ümberarvutatuna maksma sama palju · Seadus kehtib ainult siis, kui on tegemist täieliku konkurentsi turgudega ja täieliku vabakaubandusega Näiteks Kui dollari/naela vahetuskurss on $1,50 naela kohta, siis sviiter, mis maksab New Yorgis $45 peaks Londonis maksma £30. Ostujõu pariteedi teooria · Ostujõu pariteedi teooria (PPP) Kahe riigi vaheline vahetuskurss võrdub riikide hinnatasemete suhtega PPP teooria võrdleb keskmist hinnataset riikide vahel Absoluutne ja suhteline ostujõu pariteet · Absoluutne PPP ja suhteline PPP Absoluutne PPP · Absoluutse PPP kohaselt võrdub vahetuskurss suhteliste hinnatasemetega Suhteline PPP · Suhtelise PPP kohaselt protsentuaalne muutus kahe riigi vahelises vahetuskursis
kriteeriumid. Sellepärast otsustatakse kriteeriumide täitmine ja vahetuskurss just sellises järjekorras. Millised on tingimused euro kasutuselevõtmiseks? Euro kasutuselevõtmiseks peab Eesti vastama Euroopa Liidu Maastrichti lepingus määratud tingimustele. Nende tingimuste eesmärgiks on tagada tasakaalustatud majandusareng rahaliidus. Maastrichti kriteeriumid hindavad riigi rahanduse jätkusuutlikkust, hinnatasemete ühtlustumist ja vahetuskursi stabiilsust: Riigi rahandus. Aastane valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% sisemajanduse koguproduktist. Riigi valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% sisemajanduse koguproduktist. Suurema võlakoormusega riikidel on samuti võimalus euro kasutuselevõtuks, kui nad tõestavad, et võlakoormus pidevalt väheneb. Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema ERM2s ja hoidma oma valuuta vahetuskursi euro suhtes stabiilsena.
liikmesriigid osalema eelnevalt vähemalt kaks aastat vahetuskursimehhanismis ja viima oma majandusnäitajad vastavusse Maastrichti kriteeriumitega. Kriteeriumid, mis on Eesti poolt täidetud, on seesugused : valitsussektori eelarve on püsinud tasakaalulähedane , Eesti ühines vahetuskursimehhanismiga võttes kohustuse hoida krooni kurss fikseerituna. Krooni kurss on seega olnud tolle perioodi jooksul stabiilne. Kuid probleeme võib tekkida kiire majamduskasvu ja hinnatasemete ühtlustumise tingimustes võib mureks osutuda vaid hinnastabiilsuse kriteeriumi täitmine. Väikse riigivõla ja hea eelarvepositsiooni põhjal on Euroopa Komisjon avaldanud arvamust, et Eestil ei tohiks olla probleeme intressimäära kriteeriumi täitmisega. Kui riik jätkab samas suunas liikumist on euro kasutusele võtt täiesti sobilik. Euro kasutuselevõtt meie kodumaal toob kindlasti kaasa palju segadust. Vanematel inimestel tulevad ehk meelde
Kui nõudlus on elastne, toob hinna tõus kaasa kogutulu vähenemise; kui nõudlus on mitteelastne, siis on hinna tõusu tulemuseks kogutulu kasv ja lõpuks, ühikuelastse nõudluse korral,jääb kogutulu samaks. 6 II Pakkumine Pakkumise (tähistatakse tähega S, ing k supply) all mõeldakse hüviste kogust, mida firmad on nõus erinevate hinnatasemete korral tootma ja müüma. Nii nagu ka nõudluse puhul, seotakse ka pakkumise korral hüvise hinnaga. Kuid vastupidiselt nõudlusele, on pakutav kogus seda suurem, mida kõrgem on hind.Sellise seose põhjustab kahanevuse seadus. Selle seaduse kohaselt on iga järgneva toodanguühiku tootmine eelmisest kallim (kuna iga järgnev ressursiühik annab vähem toodangut, on vaja rohkem ressursse hõivata, mis tähendab ka suuremaid kulusid). Seetõttu soovivad firmad igast järgmisest toodetud
