Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "HOONE KAVANDAMINE". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konstruktsioon, konstruktsioonid, trepi, koolimajalatsid, tuleohutus, krundil, viimistlus, raudbetoon, asendiplaan, haljastus, tulepüsivus, õõnespaneel, üldandmed, välisseinad, märjamaa, soojustus, tuuletõkke, vahelae, sademevee, kandvad, lahendatud, aula, söökla, jäikus, standart, lumekoormus, tolerantsid, käsitlemine, krundile, teelt, luukGrigori Ponomarjov TERASKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKT KURSUSEPROJEKT Õppeaines: TERAKONSTRUKTSIOONID Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 81 Juhendaja: Jaak Jaanus Esitamiskuupäev:... .............. Üliõpilase allkiri:.................. Õppejõu allkiri: ................... Tallinn 2018 SISUKOR 1. SELETUSKIRI (KONSTRUKTSIOONID)...........................................................................4 1.1. Üldandmed.......................................................................................................................4 1.1.1. Projekteerimistöö piiritlus.........................................................................................4 1.1.2. Lähteandmed (variant 48)....................
pinnakihid, katusekatted ja põrandakatted klassidesse. Mingisse klassi kuuluvust määratakse katseliselt vastavate metoodikate alusel, kusjuures · määratakse põlemiskoormus MJ, · eripõlemiskoormus MJ/m², · materjali eripõlemissoojus (kütteväärtus) MJ/kg 66 · tuleleviku kiirus pinnal jne. Teras ei põle, ei sütti, kuid teras kaotab oma tugevuse temperatuuri tõusmisel üle 500 °C, seega võib konstruktsioon kaotada kandevõime ja kokku variseda ning seetõttu tuleb kandvaid konstruktsioone katta (näiteks katmine kipsplaatidega) ja teisalt kontrollida pärast tulekahju kandekonstruktsioonide kandevõimet Kergbetoonide tulekindlus ületab raskebetooni vastava näitaja. Puit on põlev materjal. Puidu pinna temperatuuri tõusmisel üle 100 °C hakkavad temast eralduma gaasid. Puidu süttimine on võimalik temperatuuril 250 °C. See iseenesest
pinnakihid, katusekatted ja põrandakatted klassidesse. Mingisse klassi kuuluvust määratakse katseliselt vastavate metoodikate alusel, kusjuures · määratakse põlemiskoormus MJ, · eripõlemiskoormus MJ/m², · materjali eripõlemissoojus (kütteväärtus) MJ/kg 66 · tuleleviku kiirus pinnal jne. Teras ei põle, ei sütti, kuid teras kaotab oma tugevuse temperatuuri tõusmisel üle 500 °C, seega võib konstruktsioon kaotada kandevõime ja kokku variseda ning seetõttu tuleb kandvaid konstruktsioone katta (näiteks katmine kipsplaatidega) ja teisalt kontrollida pärast tulekahju kandekonstruktsioonide kandevõimet Kergbetoonide tulekindlus ületab raskebetooni vastava näitaja. Puit on põlev materjal. Puidu pinna temperatuuri tõusmisel üle 100 °C hakkavad temast eralduma gaasid. Puidu süttimine on võimalik temperatuuril 250 °C. See iseenesest
