● teaduslik meeetod nõuab probleemide uurimist lähtuvalt reaalse maailma tegelikkusest, mitte aga isiklikest kogemustest või arvamustest. positivistliku analüüsi põhiküsimuseks on kauidas majandus toimub. üldiselt on tegemist faktiga. positivistlik analüüs ei sisalda hinnangulisi arutelusid, vaid pöörab tähelepanu protsessidele, mille eesmärgiks on analüüsida majanduses eksisteerivate nähtuste omavahelisi seoseid. positivistlik analõõs põhineb faktilisel materjalil. Nt: kõrged intressimäärad vähendavad laenamist.
Teksti sisu- eesmärk?, Kelle vaatepunkti esindab?, Mis on jäänud kirjutamata?, Milliseid väiteid ei põhjendata?, Milliseid keelelisi mõjutamisvõtteid kasutatakse? 16. Keelelise mõjutamise vahendid (tööleht, ÕPIK) Kasutatakse eelarvamustel põhinevaid üldistusi: mehed on paremad kokad, eestalsed on töökad, poliitikuid ei saa usaldada Viidatakse suuremale grupile: enamik eestlasi hindab..., kellegile ei meeldi, kui.... Kasutatakse hinnangulisi omadussõnu: erakordne, eriline, uskumatu Toetutakse autoriteedile: Ka Lennart Meri ütles..., Juba Aristoteles märkis... Kasutatakse sõnu, millel on pos. või neg. lisatähendus: saavutas kolmanda koha- pidi leppima kolmanda kohaga, ettevaatlik-arg Esindatakse teadja või asjatundjana: kunstiteadlasena võin kinnitada, et.... Kasutatakse suhtumissõnu: kindlasti, tõenäoliselt, õnneks, vaevalt 17. UUDISE KALLUTATUSE TUNNUSED
Kelle vaatepunkti esindab? Mis on jäänud kirjutamata? Milliseid väiteid ei põhjendatud? Milliseid keelelisi mõjutamisvõtteid kasutatakse? 17. Keelelise mõjutamise vahendid · Kasutatakse eelarvamustel põhinevaid üldistusi: mehed on paremad kokad, eestalsed on töökad, poliitikuid ei saa usaldada · Viidatakse suuremale grupile: enamik eestlasi hindab..., kellegile ei meeldi, kui.... · Kasutatakse hinnangulisi omadussõnu: erakordne, eriline, uskumatu · Toetutakse autoriteedile: Ka Lennart Meri ütles..., Juba Aristoteles märkis... · Kasutatakse sõnu, millel on pos. või neg. lisatähendus: saavutas kolmanda koha- pidi leppima kolmanda kohaga, ettevaatlik-arg · Esindatakse teadja või asjatundjana: kunstiteadlasena võin kinnitada, et.... · Kasutatakse suhtumissõnu: kindlasti, tõenäoliselt, õnneks, vaevalt 18
Mehed 0,00406 0,01492 2,73621 0,05625 Naised 0,0457 0,005074 1,325594 0,1125 9. Mõningane erinevus ilmnes ka erinevate sugupoolte toitumisharjumuste mõjus keskkonnale, kus meestel oli ökoloogilise jalajälje näitaja 19% kõrgem naiste omast (joonis 2). Küsitluse arvulisi tulemusi vaadeldes ei selgu niisuguse erinevuse põhjus. Hinnangulisi vastuseid (erisuguste toiduainete kasutamise sagedus jms) vaadeldes selgus ootuspäraselt, et lihal ja kalal on meeste toiduratsioonis suurem osakaal, seevastu naised joovad meestest enam kohvi. Mehed tunnistasid, et keskmiselt 16% toidust jääb söömata ja visatakse ära, samal ajal kui naistel jääb küsitluse andmetel järele 6% toidust. Ilmselt kujundas see meie uuringus ka ökoloogilise jalajälje suuruse. 10
