Hiline rooma kesririik: 3. saj sügav kriis: tihedad verised riigipöörded, lakkamatud kodusõjad. Ründasid nii germaanlased kui pärsialased. Segadused lõpetas 284 võimule tulnud keiser Diocletanius. Ümberkorraldusi jätkas keiser Constantinus Suur. Tema lubas seadustada ristiusu, mis sai peagi kohustuslikuks. Rajas riigi uue pealinna, Konstatinopoli. Jätkus linnade pidev allakäik. Ühiskond ja eluolu: Avalikud mängud: hipodroomid, gladiaatorid. Linnapilt: foorum linna keskus, templid, akveduktid, amfiteatrid, hipodroomid, triumfikaared, äravoolukanal cloaca maxima. Kultuur: Plautus: kuulsaim rooma näitekirjanik Cicero: Kõnemees, filosoof Vergilius: Augustuse aja poeet Usk:
Riiklike moodustiste keskused Latiini ehk ladina keel Linn oli asetatud väga soodsalt 7 küngast : Kapitoolium, Palantinus, Kvirinaal, Aventinus, Viminalis, Esquilinus, Caelius. Viljakas Latiumi org Rooma seisuslik ühiskond Senaatoriseisus Ratsanikuseisus Lihtrahvas Orjad Orjus Rooma linna ehitised Foorum Kindlus Ostia sadam Rikastel uhked majad Vaestel üürimajad Termid Puhkeruumid, spordisaalid, raamatukogud Teatrid Hipodroomid Ostia sadam Termid Kapitoolium Foorum Tüüpiline tänavapilt Roomas Vaatemängud Gladiaatorite võitlused Hobukaarikute võidusõidud – Circus Maximus Teatrietendused Teater Circus Maximus Colosseum Colosseum Rooma 300 eKr Roman virtual tour http://vimeo.com/32038695 Tänan kuulamast!
ROOMLASTE ELAMUD JA ROOMA LINN · Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. · Aatrium- keskmes paiknev ristkülikukujuline ruum mida piirasid igast küljest magamistoad. · Aatriumi kohalt oli katus avatud. · Põranda keskel asetses bassein (Katuseavast sissesadava vihmavee tarvis) · Aatrium oli omalaadne pere- või elutuba. Varasemal ajal võõrustati seal ka külalisi, kuid hiljem rajati majade taha eraldi ruum. · Traditsiooniliste elamute kõrvale ilmusid odavad mitmekorruselised esmalt puust ja hiljem kivist üürimajad vaesemate inimeste, sealhulgas ka proletaaride majutamiseks. · Varasem juhuslikku laadi ehitustegevus asendus sihipärase väljaarendamise ja kaunistamisega. · Foorum- kogu impeeriumi sümboolne keskus. · Jumalate tempel Pantenon. · Linna ehtisid keisrite auks püstitatud obeliskid ja triumfikaared. (Platiumi künkale Keisrite ...
3. Rõivastus ja toit o Igapäevane rõivas tuunika o Pidulik pealisrõivas tooga o Toit leib, puder, kala, puu- ja juurvili; rikkamatel lihatoidud o Jook veega lahjendatud vein 4. Rooma linnapilt o Nelinurksed kivimajad aatriumiga o Forum Romanum Rooma foorum o Templid, panteon o Veejuhtmed akveduktid o Termid saunad, kultuurikeskused o Amfiteatrid, hipodroomid o Teatrid 5. Rooma kõnekunst ja kirjasõna o Suur Kreeka mõju ja eeskuju o Kõnekunst, kohtukõned, Cicero madal stiil seisukohtade põhjendamine keskmine stiil naudingu pakkumine kuulajale kõrge stiil kuulajate innustamiseks o Maecenas ( > metseen) kultuurisoosija o Vergiliuse "Aeneis" Rooma rahvuseepos o Ajalookirjutus: Caesar, Titus Livius 6. Rooma jumalad