2. Graafiline osa. Jooniste loetelu: Leht Joonise nimetus 1 Asendiplaani skeem (1:400) 2 1. korruse plaan (1:50) 3 2. korruse plaan (1:50) 4 Vaated (1:100) 5 Lõige 11 (1:50) 6 Katuse plaan (1:200) 7 Vundamendi taldmiku plaan (1:50) 8 Vundamendi plaan (1:50) 9 Põrandapaneelide plaan (1:50) 10 Laepaneelide plaan (1:50) 11 Sarikate plaan (1:50) 12 Lõiked 22; 33 ja 44 13 Räästa ja vahelae lõiked (1:20) 14 Välisseina konstruktsioon VS1 15 Välisseina konstruktsioon VS2 16 Põranda konstruktsioon P1 17 Põranda konstruktsioon P2 18 Põranda konstruktsioon P3 19 Lae konstruktsioon L1 20 Uste ja akende spetsifikatsioon 13
................................. 3 2. ARHITEKTUURNE LAHENDUS...............................................................................3 5. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON.................................................................5 6. KÜTE JA VENTILATSIOON......................................................................................5 7. ELEKTRIVARUSTUS ................................................................................................ 5 8. TULEOHUTUS.............................................................................................................5 10. TEHNILISED NÄITAJAD.........................................................................................7 11. RUUMIDE LOETELU JA PINNAD..........................................................................7 JOONISED Joonis 1. 1.korruse plaan M 1:50 Joonis 2. 2.korruse plaan M 1:50 Joonis 3. Vundamendi plaan M 1:50 Joonis 4. Lõige A-A M 1:50 Joonis 5
SISUKORD Seletuskiri Seletuskirja lisad Ehitise olulised tehnilised andmed Tehnovõrkude planeering Kiri katuse kaldenurkade muutmiseks Tehnovõrkude paigalduse põhimõtted Katastriüksuse plaan 1:500 Arhitektuurse osa joonised 1 Asendiplaan 1:500 2 1 korruse plaan 1:100 3 2 korruse plaan 4 Vundamentide plaan 5 Lõige L1-L1 6 Lõige L2-L3 7 Lõige L3-L3 8 Vaade põhjast 9 Vaade lõunast 10 Vaade läänest 11 Vaade idast 1 SELETUSKIRI Sissejuhatus Krunt asub Tartu maakonnas Ülenurme vallas R�
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool Iseseisev töö aines HOONETE KONSTRUKTSIOONID TERVISESPORDIKESKUSE HOONE EHITUSPROJEKT Üliõpilane: Indrek Matson Matr. Nr. 074014 Juhendaja: T. Kalamees Töö esitatud: Töö arvestatud: Tallinn 2009 a. Sisukord: Seletuskiri: 1.Tehnilised näitajad 2.Üldosa 3.Arhitektuurne osa 4.Konstruktiivne osa 5.Elektrisüsteem 6.Vee- ja kanalisatsioonisüsteem 7.Kütesüsteem ja ventilatsioon 8.Korsten 9.Tuleohutus 10
Taldmike alla rajada tihendatud täitepinnasest padi 250...300 mm. Vundamendi peale asetada bituumenrullmaterjalist hüdroisolatsioon kapillaarse niiskustõusu vältimiseks. Vundamentide ümber paigaldada ühe meetri laiuselt horisontaalne XPS isolatsiooniplaat külmakerke vältimiseks. Isolatsiooni plaat katta PE kilega. Vundamendid katta välisküljelt tsementkiudplaadiga. 2.3.2. Trepid Hoonesse paigaldada puidust 17. astmeline sirgjooneline trepp. Trepi valem 182x250mm. Trepile paigaldada vasakule küljele käsipuu kõrgusega 900mm. Käsipuu vahed täita horisontaalsete lattidega, mille vahed peavad olema 110mm. Välistrepp maja peasissekäigu ees valmistada 33mm immutatud terrassilaudadest vaivundamentidele diameetriga 150mm ja sammuga 2000mm. Vaiade peale paigaldada puitsõrestik immutatud taladest 50x150mm sammuga 1200mm. Vaivundamentide sügavus min 1500mm. 2.3.3. Põrandad