1.4 Majandusteadus Teaduslik meetod nõuab probleemide uurimist lähtuvalt reaalse maailma tegelikkusest, mitte aga isiklikust kogemusest või arvamusest. Majandusteaduse uurimisobjektiks on inimeste majanduskäitumise aspektid ning nimetatud aspektide uurimiseks kasutatakse positivistlikku ja normatiivset analüüsi. Positivistliku analüüsi põhiküsimusteks on, kuidas majandus toimib. See analüüs ei sialda hinnangulisi arutelusid, vaid pöörab tähelepanu protsessidele, mille eesmärgiks on analüüsida majandusnähtuste omavahelisi seoseid. Positivistlik analüüs põhineb faktilisel materjalil. Normatiivne analüüs on hinnanguline arutlus selle üle, mis majanduses toimib hästi või mis toimib halvasti. Selle analüüsi põhiküsimuseks on, kuidas majandus peaks toimima. Lahendades mingit majanduslikku probleemi, uuritakse sisuliselt majanduslikke muutujaid,
töötamiseks koostatud töökavas. Hindamine (evaluation, assessment, appraisal) protsess, mille käigus antakse hinnang tegevusele ja/või selle tulemustele. Hindamise käigus toimub hinnatava väärtuse määratlemine. Hindamise eesmärk on saada tagasisidet protsesside toimimise kohta ja hinnata väärtust nii, et see oleks abiks otsuse langetamisel. Hindamise alusena kasutatakse kriteeriume (näiteks mõjusus, tõhusus, ökonoomsus, õiglus, asjakohasus jm), mille põhjal langetatakse hinnangulisi otsuseid. Hindamine on seotud informatsiooni kogumise ja analüüsiga ning peaks tuginema võimalikult palju tõendusmaterjalil. Hindamine võib olla sise- või välishindamine. Intergatsioon (lõiming) - erinevate ainevaldkondade nägemine ühise terviku osana, vastastikune toetamine põhieesmärkide saavutamiseks. Integreeritakse teadmisi, oskusi ja väärtushinnanguid, leitakse seoseid nende vahel ja kasutatakse neid uutes olukordades.
2. Seotakse tegelased või sündmused lugejatele olulise sümboolika, rituaalide või atribuutidega. Kolmas tavaline võte on hinnangute andmine tsitaadi saatelausega, valides sinna sõnu, mis ütlevad midagi kõneleja kohta. 1. Kasutatakse verbe, mis panevad rääkija kõnelemisviisi ebameeldivasse valgusse. 2. Antakse verbi abil lisainfot, mis ütleb, et kõneleja on midagi halvasti teinud. Sobivad ainult kindlasse konteksti. 3. Lisatakse saatelausesse omapoolseid hinnangulisi sõnu. 4. Peidetakse allikaid, et tõsta allika autoriteeti. Grammatika Ka grammatikaga saab manipuleerida. Selleks on kolm põhilist võtterühma. Kõige tavalisem on sündmuses oluliste suhete või isikute varjamine või nende hierarhia muutmine grammatika abil. 1. Isikuline tegumood rõhutab tegutsemise subjekti, umbisikuline objekti. Umbisikuline tegumood jätab mulje, et sündmused toimuvad meist sõltumatult, põhjuse-tagajärje suhted jäävad segaseks
4. Mis on argumentatsiooni lähtekohad ja argumenteerimisvõtted? 5. Leksikaalsed valikud otsese mõjutamisvõttena. Tooge näiteid. 6. Mida tähendab varjatud mõjutamine? Tooge näiteid. 7. Mis määravad teksti autori ja lugeja suhtlusolukorra? 8. Kuidas saab teksti autor lugejat mõjutada? 9. Adressaadi relevantsuse põhimõtte kaks võimalikku rakendamisviisi 10. Mille järgi teksti koostaja fakte valib? 11. Kirjeldage hinnangulisi omadussõnu, mis tekitavad semantilist müra. 12. Mida tähendavad tembeldavad üldistused? Tooge näiteid. 13. Milles seisneb saatja usaldusväärsuse põhimõte suhtlusanalüüsis? 14. Millega püüab teksti autor veenda lugejat oma usaldusväärsuses? Kirjeldage lähemalt viit võimalust. 5 6
