Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 1 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Mida on vaja õigeks hoiakuks?............................................................................................3 Millised peavad olema teenindaja iseloomuomadused?...................................................... 3 Esmamulje tekib kiiresti ja püsib kaua............................................................................. 4 Emotsionaalne intelligentsus ehk tundetarkus..................................................................... 5 Kokkuvõte..................................................
Konstruktivism kunstis 1913–21 Venemaa kunstis ja arhitektuuris avaldunud stiilisuund, kasvas välja kubismist ja futurismist. Arhitektuuris taotleti vormide lihtsust ning tektoonika ja geomeetriliste kandetarindite esteetilist väljenduslikkust; muutus üleeuroopalikuks liikumiseks, pärast II maailmasõda jõudis USA-sse Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb (ladina keeles post) modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Erinevalt modernismist pole postmodernismis ühtset ja absoluutset tõde, vaid kõik peaks põhinema kontekstil.Postmodernistlik liikumist võib leida eelkõige arhitektuuris, kirjanduses, kunstis, luules, filosoofias, humanitaarteadustes, sotsiaalteadustes ja linnageograafias Abstraktsionism ehk absoluutne kunst on kunstisuund maalikunstis, skulptuuris ja graafikas.
märtsil 1927 Aracatacas. Ta on Colombia kirjanik ja publitsist, kes pälvis 1982. aastal Nobeli kirjandusauhinna. Tunnustuse, ja sealjuures ülemaailmse, leidis Garcia Marquez romaaniga ,,Sada aastat üksildust" (1967). Müüdi ja ajaloo seoste esiletoomine on Garcia Marquezi loomingus olulisel kohal. Tema teostes kajastub postmodernismi tunnuseid. Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Mina valisin analüüsimiseks Gabriel Garcia Marquezi jutustuse ''Väga pikkade tiibadega väga vana mees''. See rääkis ühest vanast räsitud tiibadega mehest, kes oli tormiga sattunud ühe talu õuele. Teda hakati pidama ingliks ja kogu külarahvas tuli teda uudistama. Sellel inglil oli väga halb tervis ning ta pandi kanade puuri kinni, sest inimsed umbusaldasid teda. Külarahvas ei
põimivaid poliitilist ja erootilist temaatikat · maagiline realism, Franz Kafka algatas maagilise realismi, kus keeruline sümbolism oli kõrvuti sotsiaalse võõrandatuse ja inimese üksildusega. · postmodernism. Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. 7. Mille poolest on tähelepanuväärne Kafka ja Hemingway looming? Kafka algatas maagilis-realistliku romaanusuuna, kus keeruline sümbolism oli kõrvuti sotsiaalse võõrandatuse ja inimese üksildusega.Kafta kirjutas jutustusi ja esseid, mis mõnevõrra tähelepanu pälvisid.Lisaks inimese võõrandumise ja kelstumise
kerkisid esile valgustuse ideede jõudmisega üldisesse kultuuripraktikasse 19. sajandi teisel poolel ning nende omaksvõtmise ja sellega kaasnevate raskustega, mis said keskseks teemaks 20. sajandi esimesel poolel. Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega. 2. Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb (ladina keeles post) modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. 3. Realism (ladina realis 'tõeline, asine') kirjanduses tähendab nii reaalsusele lähedast kujutusviisi kui ka kirjandusvoolu, milles kirjanduse lähedus tõsielule seatakse omaette eesmärgiks. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. 4
