kogus S+ maks Hinnavaru asi on odavam kui nõus maksma ollakse Tarbija Tootja hinnavaru 19.02 Elastsus Nõudmise hinnaelastsus iseloomustab nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutumisest Pakkumise hinnaelastsus Nõudmise sissetulekuelastsus Ristelastsus Tundlikkus hinnamuutuste suhtes: mandariinid vs sool Mandariinide tundlikkus on suurem sest neil on rohkem alternatiivkaupu Mida rohkem asenduskaupu seda tundlikum on hinnamuutuste suhtes Elastsust mõjutavad tegurid Asenduskauba arv ja lähedus Kauba kasutusvõimaluste arv Kulutused kaubale Tarbija kohanemisaeg Hinnatase Elastsus = suhteline muutus koguses / suhteline muutus hinnas Q Q = p p
Koefitsendi väärtus:
+ asenduskaubad- ühe hüvise hind ja teise hüvise nõudlus muutuvad ühes suunas; ühe hüvise
hinnatõus toob kaasa teise hüvise nõudluse suurenemise
- täiendkaubad ühe hüvise hind ja teise hüvise nõudlus muutuvad vastassuunaliselt; ühe
hüvise hinnatõus toob kaasa teise hüvise nõudluse vähenemise
NÕUDLUSE HINNAELASTSUSE JA KOGUTULU SEOS
Tarbijate kogukulu on tootjate kogutulu.
Kui tarbijad on tundlikud hinnamuutuste suhtes, siis hinna muutuse %
Vahetuskursi ja kaubabilansi seos Spot-kurss E’ E Aeg t Kaubandusbilansi reaktsioon elastsuse koosmõjul • Kaubandusbilansi analüüs elastsuse koosmõjul näitab, kuidas devalveerimine mõjutab kaubandusbilanssi sõltuvalt välisvaluuta ja/või välismaiste kaupade nõudluse ja pakkumise elastsusest • Kui nõudlus või pakkumine on elastne, siis muutub nõutav või pakutav kogus hinnamuutuste korral suhteliselt suures ulatuses εD = %ΔQ / %ΔP J-kõvera efekt + 0 t Aeg - Devalveerumise-järgsed mõjud • Devalveerimise järgselt toimub mõju avaldumine kaubabilansile periooditi: – valuuta-lepingu periood – muutumisperiood – hindade kohandumise periood Valuuta-lepingu periood Soome importlepingud Soome importlepingud
muutus tehnoloogias organisatsioonilised muutused · valitsuse poliitika · alternatiivsete toodete tootmise efektiivsus (nende hind, tootmiskulu) · ühiselt pakutavate kaupade tootmise efektiivsus · looduslikud sokid jt. ettenägematud sündmused · tootjate eesmärgid 21 · ootused tulevaste hinnamuutuste suhtes Pakkumiskõvera nihe P S0 S1 Kasv O Q22 Pakkumiskõvera nihe P S2 S0 S1 kahanemine kasv O Q23 tähistab nõutava ja pakutava kaubakoguse võrdsust mingil konkreetsel hinnatasandil Tasakaaluhind turul hüviste nõudmist ja pakkumist võrdsustav hind Tasakaalukogus
Kui suureneb tootlikkus suureneb ka reaalne SKP SKT sisemajanduse kogutoodang, arvestab kõiki majandustehinguid, mis on toimunud, sh vahetoodangu müük. Inflatsiooni põhjused · Nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine · Tootmiskulud suurenevad · Suurim probleem inflatsiooni juures on raha väärtuse langemine, sellega koos langeb ka ostujõud Nominaalne SKT ehk jooksevhinnad. Toodete maksumus antud aastal, mis arvestab ka hinnamuutuste mõju; kajastab turuhinna muutusi Reaalne SKT ehk püsivhinnad. Muutumatud baasperioodi hinnad, kaupade ja teenuste hulga reaalne kasv, mitte maksumuse kasv. Reaalse SKT kasv näitab elatusastme paranemist, selle põhjal on näha majanduskasv või langus Tootlikus suureneb aastate jookusl, sest muutub: 1) Tööjõu kvaliteet 2) Põhivarade hulk ja kvaliteet 3) Tootmistehnoloogia Tootmise taseme või kiiruse muutumisega muutuvad ka kulud