Suurem osa rahvastikust on koondunud Niiluse jõe orgu. Mõnevõrra suurem on rahvastiku tihedus ka riigi lõunaosas. Põhjaosa kõrbetes on see väga väike. 52% rahvast on mustanahalised, 39% on araablased, 6% bejad, 2% välismaalased ja 1% muud rahvused. Inimarengu indeks on väga väike. Majandus Energiamajandus Sudaani territooriumil paikneb võrdlemisi suured nafta ja maagaasi varud. Need asuvad peamiselt riigi lääne- ja keskosas. 2004. aasta jaanuari seisuga oli Sudaanil hinnangulisi naftavarusid 631,5 miljonit barrelit ja gaasivarusid 99,11 miljardit kuupmeetrit. Naftatoodang oli 2004. aasta keskel 350 000 barrelit päevas. Nafta on ka riigi üks peamisi ekspordiartikleid. Sudaani elektrimjaamade koguvõimsus on umbes 730 MW poole sellest moodustavad hürda- ja poole soojuselektrijaamad. Võimsaim elektrijaam on 280 mevavatine Sinisel Niilusel asuv Roseirese hürdoelektrijaam. Roseirese tammi juurest suundub piki jõge pealinna poole Sinise
mõõdetav, on väga oluline kontrollida konstrukti tähenduslikkust ja kehtivust valiidsuse kaudu. Vaatamata sellele, et kontseptuaalselt on piisavalt põhjendatud minakonseptsiooni ja enesehinnangu eitamine, ei ole seda praktilise mõõtmise käigus sugugi nii lihtne teha. Brinthaupti ja Erwini (1992) sõnul tuleneb see asjaolust, et minakonseptsiooni uurimiseks kasutatakse enesekohaseid küsimustikke, mis tavaliselt sisaldavad nii kirjeldavaid kui ka hinnangulisi väiteid. Sellest tulenevalt on enesehinnangut keerukas eraldada erapooletust kirjeldusest bibg uurijad kasutavad sageli neid mõisteid sünonüümidena vaheldumisi. Probleemi sügavamaks analüüsimiseks on kasutatud enesekohaste küsimustike alternatiivina nn avatud küsimusi, võimaldades seeläbi uurida minakonseptsiooni seisukohalt olulisi aspekte, mis ei pruugi põhineda enesehinnangul. Greenwald on aga jõudnud oma kolleegidega (1988) järeldusele, et
lisaväringu. • Mõned verbid panevad rääkija kõnelemisviisi ebameeldivasse valgusse: torises, vihjas, kokuta, halises jne. • Mõned verbid annavad lisainfot, mis ütleb, et kõneleja on midagi halvasti teinud: võttis omaks, tunnistas, süüdistas jne. Osa sobivad kindlasse konteksti. • Mõned verbid on igapäevaseks kasutamiseks liiga formaalsed: teatas, esines avaldusega. • Samuti ei tohi autor uudises lisada saatelausesse omapoolseid hinnangulisi sõnu – irooniliselt, üleolevalt jne. Sellised hinnangud peavad välja tulema kõneleja jutust. Kui nad ei tule välja, siis on võimalik näidata kõneleja tegevust, mis hinnangut kannav – lõverdas huuli, sülitas, kuid mitte kasutada seda saatelause verbina. Uudises on näha selge seos selle vahel, kes räägib ja millist rääkimise verbi kasutatakse. Usaldusväärsete allikate ja reporterite sümpaatsete tegelaste puhul kasutatakse neutraalseid
isotoobid ja ka toorium. CANDU 6 võib tuumakütusena kasutada tooriumi (Th),mida on maakoores 3 korda enam kui uraani. Uraan on tohutu energiasisaldusega element. Pelgalt 1gr uraanis sisalduv energia on võrdne 24000kWh ja 1 tonn uraani vastab energia sisalduselt 3,6 milj. tonnile kivisöele. Kivisüsi on omakorda üle nelja korra energiarikkam kui põlevkivi. Maailmas tõestatud uraani varudest arvatakse jätkuvat 80 aastaks, kuid hinnangulisi ressursse arvesse võttes, võiks jätkuda maapõue uraanivarudest ligi 270 aastaks. Lisaks on jaapanlased teinud edukaid katseid uraani kätte saada mereveest, kus selle sisaldus on 0,003 ppm (parts per million), mis muudab uraani ressursi piisavaks tuhandeteks aastateks. Tõsi selle hind tõuseb küll pea kolm korda, kuid arvesse võttes kütuse osa tuumaenergia hinnas on see väike. Samas USA ja Venemaa vahel 2010.a. sõlmitud START kokkuleppe kohaselt väheneb maailma tuumaarsenal 650
