Test 1 (0)

Question 1

Mitme tsoonilisi tigusid kasutatakse plasti töötlemise ekstruuderis ja kuidas neid tsoone nimetatakse ?
Plasti töötlemisel ekstruuderis kasutatakse kolmetsoonilist tigu ja neid tsoone nimetatakse järgmiselt:
1. etteande tsoon  2.sulatamise tsoon  3.sulami pumpamise tsoon

Question 2

Millised on peamised protsessi parameetrid lehtstantsimisel?
Lehtstantsimisel eristatakse nelja peamist protsessi parameetrit:
Templi ja matriitsi kuju, stantsimise kiirus, määrimine ning lõtk matriitsi ja templi vahel.

Question 3

Nimetage sepistusmasinate tüübid ja kirjeldage lühidalt tööpõhimõtet.
Sepistusmasinad jagunevad neljaks :
1.Hüdraulilised pressid: Pressid koosnevad raamist, millel võib olla kas 2 või 4 sammast, kolvist, hüdrosilindritest, rammist ja hüdropumbast, mis saab käitamise elektrimootorilt.
2.Mehaanilised pressid: Kahte tüüpi - kepsuga või eksentrikuga. Mõlemi puhul saab press energia hoorattalt,  mida liigutab elektrimootor . Hooratas on kepsuga ühendatud siduri abil ja viidud tsentrist välja.
3.Kruvipress: Kruvipressid saavad oma surveenergia hoorattalt. Jõud suunatakse hoorattalt rammile jõukruvi abil. Jõud on ühtlane.
4.Stantsimisvasarad: Vasarad saavad oma energia rammi potentsiaalsest energiast, mis muudetakse kineetiliseks energiaks.

Question 4

Nimetage 2 pulbril põhinevat kiirtöötlemismeetodit ja kirjeldage tööpõhimõtet
 Pulbril põhinevad kiirtöötlemismeetodid:

1.Laserpaagutamine
Põhimõte:
Detaili ehitamine käib eelkuumutatud kambris tööplatvormil. Esmalt laotatakse platvormile pulbrikiht, seejärel “joonistatakse” laseriga sellele valmistatava detaili ristlõige, sulatades pulbri osakesed üheks tervikuks. Järgmisel sammul langetatakse tööplatvormi 0,1 mm ning kantakse peale uus pulbrikiht, misjärel jällegi sulatatakse pulber detaili järgmise ristlõike osas eelmise kihi külge. Protsess kordub, kuni kõik ristlõiked on töödeldud.
Protsessi lõpul on detailid ümbritsetud lahtise pulbriga. See annab olulise eelise võrreldes paljude teiste meetoditega, sest lahtine pulber, mida on hiljem lihtne eemaldada, toetab valmistamisel detaili väljaulatuvaid osi, mistõttu lisatugikonstruktsioone ei vajata.
Korraga saab valmistada terve hulga detaile, kusjuures geomeetriapiirangud praktiliselt puuduvad. Näiteks saab teha töötavaid kooste, mis ei nõua hiljem koostamist, tuleb ainult lahtine pulber detailide vahelt eemal­dada.
Seadme võimalusi rõhutab seegi, et paljud laserpaagutusseadmes endas kasutatavad detailid ja isegi mitmed liikuvad sõlmed on toodetud sama tehnoloogia abil ehk laserpaagutusega.
2. 3D- printimine
Põhimõte:
3D-printimise tehnoloogia seisneb CAD tarkvaraga loodud detailide kihthaaval kasvatamises. Arvutiprogramm muudab detaili paljudeks kahemõõtmelisteks kihtideks (kihi paksus on 0,254mm või 0,330mm). Seejärel seade (3D-printer) kasvatab detaili. Võrreldes vanade tehnoloogiatega (nt. detaili töötlemine CNC- pinkidel ) annab 3D-printimine võimaluse valmistada väga erineva keerukusastmega detaile - lihtsast nupust keeruliste süsteemideni (nt. planetaarülekanne või sisepõlemismootori mudel koos liikuvate kolvidega silindrites). Sõltuvalt detaili suurusest võib ühe näidise valmistamiseks kuluda mõnest minutist mitme tunnini.