tulepüsivusajad; konstruktsioonide ja kogu hoone tulepüsivust iseloomustavad näitajad; evakuatsioonilahendus, evakueeruvate inimeste arv, evakuatsiooniteede arvutus, trepikodade arvutus, trepikodade iseloomustus, hädaväljapääsud, pääsud keldrisse, pööningule, katusele, tuletõrje juurdesõiduteed hoonetele; ventilatsiooni- ja kütteseadmete tuleohutus, turvavalgustussüsteemide paigutus ja olemasolu, automaatsete tulekahjusignalisatsiooni-, tulekustutus-, piksekaitse-, ja suitsutõrjesüsteemide olemasolu ja nende iseloomustus; tuletõrjeveevarustuse paiknemine krundil - Õigusaktides kehtestatud kohustuslikud nõuded - Ehitusgeoloogiliste- ja geodeetiliste uurimistööde andmed - Rekonstrueerimine: olemasoleva ehitise mõõdistusprojekt, geodeesia
http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed
Rekreatsiooniruumina tuleb käsitleda lisaks siseruumidele ka välisruumi. Ehitusakustika Erilist tähelepanu tuleb pöörata Ehitusakustikale. Projekt peab vastama standardile EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Sealhulgas: Välispiirded (sh aknad) peavad tagama kaitse välismüra eest. Välismüra (liiklusmüra) tase, mõõdetuna tipptunnil, ei tohi klassiruumides ületada standardiga lubatud 35dB. Aluspõrandate konstruktsioon peab tagama vähima lubatud löögimüra taseme klassiruumide vahel. Standardi kohaselt ei või löögimüra indeks ületada 63dB. Klassiruumide vaheseinad ja vahelaed peavad tagama vähemalt standardijärgse õhumüra isolatsiooni taseme. Vastavalt Standardile on lubatud tavaklassiruumide vahel 55dB ja muusikaklassis 60dB. Ruume läbivad torustikud ei tohi seda näitajat halvendada - vajadusel tuleb arvestada vajalike tehniliste lahenduste ja mürasummutitega.
Ettevalmistus ja lammutus 1 Krundi mahamärkimine 0,35 ha 16 6 1 2 1 2 Taimestiku kaitse 35 tund 1 35 4 2 2 3 Puude likvideerimne 9 tk. 3 27 3 2 2 4 Ajutised teed ja platsid 930 m² 0,1 93 10 3 4 5 ajutine piirdeaed 237,8 jm 0,2 48 5 2 3 6 Soojakute ja konteinerite paigaldus 6 tk. 1 6 1 2 1
· (1) Põlemiskoormust võib määrata usaldusväärse analoogi järgi või tuleb see arvutada. · (2) Tuletõkkesektsiooni põlemiskoormuse määramisel arvestatakse tuletõkkesektsiooni moodustava ehitise osa kasutamise otstarvet. · (3) Kui ehitises on põlemiskoormuse suhtes erinevaid tuletõkkesektsioone, siis on vajalik määrata iga tuletõkkesektsiooni põlemiskoormus eraldi, et dimensioneerida selle järgi vastava tuletõkkesektsiooniga seotud konstruktsioonid. · (4) Ehitise erinevad kasutamisotstarbed jaotatakse TP1-klassi ehitiste puhul põlemiskoormuse rühmadeks eripõlemiskoormuse järgi, kusjuures nõuded kandekonstruktsioonide ja tuletõkkesektsioone moodustavate konstruktsioonide tulepüsivusele põhinevad põlemiskoormuse rühmitamisel. · (5) Lõikes 4 nimetatud põlemiskoormuse rühmad on järgmised: 1) üle 1200 MJ/m2 näiteks laoruumid, raamatukogud koos hoidlatega,