• Uurimisväide ei ole tulenev algandmetest • Sea ja käo ühte patta panemine (võrreldamatute võrdlemine) 1-2 UURIMISKÜSIMUST Uurimistasand: • Isik • Tiim • Projekt • Üksus/osakond • Ettevõte • Tööstusharu • Riik • Maailmajagu Metoodika: ratsionaalsusnõuded: „kontrollitavus, korratavus, mõisteline selgus ja vastuolude puudumine“ „Kõik teadused, eriti ühiskonnateadused, peaksid hoidma andmast praktilisi hinnanguid, see tähendab, esitamast hinnangulisi väiteid oma ainese kohta“ Induktsioon - empiirilistest tõenditest seaduspärasuste tuletamine. Esimene luik on valge Teine luik on valge … Tuhandendas luik on valge Järeldus: Kõik luiged on valged Induktsiooni piirangud – oht jõuda valede järeldusteni ja teatavate leidude kättesaamatus. Deduktsioon – eeldustest loogilise järelduse tuletamine. Eeldus: Audi on auto Eeldus: Kõikidel autodel on mootor Järeldus: Audil on mootor Ei anna/loo uusi teadmisi
Nooti iseloomustavad sagedus ja kestus. Helikõrguse fonoloogia puudutab oktavi osadeks jaotamise mooduseid. Lääne diatooniline helirida on tänu massikommunikatsioonivahendeile imbunud väga paljudesse kultuuridesse. Helistiku tunnuseks on kindel helirida. Kõige tähtsam noot helireas on toonika. Meloodia teadvustamine kuulaja seisukohalt tähendab harmoonia ja rütmistruktuuride avastamist. Meloodia kujutab endast muusika kõige diferentseeritumat tasandit, mis puudutab vahetult meie hinnangulisi ja kriitilisi võimeid. Meloodia on kõige pindmisem muusika aspect ja iseloomustab enamiku kuulajate jaoks muusikat kõige otsesemalt. Generatiivne grammatika Formaalne süntaksvõi grammatika on suletud süsteem, mille ainus eesmärk on genereerida niisuguste järgnevuste hulka, mis on kokkuleppeliselt "grammatiline". Loe vihikust. erinevused : Kõne ja muusika vahelised erine- vused helide kasutamisel on üpris ilmsed.
Millises ulatuses kasutavad pereliikmed oma koostöös ja vastastikuses tegevuses omavahelist arveteklaarimist ja piiranguid? Kas pereliikmed toovad esile tagasisidet ja reageerivad sellele soodsalt, või ei soodusta nad üldiselt tagasisidet ja probleemi lähemat uurimist? Kuidas pereliikmed suhtlemisel osalevad ja vastaspoolt kuulavad? Kas pereliikmed püüdlevad kokkukuuluvuse poole üksteise suhtes? Mil määral pereliikmed kasutavad õigustamatuid nõudeid ja hinnangulisi väiteid omavahelises koostegevuses? Kas pereliikmed käituvad üksteise suhtes solvaval moel mõningail puhkudel? Kui sageli kasutatakse diskvalifitseerivaid asjaolusid? 18. 2. Kuidas edastatakse tundmuslikke (afektiivseid) teateid perekonnas ja perekonna allsüsteemide raames? Mis tüüpi on emotsioonid, mida perekonna alasüsteemi raames esitatakse? Kas edastatakse ainult negatiivseid, ainult positiivseid või mõlemat tüüpi emotsioone? 18. 3
Millises ulatuses kasutavad pereliikmed oma koostöös ja vastastikuses tegevuses omavahelist arveteklaarimist ja piiranguid? Kas pereliikmed toovad esile tagasisidet ja reageerivad sellele soodsalt, või ei soodusta nad üldiselt tagasisidet ja probleemi lähemat uurimist? Kuidas pereliikmed suhtlemisel osalevad ja vastaspoolt kuulavad? Kas pereliikmed püüdlevad kokkukuuluvuse poole üksteise suhtes? Mil määral pereliikmed kasutavad õigustamatuid nõudeid ja hinnangulisi väiteid omavahelises koostegevuses? Kas pereliikmed käituvad üksteise suhtes solvaval moel mõningail puhkudel? Kui sageli kasutatakse diskvalifitseerivaid asjaolusid? 18. 2. Kuidas edastatakse tundmuslikke (afektiivseid) teateid perekonnas ja perekonna allsüsteemide raames? Mis tüüpi on emotsioonid, mida perekonna alasüsteemi raames esitatakse? Kas edastatakse ainult negatiivseid, ainult positiivseid või mõlemat tüüpi emotsioone? 18. 3