muutust. 52. Arbitraazi mõiste Arbitraazi eesmärk on saada kasumit hinnavahest. 53. Fundamentaalne ja tehniline analüüs Fundamentaalne analüüs ettevõtte majandusaastaaruannete, turusituatsiooni, juhtkonna ja tulevase potentsiaali uurimine ja prognoosimine eesmärgiga leida ootustest kiiremini kasvavaid ettevõtteid. Tehniline analüüs aktsiahindade edasine prognoosimine varem toimunud hinnamuutuste alusel. 54. Efektiivse turu olemus, omadused ja eeldused Turg reageerib kohe uuele infole, mistõttu ühelgi investoril ei õnnestu teadlikult ja pidevalt keskmiselt suuremat kasumit saada. 55. Likviidsus, turu sügavus, volatiivsus Likviidsus Kui palju saab osta või müüa vara ilma turuhinda mõjutamata. Turu sügavus Ostu ja müüginoteeringute arv. Volatiivsus väärtpaberi hinna kõikumine lühikese perioodi jooksul. Mida rohkem kõigub, seda suurem on ka volatiivsus. 56
muutust. o 52. Arbitraazi moiste o Eesmärk saada kasumit hinnavahest o 53. Fundamentaalne ja tehniline analüüs o FUNDAMENTAALNE- ettevotte majandusaruannete, turusituatsiooni, juhtkonna ja tulevase potensiaali uurimine ning prognoosimine, eesmärgiga leida turul alahinnatud voi oodatust kiiremini kasvavaid ettevotteid o TEHNILINE- aktsiahindade edasine prognoosimine varem toimunud hinnamuutuste pohjal o 54. Efektiivse turu olemus, omadused ja eeldused. o Efektiivse tutu teooria Väidab, et turg reageerib kohe uuele infole, mistottu ühelgi investoril ei onnestu teadlikult ja pidevalt keskmiselt suuremat kasumit saada o Turg reageerib kohe uuele infole o o 55. Likviidsus, turu sügavus, volatiivsus. o LIKVIIDSUS- kui palju saab osta voi müüa vara ilma turuhinda mojutamata o VOLATIIVSUS- väärtpaberi hinna koikumine lühikese perioodi jooksul
Erinevad lähtenurgad hinna käsitlemiseks: · Hind tarbija seisukohalt · Hind tootja seisukohalt · Hind ühiskonna seisukohalt Hinna erinevad nimetused (hind, palk, õppemaks, honorar, teenustasu, rent, üür, altkäemaks jne). 2. Hinna roll majanduses: turgu korrastav ja arengut juhtiv Lühiajalised muutused: hinna "turgu korrastav funktsioon" Pikaajalised muutused: hinna "juhtiv" e. "ümberpaigutav funktsioon" Me võime summeerida nõudluse-pakkumise nihete ja hinnamuutuste käigu järgnevalt: · Nõudluse kasv viib tasakaaluhinna tõusule ja tasakaalukoguse suurenemisele. · Nõudluse vähenemine kajastub tasakaaluhinna languses ja tasakaalukoguse vähenemises. · Pakkumise kasv viib tasakaaluhinna langusele ja tasakaalukoguse tõusule. · Pakkumise vähenemine viib tasakaaluhinna tõusule ja tasakaalukoguse vähenemisele. Sellist tasakaaluhinna käiku nimetatakse hinna turgu korrastavaks funktsiooniks.