tegurid: · ostjate arvu muutumine muutus võib olla põhjustatud elanike arvu kasvust või turupiiride avardumisest; · muutused tarbija sissetulekus ja ostuvõimes sõltuvalt konkreetsest tootest võib sissetulekute muutus nõudlust tõsta või langetada; · muutused maitse-eelistustes teatud toodete suhtes see võib toimuda tervishoiuprogrammide, tavade muutuse, individuaalsete soovide muutuste mõjul; · ootuste muutumine tulevaste hinnatasemete suhtes tarbijad kas ruttavad ostma või ootavad, et hind muutuks soovitud suunas; · muutused teiste kaupade hindades võivad suurendada või vähendada nõudlust antud kauba suhtes sõltuvalt sellest kas tegemist on asenduskaubaga või täiendkaubaga. Asenduskaubad on samu tarbeid rahuldavad (sama funktsiooniga) hüvised. Näiteks limonaad ja mahl, õun ja pirn. Asenduskaupadest ühe kauba hinna tõus kutsub esile
St = -- P*t Suhe inflatsioonimäära ja valuutakursi vahel on: % St = % Pt - % P*t See tähendab, et valuutakursi protsentuaalne muutus võrdub inflatsiooni erinevustega riikide vahel. On kaks PPP versiooni: absoluutne ja suhteline. Absoluutse versiooni kohaselt, mingite homogeensete eri riikides valmistatud kaupade hindade võrdlemise asemel kasutatakse hinnatasemete võrdlust. Hinnatase koduriigis väljendatakse: L = S· L* kus, L ja L* - agregeeritud hinnatase vastavalt kodu- ja välisriigis; S - spot-kurss. Valuutakursi alusel määratud hinnatasemed peavab olema võrdsed olenemata riigist. Teisi sõnu, koduvaluutal peab olema sama ostujõud kui välisvaluutal. Näiteks, kui USA-s on mingi konkreetse kauba keskmine kaalutud hind $3000, samal ajal on samasuguse
tarbija kogukulukõvera (e tootja/müüja kogutulukõvera TR konstrueerime teljestikus, kus vertikaalteljel mõõdetakse kogutulu TR ja horisontaalteljel nisu koguseid q1; kogukulu/kogutulu näitajad on vastavalt nisul TRnisu=3200; 3000; 2400; 1400; 800; (TR=p×q) 2. rukki nõudluskõver ja tootja kogutulukõver konstrueeritakse analoogiliselt nisu vastavate kõveratega; kogukulu/kogutulu näitajad on rukkil TRrukis=3200; 3600; 4000; 6000; 9000; 4. selle asemel et välja arvutada erinevate hinnatasemete juures nõudluse hinnaelastsuskoefitsiendid, võib kasutada elastsuse hindamiseks lihtsat põhimõtet, kui hinna alanedes tootja/müüja kogutulud TR suurenevad, on tegemist elastse nõudlusega kaubaga (rukis), kui aga hinna alanedes tootja/müüja kogutulud TR vähenevad, on tegemist mitteelastse nõudlusega kaubaga (nisu), 30. sissetuleku kasvades ostetakse rohkem võid (luksuskaup, nõudluse sissetulekuelastsuskoefitsient