• keele sõltuvus muutuvast ühiskonnast põhjustab keele pidevat muganemist kommunikatiivsete vajadustega; see peegeldub ka sõnavaras • sõnavara on pidevas ajalises muutumises • sõnavaras on regionaalselt eristuvaid kihte • sõnavara rikastub teistest keeltest laenamise teel • sõnavaras peegeldub ka sotsiaalne staatus: keelekasutaja amet, haridus, hobid, vanus jm. sotsiaalsed suhted Eesti keele sõnavara maht • sõnavara suuruse kohta saab esitada vaid hinnangulisi andmeid • sõnavara ulatuse kindlaksmääramisel on oluline küsimus, kas tuleks arvesse võtta kõiki tuletisi, sõnavorme ja erialasõnu • mõistetel eesti keel ja sõna võib olla erinev sisu • kui palju on eesti keeles sõnu?? • aktiivne ja passiivne sõnavara; põhisõnavara Sõnavara sagedus • Kui arvestada põhisõnavara funktsionaalset jagunemist, siis on võimalik rääkida sünsemantilistest (teemaseoseta) ja autosemantilistest (teemasidusatest) sõnadest
riiklikud garantiid ja valitsusasutuste poolt pakutavad tasuta konsultatsioonid) ning tavapärastel tingimustel valitsussektoriga sõlmitud majandustehinguid [11]. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud [11]. 7.1.4 Lühiajalised eraldised Hinnangulised lühiajalised kohustised on sellised, milliste tekkimine on kindel, kuid nende suurust ega tekkimise aega ei saa täpselt määrata. Hinnangulisi lühiajalisi kohustisi kajastatakse bilansis lühiajaliste eraldiste kirjel [20 : 148]. Raamatupidamise sise-eeskirjades tuleb ära määrata järgmised sätted: · eraldiste hindamise kriteeriumid; · eraldiste hindamise kord; · eraldiste moodustamiseks koostatav algdokumentatsioon; · kontode kasutamine pearaamatus; · aruannetes kajastamise kord [1 : 170]. 7.2 Pikaajalised finantskohustused
• Konkreetne inimene juhtlõigus tuleb lugejale identifitseerida. Siin on oluline jälgida kolme põhimõtet: 1. Identifitseerimisel tuleb mõelda, millises rollis on inimene just antud uudises. Identifitseerida rolli kaudu. 2. Kui uudise väärtus on ainult selles, et prominent midagi tegi, siis identifitseeritakse inimene oma kõige tuntava rolli kaudu. Identifitseerimisel tuleb tavaliselt vältida hinnangulisi tõiendeid. Eriti vältida negatiivseid hinnanguid ja vältida hinnanguid loos, mille keskmes on konflikt. • Teine võimalik võte on edasilükatud identifitseerimine. Sel juhul on isiku või organisatsiooni nimi juhtlõigus, kuid identifitseerimine teises lõigus, mõnikord ka hiljem. Arvamused ja allikad juhtlõigus Juhtlõik peab esitama ainult kontrollitud fakte. Vahel tuleb sellest kõrvale kalduda ja esitada ka arvamusi
inimeis objektiivselt, kuid oleme tegelikult nendele lisanud oma hinnangu ja tõlgenduse. Käitumine on midagi, mida saab pildistada või salvestada, midagi mida me näeme ja kuuleme ja millele me ei ole veel andnud oma tõlgendust. Käitumine ei ole see, mida me teistest inimestest või olukordadest arvame. Käitumise hinnanguvabaks kirjeldamiseks: kirjeldage täpselt, mitte ebamääraste sõnadega; vältige sildistamist (nt. kobakäpp, saamatu, laiskvorst, hoolimatu) vältige hinnangulisi sõnu (nt. sa hilined, sa virised, sa ei viitsi ) vältige absolutiseerimist (nt. mitte kunagi, alati, kogu aeg, pidevalt) hoiduge oletustest motiivide iseloomu kohta (nt. sa ei suuda vait olla, sa ei viitsi mitte kunagi, sa ei hooli minust) 1.5 Probleemide määratlemine Suheldes sõprade/tuttavate, vanemate või patsiendiga tunnete iga tema ütlemise või teo puhul, kas see on teile vastuvõetav (sallitav) või mitte(sallitav). Kui te ei kiida teise inimese käitumist heaks