* Roomast sai vabariigi lõpul ja keisririigi ajal Vahemere maade suurim linn ! Siia asus inimesi kogu impeeriumist, mistõttu keisririigi hiilgeajal ulatus Rooma elanike arv võib-olla isegi üle miljoni. * Üldise kõnekeelena käibis ladina keel. * Kuni keisririigi alguseni käis linnaehitus ilma kindla planeeringuta. Majad olid valdavalt puust või tellistest ning aeg-ajalt tuli ette laastavaid tulekahjusid, mis andis võimaluse uusi ja paremaid maju ehitada. * Ehitati välja hipodroomid, kerkisid amfiteatrid ja teatrid. * Rajati avalikke käimlaid. * Veejuhtmed varustasid linna joogiveega lähedasest järvest. * Avalikest saunadest - termidest - kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused, mis kümblusvõimalustele lisaks pakkusid ka massaazi ja erootilisi teenuseid. Kultuurihuviliste külaliste jaoks olid termides isegi raamatukogud ja lugemisruumid. Termides võisid käia ka vaesed. * Elanikkonna suurenedes tõusis tarvidus eluruumide järele. Juba
tapaks. Kui keiser kohal viibis, jäi lõplik otsus tema teha. 3. Milliseid ehitisi rajati või restaureeriti Rooma linnas keisririigi ajal? Keisririigi ajal hakati linna sihipäraselt välja ehitama. Foorum kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku välisilme. Selle naabrusse rajasid keiser Caesar, Augustus ja Traianus veel omanimelised väljakud keiserlikud foorumid. Ehitati välja hipodroomid, kerkisid amfiteatrid ja teatrid. Varasematele templitele lisati uued, teiste seas ka kõigi jumalate tempel Panteon. Keisrid lasid endale püstitada triumfikaari ja obeliske. Palatinuse künkale kerkisid aga keistrite paleed. Rajati avalikke käimlaid. Veejuhtmed varustasid linna joogiveega lähedasest järvest. Avalikest saunadest kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused. Hakati ka rajama korruselamuid. 4. Miks on Vana-Rooma tuntud ehituskunsti poolest?
Hiljem võeti üle kreeka komme tegeleda vaimse haridusega ehk kirjandus, keeled, ajalugu jne. Toit – vaesemad sõid leiba ja jahust tehtud putru, rikkad liha. Veini lahjendati veega. Elamuteks olid nelinurkse põhiplaaniga ja aatriumiga kivihooned. Rajati mitmeid ühiskondlikke hooneid - nt kõigi jumalate tempel Panteon, obeliskid ja triumfikaared, kanalisatsioon (cloaca maxima), veejuhtmed (akveduktid), avalikud saunad (termid), amfiteatrid ja hipodroomid. Roomlaste kalender ja kuude nimetused on tänapäevani säilinud ja numbrid samuti. Arhitektuur Oluliseks uuenduseks oli lubimördi kasutuselevõtt. Uued konstruktsioonid – kaar, võlv ja kuppel. Ehitusmaterjalidest olid tähtsaimad telliskivid ja betoon. Suurenes vajadus ehitada korralikke teid – osad neist on säilinud tänaseni! Uued konstruktsioonid võimaldasid ehitada sildu üle jõgede. Colosseum (Slaavlaste amfiteater)
küngas. Peajumala Jupiteri uhke tempel. Lihtrahvast Kapitooliumile ei lubatud. Roomlased ehitustehnikas nii kaugel, et hakkasid esimestena kasutama sideainena lubjamörti. Põletatud tellis. Ehitus odavnes ja hiiglaslikud hooned. Ristvõlv, kuppel. Igavene linn. Arhitektuuri parimad näidised Panteon ja Colosseum. (50 000 pealtvaatajat, 4 korrust, 80 sissepääsu, valmis 80 a. e.Kr.) Alles 500-600 aasta pärast jõuti Euroopas sellele tasemele. Akveduktid, amfiteatrid, hipodroomid, äri- ja kohtuhooned. Termid e. saunad. Varustatud põrandaaluse soojaõhuküttega. Seal riietusruumid, jahe, soe ja kuum vesi. Veini- ja söögipood, raamatukogu, muusikatoad. Spordisaalid, basseinid. Talvisel ajal veedeti seal terveid päevi. Miljonilinna varustamiseks vaja teid. Via Appia. Laualdaseltr tähistati usupühi., mida oli 180 päeva aastas. ,,Leiba ja tsirkust". Rooma teater ei saavutanud kunagi sellist taset nagu Kreekas.
