Kiirgusohud Kiirgus on tavaliselt eluohtlik ja sellega kaasnevad kiirgushaigused mis jaotatakse kaheks: 1)Ägekiiritustõbi, mis tekib ühekordse suure kirgusdoosi tagajärjel. 2)Krooniline kiiritustõbi, mis tekib pikka aega kestnud kiirituse toimel. Kiirituse toimel kahjustuvad eelkõige koed, kus toimub uute rakkude teke(sugurakud, vereloome). Kahjustused võivad ilmneda alles järglaste juures. Kiiritushaiguste emased nähud on erutus, iiveldus, oksendamine, palavik, hingamistegevuse kiirenemine. Kiirguse eest saab ennast kaitsta kandes spetsiaalseid ülikondi ja varjestades kiirgusallikaid.
Täismoondeline areng muna-> vastne-> nukk-> valmik nt liblikad, mardikatel ja kahetiivalistel Vaegmoondeline areng muna-> vastne->->-> valmik, puudub nuku arengujärk nt prussakad, lutikad, rohutirtsud Juveniilne staadium ehk noorjärk, lootejärgse arengu etapp, kus organism kasvab, elundkondade talitlused täiustuvad ja välja kujunevad sugutunnused Kliiniline surm inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluse pidurdumises Bioloogiline surm organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Generatiivne areng organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine, katteseemne taimedel arenevad selle käigus õied ja viljad
Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittegulisel- vanemorganist eraldumisest surmani. 3. Panteogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust. 4. Menopaus- ovulatsiooni lakkamine. Esineb 45-55aastastel naistel. 5. Bioloogiline surm-organismi (ka inimese) elutähtsate talituste pöördumatu seiskumine. 6. Kliiniline surm- inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknävisüsteemi talituse pidurdumises. Teema 7. Viljastumine 8. Looteline areng : Platsenta ülesanded- ainevahetuslik, platsentabarjäär, loote varustamine antikehadega, toodab hormoone Millal hakkab tööle süda?-2.kuul Mis elundkonnad arenevad lootelehest?- närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude, küüned, karvad, hammastevaap(välimine). tugi-ja liikumiselundkond, vereringeelundkond, eritus-ja sigimiselundkond(keskmine)
· Täida saadud juhtnööre. 5. Anna esmaabi · Tõsta ühe käe kahe sõrmega kannatanu lõuga ülespoole. · Ava kannatanu hingamisteed surudes teise, kannatanu laubale asetatud käega, ta pead kuklasse. Vaata kas rindkere liigub. · Tee kindlaks, kas kannatanu hingab: kontrolli põse või käeseljaga õhu liikumist või kuula hingamiskahinat suust või ninasõõrmest. · Kui kannatanu hingab, keera ta küliliasendisse hingamistegevuse tagamiseks jälgi hingamist . Jää kannatanu juurde abi saabumiseni · Kui kannatanul ei ole märke vereringe toimimisest või kui sa ei ole selles kindel, alusta südamemassaazi Lasku põlvili kannatanu kõrvale ja paljasta ta rindkere. Kannatanu peab lamama kõval liikumatul alusel. Otsi õige surumiskoht: mõõda kaks sõrmelaiust rinnakutipust ülespoole.
Idand idanev seeme. Juveniilne staadium lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Katteseemnetaimedel areneb välja juurestik, toimub varre pikkus ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Karikloode Enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis arenem blastulast või blastotsüstist. Kliiniline surm inimese bioloogilisele surmale eelnev seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises. Kobarloode sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. Lootekestad loote ümbris. Selgrootsetel loomadel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta. Lootelehed selgrootsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte; välimine, sisemine ja keskmine. Menopaus.- ovulatsiooni lakkamine. Esineb 45-55 aastastel naistel.