protsentuaalne muutus ehk elastsuse väärtus on väiksem kui 1. Nõudlus on ühikuelastne, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on sama suur kui hinna protsentuaalne muutus ehk hinnaelastsuse väärtus võrdub 1 ga. Nõudluse hinnaelastsus on oluline kauba müüjate jaoks, sest kehtib seos nõudluse elastsuse ja kauba müügist saadava tulu vahel. R - tulu suurus; p - kaubaühiku hind; Q - müüdud kogus R = pQ Kui elastsus >1, on nõudlus elastne ehk hinnamuutuste suhtes tundlik ning hinna tõus vähendab kogutulu. Nõudluskõver on lame (väikse tõusuga) Kui elastsus = 1, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks. Kui elastsus < 1, on nõudlus mitteelastne ning hinna tõus suurendab kogutulu. Nõudluskõver on järsk (suure tõusuga) Nõudluse elastsust mõjutavad: · kauba või teenuse asenduskaupade olemasolu · hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus · kui suurt osa sissetulekutest kauba või teenuse ostmiseks kulutatakse
7. Parandada toodete või teenuste hinnakalkuleerimist 8. Läbirääkimistel tarnijatega saavutada optimaalseid tingimusi Tarneallikate analüüs Andmete kogumine olemasolevate tarnijate alltarnijate kohta, prognoosimaks võimalikke ebakindlaid olukordi tarnetel. Sisaldab nii tehnoloogilist ja tehnilist infot kui ka poliitilise olukorra võimalikke muutusi. Hinnamuutuse prognoos Annab ettekujutuse lähemas ja kaugemas tulevikus toimuda võivate hinnamuutuste kohta koos nende põhjaliku analüüsiga. Prognoose saab jagada ka järgmistel alustel: · Ajamõõde, prognoosi ajaline kate · Ruumiline mõõde, prognoosi geograafiline kate · Tootegrupp · Kliendigrupp · Planeeritud keskmine täpsus · Planeeritud kõrvalekalle Ülipikalt tulevikku vaatavad prognoosid alates 3 aastat(väga üldine)
maksu võrra, millega maksustatav tootja kannab maksukoormuse üle tooraine tarnijale. Maksukoormuse ülekandmise võimalus ja ulatus sõltub konkurentsi situatsioonist turul. Mida vähem on teistel majandusagentidel võimalus antud tootest loobuda, seda suurem on maksukoormuse ülekandmise võimalus. Näiteks kui tarbijate nõudlus antud kauba suhtes sõltub suhteliselt vähe hinna muutustest (nõudluse elastsus on hinnamuutuste suhtes väike), siis on võimalik maksukoormus kanda üle hinda ja sundida tarbijaid seda kandma. Selline maksukoormuse ülekanne aga ei ole võimalik kui tarbjad on hinnatundlikud (nõudluse elastsus hinnamuutuste suhtes on suur). Analoogiline seos avaldub ka tootmissisendite poolel seoses maksukoormuse tagasilükkega. Kui tarnijatel pole alternatiivseid võimalusi tooraine kasutamiseks, siis on nad sunnitud aksepteerima maksukoormuse ülekannet tooraine hindade alandamise kaudu. Joonisel 9.5
marginaalinõudeid kätkeb endas lisariske. Kui alusvara väärtus liigub müüja positsioonile vastupidises suunas võib müüja maaklerfirma nõuda suurte täiendavate marginaalimaksete sooritamist. Kui seda ei tehta, on maaklerfirma õigus likvideerida lühikese etteteatamisajaga või etteteatamiseta müüja kontol olevad optsioonipositsioonid ja muud väärtpaberipositsioonid. 5. Kuna optsioonis sisalduv võimendus võib kaasa tuua alusvara hinnamuutuste mõju suurenemise optsiooni hinna suhtes, võib katmata ja maandamata riskiga optsiooni müüja risk osutuda palju suuremaks kui alusvara lühikeseks müüja risk. 6. Asjaolu, et optsiooni müüjat ei pruugita optsiooni kasutamisest kohe teavitada, kujutab endast spetsiifilist riski müüjatele, kes kirjutavad katmata physical delivery ostuoptsioone, mida saab kasutada siis, kui alusvara on ülevõtmispakkumise, pakkumise või muu sarnase sündmuse objektiks. Optsiooni