Kasutatakse fantastilisi elemente nagu unenäod ja kujutlused Narratiivi poststrukturalistlik edasiandmine Seletamatud, maagilised ja ebatavalised sündmused mängivad olulist rolli. Rob Gonsalves (1959) “White Blanket” “Tree House in Autumn” Postmodernis m Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb (ladina keeles post) modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Eesti taasiseseisvumise järel sai postmodernism nõukogude kultuurikammitsa ist vabanenud ühiskonnas moeideoloogiaks eesti kunsti- ja kultuurimaastikul. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: Ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) Kasutatakse pastišši; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla
kodanikule antakse teatav vabadussfäär, milles on ta on ise vastutav oma elu kujundamise eest. Platoni eetika on, nagu kõik antiikaja eetikad, õnne-eetika, s.t õnneliku, õnnestunud elu eetika. Eetilis-filosoofiline refleksioon aitab ära tunda seda, mis meile tõeliselt head teeb ning korrigeerib meie faktiliselt olemasolevaid soove, kui neis avaldub vale ettekujutus sellest, mis meile head teeb. Seda, mida meie nimetame moraalseks hoiakuks, käsitleti antiikajal õiglusena. Platoni eetika on samas eetika, mis lähtub küsimisest hüvelise elu järele ja otsib seejuures mõõdupuid, mille järgi saaksime oma soove ja väärtusotsustusi kriitiliselt hinnata ja tunnetada seda, mis on meie jaoks tõeline hüve ja soovimisväärne. Platon visandab ideaalse filosoofi hariduskäigu. Ta juhatab visandi sisse kolme võrdpildiga, millest siin käsitletav koopa-võrdlus on kolmas. Võrdpildi esimene lause annab teada, et võrdluses
.......................................................................................4 4. Mis iganes, mis tuleb peale modernismi................................................... . 5 5. Ajajärgud hierarhiates............................................................................6 Postmodernism Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Postmodernism on keeruline mõiste või kehtestada ideid, mis on vaid kerkisid ala akadeemilise uurimuse alates 1980. Postmodernism on raske määratleda, kuna see on mõiste, mis esineb väga erinevaid teadusharudega või pindalasid uuring, sealhulgas kunsti, arhitektuuri, muusika, filmi, kirjanduse, sotsioloogia-, side-, moe-ja tehnoloogiat
Postmodernistlik kultuurisituatsioon. Postmodernism - on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Postmodernismi tunnused - ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu; fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu; ideede lõtv seotus; paranoilisus; kindla teemaderingi eristamatus. Ihab Hassani modernismi ja postmodernismi eristus: Modernism Postmodernism Romantism / Sümbolism Pataphysics / dadaism
põhjustab anonüümsust ja ükskõiksust teiste vastu. Anonüümsusest tekivad omakorda uued probleemid koostöö ja koostehtu hävitamine, lõhkumine, vägivallatsemine. Kas siis postmodernism on kõige parem ühiskond isiksuse arenemiseks? Postmodernism Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb (ladina keeles post) modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Postmodernismi mõistet ei ole lihtne selgelt määratleda. Postmodernism on ühelt poolt vaga kompleksne, kuid teiselt poolt hajus ja kõikehõlmav mõiste. Postmodernismil ei ole kindlat sõnaraamatu definitsiooni ega ühte autoriteeti, mis kinnitaks, et postmodernism on just see. Postmodernismi iseloomustab