3) nõudlussokid tulevad erasektori investeerimis- ja tarbimisotsuste muutustest, mille aluseks on omakorda muutused tulevikuootustes. 4. Tulukonvergents, konvergentsi toimumise eeltingimused Konvergents üldiselt riikide arengutasemete ühtlustumine majanduste avanemise ja integreerumise tulemusel. Tulukonvergents ehk erinevate riikide reaalse keskmise tulutaseme (SKP inimese kohta) võrdsustamine. Lisaks tulukonvergents eristatakse veel nominaalset konvergentsi ehk erinevate maade hinnatasemete võrdsustamist ning institutsionaalset konvergentsi ehk erinevate riikide seadusandluse harmoniseerimist. Toimumise eeltingimused: Selle lihtsam käsitlus väidab, et aja jooksul kõigi riikide tulutasemed võrdsustuvad. Sellise oletuse aluseks on loogika, et kuna vaestes riikides on vähem kapitali, siis on kapitali piirtootlikkus seal kõrgem ja majanduskasv seega kiirem. Maailma riikide praktika paraku ei kinnita üleüldise absoluutse konvergentsi toimumist
seisukohast koguhüvede maksimeerimist viisil, mis arvestatakse lisaks toodetave kaupade ja teensute mahule ka looduskeskkonna kvaliteedi sälimist ajas Moderniseerimise probleemid: · konfliktide ja pingete kasv · riikide arengutasemete ebaühtlustamine ning vaesuse kontsentreerumine · ökoloogilised probleemid Majandusarengu mõõtmine · majandustlikud indikaatorid(riigi rahvaarv, hinnataseme muutused, riikidevahelised hinnatasemete erinevused, varimajandus, vaba aja väärtus, lõpptoodangu struktuur, negatiivsed välismõjud, klimaatilised tingimused.) · sotsiaalkultuurilised ja demograafilised indikaatorid(sõltuvalt eesmärgist võivad mõõta majandustliku mahajäämuse põhjuseid või tagajärgi)->enamkasutav indeks on inimarengu indeks. · poliitilised indikaatorid(isiklik julgeolek, õiguse seaduse kaitsele, sõnavabadus, poliitline osalemine, võrdsemad võimalused
teised tegurid: Ø ostjate arvu muutumine – muutus võib olla põhjustatud elanike arvu kasvust või turupiiride avardumisest; Ø muutused tarbija sissetulekus ja ostuvõimes – sõltuvalt konkreetsest tootest võib sissetulekute muutus nõudlust tõsta või langetada; Ø muutused maitse-eelistustes teatud toodete suhtes – see võib toimuda tervishoiuprogrammide, tavade muutuse, individuaalsete soovide muutuste mõjul; Ø ootuste muutumine tulevaste hinnatasemete suhtes – tarbijad kas ruttavad ostma või ootavad, et hind muutuks soovitud suunas; Ø muutused teiste kaupade hindades – võivad suurendada või vähendada nõudlust antud kauba suhtes sõltuvalt sellest kas tegemist on asenduskaubaga või täiendkaubaga. Asenduskaubad on samu tarbeid rahuldavad (sama funktsiooniga) hüvised. Näiteks limonaad ja mahl, õun ja pirn. Täiendkaubad on kaubad, mis täiendavad teineteist ja mida tarbitakse koos näiteks auto ja kütus.
meie kulueelise.
Majandussüsteem on vaid üks osa globaalsest ökosüsteemist.Majandussüsteemil läbilaskevõimel on biofüüsikalised piirid.Globaalse ökosüsteemi määramatus on suur ja seda on raske kui mitte võimatu vähendada.Teatud protsessid looduses on pöördumatud. 3. Majandusarengu mõõtmine: Majanduslikud indikaatorid-rahvamajanduse koguprodukt ja sisemajanduse koguprodukt (riigi rahvaarv,hinnataseme muutused, riikidevahelised hinnatasemete erinevused,varimajandus,vaba aja väärtus,lõpp toodangu struktuur,negatiivsed välismõjud,klimaatilised tingimused). Sotsiaalkultuurilised ja demograafilised indikaatorid-sotsiaalsed indikaatorid võivad,sõltuvalt eesmärgist,mõõta majandusliku mahajäämuse põhjuseid/tagajärgi.Arengu hindamiseks sobivad rohkem tulemusi mõõtvad indikaatorid.Enamkasutatav indeks on inimarenguindeks.