niiskuskindel kips. Plaaniliselt asuvad hoone keldri korrusel: eesruum, elektrikilbiruum, tehnikaruumid; esimesel korrusel esikud, koridorid, pesemisruum, kuivatus-triikimisruum, puhta pesu ladu, metoodikaruum, palatid, vastuvõturuum, WC, dusiruum, sanitaarsõlm, söögituba, köök, kuivainete ladu, juurviljahoidla, muusika-võimlemisruum; teisel korrusel: personaliruumid, koridorid, dusiruumid, WC´d, eesruumid, rühmaruumid ja puhvet. Hoonesse pääseb kolmeastmelise trepi kaudu kahest erinevast hoone küljest. 1.2. Aknad, uksed, väravad Hoone aknad on kahekordse klaaspaketiga puitalumiiniumaknad. Hoone välisusteks on Glaskekis müüdav turvauks. Ukselehe väliskülg on valmistatud 1,5 mm ja sisekülg 1,25 mm paksusest lehtterasest lõikamise, painutamise ja keevitamise teel. Ukselehe sees ja lukukohtadel on tugevduselemendid, mis suurendavad ukse jäikust ja turvalisust. Lisaks soojustatud
Välisseinapaneeli kandvaks osaks on sisemine armeeritud betooni kiht paksusega 100 mm ning peal 80, mida saab tellida tehasest ka viimistletult. Nende vahele omakorda jääb 120 mm paksune klaasvill soojustus soojaerijuhtivusega 0,033 W/mK. Soklipaneelide erinevuseks on sisemise kihi paksus ja välisviimistlus. Vahelagede kandvate osadena kasutatakse eelpingestatud TAM 22 paneele, mille peale paigaldatakse erinevad põranda konstruktsioonid. Samad paneelide on ka kandvateks osadeks katuslael, mis on pealt soojustatud mineraalvillaga ja kergkruusaga ehk keramsiidiga 340-420 mm ulatuses ning millega antakse katusele ka kalded vee ära juhtimiseks. Keramsiidile peale tuleb 2x SBS rullkattematerjal. Katus ise on parapetiga ning sisemise äravooluga ning parapeti kõrgus katuse sisepinnast peab olema vähemalt 400 mm. Katusekaldeks on valitud i=1:80-le, mis on täiesti piisav
4333 juhtimissüsteemiga ja puldiga 4334 Rõdu uks 4 tk 4,2 171,34 54,6 903,6 46 Rõdud ja terassid 461 Pinnakatted 4611 Hõre Tabel laudis, samm 400 1: Detaileelarve jätkmm [2] 18,6 m2 0,3 4,68 3,9 159,6 463 Metalltarindid Terasest rõdu kande 18,6 m2 2,6 202,56 33,8 4396,3 4631 konstruktsioon 4632 Trossid 12 jm 1,02 12,2 47 Piirded ja käiguteed 473 Metallist piirded Trepi piirded roostevabast 40 jm 2,1 19,91 27,3 1888,4 4731 terasest koos värvimisega 48 Katusetarindid 482 Tasandus kihid 4821 Kruusast katuse kalle 67,875 m3 0,6 76,64 7,8 5731,365 487 Sooja- ja hüdroisolatsioon 4871 Vahtpolüstüreen (100 mm) 452,5 m2 0,2 6,02 2,6 3900,550
Seinaelementide rihtimis- ja toetusvardad tuleb paigaldada ainult ühelt poolt. Nende kinnitused peavad vastu võtma kõik surve- ja nihkejõud ilma toote stabiilsusele ohtu tekitamata. Vuugid ja muud ühendused välispindadel tuleb teha keskkonnatingimustele vastava betooniga. Tingituna toodete, seadmete ja ehitusmehhanismide ümber- või allakukkumise ohust tuleb märgistada ja eraldada piisava suurusega ohutsoon nii hoone siseselt kui ka selle ümbruses, kaasa arvatud juurdesõiduteed ja platsid, kus kõrvaliste isikute viibimine ja muude tööde tegemine on keelatud. 4.3 Vuukimine Elementide vuugid tuleb monolitiseerida korruste kaupa või tsoonide kaupa nii, nagu tööde teostamise projektiga on ette nähtud. Enne monoliitimise alustamist peavad ühendatavad pinnad olema puhastatud ehitusprahist, mustusest, lumest jms. 19 4.4 Välisvuukide tihendamine