· infopuudus · teadmatus. * Arvatakse, et muudatusi on lihtsam läbi viia lühemat aega tegutsenud ettevõtetes, kui vanades tugevate traditsioonidega ettevõtetes * Muudatused ei saa toimuda, kui inimesed, kes neid ellu peavad viima muudatusi ei toeta. * Inimesi liikumapanevaks jõuks on nende vajadused. Vajadustega seondub nii rahulolu kui ka rahulolematus. Vajaduste rahuldamise nimel ollakse valmis muutma oma käitumist või õppima midagi uut. Vajadust seob tegevusega hoiak. Hoiakuks loetakse inimese teadvustamata valmisolekut vajadust rahuldada.( Alas 2002). * Töötajate hoiakuid muudatuste suhtes mõjutavad ühelt poolt grupis omaksvõetud normid ja uskumused, kuid vähem tähtsad ei ole ka organisatsioonisisesed suhted ning ettevõtte juhtkonna usaldamine või umbusaldamine. * Tähtsal kohal hoiakute kujundajana on muudatuste kohta jagatav informatsioon. * Organisatsiooniliste muudatuste läbiviimise käigus on töötajate
Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist). Kirjanikud Guillaume Apollinaire Johannes Barbarus Gertrude Stein Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb (ladina keeles post) modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastissi; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu ideede lõtv seotus paranoilisus kindla teemaderingi eristamatus
Aga sellel hetkel, kui ta teadlikult oma kaljukamaka juurde tagasipöördub, et oma piina uuesti alustada on ta oma saatusest siiski üle. ,,Ei ole saatust, mis poleks põlgusega ületatav... Ta teeb saatusest endale inimliku võimaluse, mis inimeste endi vahel tuleb korraldada." Kuna väljaspool inimest ja maailma ei saa olla midagi absurdsemat, jääb püsima väärtus, mida absurdne ei saa eitada, ilma et ta iseennast kaotaks, see on elu ise. Inimese põhiliseks hoiakuks on seega astumine igasuguse absurdi vastu omaenese identiteedi nimel. Inimene ise hoiab omaenda mõttest kinni. Ta teab, et seda ei suuda miski hävitada. 4 ,,Sisyphose müüdis" olevatest arutlustest : Absurd ja enesetapp - ,,On üksainus tõesti tõsine filosoofiline probleem: enesetapp. Otsustada, kas elu väärib elamise vaeva või ei vääri, tähendab vastata filosoofia põhiküsimusele. Niipea kui absurdi
Jojo Noor 17. aastane tüdruk , kellele Nicholas pakkus tööd, et Jojo oleks talle lihtsalt seltsiline, kuid kellest Nicholas hakkas hoolima. Raamatu vältel oli väga palju tegelasi, olgu nendeks siis jumalamängu rezisöör või endised inglise keele õpetajad. MÕTTED STIILI KOHTA Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuuri suund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Antud teoses on esindatud põhilised postmodernismi tunnused. Teoses on põimunud ajaloolised sündmused ning fantaasia. Raamatut peab lugema mõttega ning mõnda kohta isegi kaks korda, et saada aru kellest või millest on juttu. ARVAMUS TEOSEST Antud raamat on väga huvitav ja mõtlema panev.
olemasolevaid soove, kui neis avaldub vale ettekujutus sellest, mis meile head teeb. 8) Miks ei saa antiikeetikat pidada egoistlikuks? Antiikaja eetikate teine põhijoon seisneb aga just selles, et perspektiiv, mis on paratamatult egotsentriline -- omaenda õnne pärast muretsemine -- ühendatakse altruistliku ehk moraalse perspektiiviga: kaasinimeste ja nende õiglaste nõudmiste arvestamisega. Kusjuures seda, mida meie nimetame moraalseks hoiakuks, käsitletakse antiikajal õiglusena. Põhitees, mida Platonist alates ikka ja jälle kaitstakse, kinnitab, et tõeline õnn on võimalik üksnes iseloomu teatava disponeerituse alusel, millest lähtuvalt respekteeritakse teisi nende õiguspärastes nõudmistes ja suhtutakse neisse õiglaselt. Sel viisil on hüve tähenduses ,,minu jaoks kasulik" seotud moraalse hüvega. Sealjuures peab Platon,