10 Üldiselt on nõudlus seda elastsem, mida: • rohkem on hüvisel asenduskaupu, • vähem tähtis on hüvis (tarbekaup või luksuskaup), • mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg, • mida suurem on hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus. Mida elastsem nõudlus, seda suurem on nõutava koguse suhteline muutus hinna suhtelisel muutumisel ehk seda tuntavam on hinnamuutuste mõju kogustele (hinnatundlikkus). Küsimus: Kas elastsuskoefitsient on sama nõudluskõvera igas punktis? Vastus: Ei, tavaliselt on nõudlus elastsem kõrgemate hindade ja vähem elastne madalate hindade korral. Näiteid nõudluse hinnaelastsuse koefitsientidest: • muna 0,1 • liha 0,4 • kirjatarbed 0,5 • kütus 0,5 • majutus 1,2 • väljas söömine 2,3 • lennutransport 2,4 • välismaale reisimine 4,1
strateegia. ökonoomsuse Ökonoomsuse strateegia. strateegia. Hinna-kvaliteedi strateegiad. Hinnapoliitika on ettevõtte hinnastrateegia ja –taktika kavandamine ning teostamine. Ettevõtte hinnastrateegia peab olema kooskõlas ettevõtte üldise turundusstrateegiaga. Hinnastrateegia toetub toote põhihinna, hinnamuutuste, makse- ja allahindlustingimuste määramisele ning psühholoogiliste mõjurite arvestamisele. Eesmärkide selgus annab võimaluse parimate tulemuste saavutamiseks ning ühtlasi selguvad prioriteedid, mida tuleb tegevuses arvestada. Näiteks soovi korral võita uusi kliente tuleb tõenäoliselt vähemalt lühiajaliselt loobuda kasumite maksimeerimise taotlusest. Eesmärkideks võivad olla: jooksva kasumi maksimeerimine;
vahendeid. 10 Maanteede hooldustööde hinnaindeksit avaldab Statistikaamet alates 2009 IV kv. Aastast 2010 alustati maanteede hooldustööde hinnaindeksi sisseviimisega hooldelepingutesse, seda seni kasutuses olnud ehitushinnaindeksi asemel. Korrigeerimine toimub iga-aastaselt pärast lepinguperioodi lõppu viimase saadaoleva kvartali ja sellest aasta tagasi oleva kvartali hinnaindeksi muutusega. Maanteede hooldustööde hinnaindeks on oluline hinnamuutuste riskide jagamise osas töövõtja ja teehooldaja vahel. 12 4.1.1.2 Kruusateede säilitusremont Kruusateede säilitusremondi töömeetodiks on pealmise kruusakihi taastamine ehk kruusa peale vedamine, et oleks võimalik teostada tee hööveldamist, mis tagab tee sõidetavuse. Teehoiukavas toodud finantsvajaduse maht baseerub arvestusel, et kruusatee säilitusremondi intervall on keskmiselt 12 aastat, see on kuni 400 kilomeetrit aastas
) 719194/123777=5,8104 =581% suhteliselt kõrge näitajatase kinnitab, et pank finantseerib suurema osa oma laenutegevusest omaenda kliendihoiuste baasil. INTRESSIRISKI JUHTIMINE Panga tegevuse eripäraks on see, et ta ostab ja müüb erinevaid finantsinstrumente, millest üks on raha. Nagu iga teisegi kauba hind, muutub ka raha hind aja jooksul pidevalt ja raha hinda nimetatakse intressiks, seega pangatehingute käsitlemisel tuleb meil hinnamuutuste asemel käsitleda intressi või intressimäära muutusi. Intressimäär on aritmeetiline näitaja, mille alusel toimub intressi väljaarvestamine. Intress kujuneb finantsturul nõudmise ja pakkumise koondtulemusena. Intressirisk võib tuleneda väga erinevatest asjaoludest, ta võib olla seotud hoiuste intressimääradega, võib tuleneda laenuintressimääradest ning kindlasti ei saa arvestamata jätta ka finantsturgude üldisi intressimäärasid, mida tänapäeva pangatehingutes
eesmärgiga müüa uuringutulemusi erinevatele klientidele. Uuringutulemused on uuringufirma omand. Kuna samu tulemusi saab müüa erinevatele klientidele, siis on uuringutulemused suhteliselt odavad. Eeliseks on asjaolu, et nendest uuringutest saab informatsiooni osta klienti huvitavate tootegruppide lõikes. Nii saab kergesti jälgida nii enda kui ka konkurentide turupositsiooni, ostu – jamüügikoguseid, hinnamuutuste ja reklaamikampaaniate mõju jne. Ettevõtja NB! – vaata läbi turuuuringu firma juba tellitud paneel ja omnibuss uuringud. Vajalik info võib juba olemas olla. need viiakse läbi regulaarselt (kord kvartalis, aastas jne), respodentideks on isikute või organisastioonide grupid, kes on nõus esitama andmeid. 4.1.4.1 Paneeluuringud on uuringud, mille käigus turundusuuringufirmad koguvad regulaarselt andmeid nn “paneelide” kohta