äravoolukanal.. Sajandite jooksul arenes sellest maa-alune kanalisatsioonisüsteem. Sellele lisandusid akveduktid lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed ja avalikud saunad termid, mis olid avatud ka vaestele roomlastele. Peale mitmekülgsete kümblusvõimaluste pakkusid termid ka massaazi ning neis leidus isegi raamatukogusid ja lugemisruume kultuurihuvilistele külastajatele. Avalike ehtiste pilti täiendasid ka hipodroomid ja amfiteatrid, kus korraldati gladiaatorite võitlusi. Rooma suurim hipodroom oli Circus Maximus ja suurim amfiteater Colosseum. Roomas oli seisuslik ühiskond. Ühiskonna kõige kõrgemal astmel asus pärilik senatiaristokraatia. Valitud oli kuningas, kes valitses koos senatiga. Senatile kuulus seadusandlik võim. See koosnes sugukondade vanematest, peamiselt patriitsidest ja endistest magistraatidest. Senaatorid olid suurmaaomanikud, kelle amet oli eluaegne
Avalikud mängud Verised vaatemängud(gladiaatorite võitlused); amfiteatrid; tuntuim neist oli Colosseum Roomas; Hobukaarikute võidusõit hipodroomil(circus maximus); 5.Linnad ja ehituskunst Rooma linn Vahemere maade suurim linn; keisririigi hiilgeajal ulatus elanike arv ligi miljonini; elanike ühiskondlik ja varanduslik seisund oli väga erinev; ladina keel; majad olid valdaavalt puust või tellistest ning aeg-ajalt tuli ette laastavaid tulekahjusid; keiserlikud foorumid; ehitati välja hipodroomid; kerkisid amfiteatrid ja teatrid; pantenon; juba enne vabariigi algust hakati foorumi sillutamise käigus rajama kuivenduskanaleid, millest sajandite jooksul arenes välja suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem; avalikud käimlad; termid(ppuhkeautused,kümblusvõimalustele lisaks pakuti ka massazi ja erootilisi teenuseid;termides olid ka raamatukogud ja lugemisruumid; termides võisid käia ka vaesed) Korruselamud; Pompei Mattus vulkaanilise tuha alla; alles 18
ega lubanud saavutatud edu edasi arendada. Peagi pidid nad ka loovutama enamuse Itaaliast. Ida-Rooma keisrite lootus läänepoolseid vahemere maid oma võimule allutada oli luhtunud. Rooma saavutused: Rooma linna teke Rooma linna teket aastal 753 eKr hakkasid roomlased oma ajaarvamise alguseks pidama. Ehituskunsti areng (akveduktid, kuplid, termid, teed, kanalisatsioon jne) - Postiliiklus ja verstapostid Hipodroomid ja gladiaatorite võitlused Usund: Vana-Rooma jumalad ja nende austamine. Kodune usund (laarid, penaalid). Isikud: Caesar - ta tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks, pärast Pompeiuse surma. Vabariigi lõpu ajal. Inimesed polnud ainuvalitsejaga rahul ja aastal 44 eKr tapsid senaatoritest vandenõulased senati istungi ajal Caesari. Augustus Octavianus (30 ekr 14 pKr) Ta jagas riigi Antoniusega ära. Ta valitses Rooma riigi läänepoolsemate osade üle. Peagi puhkes nende vahel kodusõda
liiga kõrged majad ei müü. See päev, kui see valmis saab siis peab olema nii, et ma ise tahaks sinna elama minna," kinnitab Manitski (Alas 2009). Hipodroomi ära kolimist põhjendab Manitski ka hobuste praeguse ruumikitsikusega ja halbade tingimustega: ,,Tänapäeval on igal pool maailmas hobusespordis niisugune arusaam, et hobune vajab rohelist looduslikku ala, kus väljas käia. Hobuste heaolu ja treeningutingimused lihtsalt nõuavad praegusest erinevat, uut keskkonda. Kõik hipodroomid, mis rajati 50 või 100 aastat tagasi mõnes kesklinnas, on linna arengule ette jäänud ja mujale viidud," väidab ta (Tooming 2008). Talki väitel on Maniski avalikul arutelul öelnud, et põhjus juht- ja sihtotstarbe muutmiseks on vaid soov ehituskrundid edasi müüa (Talk 2011). 2.2. Mittetulundusühingud Triin Talk, kes tegutseb Telliskivi Seltsis ja töötab Tallinna Kultuuriväärtuste Ametis, väidab et Tallinna maa on valdavalt erakätes ja ilmselt kõikide sotsiaalmaa omanike
Linnas olid elamud ehitatud kiiresti ja suhteliselt lohakalt. Foorum, kui linna ja impeeriumi sümbol omandas piduliku ilme. Lisandusid uued templid. Sajandite jooksul arenen kanalisatsioonisüsteem. Sellele lisandusid akveduktid- lähedastest järvedest linna varustavad veejuhtmed ning avalikud saunad Termid. Termid pakkusid pesemisvõimalusi, erootilisi teenuseid, raamatukogusid, lugemisruume. Roomat kujutasid ka amfiteatrid, kus peeti gladiaatorite võitlusi ning hipodroomid, kus peeti võidiajamisi. Avalikud mängud Kreeklased ei pidanud suurt lugu spordist. Seevastu armastasid nad võidusõite hipodroomil ning gladiaatorite võitlusi amfiteatris. Rahvas nõudis leiba ja vaatemänge ning seda ka keisrid püüdsid pakkuda. Kaariku juhid olid orjad. Circus Maximus. Mõõgavõitlejate-gladiaatorite võitluse võtsid roomlased üle etruskidelt. Colesseum. Gladiaatorid olid niisammuti enamuses orjad.