sajandi II pool paneb regilaulu vormi paika. 20.saj alguses alles luule, olles regilaulust lahus, tekib Eesti väärtuslik luule. *1899 Tõnu Sander - õpik "Kirjandusajalugu" I osa sellest rahvaluule e regilaul *20.sajandil 2 suunda: 1)folkloristika(regilaul) 2)kirjanduslik paradigma. *tuglas kirjeldab rahvaluulet kirjanduse kaudu.regilaulus avastab vormelikeele kasutamise-tuglas avastab vormeliluule. tuglase hoiakuks oli see, et regilaul ei paku võimalusi autoriluuleks. *1930. a saab kirjandusteadus ja folkloor uuesti kokku, sest toimub põlvkonna vahetus (soome koolkonna ajastu ja see ei tegele kirjandusteadusega. Nn Avar periood: läbi teaduste toimub materjali jagamine. Kirjalik uurimus tuleb folkloristikasse 1920ndatel aastatel soome koolkonna ajastu ja see ei tegele kirjadusteadusega. 1920. saavad folkloristika ja kirjandusteadus kokku. kirjandusliku uurimise tulek folkloristikasse
huvitus ei erista vastuvõtmise viise. Lavastajale, kes istub teatrisaalis, mõeldes vaid sellele, kui palju etendus talle sisse toob, pole Dickie arvates mõtet ette heita, et ta ei vaata lavastust huvitult, vaid et ta ei pööra lavastusele üldse tähelepanu. Kunstiteose retsipiendilt ei oodata mitte huvitust, vaid lihtsalt tähelepanu osutamist teosele. Dickie meelest pole aga mingit põhjust nimetada seda tähelepanu esteetiliseks hoiakuks, kuna kunstiteose tajumine ei erine sellest, kuidas me tajume kõiki teisi asju. Ma arvan, et Dickie'1 on õigus, et huvitus (kunstivälise huvi puudumine) ja huvi (mingite kunstiväliste asjade vastu) tähistavad erinevaid motiive, miks me kunstiteosele tähelepanu osutame. Aga see ei tõesta veel, et pole erinevust selle vahel, kuidas me võtame vastu kunstiteoseid ja tavalisi asju. Pole ju tõsi, et me 4Täpselt samamoodi defineerib esteetilist hoiakut ka M. W
Referaadi koostamisel on peamisteks allikateks võetud ,,Lapse väärkohtlemine II", ja ,,Lapse seksuaalne väärkohtlemine Eestis", kuid on veel mitmeid lisaallikaid, kust sain täiendavat informatsiooni teema kohta. LAPSE VÄÄRKOHTLEMINE Väärkohtlemise mõiste Lapsed on alati olemas olnud, kuid neisse suhtumine ja nende kohtlemine on läbi aegade teinud suuri muutusi. Keskaja lõpuni oli enim levinud hoiakuks ükskõiksus laste suhtes. Teod, mis tänapäevaval tunduvad jälestusväärsena, olid sel ajal sagedane nähtus ning jäid karistuseta. Sellest ajast võib tuua näiteid vastsündinute uputamisest, söödana kasutamisest, liigselt nutvate laste tapmisest ja palju muid jubedusi. Ükskõiksus lastesse jätkus ka nende laste puhul, kes ellu jäeti. Nende hoolitsemine jäeti amme vastutusele ja kasvatamisel kasutati ebainimlikke meetodeid. Lapsed, kes suutsid elus püsida 7
Afektiivne seotud sellega, mida ini mene tunneb hoiaku objekti suhtes e m otsioonid või e m otsionaalsed reaktsioonid Käitumine seotud tendentsiga tegutseda ·Hoiakute teadvustamine muudab nende m õju käitumisele tugeva maks Käitumise mõju hoiakutele ·Neurokirurgilised eksperi mendid ·Rollid, rollikäitumise internaliseeru mine Stanfordi eksperi ment (Zi mbardo, 1971) Töö näitlejatega (P. Brook , 1969) ·Väidete muutumine hoiakuks, veendu museks (Higgins & Rholes, 1978, Higgins & Rholes, Kognitiivne dissonants · Mitteküllaldase tasu efekt · Dissonants pärast otsuse vastuvõtmist Hoiakute muutmine ·Kognitiivne dissonants, kuid sageli m o onutatakse infot: Infoallika diskrediteeri mine Teistsuguse tähenduse näge mine infos Valivus info teatud osade suhtes. ·Veenmise mudel Keskne töötlustee infot m ärgatakse Perifeerne ·Teateallika o madused