Peaprojekteerija vastutab ehitusprojekti terviklikkuse ja projektiosade ühilduvuse eest. Üldjuhul on hoone peaprojekteerijaks arhitektuuribüroo (First in, last out - arhitekt alustab esimesena ja lõpetab viimasena). Projekti osad: Projekt hõlmab nii kavandatavat hoonet kui ka krunti. Üldjuhul sisaldab projekt järgmisi osi: Arhitektuur - AR - arhitektuur - SA - sisearhitektuur - AS - asendiplaan - tuleohutus Konstruktiivne osa - K - konstruktsioon Eriosad - KV - küte- ja ventilatsioon + jahutus ja soojusvarustus - VK - veevarustus- ja kanalisatsioon - E - elektripaigaldis (tugevvool, nõrkvool, automaatika) - G - gaasivarustus Hoone projektdokumentatsiooni koosseisu ja projekteerimisetappe reguleeriv standard: EVS 811:2006 Hoone ehitusprojekt
· kandepiirseisund: konstruktsiooni purunemise või oluliste kahjustustega kaasnev seisund, mis tavaliselt vastab konstruktsiooni või selle osa suurimale kandevõimele; · kandevõime: elemendi, ristlõike või konstruktsiooni mehhaaniline omadus, mida mõõdetakse enamasti jõu või momendi ühikutes, näiteks paindekandevõime, tõmbekandevõime, nõtkekandevõime jne.; · kasutuspiirseisund: seisund, mille ületamisel konstruktsioon või tema osa ei ole enam suuteline täitma talle esitatud ekspluatatsiooni- nõudeid. See vastab normaalse kasutatavuse kriteeriumidele; · koormusjuhtum (ingl.k. load case): kokkusobivad koormusvariandid, deformatsioonid ja ebatäpsused, mis võetakse arvutustes vaadeldaval juhul (kvalitatiivselt) arvesse; · koormuskombinatsioon (ingl.k. combination of actions): arvutus- koormuste kogum, mida kasutatakse konstruktsiooni arvutamisel
korruselisus ( vähe-, mitmekorruselisus, kõrghooned) unikaalsus( unikaalne, masshooned ) kasutatud materjal ( puit, kivi, betoon, metall) konstruktiivne lahendus ( kandvad seinad, karkass) 21. Mille poolest erineb unikaalne hoone massihoonest? Unikaalne hoone on eriprojektiga, masshoonel tüüpprojekt 22. Mille poolest erinevad hooneosad konstruktsioonielementidest ja ehitustoodetest? Konstruktsioonelemendid on vundament, seinad, katused. Ehitustooted on elemendid, millest moodustatakse konstruktsioonid ( tellised, kivivd, paneelid, trepiastmed). 23. Mis on ehitusprojekteerimine ja mis on selle aluseks? Ehitusprojekteerimine kujutab endast hoone ehitamist, mille aluseks on idee ning mis on viidud kooskõlla kinnitatud reeglitega ja eeskirjadega nagu EVS (eelnevalt oli see ENID kuni 90ndate keskele ) 24. Mida taotleme ehitusprojekteerimisel? Ehitusprojelkteerimisel taodeldakse otstarbekust, tugevust(püsivust), kestvust(tööiga),
8.2 Akende seisukord ja peamised probleemid 80 2.8.3 Uste lahendused, seisukord ja peamised probleemid 82 2.9 Märjad ja niisked ruumid 82 2.9.1 Märgade ja niiskete ruumide lahendused 82 2.9.2 Märgade ja niiskete ruumide seisukord ja peamised probleemid 83 4 2.10 Tuleohutus 86 2.11 Puitkorterelamute kasutusiga ja renoveerimise vajadus 89 3 Külmasillad 91 3.1 Meetodid 91 3.1.1 Külmasilla kriitilisuse hindamine 91 3.1.2 Külmasilla hindamine termograafia infrapuna kaamera abil 92 3.1
m2K/W. Soklis, samuti allpool maapinda asuvates tarindites tohib kasutada ainult mittehügroskoopseid soojustusmaterjale. Niiskustundlikest materjalidest (puit, mullbetoon) välisseinte puhul peab sokli kõrgus maapinnast olema vähemalt 30 cm. Konstruktsiooni järgi liigitatakse vundamendid lint-, post-, vai-, plaat- ja ruumilised vundamendid. Vundamentides kasutatavad materjalid: betoon, kivikbetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Vundamentide pinnasest väljaulatuvad osad soklid ehitatakse ilmastikukindlast materjalist: maakivi, paekivi, graniit, marmor, viimistluskihita betoon sh. betoonkivid (näiteks Columbia- kivi). Vundamentide minimaalsed paksused: - paekivist 300 mm - maakivist 500 mm - looduskivist postvundament 600x600 mm -kivikbetoonist postvundament 400x400 mm