Arenguteooriad Lektüür Gordon Willard Allporti individuaalse dispositsiooni õpetus Allport on psühholoogias tuntud kõige visama ja põhjalikuma isikuomaduste uurijana. Koos Odbertiga leidsid nad Websteri sõnastiku 1925. Aasta väljandest 18 000 inimest kirjeldavat sõna, millest ligemale neljandik iseloomustab nende hinnangul isiksust.Osa leitud sõnu kirjeldasid iseloomujooni, teised psüühilisi seisundeid, kolmandad kujutasid endast inimese hinnangulisi määratlusi, ülejäänud aga inimese füüsilisi omadusi. Allporti isiksuse teooria võiks lihtsustatult kokku võtta ühe lausega: inimene on see, millised on tema iseloomujooned. Individuaalne dispositsioon Üldised iseloomu jooned on mingisse kindlasse kultuuri kuuluvaile isikuile üldomased. Neis joontes peegelduvad rahvusele, etnilisele grupile või kultuurile ühised omadused. Palju selgemat keelt kõnelevad inimese kordumatust loomusest tema individuaalsed omadused.
" Küsimus peab olema konkreetne. Kui esitada küsimus ,,Kui palju te tavaliselt kuus palka saate" siis ei tea vastaja, mida tähendab tavaliselt ning erinevad vastajad tõlgerndavad seda erinevalt. Seller asemel on õigem kasutada üht järgmistest küsimustest: - kui palju te saite palka küsitlusele eelneval kuul - kui palju te olete saanud keskmiselt palka viimase aasta jooksul Küsimused, mille vastuseks on järjestustunnus. Üsna sageli on küsitlustes hinnangulisi tunnuseid, mille vastused moodustavad järjestustunnuse. Siin tuleb aga jälgida nn. neutraalse variandi ja infopuuduse vahekorda. Näiteks alljärgneva küsimuse puhul Kuidas teile meeldis käesolev etendus? - väga hästi - hästi - eriti ei meeldinud - üldse ei meeldinud - ei oska öelda Siin tuleb eristada 2 võimalust : 1- kui vastaja ei ole etendust näinud valib ta variandi ei osa öelda, mis tähistab info
olla vähem kui 5% tootmise kogukuludest. Lisaks sellele võivad firmad rakendada ühtset normi kogu tehase üldkulude jaotamisel, vaatamata tootmisprotsesside mitmekesisusele. 11 Seetõttu ei pruugi firmade üldkulude jaotussüsteem olla vastavuses tootmisprotsessiga või üksikutele toodetele kulutatud ressurssidega. Audiitorid ei aseta müüdud toodangu maksumust omahinnas ega hinnangulisi kaubavarusid küsimärgi alla üksnes sellepärast, et firma kasutab üldkulude jaotamisel lihtsustatud koondmeetodit. Välisaruandluse tarbeks kasutatav kuluarvestussüsteem ei anna aga juhtidele asjakohast informatsiooni tootmiskulude ja juhtimistulemuste kohta. Tootmisettevõtete traditsioonilised omahinna arvestussüsteemid ei ole loodud mitte tootmiskulude täpseks mõõtmiseks, vaid bilansis varude hindamiseks. Finantsarvestuses