· "Endsapese" (2005) · "Bluusivennad" (2006) · "Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra" (2007) Näidendid · "Kõrts" (2007), koos Jan Rahmani ja Andrus Kivirähkiga 16 POSTMODERNISM Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: *ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) *kasutatakse pastissi; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed *fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu *ideede lõtv seotus *paranoilisus *kindla teemaderingi eristamatus
Põhialused (marksism). Marksism põhineb Marxi ja Engelsi majandus-, ühiskonna- ja kultuuriteooriatel: inimkonna areng sõltub materiaalsete tootmise viiside muutustest, see mõjutab omakorda klassistruktuuri (võitlus ühikondlike eeliste eest, kapitalistlik kodanlus vs. töölisklass). Inimteadvust määravad ideoloogiad, mille kaudu tajutakse ja seletatakse reaalsust - ideoloogia väljendab juhtiva klassi positsiooni ja huve, mis saavad ise kogu ühiskonna loomulikuks hoiakuks. Marksistliku kirjandusteooria alused *kirjandusteos EI eksisteeri ajatus esteetilises sfääris *teos tugevdab lugejas ideoloogia mõju, mida teos esindab või kutsub lugejat üles valitsevat ideoloogiat kritiseerima - paljud teosed teevad mõlemat. *ideoloogia ei väljendu mitte ainult teose sisus, vaid ka vormis - realistlik väljendus, võimaldab paremini väljendada ajastu majanduslikke ja ühiskondlikke ebavõrdsusi. *nn.eksperimentaalne kirjandus - keskendub üksikisiku teadvusele
motiveeritud ja kontrollitud, omandatud kõlblusnormidele ja ratsionaalsele tahtele vastavaid käitumisviise tagada. Kriisisituatsioonis tulevad ilmsiks teised, isiksuse süvastruktuuriga palju vahetumalt seotud regulatsioonimehhanismid, nagu instinkt, alateadvus, reaktsioonide automaatika, aga samuti juhus. Ruubeni puhul näib tööle hakkavat ka enesekaitseinstinkt, on ju «Pillimehes» antud rohkesti pidepunkte ajastukriitiliseks hoiakuks -- antud situatsiooni iseloomustab hirmu õhkkond ja kuigi Ruuben ei seisa otseselt dilemma ees, kas ellu jääda või mitte, nagu oli Aarnel küsimus Kurdi revolvri ees, siis ometi käitub ka tema selliselt, nagu oleks ta eksistents ohus. On olemise primaat tahte, valiku ja moraalse teadvuse ees. Tegelastel saab sellest kokku mingi irratsionaalne paratamatus, kuhu alla nad mahutavad ka sotsiaalse determineerituse
· Kiri leinavale emale 8 · Õpetus isiksuse uhkest ja murdumatust väärikusest ja · Inimesed tunnevad, et nad on vastuolus iseenda ja tingimatust kohusetäitmisest kujunes roomluse vaimseks teistega. Nad on kaotanud sideme oma sisemise hoiakuks. loomusega. · Stoitsismi mõju märkame G.Brunol, Descartesil, Spinozal, · Neil puudub suunataju. J.Lockeil, I.Kantil, Schilleril ja Goethel · Ometi otsime me korrastatud tervikut. · Mõju kristlusele: · Tung ühtsuse järele · Siin kõnetati maailmas toimuvat "Isana". · Nõuti kõiki rahvaid ja seisusi ületavat armastust
Algul on tsükkel näidendeid ,,Barbaarsed komöödiad" Tragikoomiline grotesk. 23.11.10 Azorin (Jose Martinez Ruiz) Sündis Alicantes, hiljem kolis Madridi. Erinev varasemast impressionismist, peenendatud aistingud ja muljed ümbritsevast. On mitmeid hispaanialikke teemasid käsitlenud. Nt on tema teos ,,La ruta de Don Quijote". Pio Baroja (1872-1956)- õppis arstiks, kuid ei praktiseerinud seda. Hakkas üsna vara kirjutama, ka ajakirjanikutööd tegema. ,,Camino de perfeccion" Peamiseks hoiakuks sai mäss. Püüab olla vaba kõigest, mis võõrandab inimese teadmisi. Ristiusu vastu väga ebausklik. Otsib vabadust, et säilitada endas inimlikkust. Äärmiselt lähedane Unamunole ja Machadole, vabaduse otsing. Tal on ligi 80 romaani. Ramon Perez de Ayala. On olnud ka Hispaania suursaadik Inglismaal. Tähtis on usu ja teaduse vahekord. Gabriel Miro- peamine on tema loomingus provintsielu. Aeglane proosa, väga detailirikas. Põgus kirikukriitilisus, teatud määral satiiriline hoiak