pere- või elutuba, varasemal ajal võõrustati ka külalisi, piirasid magamistoad. Roomas elanike arvu tõttu palju lohakalt tehtud elamuid jms., keisrite ajal see muutus. Foorum - linna ja imp. keskus, pidulik. Panteon - kõigi jumalate tempel. Keisrite palee. Suur äravoolukanal -> arenes kanalisatsiooni süsteemiks. Akveduktid - varustasid linna veega. Termid - avalikud saunad, ka vaestele; massaaz, erootilised teenused, raamatukogud. Amfiteatrid, hipodroomid. Sport ebaoluline; vaatemängud! - võidusõidud, võitlused. Keisri aukohus korraldada. Suurim hipodroom Circus Maximus. Võidusõit u 4 km. Ohtlikud tagasipöörded tulba juures. Kaarikujuhid, gladiaatorid - orjad. Gladiaatorite traditsioon pärit etruskidelt. Suurim amfiteater Colosseum. Nii metsloomadega kui ka omavahel, samuti suuremate rühmade vahelised võitlused, ka merelahingud <- harva. 5. Kirjasõna ja kultuur Varasest kultuurist pole teada peaagu midagi. Tõeline kirj. al 3
Sambad täitsid dekoratiivset ülesannet, levinud olid ka poolsambad ja pilastrid. Ehituskunstis oli ka ülioluline sirgete sillutatud teede võrk. (Via Appia on kasutusel tänini.) Rooma meelelahutus Rooma linnas olid termid avalikud saunad, mis olid avatud kõigile. Termid pakkusid ka massazi ja erootilisi teenuseid ja neis leidus isegi raamatukogu. Rahva lõbustamiseks olid aga olulisemad amfiteatrid, kus korraldati gladiaatorite võitlusi, ning hipodroomid. Roomlased ei pidanud spordist lugu nagu kreeklased. Vabariigi ajal korraldasid avalikke mänge rikkad ühiskonnategelased, hiljem muutus see keisri aukohuseks. Rooma hipodroomidest tähtsaim oli Circus Maximus, kus korraldati kaarikute võiduajamisi. Gladiaatorid võitlesid elu ja surma peale (üksteise või loomadega) Colosseumis, rooma suurimas amfiteatris. Võidusõitjad ja gladiaatorid oli enamasti orjad, kelle hulgast aga tõusis esile mitmeid tuntud ja kuulsaid meistreid. RISTIUSK
Circus Maximus Roomas. 4 võistkonda. Võistlejad olid orjad, kes üritasid ühiskonnas kõrgemat seisust saavutada. Peatükk 24 Rooma linn Linnas elas nii rikkaid kui vaeseid ja etniliselt oli see samuti kirev sisse rännanud oli inimesi kogu impeeriumist. Kõnekeeleks oli ladina keel. Keisririigi ajal töötati välja kindel linna planeering. Foorum sümboolne piduliku ilmega keskus. Selle naabrusse rajasid keisrid omanimelised väljakud keiserlikud foorumid. Hipodroomid, teatrid, amfiteatrid, triumfikaared (lubjamört!), obeliskid, kõigi jumalate tempel Panteon, paleed. Rajati kuivenduskanaleid, millest arenes välja kanalisatsioon. Käidi avalikes saunades, kus olid ka raamatukogu ja lugemisruumid. Hakati ehitama korruselamuid (tellised+lubjamört+betoon), kus puudus siiski kanalisatsioon. Majad olid ehitatud kiirustades lohakad ja ebaturvalised. Hakati rajama veejuhtmeid akvedukte, mis varustasid linnu joogiveega. Küttesüsteemid. Ületati
Circus Maximus Roomas. 4 võistkonda. Võistlejad olid orjad, kes üritasid ühiskonnas kõrgemat seisust saavutada. Peatükk 24 Rooma linn Linnas elas nii rikkaid kui vaeseid ja etniliselt oli see samuti kirev sisse rännanud oli inimesi kogu impeeriumist. Kõnekeeleks oli ladina keel. Keisririigi ajal töötati välja kindel linna planeering. Foorum sümboolne piduliku ilmega keskus. Selle naabrusse rajasid keisrid omanimelised väljakud keiserlikud foorumid. Hipodroomid, teatrid, amfiteatrid, triumfikaared (lubjamört!), obeliskid, kõigi jumalate tempel Panteon, paleed. Rajati kuivenduskanaleid, millest arenes välja kanalisatsioon. Käidi avalikes saunades, kus olid ka raamatukogu ja lugemisruumid. Hakati ehitama korruselamuid (tellised+lubjamört+betoon), kus puudus siiski kanalisatsioon. Majad olid ehitatud kiirustades lohakad ja ebaturvalised. Hakati rajama veejuhtmeid akvedukte, mis varustasid linnu joogiveega. Küttesüsteemid. Ületati