konkurendi juurde üleläinud tarbija tagasimeelitamise kuludest); lojaalne tarbija ei karda teha suuremaid ja riskantsemaid kulutusi, ostes ettevõtte kallimaid tooteid; lojaalne tarbija ostab sama kaupa kindla sagedusega, mis võimaldab vähendada teeninduskulusid; lojaalsed tarbija levitab ettevõtte ja selle toodete kohta positiivset infot, olles niiviisi tasuta reklaami allikaks; lojaalne tarbija on võimalike hinnamuutuste suhtes väiksema tundlikkusega; lojaalne tarbija on nõus maksma hinnapreemiat saadava rahulolu eest; lojaalsed tarbijad moodustavad stabiilse turuosa, mida konkurentidel on raske mõjutada. Lojaalsusnäitaja (customer retention rate) abil hinnatakse lojaalsete tarbijate osakaalu tarbijate koguhulgas. Mida suurem see on, seda kestvamaks kujuneb tarbija keskmine “eluiga” ettevõttes. Näiteks, kui ettevõte suudaks lojaalsusnäitajat tõsta 80%-lt 90%-le,
Lõplik muutuse suund sõltub sellest, kumb efekt on ülekaalus. Nõutava koguse reageerimistugevust mõõdetakse nõudluse hinnaelastsusega. Nõudluse hinnaelastsus näitab, kuidas reageerivad hinna 1%-lisele muutusele tarbijad. Selgitatakse välja, kas tarbijad muudavad hinnamuutuse tulemusena oma tarbitavat kogust vähem kui 1% või rohkem kui 1%. On selge, et kui tarbijad muudavad oma tarbitavat kogust selle tulemusena rohkem kui 1%, siis on tarbijad hinnamuutuste suhtes väga tundlikud ning sellist nõudlust nimetatakse elastseks nõudluseks. Kui aga tarbijad pärast hinna 1%-list muutust muudavad oma tarbitavat kogust vähem kui 1%, on tegemist mitteelastse nõudlusega. NÕUDLUSE HINNAELASTSUS kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele. NÕUDLUSE HINNAELASTSUSE KOEFITSIENT mõõdab hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust.
rahuldamiseks ja neid ei kasutata enam ühegi teise toote/teenuse tootmiseks. SKP/inimese kohta. Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades; seega sisaldab kõiki turuhinna muutusi. Reaalne SKP ehk SKP püsivhindades väljendab toodetud kaupade maksumust muutumatutes baasperioodi hindades; keskendub kaupade ja teenuste reaalkasvule, lülitades välja hinnamuutuste mõju kaupade või teenuste turuhindadele. Reaalse SKP kasvu kasutatakse ka majanduskasvu hinnanguna peamine elatustaseme paranemise allikas, mida kiiremini kasvab toodetud kaupade arv, seda enam suurenevad elanike tulud. SKP koosneb eratarbimisest, investeeringutest, valitsuse lõpptarbimisest ja puhasekspordist. o Välismajanduspoliitika Välismajandustegevus jaguneb kaheks suureks valdkonnaks: · väliskaubandus · rahvusvaheline finantskeskkond
Välisteks hinnamõjuriteks on veel konkurentshinnad ja -pakkumine, hinnaseadused, üldine majandusolukord, kaubanduse areng ja valitsuse tegevus. Hinnakujundamisel läbitakse järgmised etapid. 1. Eesmärkide püstitamine müügieesmärgid kuvandieesmärgid kasumieesmärgid 2. Nõudluse määramine ehk uurimine Nõudluse tundlikkust hinnamuutuste suhtes mõõdetakse hinna elastsusega. 3. Konkurentide kauba ja hinna analüüs 4. Hinna piiride määramine Hinna alampiir on omahind ehk kulud. Hinna ülempiir on tarbija nõudlus. 5. Alghinna määramine ehk hinnameetodi valimine Ettevõte võib kasutada ühte kolmest hinnakujunduspoliitikast või nende kombinatsiooni: kulukeskne meetod tarbijakeskne meetod konkurentsikeskne meetod 6