olulisemaks on 1. väärtustepõhiline osalus, 2. tulemuspõhiline osalus, 3. muljepõhiline osalus. Üheks reklaamipsühholoogia ja turunduse võtteks on toodete ja markide klassifitseerimine ja selle alusel turu segmenteerimine. Eduka reklaami 1 võtmeküsimuseks on võimalus propageerida sellist toodet, mis selle turulepaiskamisel täidab nö. Tühiku olemasolevate toodete omaduste ruumis. Hoiakud reklaami mõju regulaatorina Hoiakuks võime nimetada indiviidi suhteliselt püsivat eelsoodumust reageerida teatud objektile mingil kindlal viisil. Hoiak võib avalduda varjatult, nõnda, et selle mõjust saame teada vaid käitumuslike reaktsioonide või tajutõlgenduste kaudu. Hoiak võib olla ka teadvustatud. Reklaamipsühholoogias on olulised mitu hoiakutasandit: üldine hoiak reklaamimise kui sellise suhtes hoiaks konkreetse reklaamiteate suhtes hoiak isiku suhtes, kes figureerib reklaamis või propagandas
looduse ilule osutamine, looduskaitselise paatose rõhutamine. Globaalse keskkonnateadlikkuse väljendusi kohtame suhteliselt harva; pigem eelistavad meie looduskirjanikud vahendada isiklikke looduselamusi läbi subjektiivse prisma. Filosoofiliste ning konkreetsemalt eetikasse puutuvate küsimustega tegelemine on eesti looduskirjanduses suhteliselt hiljutine nähtus, kuigi ka paljudes varasemates kirjutistes on need probleemid aimatavalt ole- mas. Kindlasti ei ole enesestmõistetavaks hoiakuks mitšuurinlik "loodu- selt võtmise" ideoloogia, kuid looduskirjandusest on raske leida kinni- 10 Näiteks on Fred Jüssi ja Haide-Ene Rebassoo esseed ilmunud Krista Mitsi ja Tiiu Speegi tõlkes Ameerika Kirjandusökoloogia Assotsiatsiooni ajakirja Interdisciplinary Studies in Literature and Environment 2002. aasta 2. numbris. 266 Kadri Tüür, Timo Maran
). Eksisteeris nendevaheliste sõdade oht. · Mõned Esimese Maailmasõja võitjariigid (Itaalia) ei olnud rahul sõjas saavutatuga. · Riikide piirid ei vastanud sageli etnilistele piiridele. See kasvatas rahvustevahelisi pingeid · Oli tekkinud kommunistlik ideoloogia · 1920. aastate algul Nõukogude Venemaal NEP (novaja ekonomitseskaja politika). Nõukogude Liit sai 1934 Rahvasteliidu liikmeks. · 1920.-1930. aastate keskseks hoiakuks kommunismivastasus. · Kultuuriline murrang · Muutused mentaliteedis (individualism), moraalis (liberalism), kunstis (modernism), meelelahutuses, moes, muusikas (jazz), majanduslikus käitumises (majanduslik liberalism, konsumerism), meedias (raadio, kino), massikultuur, tehnikas · Hakkas selgelt välja kujunema nn. massiühiskond · Suurim kultuuriline muutus 20. sajandil. Sõdadevaheline aeg riikidevahelistes suhetes
teos sisaldab ka selliseid lõike , mis ei kinnita esitatud väiteid või lükkavad need koguni ümber.Siis jõuame järeldusele, et selle teksti puhul võivad kehtida mõlemad lugemisvõimalused. 18. Postmodernism. Teooriad. Hüperreaalne kogemus. Lyotard’i lõppematu avangardi kontseptsioon. Postmodernism: Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb (ladina keeles post) modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. 1960. aastate Prantsusmaal väljakujunenud intellektuaalse teooria üks olulisemaid autoreid on J.F.Lyotard.Tema töödes võib leida mõjutusi Heideggerilt, Kantilt, Freudilt ja marksistidelt.Lyotardi postmodernistlik teooria on vastuseis n-ö totalitaarsele teooriale ja maailmakäsitlustele.Lääne kultuuris kehtestab traditsiooniline mõtlemine maailma kirjeldamiseks teatud tüüpi