monoliitset konstruktsiooni nagu tellis- või väikeplokkmüür püstvuukide täitmine ei seo veel plokke ühtseks tervikuks. 32 25. Mitmekihilised betoonist ja terasest seinad: kasutatavad paneelid, paneelide ankurdamine ja vuukide isoleerimine. Suurpaneelid on laialt kasutuses nii elamuehituses kui ka ühiskondlike hoonete ehitusel. Suurpaneelid võivad olla hoone kandvad konstruktsioonid, aga samuti karkasshoonetele välispiirdekonstruktsioonideks. 3.6.1. Betoonpaneelid: jagunevad välis- ja siseseinapaneelideks Konstruktsioonilt kujutavad välisseinapaneelid endast mitmekihilisi suurelemente nn sandwich-paneele. Suurpaneelid võivad olla valmistatud: a betoonist, b terasest, c puidust. Raudbetoonist sandwich-välisseinapaneelid on kolmekihiline suurelement, mis koosneb raudbetoonist sise- ja väliskoorest ning nende vahel paiknevast
2.3.2 Välisseinte tehniline seisund ja kahjustused 21 2.3.3 Niiskuse tõus palkseinas 25 2.4 Siseseinte lahendused, tehniline seisund ja kahjustused 27 2.4.1 Märjad ja niisked ruumid 27 2.5 Katused 28 2.5.1 Katuste konstruktsioonid ja tarindus 28 2.5.2 Katuste tehniline seisund ja kahjustused 29 2.6 Pööningu vahelaed 30 2.6.1 Lagede konstruktsioon ja tarindus 30 2.6.2 Pööningu vahelagede tehniline seisund ja kahjustused 31 2.7 Avatäidete lahendused ning tehniline seisund ja kahjustused 32 2
Nähtav on aineid ja energiaid vahetav süsteem koos seda ümbritseva keskkonnaga. 31 ENERGIATÕHUSUS Ehitusseadusest (paragrahv 3 lg 7): Ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid peavad tagama ehitises tarbitava energiahulga vastavuse ehitise asukoha klimaatilistele tingimustele ning ehitise kasutamise otstarbele. Sisekliima tagamisega hoone konstruktsioonid ja tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud ja ehitatud hoonete energiakasutuse tõhustamise miinimumnõuete (edaspidi energiatõhususe miinimumnõuded) kohaselt. 32 16 SOOJUSJUHTIVUS: Materjali või tarindi soojusjuhtivuse koefitsient U väärtus millele on lisatud kihi mõõtme dimensioon. U väärtuse mõõtühikuks on W/(m2*K) ja see
Näpunäiteid hoone täiendavaks soojustamiseks: · soojustusmaterjal peab olema kuiv ja vältima konstruktsioonidesse vee pääsemise võimaluse · niiskuvatele konstruktsioonidele peab olema tagatud piisavalt hea ventilatsioon · puitkonstruktsioonid tuleb betoonkonstruktsioonidest eraldada bituumenvõõbaga, et vältida seentõve tekkimist · vana ja uus konstruktsioon peavad moodustama ühtselt toimiva terviku · muudetud konstruktsioon peab välisilmelt olema varasemaga kooskõlas ja nõuetekohaselt projekteeritud · välisilme säilitamise huvides võib jätta vähemtähtsa osa hoonest täiendavalt soojustamata 9. Hoone loomulik ventilatsioon Kõige lihtsamalt öeldes on ventilatsioon õhu vahetamine ruumides s.t. saastunud õhu väljaviimine ja puhta õhu sissetoomine.