impeeriumist, mistõttu keisririigi hiilgeajal ulatus Rooma elanike arv vb isegi üle miljoni. Linnaelanike ühiskondlik ja varanduslik seisund oli väga erinev, seal elasid senaatoriperekonnad, ratsaniku seisuse liikmed, poodnikud, käsitöölisi ja ka arvukalt proletaarlasi, kelle elamiseks oli riik regulaarselt vilja jagas. Keeleks oli Ladina keel. Majad olid valdavalt puust või tellistest. Foorum, kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku välisilme. Ehitati välja hipodroomid, kerkisid amfiteatrid ja teatrid. Ehitati kõikide jumalate tempel Panteon. Rajati kuivanduskanaleid, millest sajandite jooksul arenas välja suur maaalune kanalisatsioonisüsteem , mis juhtis reoveed Tiberisse. Veejuhtmed varustasid linna joogiveega lähedasest järvest. Avalikest saunadest- termidest- kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused, mis kümblusvõimalustele lisaks pakkusid ka massaazi ja erootilisi teenuseid.Seal olid ka rmtk ja lugemissaal
majutamiseks. Eriti palju esines neid Rooma sadamas Ostias. Foorum oli linna ja kogu impeeriumi keskus. Varasematele templitele lisandusid uued, ka kõigi jumalte tempel Panteon. Keisrite auks püstiati obeliskid ja triumfikaared, Palatiumi künkale kerkis Keisrite palee. Kujunes välja maa-alune kanalisatsioonisüsteem. Lisandusid akveduktid linna varustavad veejuhtmed ja termid. Rooma avalike ehitiste pilti täiendasid amfiteatrid ja hipodroomid. Usund Kodune usund (laarid, penaalid) Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Nii eluta kui ka elus loodus oli nende meelest hingestatud ja sisaldas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen. Majade kaitsevaimudest tähtsamad olid laarid nemad kehastasid esivanemate hingi. Neile kuulus majas oma nurk, kuhu tähtpäevade puhul annetusi tehti. Lisaks oli igal perel geenius maokujuline vaim, kaitses abielu ja edendas soojätkamist. Penaalid olid kodukolde jumalad
impeeriumist, mistõttu keisririigi hiilgeajal ulatus Rooma elanike arv vb isegi üle miljoni. Linnaelanike ühiskondlik ja varanduslik seisund oli väga erinev, seal elasid senaatoriperekonnad, ratsaniku seisuse liikmed, poodnikud, käsitöölisi ja ka arvukalt proletaarlasi, kelle elamiseks oli riik regulaarselt vilja jagas. Keeleks oli Ladina keel. Majad olid valdavalt puust või tellistest. Foorum, kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku välisilme. Ehitati välja hipodroomid, kerkisid amfiteatrid ja teatrid. Ehitati kõikide jumalate tempel Panteon. Rajati kuivanduskanaleid, millest sajandite jooksul arenas välja suur maaalune kanalisatsioonisüsteem , mis juhtis reoveed Tiberisse. Veejuhtmed varustasid linna joogiveega lähedasest järvest. Avalikest saunadest- termidest- kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused, mis kümblusvõimalustele lisaks pakkusid ka massaazi ja erootilisi teenuseid.Seal olid ka rmtk ja lugemissaal
