni ja CO2-ni. N-aluste käive lõpeb kas asjaomaste N-ühendite või karbamiidi ja kusihappe moodustumisega. Steroidid hüdrolüüsuvad kudede kolesteriinesteraaside toimel, vabanedes kolesteriin ja kõrgmolekulaarsed rasvhapped. 41. Arahhidoonhape. Prostaglandiinid. Arahhidoonhape on polüküllastamata rasvhape, millel on 20 C'd ja 4 kaksiksidet. Inimkeha fosfolipiidides olev arahhidoonhape sünteesitakse linoolhappest. Arahhidoonhappe derivaatideks on lokaalse toimega bioaktiivsed ühendid eikasonoidid. Leukotrieenid kopsus bronhide kokkutõmbumine, astmaatiline atakk, anafülaktiline sokk, allergia, põletikud. Tromboksaanid verehüübeprotsesside initseerimine.
45. Steroidide ja fosfolipiidide ainevahetus Nende baasalkohol on glütserool ja eelühend fosfatiiidhape. Toimub kõikide rakkude siledapinnalisel ER-l. Sünteesitud fosfolipiidid viiakse transportvalkudega Golgi kompleksi vahendusel plasmamembraani, rakuorganellide membraani või eksotsüteeritakse. Fosfolipiide lammutavad kudedes fosfolipaasid ja nii, et iga ensüüm lõhustab fosfolipiidi kindlat sidet. 46. Rasvhapete peroksiidne oksüdeerumine, arahhidoonhape, prostaglandiinid Arahhidoonhape on eikosanoidide põhiline eelühend. Eikosanoidid on spetsiifilised bioregulaatorid. 3 PUFA-t annavad tsüklooksügenaaside toikmel prostanoide ja lipooksügenaaside toimel leukotrieene. Inimkehas on primaarsed, kesksed ja domineerivad arahhoidoonhapetest tekkivad eikosainoidid. Prostaglandiinid on lokaalsed signaalmolekulid, osalevad paljude füsioloogiliste protsesside regulatsioonis. Nende biotoime erinevates organites on erinev. Füsioloogilised toimed:
KONTROLLTÖÖ III Veri. Süda ja vereringe. Ainevahetus. Hormoonid AINEVAHETUS Ainevahetus e. metabolism kui organismi elutegevuse tähtsaim alus: AV on biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab tema kasvamist, säilimist, uuenemist ja paljunemist. Organismi AV-s kulgeb 2 täiesti vastupidist, kuid lahutamatut protsessi: anabolism ja katabolism. Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat ja aine. (rohelistel taimedel põhineb anabolism fotosünteesil, mis lähtub lihtsaist anorgaanilistest ühenditest CO", H2O, NH3; loomadel, seentel, väiksemal osal taimedest aga pms toiduga saadavatest valmis, kuid kehavõõrastest orgaanilisest ainest, mis paljudel juhtudel pärast esialgset teatava tasemelist lagundamist, kasutatakse organismiomaste ainete ehitamiseks
EKSAMI VARIANDID I VARIANT 1. Iseloomustage DNA ahela ehitust millistest komponentidest ahel koosneb, millised kovalentsed sidemed on komponentide vahel ja millised sidemed on ahela ehituslikuks aluseks DNA koosneb kahest nukleiinhappe ahelast moodustades kaksikspiraal, milles suhkur- fosfaat selgroog on väljaspool ja lämmastikalused asuvad heeliksi sisemuses. Lämmastikalused paarduvad omavahel vesinisidemete abil. Paarid moodustuvad puriinide ja pürimidiinide vahel. Nukleiinhappe ahela ehituslikuks aluseks on 3´5´-fosfordiesterside. 2. Kirjutage ensüümireaktsiooni algkiiruse võrrand (Michaelis-Menten'I võrrand) ja iseloomustage selles olevaid tegureid. Arvutage, millega võrdub suhe v/Vmax, kui substraadi kontsentratsion ületab 8-kordselt Km väärtust. v= Kui [S] = Km, siis v = Vmax/ 2. o Vmax = k2 [ET], (M s-1) o Km= , (M) · Vmax on ensüümi iseloomustav konstant · Vmax on teoreetiline maksimaalne
Bioloogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Elu organiseerituse tasemed......................................................................................................5 Organismide keemiline koostis..............................................................................................5 Anorgaanilise ained rakus.........................................................................................................6 Orgaanilise ained rakus.............................................................................................................7 Lipiidid....................................................................................................................................8 Valgud.....................................................................................................................................8 Nukliinhapped......