imema. Seetõttu on vajalik, reaktsiooniga õhu koostöö eri osade vahel et mört sisaldaks vett süsihappegaasiga.Väga hästi peavad kindlustama tema siduvaid aineid, mis töödeldav ja hoiab hästi üldstabiilsuse ja jäikuse ning takistaksid vee väljaimemist vett,tugevus tagasihoidlik. müüritisega koos töötavad mördist. Muidu võib juhtuda, *segamört-kahe eelmise konstruktsioonid peavad et mört imetakse nii kuivaks, segu.Kõiki omadusi olema sellised, et nende et katkeb tsementkivi keskmiselt. omavahelised sidemed ei tekkimine ja mört ei saavuta 6. Müüritise võimalda konstruktsiooni vajalikku tugevust. Mördi töötamine:müüritis töötab õõtsumist. Lisaks tuleb
1. Mis on võistupakkumine. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid Mitmel töövõtjal palutakse teha pakkumused projekti kogusummale, võttes aluseks tellija poolt koostatud töömahtude loendid. Eduka töövõtja pakkumus saab aluseks projekti finantsjuhtimisele: seega üks dokument (töömahtude loend) on aluseks nii töövõtja valikul, hinna määramisel kui lepingu juhtimisel. Selline lepingutüüp annab tõenäoselt madalaima hinna, kuigi pole õige lugeda seda moodust parimaks, sest ka tema pole vaba puudustest. Siiski on see lepingutüüp koos töömahtude loendiga dokumendiks, mis annab enamiku andmeid maksumusanalüüsiks ja muidugi tagab kontrolli pakkumuste üle. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid: - kõigile pakkujatele võrdsed algandmed - õiglane konkurents (ilma hinna kokkulepeteta) Võistupakkumise korraldab tellija või tema poolt volitatud juriidiline isik. Tellija huvides on, et pretendentide arv ei oleks liiga väike, sest siis ei tule välja madalam pakkumine, ega
I i= inetsiraadius A Lo = saledus i E- normaalelastusmoodul Euleri kriitiline pinge on võrdeline materjali deformatiivusust näitava suurusega (E) ja pöördvõrdeline varda saleduse ruuduga. 8 Piirsaledus on postidele esitatav jäikuse nõue, mille korral konstruktsioonielementide saledus ei tohi ületada lubatavat. Sõltuvalt sellest, kuidas konstruktsioon töötab antakse ette sellised suurused nagu piirsaledused ja materjalist lähtudes ohtlikud saledused (. Põhilistel koormust kandvatel elementidel peab saledus jääma väiksemaks, kui120, seega = 120, teisejärgulistel kandeelementidel = 150 ja surutud side varrastel = 200. Samad nõuded ka tõmmatudteraselementidel, kus suurused peavad jääma = 250...400 vahemikku. Enam vähem samas suurusjärgus on ka tõmmatud puidu piirsaledused. 1.9
Kuigi erinevatel osapooltel on erinevad huvid, on vaja läbirääkimistel tagada, et arvutused oleks omavahel võrreldavad. Arvutuste aluseks peavad olema üheselt aktsept. Põhimõtted, terminid. Seega on vaja teatada. Standardiseerimine nt. ehitustöö mahtude arvutamiseks, eelarve vormid Ehituse eelarvestamist vaadeldakse kulujuhtimisena: -projekt. eri etappe teeniv kuluarvestus -ehitusettevõtte pakkumisarvutused -ehitusaegsed konstruktsioonid: -eh. toodangu sihtkalkulatsioon -eh toodangu jälgimiskalkulatsioon -järelarvutused -andmebaaside ülalpidamine- süsteemide tervikuna, andmed ehitusmeetodite kohta, ehitushindade andmebaasid. Investeerimistsükkel: 1)Identifitseerimine(mida üldse vaja on? Põhjendatavad majanduslikult) 2)Hindamine (üldised realiseerimisviisid) 3)Defineerimine (ehit. projekteerimine)