muna,nuku ja valmiku staadiumid.Esineb nt. liblikatel,mardikatel ja kahetiivalistel.Vaegmoondeline areng- mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna,vastse ja valmiku staadiumid.Nt. rohutirtsudel,tarakanidel,lutikatel. 18.Lootejärgsed etapid:juveniilne staadium,generatiivne staadium,vananemisperiood. 19.Kliiniline surm-inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund. Mis väljendub südame töö seiskumises, Hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdamises. Bioloogiline surm-organismi(ka inimese) elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine.
imetajad kalad linnud täismoone vaegmoone roomajad Lootejärgne areng: noorjärk e. Juveliine staadium sigimisvõimeline e. Generatiivne vananemis e. Seniilsus staadium 8. mille poolest erinevad kliiniline ja bioloogiline surm? Kliiniline surm inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südametöö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluse pidurdumises. 9. mis on partenogenees? Uue organismi areng viljastumata munarakust.
Sugulisel paljunemisel viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel paljunemisel biogeneetiline reegel selgroogsete organismide arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe bioloogiline surm organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine kliiniline surm inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südametöö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluse pidurdumises embrüogenees organismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga, koorumisega või idu moodustumisega seemnel diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena haploidne kromosoomistik meioosi tulemusena 2x vähenenud kromosoomistik. Esineb sugurakkudes ja eostes
30.Orenteerumine on vastupidavusspordiala , kus võistlejad jooksevad maastikul kasutades navigeerimiseks kaarti ja kompassi. 31.Tingmärgid on sümbolite ja märkide süsteem, mis kasutatakse erinevate objektide ja nähtuste kujunemiseks. 32.Kaardil tähendavad värvid erinevad kohta. 33.Morse, telefoni salakiri, tähestiku salakiri . 34.Salakiri on teavitamine oma kaas sõpradele , kes on sinus taga pool ja sa soovid neile midagi üelda. 35.Õnnestuskoha ülevaatamine, oma ohutus, hingamistegevuse kontroll, helistamine kiirabise. 36.Kui oled joonud, ei oska ujuda, ja sa ei tea mis on veekogu põhjas. 37.Sobiv veetemperatuur on 20 kuini 24 C. 38.Suits, rikub kopse, alkohol, rikub kogu su organismi. 39. EESTIMAA, MU ISAMAA. Eestimaa, mu isamaa Kuis mull armas oled sa! Murrad ka tormid, tuuled Sinu viimased tammepuud
KURAARE Referaat Mis on kuraare? Kuraare on mürk, mida Amazonase vihmametsade põliselanikud. Indiaanlased, kasutavad jahipidamiseks. Saaklooma halvamiseks kantakse mürk nooleotstele. Kuraare mõjukemikaal tubokurariin halvab lihased ja võib peatada hingamistegevuse, mis lõppeb surmaga. Kuraare on tänapäeva meditsiinis laialt kasutuses närvihaiguste ravis ja on üks anesteesia (narkoosi ) põhikomponente. Nimed Kuraare on samuti tuntud kui: Ampi, Woorari, woorali, Wourali, Wouralia, Ourare, Ourari, Urare, Urari, Uirary. Kuraaret (populaarset alkaloidi) kasutatakse meditsiinis. Ajalugu
Heterotroof - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses on looted sarnased Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Kliiniline surm - inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises Dissimilitatsioon - organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum DNA- enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine Dominantne tunnus- pärilik tunnus mis avaldub Retsetsiivne tunnus- pärilik tunnus mis ei avaldu Embrüo- loode Ensüüm- biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Eos- organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma
Suurused - Mõju aeg - mida pikem on mõju, seda suurem on tõenäosus vooluga resonantsi sattuda. Voolu sagedus - kõige ohtlikum on vahelduvvool sagedus 50-60hz kuni 150hz. Voolu tee läbi organismi - Kõige ohtlikum on kui vool läheb läbi südame ja kopsude - seega siis peast kätte või jalga, ühest käest teise või käest jalga. Vool 0,1 A võib käest kätte või käest jalgadesse kulgedes põhjustada 3s möödudes südametegevuse peetuse ja seega surma. Hingamistegevuse peetuseks piisab juba voolust 0,03 ... 0,05A. Lihaste krampi, mis ei võimalda enam iseseisvalt voolu alt vabaneda, põhjustab vool tugevusega 0,02.. 0,025A. Enamusel kannatajatest kaasnevad sellega hingekõri spasmid, mis ei võimalda appi hüüda. Suurused, millest oleneb elektrikahjustuse iseloom 2 - inimkeha takistus - esineb piirides 600- 100 000 oomi. Arvutuslik 1000 oomi. Inimkeha elektriline takistus sõltub niiskusest, naha olukorrast (terve või katki), tolmust nahal. väliskeskkonna
Generatiivne areng organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine. Juveniilne staadium lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Karikloode(gastrula) enamiku loomade(inimestel) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist. Kliiniline surm inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises. Kobarloode(moorula) sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. Lootekestad loote ümbris. Lootelehed selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Välimine(ektoderm), sisemine(entoderm), keskmine(mesoderm). Menopaus ovulatsiooni lakkamine. Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. 28 päeva(21ja35ka).
Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised. Tähistatakse 2n 12. Embrüogenees - blastotsüsti ühel poolusel moodustunud tihe rakukobar, millest areneb loode. Esineb näiteks inimese lootelises arengus 13. Kliiniline surm - inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises 14. Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Meioosiga tagatakse tütarrakkudes kromosoomide arvu: Suurenemine 4 korda DNA kahekordistumine toimub mitoosi: interfaasis Spermid moodustuvad: spermatogeneesil Bakterid paljunevad enamasti: vegetatiivselt Meioos esineb: ovogeneesil Meioosi lõpuks on inimese suguraku kromosoomides DNA molekule kokku: 23 Geenivahetus kaasneb:
kutsutakse kannabinoidideks ja milledest ainsana omab psühhoaktiivset toimet delta-9 tetrahüdrokannabinool (THC). Kanepiproduktide toime on igale inimesele individuaalne sõltudes annuse suurusest, toimeaine kontsentratsioonist, pruukimise sagedusest ja tarvitamise viisist. Marihuaana ja hasisi üledoseerimisel võivad tekkida tasakaalu- ja südamehäired, nälja- ja janutunne, rahutus, segasusseisund, paanika ja meelepetted. Vahetult peale marihuaana või hasisi pruukimist tekib südame- ja hingamistegevuse kiirenemine. Kanepisuits on ohtlikum kui tavalise sigareti suits nimelt tekib selle põlemisel, võrreldes tavalise tubakaga, kolm korda rohkem kantserogeenset (vähkitekitavat) tõrva ja viis korda rohkem mürgist süsinikmonooksiidi. Kanepit kasutanud lastel ja noorukitel on hilisemas elueas mitmekordselt suurem risk haigestuda depressiooni ja skisofreeniasse. Suurte annuste sagedasel manustamisel võib tekkida motiivituse
generatiivne areng - organismi individuaalse arenguetapp, mille vältel toimub suguline paljunemine. Kätteseemnetaimedel arenevad selle käigus oied ja viljad. seniilne e vananemisperiood - vananemine - üldine bioloogiline seadusparasus, mis kehtib eluslooduse koigil organiseerituse tasemetel. Kasitletakse ka ontogeneesi viimase staadiumina. kliiniline surm - inimese bioloogilisele sumale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame too seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknarvisusteemi talitluste pidurdumises. bioloogiline surm - organismi (ka inimese) elutahtsate talitluste poordumatu seiskumine. Geneetika - teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seadusparasusi. Geen - DNA loik mis maarab ära ühe RNA molekuli sunteesi. Genotüüp - isendile omane geenide ja selle erivormide (alleelide) kogum. Replikatsioon - matriitssuntees, mille tulemusena saadakse uhest DNA molekulist kaks ühesuguse
Juveniilne staadium - lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Katteseemnetaimedel areneb välja juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed Karikloode - gastrula on enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist Kliiniline surm - inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises Kobarloode - moorula on sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium Lootekestad - loote ümbris. Selgroogsetel loomadel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta Lootelehed - selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine(ektodern), sisemine(entoderm) ja keskmine(mesoderm) Menopaus - ovulatsiooni lakkamine. Esineb 44.-55