suhtlaiendmääramatuse väärtust protsentides. 65. Mõõtevahendi vearajad Vearajad on mõõtevahendi väljundseadise esitavate näitude positiivsete ja negatiivsete mõõthälvete suurimad võimalikud väärtused mõõtmisel. Mõõtevahend valmistjafirma annab vearajad lähtudes mõõtevahendi normaal- ja kasutamistingimustest ning rahvusvahelistest normdokumentidest. Kui ei ole mingit erilist kooskõlastust, siis vearajad hõlmavad ka kindlaksmääratud hinnangulisi süstemaatilisi mõõthälbeid ja lisaks hälbeid, mis on tingitud mõõtevahendite tehnilistest võimalustest, nende valmistamise paratamatust ebaühtlusest ja ka vananemisnähtusest. Taatluse läbinud mõõtevahendi korral ei ületa mõõtmisel tekkinud mõõtehälbed vearajasid. Mõõtevahendi kasutamisel esilekerkivad positiivsed ja negatiivsed mõõtehälbed ei pruugi olla võrdsed, mille tõttu võib moodustada ka erinevad vearajad. Vearajasid tähistatakse ülemise G ü ja
aga väga aeglaselt. Teine rakenduskoht on suurte õhumasside ja atmosfäärikeeriste liikumisega seotud, millele avaldab Coriolisi efekt märgatavat mõju - näiteks on tsüklonite-antitsüklonites õhu spiraalne liikumine sellest põhjustatud. Mõju on märgatav ka jõesängidel, sest jõgedel on aega uuristada kaldaid (Baer-Babinet' seadus). Samuti on Coriolisi jõud väga oluline Ekmani spiraali tekkimisel, samuti Eestis valitsevate edela- läänetuulte kujunemisel jne. Kui tehakse hinnangulisi atmosfääriliikumise arvutusi, siis kasutatakse valemites tavaliselt keskmisi laiusi ( = 45°). Coriolisi jõu valemi kohta vt lisaks: www.ilm.ee/index.php?44234 24. Maa kuju. Geoid. Geoid - kujutletav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega Geoidi pind on Maa raskusjõu välja ekvipotentsiaalpind, mille igas punktis on raskuskiirenduse väärtused võrdsed. Maa kuju all mõeldakse tavaliselt Maa tema pinna tegeliku kuju lähendust, mis on
Ka esineb emotsionaalseid reaktsioone kuni 9 korda enam. Laste omavaheline suhtlemine on oluliselt vähem reglementeeritud. Täiskasvanuga suheldes omandatakse normatiivne käitumine, eakaaslaste kollektiivis kujunevad aga individuaalsed käitumisjooned. Ilmneb ka erinevus keelevahendite kasutamisel. Kõne eakaaslastega on variatiivsem. Kiiremini väheneb nimisõnade osakaal, enam kasutatakse modaalseid (saama, võima, tahtma jne.) tegusõnu partnerile korralduste andmiseks ja hinnangulisi omadussõnu (hea, tore, kena jne.). Ka liitlauseid ja sidusaid lauseid kasutatakse laste omavahelisel suhtlemisel enam. Hargnenud ütlusi soodustab partneri kõnemõistmise madalam tase — laps vajab täiskasvanud partneriga võrreldes täiuslikumat selgitust. Pedagoogi (lapsevanema) ülesandeks on esialgu soodustada tegevuse kooperatiivsust, osaledes laste tegevuses ning suunates seda reguleerivate repliikidega. Kooperatiivse tegevuse
kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega. 8.,10. ja 11. klassi õpilastele võib kool ühes õppeaines läbi viia üleminekueksami. Selle nõuded, läbiviimise tingimused ja kord määratakse kooli õppekavas. Mitteformaalne hindamine ja otsustamine õppe-kasvatustöös (õpilaste ja klassi üldise arenguastme, õpimotivatsiooni ja distsiplineerituse, klassi kaasatöötamisvõime ning õpilase tunnis töötamise tähenduses). Igapäevatöös langetab õpetaja pidevalt mitteformaalseid hinnangulisi otsustusi. Need puudutavad kolme valdkonda: õpilaste ja klassi üldise arengutaseme, õpimotivatsiooni ja distsiplineerituse hindamist; klassi kaasatöötamisvõimaluse jälgimist õpetamise käigus ja õpilaste jooksvat hindamist tunnis. Kõigil neil juhtudel on hindamine mitteformaalne. Klassi ja õpilaste arenguastmest ettekujutuse loomine Sageli õpetajad isegi ei teadvusta, et nad koguvad informatsiooni klassi ja õpilaste kohta