ilma krundita on võimatu. Sel piirangul on ka oma majanduslik mõjuvõim, sest maa on piiratud ressurss. Seega ei saa hakata ehitama enne, kui on olemas konkreetne krunt. 2.2. Ehituse kogumaksumus Ehitades kas eraisikule või ühiskonnale, on kogukulud ettevõtmisele alati palju suuremad ehituskuludest, koosnedes kuludest: 1.Krunt 2.Krundi hõivamine ja selle ettevalmistamine 3.Lammutus ja muud tööd krundil 4.Projekteerimis tööd 5.Ehitus tööd 6.Tasud konsultantidele seoses eelloetletud tegevustega 7.Möbleerimine, sisustus, seadmed jne. 8.Ehitise kasutuskõlbulikuks tegemine, et seda müüa või välja üürida 9.Erinevad maksud seoses eelloetletud maksustatavate artiklitega 10.Projekti rahastamine (intressid) 11.Ehitus juhtimine, kasutamine ja säilitamine Ehituskulud on vaid osa kogukulust, mida tellija peab kandma ja nendega arvestama. Seega võib arvata,
osaga ehitisest või ehitusjärgus olev elamu või korter, mis on riigi või riigi äriühingu omandis või kohaliku omavalitsusüksuse või aktsiaseltsi omandis. Korterile või mitteeluruumile vastava elamu muu osa suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse selle korteri või mitteeluruumi üldpinna osakaalust kogu hoone korterite ja mitteeluruumide üldpinnast. Nimetatud osa määratakse mõttelise osana. Abiruumid, mis asuvad elamus või elamuga ühisel krundil, kuuluvad erastamisele. Abiruumideks loetakse elamus või elamuga ühisel krundil paiknevates hoonetes asuvaid ruume, mis ehitusprojekti kohaselt on ette nähtud elamu teenindamiseks või elanike ühiseks või individuaalseks kasutamiseks. Samuti loetakse abiruumideks endisi eluruume, mida vastavalt kohaliku omavalitsuse otsusele ei ole tunnistatud mitteeluruumideks, olenemata sellest, kuidas nimetatud ruume tegelikkuses kasutatakse. erastamisele kuuluvad eluruumid;
kivistumisel betoon nakkub armatuuriga, mistõttu konstruktsioonis on mõlema materjali suhtelised deformatsioonid võrdsed; terase ja betooni soojuspaisumise tegurid on ligikaudu võrdsed [terasel 1,2×10-5, betoonil (1,0 ÷ 1,4)×10-5], mistõttu keskkonna temperatuuri muutumine ei kutsu konstruktsioonis esile olulisi temperatuuripingeid; hästitihendatud betoon kaitseb selles paiknevat armatuuri korrosiooni eest. Sõltuvalt konstruktsiooni valmistamisest liigitatakse raudbetoon järgnevalt: monoliitne raudbetoon, mis valmistatakse konstruktsiooni tulevases kasutuskohas; monteeritav raudbetoon, mis valmistatakse tehases, polügonil või ka ehitusplatsil ja mon- teeritakse peale valmistamist ehitisse; monteeritav-monoliitne (kombineeritud) raudbetoon, mis saadakse monteeritavate ele- mentide kasutamisel monoliitse raudbetooni koosseisus. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 3
annaabi.ee 