Juba kuningate ajal oli foorumi sillutamise käigus rajatud suur äravoolukanal cloaca maxima. Seellest arenes maa-alune kanalisatsioonisüsteem. Sellele lisandusid akveduktid lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed ja avalikud saunad termid. Kogu seda avalike ehitiste pilti täiustasid veel amfiteatrid, kus korraldati gladiaatorite vöitlusi, ja hipodroomid. Avalikud mängud Rooma hipodroomidest tuntuim on Circus Maximus. Rakendid jagunesid nelja vöistkonda, iagaüks erinevat värvi. Kaarikujuhtu oli ori. Vöidusöit oli umbes 4 km, st 7 ringi. Möögavöitlejate gladiaatorite vötluse traditsioon vöeti üle etruskidelt. Vöitlus leidis aset ringikujulisel platsil, mis ole piiratud pealtvaatahatega. Suurim amfiteater on Colosseum. Kaotaja saatuse otsustas pealtvaataja vöi keiser. Möned
· Linnas elas ka enamus suurmaaomanikke. · Soodustati linnade teket ka vallutatud aladel. b. Rooma linn: · Vahemeremaade suurim linn, kus elanikke üle 1. miljoni. · Elanikke igast seisusest ja lisaks itaallastele ka sisserännanuid provintsidest. c. Rooma sihipärane väljaehitamine keisririigi ajal: · Foorum omandas piduliku välisilme. · Kerkisid ühiskondlikud hooned amfiteatrid, hipodroomid ja teatrid. · Uued templid, s.h. Panteon kõigi jumalate tempel. · Palatinuse künkale keisrite paleed. · Keisritele triumfikaared ja obeliskid (triumf võiduka väejuhi pidulik sissesõit linna). · Suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem (ld.k. cloaca maxima) ja veejuhtmed. · Termid avalikud saunad, kus sai tegeleda kultuuriga (raamatukogud). · Lihtrahvas elas mugavusteta mitmekordsetes üürimajades. d
Kuni keisririigi alguseni käis linnaehitus ilma kindla planeeringuta. Majad olid valdavalt puust või tellistest ning aeg-ajalt tuli ette laastavaid tulekahjusid, mis andis võimaluse uusi ja paremaid maju ehitada. Keisririigi ajal hakati linna sihipäraselt välja ehitama. Foorum kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku välisilme. Selle naabrusesse rajasid keisrid Caesar, Augustus ja Traianus veel omanimelised väljakud keiserlikud foorumid. Ehitati välja hipodroomid, kerkisid amfiteatrid ja teatrid. Varasematele templitele lisati uued, teiste seas ka kõigi jumalate tempel Panteon. Keisrid lasid endale püstitada triumfikaari ja obeliske. Palatinuse künkale kerkisid aga keisrite paleed (Kõiv 2006: 160). Suurejoonelist ehitustegevust arendati Julius Caesari ajal. Ta alustas uue foorumi ehitamist Venus Genetrixi templiga, ehitas uue amfiteatri, Basilica Julia ja laiendas suurt tsirkust (Circus Maximus) (Vaga 1999: 111).
Sellele lisandusid akveduktid lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed ja avalikud saunad termid. Viimased olid avatud ka vaestele roomlastele. Peale mitmekülgsete kümblusvõimaluste pakkusid termid ka massaazi ja erootilisi teenuseid ning neis leidus isegi raamatukogusid ja lugemisruume kultuurihuvilistele külastajatele. Kogu seda Rooma avalike ehitiste pilti täiendasid amfiteatrid, kus korraldati gladiaatorite võitlusi, ja hipodroomid. Avalikud mängud Roomlased armastasid närvikõdi tekitavaid vaatemänge hoburakendite võidusõite hipodroomil ja veriseid võitlusi amfiteatris. Vabariigi ajal korraldasid neid rikkad ja tuntud ühiskonna- ning riigitegelased peamiselt kultusepidustustel. Varases keisririigis hakati mänge korraldama tihedamalt ja sellest sai nüüd esmajoones keisri aukohus. Rooma hipodroomidest oli tähtsaim keisrilossi kõrval paiknev Circus Maximus (,,suur ring").