a) optimistliku personalivajaduse OV; 30 b) normaalse personalivajaduse NV; c) pessimistliku personalivajaduse PV. Keskmine personalivajadus KPV arvutatakse järgneva valemi abil: KPV=(OV+4NV+PV)/6. Kindlasti tuleb arvestada seda, et hinnangu kvaliteet on sõltuvuses hindajate projektitöö kogemustest, projektiga lahendatava ülesande uudsusest, projekti keerukusest, projektiga haaratud osapoolte hulgast. Hinnangulisi meetodeid kasutades tuleks arvestada järgmiste reeglitega: iga hinnangu aluseks peavad olema keskmine töötaja ja normaalsed tingimused; hinnata tuleb võimalikult väikseid projektiülesandeid; hinnangu andmisel ei tohi toetuda mingile kindlale isikule; esialgu tuleks personalivajaduse hinnang läbi viia vaatlemata konkreetseid tähtaegu; hinnata tuleb kõikide projekti osade personalivajadust, isegi siis kui kogemused mingis osas puuduvad;
külastuste koguarvu tegelikke andmeid. Valimivõtt on hinnanguliste süsteemide puhul väga oluline, sest õiged valimivõtu tehnikad tagavad, et andmed esindavad suuremat hulka külastajaid kui rühm, mille põhjal need on saadud (Watson jt 2000). Perioodilise ümberpaigutamise ajakava/valimivõtu kava sõltub suuresti: 1. Uuritavate sissepääsukohtade arvust; 2. Missuguste perioodide järel hinnangulisi andmeid saada soovitakse. Erinevate stsenaariumite puhul on vaja kasutada erinevaid strateegiaid, ent üldjuhul soovitatakse loenduri püsivaks asukohaks valida peamise (enimkasutatava) teeraja algus. Kogukasutuse hinnangute üldine täpsus sõltub suuresti paljukasutatavate radade algusest saadud hinnanguliste andmete täpsusest (Watson jt 2000). Ümberpaigutamise strateegia väljatöötamiseks on vaja vähemalt kahte kahesuunalist loendurit.
Sellist riigi kodanike sotsiaalsele heaolule rõhku panevat süsteemi on nimetatud ka sotsiaalseks turumajanduseks. Ehedaks näiteks oleks siinkohal Rootsi ja Taani. 1.8 Majandusanalüüsi meetodid ja vahendid. Majandusteaduse uurimisobjektiks on inimeste majandusliku käitumise aspektid ning uurimaks nimetatud aspekte kasutatakse positivistlikku ja normatiivset analüüsi. Positivistlik analüüsi põhiküsimuseks on, kuidas majandus toimib- ei sisalda hinnangulisi arutelusid vaid pöörab tähelepanu protsessidele, mille eesmärgiks on analüüsida majanduses eksisteerivate nähtuste omavahelisi seoseid. Põhineb faktilisel materjalil. Normatiivne analüüs on hinnanguline arutlus selle üle, mis majanduses toimib hästi või mis toimib halvasti, põhiküsimuseks on kuidas majandus peaks toimima. Teaduslik analüüs algab uuritava probleemi formuleerimisest. Kui probleem, mida tahetakse uurida, on
“ Meil pole vaja lisada: „ja kui sa seda kasutamisest, et rõhutada, kus tuleks kontrollida äärejooni, taandridu, õigekirja ja gram- sagedamini teeksid, oleks meie klassiruum palju puhtam, eks ole?“ matikat. See väldib liigseid punaseid märkusi, mis vahel võivad õpilase töö visuaalselt Kui õpilane on kirjutanud väga korralikult (talle mitteomaselt? – kes teab, ta võib olla pöördepunk- segaseks muuta. Vältige hinnangulisi meeldetuletusi: „Ära unusta kuupäeva... [äärejoont, tis), siis pole tal vaja kuulda: „No miks sa kogu aeg niimoodi ei võiks kirjutada?“ Kommentaarid, taandridu]“ või „Sa peaksid nüüdseks juba teadma, kuidas kirjutatakse „sellepärast`““. „Pea mis algavad sõnadega või sisaldavad sõnu „mitte kunagi“ „aga...“ või „alati“, nagu näiteks: „Sa meeles...“ on töö pealt lugemiseks koostööaltim meeldetuletus
annaabi.ee 