huvitus ei erista vastuvõtmise viise. Lavastajale, kes istub teatrisaalis, mõeldes vaid sellele, kui palju etendus talle sisse toob, pole Dickie arvates mõtet ette heita, et ta ei vaata lavastust huvitult, vaid et ta ei pööra lavastusele üldse tähelepanu. Kunstiteose retsipiendilt ei oodata mitte huvitust, vaid lihtsalt tähelepanu osutamist teosele. Dickie meelest pole aga mingit põhjust nimetada seda tähelepanu esteetiliseks hoiakuks, kuna kunstiteose tajumine ei erine sellest, kuidas me tajume kõiki teisi asju. 14. Miks võib Danto kunstiteooriat nimetada anti-esteetiliseks? Danto kunstiteooriat võib nimetada antiesteetiliseks. Tema arvamus on, et esteetilise elamuse mõiste pole mitte ainult kasutu, vaid ka "ohtlik", kuna see trivialiseerib kunsti, nähes selles vaid midagi, mis valmistab naudingut, selle asemel et näha selles tähendust (Danto 1986: XIV, 13). Sellise trivialiseerimise
Kõike püüti edasi anda võimalikult primitiivselt. Kunst koosneb ideest: milline see idee on, ei ole aga eriti tähtis. Samuti peetakse lugu idee ülimast lihtsusest ja sellest, et idee ei peagi ilus olema. Oma sõnade järgi püüdsid kontseptualistid kriitikutest ja parasiitidest vabandeda ja ise oma teoseid sõnastada. • Postmodernism kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Erinevalt modernismist pole postmodernismis ühtset ja absoluutset tõde, vaid kõik peaks põhinema kontekstil. 3 Abstraktsionistlik ekspressionism ja popkunst New Yorgis. Paljud avangardistlikud kunstnikud pagesid Euroopast Ühendriikidesse kus sõja tagajärjed nii tugevalt tunda ei andnud. USA oli kunstikeskusena Euroopast kõvasti maha jäänud, kuigi juba 1929.a. avati New Yorgis moodsale
tunnetamast tõelisi väärtusi. Neli peamist afekti: lõbu, iha, mure, hirm. Kui inimene on afektidest vabanenud, on ta omandanud seisundi, mida stoikud nimetavad kiretuseks. Selles seisundis inimene on vaba ja näeb paratamatust ja teeb, mida on vaja. Ent kõige selle juures säilitavad abielu, perekond ja riik positiivse väärtuse, kuna need ülistavad õiglust ja inimesearmastust. Hilisema stoitismi esindajad (Marcus Aurelius, Seneca) põlgavad eelkõige luksust ja mugavust. Nende vaimseks hoiakuks kujunes isiksuse uhke ja murdumatu väärikus, tingimatu kohusetäitmine. Stoikud õpetasid saatusele alistumist seda nimetatakse stoiliseks rahuks. Nad leppisid, et on asju, mida ei saa muuta, ent seejuures õhutasid end muutma seda, mida on võimalik muuta. Bacon mõistab, et kõik uus ja edasiviiv saab tugineda ainult kindlatele teadmistele ja neist tulenevale asjatundlikkusele. 'Teadmine on jõud!' Eelkõige huvitub ta loodusest, kuna mis väärib olemasolu, väärib ka teadmist
Õpetaja saab kokku valgustajaga, kes ütleb: ,,elu möödub lennates ja mõtte annavad ainult heateod". Aastaid hiljem saadab õpetaja kirja armastatule. Nende vahel on pinged. Neiu räägib surivoodil, et ta on terve elu armastanud õpetajat. Rousseau ütleb, et see pole loomulik. Loomulik on armastus ja armastada. 3. Postmodernism kirjanduses Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb (ladina keeles post) modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastissi; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu ideede lõtv seotus paranoilisus kindla teemaderingi eristamatus
annaabi.ee 