nõutav kogus pea et samale tasemele? Nõutava koguse reageerimistugevust mõõdetakse nõudluse hinnaelastsusega. Nõudluse hinnaelastsus näitab, kuidas reageerivad hinna 1%-lisele muutusele tarbijad. Selgitatakse välja, kas tarbijad muudavad hinnamuutuse tulemusena oma tarbitavat kogust vähem kui 1% või rohkem kui 1%. On selge, et kui tarbijad muudavad oma tarbitavat kogust selle tulemusena rohkem kui 1%, siis on tarbijad hinnamuutuste suhtes väga tundlikud ning sellist nõudlust nimetatakse elastseks nõudluseks. Kui aga tarbijad pärast hinna 1%-list muutust muudavad oma tarbitavat kogust vähem kui 1%, on tegemist mitteelastse nõudlusega. 3.2. Nõudluse hinnaelastsus Olgu teada järgmised andmed. Mobiiltelefone Nokia nõutav kogus hinnaga 1000 kr on miljon telefoni ja hinnaga hinnaga 500 kr kolm miljonit telefoni. Toodud andmed
teeninduskulusid; · lojaalsed tarbija levitab ettevõtte ja selle toodete kohta positiivset infot, olles niiviisi tasuta reklaami allikaks; · lojaalne tarbija on võimalike hinnamuutuste suhtes väiksema tundlikkusega; · lojaalne tarbija on nõus maksma hinnapreemiat saadava rahulolu eest; · lojaalsed tarbijad moodustavad stabiilse turuosa, mida konkurentidel on raske mõjutada. Lojaalsusnäitaja (customer retention rate) abil hinnatakse lojaalsete tarbijate osakaalu tarbijate koguhulgas. Mida suurem see on, seda kestvamaks kujuneb tarbija keskmine "eluiga" ettevõttes. 30. Ettevõtte 3 põhilist võimalust sihtturul
Seejuures lähtutakse tihti vajadusest teenida veovahenditesse investeeritud raha kiiresti tagasi, ehk peetakse silmas eelkõige kapitali tootlikkust. Müügil põhinev hinnakujunduse eesmärk on efektiivne strateegia järgmistel põhjustel: · kõrget hinda kasutatakse senikaua, kuni konkurents seda lubab · kõrgem hind aitab katta esialgseid reklaami ja arendamise kulusid · kõrge hind vihjab enamasti kõrge kvaliteeditasemega teenusele · hinnamuutuste tegemise vajadusel on atraktiivsem hinna langetamine kui selle tõstmine · kui on toiminud turu küllastumine, saab madalamat hinda pakkuda kõige suuremale turusegmendile müügi suurendamise eesmärgil Tegelikkuses kasutatava hinna määramise meetodeid võib olla mitmeid, mida kasutatakse ükshaaval või kombineeritult: · nõudlusel põhinev meetod · kuludel põhinev meetod · kasumil põhinev meetod · konkurentsil põhinev meetod
raha kiiresti tagasi, ehk peetakse silmas eelkõige kapitali tootlikkust. Müügil põhinev hinnakujunduse eesmärk on efektiivne strateegia järgmistel põhjustel: kõrget hinda kasutatakse senikaua, kuni konkurents seda lubab kõrgem hind aitab katta esialgseid reklaami ja arendamise kulusid kõrge hind vihjab enamasti kõrge kvaliteeditasemega teenusele 140 hinnamuutuste tegemise vajadusel on atraktiivsem hinna langetamine kui selle tõstmine kui on toiminud turu küllastumine, saab madalamat hinda pakkuda kõige suuremale turusegmendile müügi suurendamise eesmärgil Tegelikkuses kasutatava hinna määramise meetodeid võib olla mitmeid, mida kasutatakse ükshaaval või kombineeritult: nõudlusel põhinev meetod kuludel põhinev meetod kasumil põhinev meetod konkurentsil põhinev meetod
Varude olemasolu põhjused ettevõttes võivad olla järgmised: • teenindustaseme hoidmine/tõstmine (enamik tellimusi täidetakse varude arvelt) • ostu- ja veokulude vähendamine (suuremad kogused ostetakse madalama ühikuhinnaga) • kindlustamine hinnamuutuste eest (ostetakse suurem kogus, kui on oodata hinnatõusu) • müügi või tootmise kindlustamine rahuldamaks nõudluse ootamatut suurenemist (sesoonse käibega tooted ja muutuvad tarneajad) • kindlustamine ebakindlate tarnete eest – varu kui puhver
annaabi.ee 