2) Väga kõrge bioaktiivsus (inimestele mõjub juba 10*-9g.....10*-12g) 3) Lühike eluiga (nii aktiivset ainet ei saa kaua organismis hoida) 4) Mitmekordsed kontrollsüsteemid 5) Hormoonid mõjutavad ensüümide sünteesi ja/või aktiivsust (hormoon on nagu päästik) 6) Lisaks ensüümide aktiivsuse mõjutusele, mõjutavad hormoonid ka muid protsesse näiteks arengut, sugulist küpsemist, kasvu. Jaotus 1) Peptiidsed ja valgulised hormoonid nt insuliin langetab veresuhkrut 2) Steroidhormoonid nt suguhormoonid (meestel testosteroon, naistel östrogeen) soodustavad sugulist küpsemist. 3) Aminohapete teisendid nt türoksiin- kilpnäärme hormoon (kiirendab ainevahetust) Ülehulk: kasvuhormooni liig (sünteesib ajuripats) kasvuhormooni sünteesitakse pidevalt ja normist suuremates hulkades, tagajärjeks on pidev kasv ning gigantism kuni 2,5 m (ainsana põhjustatud kasvuhormooni liiast). Alahulk: Kasvuhormooni eritumine on pidurdunud või seda eritub vähe
· Lähtuvalt kõrgest aktiivsusest on hormoonidel lühike eluiga. · Hormoonidel on vahendatud toime läbi ensüümide ja mõjutavad ensüümide hulka ja aktiivsust. · Hormoonid on toimelt universaalsed(paljusi mõjutab) või spetsiifilised(üksikuid mõjutab). · Toime realiseerimiseks vVajalik seostumine reseptoriga. · Hormoonide süntees ja mõju allutatakse mitme kordsele kontrollile. Hormoonide jaotus: Olemuse alusel 1. peptiidhormoonid nt. Kasvuhormoon 2. valkhormoonid nt. Insuliin 3. steroidhormoonid 4. aminohapete teisendid nt. Adrenaliin Toimetüübi lähtumisest 5. endokriine toime, nt: hormoon eritub biovedelike verre. 6. neurokriine toime, nt: hormooni sünteesib närvirakk ja see mõjutab teisi rakke. 7. parakriine toime, nt: hormooni sünteesib keharakk ja see mõjutab naaber rakke(koehormoonid). 8. Autokriinne, nt: rakk sünteesib ise hormooni ja see mõjutab teda iseennast.
Elektrilised sünapsid: Membraanidevahelised ühendused on väga tihedad. Kui üks rakkudest erutub, siis suundub Na-ioonide vool läbi avatud naatriumikanalite teise rakku ja depolariseerib selle. Elektrivoolu kandvad ioonivoolud läabivad rakumembraane piirkondades, mida nimetatakse neksusteks ehk mulkühenduseks. Virgatsained ehk Signaalmolekulid: vees lahustuvad (aminohapeline iseloom)/ hüdrofoobsed (nt. Prostoglandiinid, steroidhormoonid - testosteroon) väiksed (nt. glycine ˂100) / suured (nt. kasvuhormoon – ca 21 500) Atsetüülkoliin – sagedasem, võetakse presünapsisse tagasi või lammutatakse atsetüülkoliini esteraasi poolt (erutusjuhtivuse säilitamiseks) Noradrenaliin Serotoniin Gamma-aminovõihape Virgatsainete retseptorid. Retseptorid on spetsiifilsed kindlatele keemilistele signaalidele.
annaabi.ee 