sillaks kahe maailma vahel, sest see asus põhja- ja lõunapoolse mere ühenduskohal. See oli ainus kristlaskonna linn, mis vääris suurlinna nime, ning mille elanikkond oma vallutamatute müüride vahel suutis luua algupärase kultuuri. Konstantinoopolis oli uhkeid paleesid ja kõrgeid kirikuid ning selle linna kuulsus oli jõudnud isegi Hiinasse, kus seda samastati riigiga. Linna sadam oli üks suurimaid maailmas ja linnas oli suurejoonelised mälestusmärgid, triumfisambad ja hipodroomid. Veel oli konstatinoopolis arvukalt saunu ja avalikke purskkaeve. Kõige selle jaoks toodi ehitusmaterjali Kreekast ja Väike-Aasiast. (Palamets 1991:25-28, Bréhier 2009:57-59) Hagia Sophia peakirik Konstantinoopol paistis silma kirikute ja kloostrite rohkuse poolest, aga kõige suurejoonelisem neist oli Hagia Sophia ehk Jumala Püha Tarkuse peakirik. 532. a. puhkes Konstantinoopolis suur
Nagu gladiaatorid, nii olid kaarikujuhidki enamasti orjad. Ehituskunst Kuni keisririigi alguseni käis linnaehitus ilma kindla planeeringuta. Majad olid enamasti puust ning aeg-ajalt tuli ette laastavaid tulekahjusid. Keisririigi ajal hakati linna sihipäraselt välja ehitama. Foorum kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku välisilme. Ehitati välja hipodroomid, kerkisid amfiteatrid ja teatrid. Varasematele templitele lisati uued, teiste seas ka kõigi jumalate tempel Paneteon. Püstitati triumfikaari ja obeliske. Keisririigi ajal levisid kivist teed, sillad ja ka monumentaalsed veejuhtmed, mida kutsuti akveduktiks. Parima ettekujutuse keisririigiaegse Itaalia väikelinna arhitektuurist annavad Pompei varemed Lõuna- Itaalias. Linn paiknes tegutseva vulkaani Vesuuvi jalamil ja mattus pärast purset 79. aastal tuha alla
Hilisemalt rajati sammasääristusega aed. Elanikkonna kasv tingis ka kohati lohaka elamuehituse: odavad mitmekorruselised üürimajad proletariaatide majutamiseks. Linna keskus Foorum sai piduliku ilme, ehitati Panteon kõikide jumalate tempel, keisrite auks püstitati obeliske ja triumfikaari. Vara oli ka rajatud suur äravoolukanal cloaca maxima, millele lisandusid akvedukrid veejuhtmed ning avalikud saunad termid. Nende kõrval olid ka amfitetrid ja hipodroomid. Spordist erinevalt peeti vaatemängudest lugu: hoburakendite võidusõidud ja gladiaatorite võitlused oli ülimalt populaarsed. Tähtsaim hipodroom Circus Maximus asus keisrilossi kõrval. Võistlesid eri värvustes võiskonnad: pikalt sirgelt tuli teha ohtlik tagaspööre, tavaliselt 7 sirget ( 4 km ). Nii gladiaatorid kui kaarikujuhid olid orjad, kes võidu korral hulga raha võisid teenida. Mõõgavõitlust gladiaatorite vahel, või ka metsloomaga, peeti ringi/ovaalikujulisel areenil,
Verised vaatemängud(gladiaatorite võitlused); amfiteatrid; tuntuim neist oli Colosseum Roomas; Hobukaarikute võidusõit hipodroomil(circus maximus); 5.Linnad ja ehituskunst Rooma linn Vahemere maade suurim linn; keisririigi hiilgeajal ulatus elanike arv ligi miljonini; elanike ühiskondlik ja varanduslik seisund oli väga erinev; ladina keel; majad olid valdaavalt puust või tellistest ning aeg-ajalt tuli ette laastavaid tulekahjusid; keiserlikud foorumid; ehitati välja hipodroomid; kerkisid amfiteatrid ja teatrid; pantenon; juba enne vabariigi algust hakati foorumi sillutamise käigus rajama kuivenduskanaleid, millest sajandite jooksul arenes välja suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem; avalikud käimlad; termid(ppuhkeautused,kümblusvõimalustele lisaks pakuti ka massazi ja erootilisi teenuseid;termides olid ka raamatukogud ja lugemisruumid; termides võisid käia ka vaesed) Korruselamud; Pompei Mattus vulkaanilise tuha alla; alles 18
Foorum kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku välisilme. Selle naabrusesse rajasid Caesar, Augustus ja Traianus veel omanimelised väljakud – keiserlikud foorumid. Varasematele templitele lisandusid uued, muuhulgas ka kõigi jumalate tempel – Panteon. Linna kaunistasid keisrite auks püstitatud obeliskid ja triumfikaared. Linna ühe silmapaistvama ehitisena kerkis Palatinuse künkal keisrite palee. Kogu seda piltit äiendasid teatrid, hipodroomid ja amfiteatrid gladiaatorite võitluste korraldamiseks. Avalikud mängud Erinevalt kreeklastest ei pidanud roomlased eriti lugu spordist. Seevastu armastasid nad põnevust ja närvikõdi tekitavaid vaatemänge. Need omakorda jagunesid hoburakendite võidusõitudeks hipodroomil ja veristeks vaatemängudeks amfiteatris. Vabariigi ajal korraldasid neid rikkad ja tuntud ühiskonna- ning riigitegelased peamiselt religioossetel tähtpäevadel
Rooma linnad ja kunst 18.12.09 1.Linnade areng a)Linnade tähtsus: Linnadesse koondus majandus-, poliitika ja kultuurielu. Linnas elas ka enamus suurmaaomanikke. Soodustati linnade teket ka vallutatud aladel. b)Rooma linn: Vahemeremaade suurim linn, kus elanikke üle 1. miljoni. Elanikke igast seisusest ja lisaks itaallastele ka sisserännanuid provintsidest. C)Rooma sihipärane väljaehitamine keisririigi ajal: Foorum omandas piduliku välisilme. Kerkisid ühiskondlikud hooned amfiteatrid, hipodroomid ja teatrid. Uued templid, s.h. Panteon kõigi jumalate tempel. Palatinuse künkale keisrite paleed. Keisritele triumfikaared ja obeliskid (triumf võiduka väejuhi pidulik sissesõit linna). Suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem (ld.k. cloaca maxima) ja veejuhtmed. Termid avalikud saunad, kus sai tegeleda kultuuriga (raamatukogud). Lihtrahvas elas mugavusteta mitmekordsetes üürimajades. Aatriumelamu jõukate roomlaste elamutüüp: Ühekorruseline 4-nurkne kivist elamu.