Järgnevalt vaatamegi sellist mudelit, kus ka hinnatase võib muutuda. SKP tase määratakse käesolevas mudelis ära kogunõudluse ja kogupakkumise tasakaalupunktis. Seega tuleb meil ära määratleda, mis on kogunõudlus ja mis on kogupakkumine ning mis tegurid neid mõjutavad. Alustame kogunõudlusest. Kogunõudlus (aggregate demand, AD) näitab, kui palju erinevate hinnatasemete juures kodumaised tarbijad, firmad, valitsus ja välisostjad soovivad kaupu ja teenuseid osta. Kogunõudlusel on neli komponenti: Ø tarbimine Ø investeeringud Ø valitsuse kulutused Ø netoeksport AD näitab sisuliselt nõudlust kogutoodangu (SKP) järele erinevate hinnatasemete korral. Nii nagu mikroökonoomikas käsitletud nõudluskõverad, nii on ka AD kõver
37. Ühe hinna seadus- Ühe hinna seadus ütleb, et konkureerivate turgude korral, mis on vabad transpordikuludest ja seaduslikest kaubandusbarjääridest(tollidest), peab erinevates riikides toodetud ühesugusel kaubal olema hind kogu maailmas samasugune. 38. Ostujõu pariteedi teooria Ostujõu pariteet teooria tuleneb ühe hinna seadusest ja tähendab seda, et valuutakurss võrdsustab erinevate valuutade ostujõu, elimineerib erinevate riikide hinnatasemete erinevuse(hinnataseme erinevus tuleneb nt. tollides, transpordist, konkurentsist). 39. Ostujõu pariteedi teooria puudused Kolm erinevat: ujuvate valuutakursside süsteem (keskpank ei sekku valuutaväärtuste kujunemisse,reservidega kaetus pole oluline); fikseeritud VKS (rahasüst, milles keskpank on sidunud koduse raha väärtuse mõne teise valuuta väärtusega v väärismetalli kogusega; reservidega kaetus 50%); reguleeritult ujuv kurss
hinnad ületavad nende fundamentaalselt põhjendatud väärtuse. Mulliteooria väidab, et turud kalduvad tasakaaluseisundist kas ühele või teisele poole ja finantsturud ise mõjutavad sündmusi, mida oodatakse. 50. Tallinna väärtpaberibörsi iseloomustus 51. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid 52. Ostujõu pariteedi teooria Ostujõu pariteet teooria tuleneb ühe hinna seadusest ja tähendab seda, et valuutakurss võrdsustab erinevate valuutade ostujõu, elimineerib erinevate riikide hinnatasemete erinevuse(hinnataseme erinevus tuleneb nt. tollides, transpordist, konkurentsist). 53. Hetketehingute mõiste Hetketehing on tehing, mille ost-müük toimub tarnimisega teisel tööpäeval. 54. Forwardtehingu olemus Valuuta forward on valuutavahetustehing. Selle tehingu puhul ostetakse/müüakse kindel kogus üht valuutat teise vastu kindlaksmääratud kursiga kokkulepitud päeval tulevikus. 55. Valuutaoptsioon Valuutaoptsioon on kahe osapoole vaheline kokkulepe, mis annab optsiooni omanikule
teenuste kogusumma rahalises väljenduses. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) ja sisemajanduse koguprodukt (SKP), puudused: Riigi rahvaarv RKP absoluutsed väärtused ei anna objektiivset pilti majanduslikust olukorrast, kuna eri riikide rehvaarv, territoorium, ressursipotensiaal ja sellest tulenevalt kogu majanduslik võimsus on väga erinevad. (kasut 1 el. kohta) Hinnataseme muutused hinnatase ei püsi konstantsena. Riikidevahelised hinnatasemete erinevused rahandusnäitajad konventeeritakse ühtsesse valuutasse, kasutatakse ametlikke vahetuskursse, mis peegeldavad rahvusvaheliselt kaubeldavate kaupade suhtelisi hindu, kuid ei kajasta mittekaubeldavate kaupade ja teenuste hindade erinevusi Varimajandus ametlikul statistikal põhinev RKP ei näita varimajanduse osa inimeste heaolus. Hinnangute kohaselt ulatub varimajanduse osakaal SKP-s arengumaades 30-