Rooma linnad ja kunst 18.12.09 1.Linnade areng a)Linnade tähtsus: Linnadesse koondus majandus-, poliitika ja kultuurielu. Linnas elas ka enamus suurmaaomanikke. Soodustati linnade teket ka vallutatud aladel. b)Rooma linn: Vahemeremaade suurim linn, kus elanikke üle 1. miljoni. Elanikke igast seisusest ja lisaks itaallastele ka sisserännanuid provintsidest. C)Rooma sihipärane väljaehitamine keisririigi ajal: Foorum omandas piduliku välisilme. Kerkisid ühiskondlikud hooned amfiteatrid, hipodroomid ja teatrid. Uued templid, s.h. Panteon kõigi jumalate tempel. Palatinuse künkale keisrite paleed. Keisritele triumfikaared ja obeliskid (triumf võiduka väejuhi pidulik sissesõit linna). Suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem (ld.k. cloaca maxima) ja veejuhtmed. Termid avalikud saunad, kus sai tegeleda kultuuriga (raamatukogud). Lihtrahvas elas mugavusteta mitmekordsetes üürimajades. d)Aatriumelamu jõukate roomlaste elamutüüp: Ühekorruseline 4-nurkne kivist elamu.
Rooma linnad ja kunst 18.12.09 1.Linnade areng a)Linnade tähtsus: Linnadesse koondus majandus-, poliitika ja kultuurielu. Linnas elas ka enamus suurmaaomanikke. Soodustati linnade teket ka vallutatud aladel. b)Rooma linn: Vahemeremaade suurim linn, kus elanikke üle 1. miljoni. Elanikke igast seisusest ja lisaks itaallastele ka sisserännanuid provintsidest. C)Rooma sihipärane väljaehitamine keisririigi ajal: Foorum omandas piduliku välisilme. Kerkisid ühiskondlikud hooned – amfiteatrid, hipodroomid ja teatrid. Uued templid, s.h. Panteon – kõigi jumalate tempel. Palatinuse künkale keisrite paleed. Keisritele triumfikaared ja obeliskid (triumf – võiduka väejuhi pidulik sissesõit linna). Suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem (ld.k. cloaca maxima) ja veejuhtmed. Termid – avalikud saunad, kus sai tegeleda kultuuriga (raamatukogud). Lihtrahvas elas mugavusteta mitmekordsetes üürimajades. d)Aatriumelamu – jõukate roomlaste elamutüüp: Ühekorruseline 4-nurkne kivist elamu.
peegeldab ehituste vormi ja harmoneerub nendega. Kõik aiad polnud nelinurksed, esines ka ringikujulisi (Padova botaanikaaed), ovaalseid, kaheksanurkseid jt, aga see oli üsna haruldane. Ovaal muutus aga 16. saj. teisel poolel väga populaarseks: seda kasutati muru, küngaste, kalatiikide, purskkaevude ja peenarde kujunduses. Geomeetria pärines antiikkirjandusest, eriti Vitruviuse teostest. Antiigist on pärit ka amfiteatrid, hipodroomid jms (Pliniuse Villa Tusci) (Hellström 1997). Renessansiaed oli ümbritsetud (kõrge) müüriga, mis oli alati taimedega kaetud (ronitaimed, võrestikule kinnitatud pügatud puud). Müüri võis asendada teinekord kõrge hekk (~2 m), vahel lisaks ka kraav. Aeda poolitas tihti peatelg, mis oli kujundatud varikäiguna või pergolana. See võis viia ka aiast välja, olles palistatud puudereaga. Sellega ristuvad teljed - varikäigud või hekkidest ääristatud
annaabi.ee 