valuuta vahetuskursile) Tehingu toimumise aeg (hetkekurss kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral, mis lõpetatakse 2 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest; tähtajaline kurss lepitakse vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajal tulevikus) 67. Ostujõu pariteedi teooria Ostujõu pariteet teooria tuleneb ühe hinna seadusest ja tähendab seda, et valuutakurss võrdsustab erinevate valuutade ostujõu, elimineerib erinevate riikide hinnatasemete erinevuse(hinnataseme erinevus tuleneb nt. tollides, transpordist, konkurentsist). 68. Peate oskama arvutada hinnanoteeringust mahunoteeringusse ja vastupidi. 69. Hetketehingute mõiste. Hetketehing on tehing, mille ost-müük toimub tarnimisega teisel tööpäeval. 70. Forwardtehingu olemus. Forwardtehing on tehing, mille puhul kasutatakse lepingut, mille järgi kindlustatakse endale tulevikus vajaminev summa välisvaluutat kursiga,
valuuta vahetuskursile) Tehingu toimumise aeg (hetkekurss kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral, mis lõpetatakse 2 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest; tähtajaline kurss lepitakse vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajal tulevikus) 67. Ostujõu pariteedi teooria Ostujõu pariteet teooria tuleneb ühe hinna seadusest ja tähendab seda, et valuutakurss võrdsustab erinevate valuutade ostujõu, elimineerib erinevate riikide hinnatasemete erinevuse(hinnataseme erinevus tuleneb nt. tollides, transpordist, konkurentsist). 68. Peate oskama arvutada hinnanoteeringust mahunoteeringusse ja vastupidi. 69. Hetketehingute mõiste. Hetketehing on tehing, mille ost-müük toimub tarnimisega teisel tööpäeval. 70. Forwardtehingu olemus. Forwardtehing on tehing, mille puhul kasutatakse lepingut, mille järgi kindlustatakse endale tulevikus vajaminev summa välisvaluutat kursiga,
kogusumma rahalises väljenduses. RAHVAMAJANDUSE KOGUPRODUKT (RKP) JA SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT (SKP), PUUDUSED: Riigi rahvaarv RKP absoluutsed väärtused ei anna objektiivset pilti majanduslikust olukorrast, kuna eri riikide rehvaarv, territoorium, ressursipotensiaal ja sellest tulenevalt kogu majanduslik võimsus on väga erinevad. (kasut 1 el. kohta) Hinnataseme muutused hinnatase ei püsi konstantsena. Riikidevahelised hinnatasemete erinevused rahandusnäitajad konventeeritakse ühtsesse valuutasse, kasutatakse ametlikke vahetuskursse, mis peegeldavad rahvusvaheliselt kaubeldavate kaupade suhtelisi hindu, kuid ei kajasta mittekaubeldavate kaupade ja teenuste hindade erinevusi. Varimajandus ametlikul statistikal põhinev RKP ei näita varimajanduse osa inimeste heaolus. Hinnangute kohaselt ulatub varimajanduse osakaal SKP-s arengumaades 30-50%-ni, tööstusriikides on see ligikaudu 2-5%.
b. eratarbimiskulutuste ja erainvesteeringute summa c. valitsussektori kulutused, erainvesteeringud, eratarbimine ja puhaseksport d. palgatulud, renditulud, intressitulud ja ärikasumid SKP suurim komponent kulutuste alusel on eratarbimine (C). Kuna Eesti ja Läti kuuluvad mõlemad eurotsooni, siis nominaalne valuuta vahetuskurss ei muutu. SKP arvestuse puhul ostujõu pariteedi alusel (PPS) on eesmärgiks a. tuua välja riikide tehnoloogilise arengu kiirus b. elimineerida riikide hinnatasemete erinevus SKP mahu arvestamisel c. tuua välja tehnoloogia mõju SKP kasvu d. näidata valuutakursi muutuste mõju SKP arvestusel Solow majanduskasvu teoorias on kesksel kohal kapitali ja tööjõu suhtarv (kapitalivarustatus töötaja kohta). Lisanduvat tarbimist, mis toimub peale kasutatava tulu suurenemist, nimetatakse piirtarbimiskalduvuseks (MPC). Intressi käsitletakse pangalaenude puhul kui tasu krediidivahendite kasutamise eest. Majandusarengu peamiseks tegururiks on a
Tehingu toimumise aeg (hetkekurss kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral, mis lõpetatakse 2 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest; tähtajaline kurss lepitakse vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajal tulevikus). 37. Ostujõu pariteedi teooria Ostujõu pariteet teooria tuleneb ühe hinna seadusest ja tähendab seda, et valuutakurss võrdsustab erinevate valuutade ostujõu, elimineerib erinevate riikide hinnatasemete erinevuse (hinnataseme erinevus tuleneb nt. tollides, transpordist, konkurentsist). Riigi valuutakurss muutub koos hinnataseme suhtelise muutusega, st kui ühes riigis hinnad tõusevad, siis toob see kaasa selle riigi valuuta väärtuse nõrgenemise ja vastupidi. 38. Hetketehingute mõiste. Tehing, mille ost-müük toimub tarnimisega teisel tööpäeval. 40. Valuutaoptsiooni ja forwardtehingu olemus.
· heaolumajandus (inglise k. welfare economy) majandussüsteem, mida juhitakse veendumuses turu puudulikkusse ja milles püütakse maksimeerida ühiskonnaliikmete sotsiaalset heaolu · hinna diskrimineerimine situatsioon, kus mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku eest · hinnaarbitraaz hinnatasemete ühtlustumise protsess majanduse avanemisel ning integreerumisel maailma kaubaturgudega · hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda · homo economicus majanduslikult ratsionaalselt mõtlev ja käituv mudelinimene, kes tegutseb mingite väga rangelt formuleeritud reeglite piires · hõivatu vt töötaja I
heaolule, väliskaubandusbilansile. Hinnad sõltuvad nõudmisest ja pakkumisest. Hinnad muutuvad nihete tõttu nõudmises ja pakkumises. Hindade kõikumise ulatus sõltub nõudmise ja pakkumise muutumise ulatusest ja n ja p elastsusest. Elastsus on nii n kui p muutussuhetes hinnamuutusega. Nõudluse muutust põhjustavad ostjate arvu muutumine, muutused tarbijate sissetulekutes ja ostuvõimes, muutus maitseeelistustes, muutused teiste kaupade hindades, tarbijate ootuste muutumine tulevaste hinnatasemete suhtes. Pakkumise muutused võivas olla tingitud järgmistest teguritest; keskmisest erinevad tk tingimused, muutused tmt tehnoloogias, ressursside hinnamuutused teiste kaupade hinnamuutus, institutsiooniliste piirangute tühistamine. Et pt toodangu nõudlus on ebaelastne puudub stiimul kogutoodangu suurendamiseks. Pikemas ajalises perspektiivis jõuavad tootjate turumajandusmahtude muutuste tagajärjed läbi hinnasüsteemi tootjani tagasi. Pm saaduste puhul viib iga
tarbimise rahulolust heaolumajandus (inglise k. welfare economy) – majandussüsteem, mida juhitakse veendumuses turu puudulikkusse ja milles püütakse maksimeerida ühiskonnaliikmete sotsiaalset heaolu hinna diskrimineerimine – situatsioon, kus mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku eest hinnaarbitraaž – hinnatasemete ühtlustumise protsess majanduse avanemisel ning integreerumisel maailma kaubaturgudega hinnavõtja – on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda homo economicus – majanduslikult ratsionaalselt mõtlev ja käituv mudelinimene, kes tegutseb mingite väga rangelt formuleeritud reeglite piires hõivatu – vt töötaja I imikusurm — kuni üheaastase elusalt sündinud lapse surm.
teised demokraatiad, tõelised inimeste eest seisjad, pole tegelikult rahval võimu. Tavaliselt kommunistlikud maad, tavaliselt palju pööratud pilk industrialiseerimisele, kuid näiteks Hiinas hoopis on põllumajandus selle kommunismi tähtis osa. 32. Konvergents Riikide arengutasemete ühtlustumine majanduste avanemise ja integreerumise tulemusel. Mitu erinevat liiki – reaalne konvergents on see kui erinevate riikide reaalne keskmine tulutase võrdsustub; nominaalne konvergents on hinnatasemete võrdsustumine erinevates maades; institutsionaalne konvergents on seadusandluste ühtlustumine. Konvergents on erinevate protsesside liikumine ühes suunas või millegi kokkulangemine, tähendab ka lähenemist, põimumist ja koondumist. Majanduses mõeldakse selle all hüpoteesi, et riikides kus sisemajandusekogutoodang ühe inimese kohta on madalam ehk riik on vaesem, siis need majandused kasvavad kiiremini, seega peaksid kõik majandused ühel hetkel koonduma samale tasemele
51. Hinnaindeksi definitsioon. Arvutusvalem. Baasiaasta mõiste ja tegurite väärtused baasiaastal Hinnaindeks näitab ühe kuluartikli muutust kahe ajahetke vahel. On oluline maksumusteabe kasutamiseks prognoosimisel. Baasaasta (base year) on andmekogumi arvestusaasta, mille andmeid võrreldakse teiste aastatega. Baasaastat käsitletakse seejuures (vabalt) valitud aastana, mille suhtes saab välja tuua muutused erinevate aastate hinnaindeksite või hinnatasemete arvutusel Tavalisel on baasihetkel antud väärtus 100, millega seotakse juurdekasv vi vähenemine tulevikus. Kuna baas on 100, siis indeksi väärtus üle 100 annab näitaja juurdekasvu protsendi vaadeldava hetkeni. ( NÜÜDISVÄÄRTUS - BAASAASTA_ VÄÄRTUS ) *100 Arvutus: + 100 BAASAASTA_ VÄÄRTUS 52. Kuidas üle minna jooksva aastaindeksi väärtusest vaadeldava hetke väärtusele
35 11. INFLATSIOON 11.1 INFLATSIOONI OLEMUS Inflatsioon on üldise hinnataseme märgatav ja püsiv tõus (tõusma ei pea kõik hinnad vaid keskmine hinnatase). Üldise hinnataseme saamiseks võetakse antud riigis teatud kaupade ja teenuste keskmised hinnad, mille summeerimisel saadakse ostukorv. Seejuures arvestatakse iga kauba osakaal kogutarbimises ning niiviisi saadakse erinevate perioodide (kuude, aastate) hinnatasemete võrdlemiseks vajalikud lähteandmed. Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teise perioodi hinnatasemega. Sõltuvalt inflatsioonimäära suurusest võib inflatsioon olla: 1. mõõdukas kuni 10% aastas. Seda peetakse isegi normaalseks, sest see soodustab majanduslikku aktiivsust (rahasummade omanikud investeerivad selle); 2. galopeeriv kiire tempoga inflatsioon; 3
sest nõudluskõver väljendab üksnes kauba hinna ja nõutava koguse vahelist seost. Kui näiteks suurenevad inimeste sissetulekud, siis inimesed soovivad leiba, mis maksab endiselt 8 krooni (vt joonis 4), osta kahe ühiku asemel kolm ühikut, sest nõudluskõver nihkus väljapoole. 2.3. Pakkumine Pakkumise (tähistatakse tähega S, ing k supply) all mõeldakse hüviste kogust, mida firmad on nõus erinevate hinnatasemete korral tootma ja müüma. Nii nagu ka nõudluse puhul, seotakse ka pakkumise korral hüvise kogus hinnaga. Kuid vastupidiselt nõudlusele, on pakutav kogus seda suurem, mida kõrgem on hind. Sellise seose põhjustab kahanevuse seadus. Selle seaduse kohaselt on iga järgneva toodanguühiku tootmine eelmisest kallim (kuna iga järgnev ressursiühik annab vähem toodangut, ona vaja rohkem ressursse hõivata, mis tähendab ka suuremaid kulusid)
annaabi.ee 