hõõrdejõud, keskkonna takistus) - Kinesioloogilised tegurid (kehaosade lähteasendid, rütm, tempo) *Ratsionaalsuse analüüsil vaadatakse vastavust liigutustegevuse ratsionaalsuse (biomehhaanilistele, füsioloogilistele jne) printsiipidele: - Vältida liigseid liigutusi - Rakendada edasiviivaid, eesmärki kindlustavaid jõude - Vähendada takistavaid jõude - Kindlustada jõudude ülekanded ühelt kehaosalt teisele - Kindlustada lihaste töö ja lõdvestuse optimaalne vahekord - Saavutada hingamistegevuse ja liigutustegevuse kooskõlastus Loogiline mudel: Liigutuste sõnaline ja visuaalne kirjeldus, mis avab liigutustegevuse sihipärase mõtestatud külje ning annab nõu tehnika õpetamiseks ja täiustamiseks, sisaldab: -Osade, perioodide ja faaside nimetused ja nende eesmärkide kirjeldus -Liigutustegevuse nõuete kirjeldus, üldeesmärk -Detailne liigutustegevuse kirjeldus osade, perioodide ja faaside kaupa -Illustratsioonid, pildid, videoklipid Liigutustehnika jaotamine detailideks:
Somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv keharakk. Biogeneetiline reegel selgrootute organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeesi (evolutsioonilise arengu) etapid. Bioloogiline surm organismi (ka inimese) elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine. Kliiniline surm inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises. ( elustamine) Blastotsüst imetajate (inimeste) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Embrüo organismi lootelise arengu staadium. Idand idanev seeme, vegetatiivse arengu esimene staadium Karikloode gastrula, enamiku loomade ( inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamate loomade) või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel).
Juveniilne staadium - lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Katteseemnetaimedel areneb välja juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed Karüokinees - rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine Karüoplasma - rakutuuma poolvedel sisus Kliiniline surm - inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises Kloroplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid Kobarloode - moorula on sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium Kromoplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente ehk karotinaide. Kuulub plastiidide hulka
tegevus) segafaktorite mõjul. Ujumistehnika täiustamine ja tehnilise ettevalmistamise protsess Ujumistehnika täiustamine toimub järgnevatel peasuundadel: Voolujoonelise kehasendi täiustamine, mis vähendab veetakistust Efektiivsete tõmbeliigutuste kujundamine, mis kindlustab kangisüsteemis võimsaid pingutusi ning head edasiliikumist Lühikese ja energilise sissehingamisega hingamistegevuse paika panemine, mis on rangelt allutatud ujumisliigutuste rütmile Üldise liigutuste kooskõlastatuse parandamine 6 Lihaste ülepingutuse ja liigutuste aheldatuse kõrvaldamine, tehnika ökonoomsuse suurendamine. (Bulgakova, 2001: 191) Ujujate tehnilise ettevalmistuse protsess jagatakse neljaks etapiks: 1. Spetsiaalsete teoreetiliste õppuste läbiviimine 2
Köha on tugevnenud, võib esineda sitke rohekas või kollakas röga. Pane tähele alajäsemete turseid, mis annavad tunnistust kaasnevast südamepuudulikksest. Uuringud Vaata astma Põetus · Patsient aidatakse hingamist hõlbustavasse asendisse · Ettevaatlikult manustatakse ventimaskiga hapnikku. Astrupiga kontrollitakse võimalikku süsinikdioksiidi retentsiooni. Osal patsientidest võib hapnikupuuduse üleliigne ravi viia hingamistegevuse nõrgenemiseni ja selle kaudu süsinikdioksiidi tõusuni. · Täheldatakse unisust, ärrituvust, rahutust ja segasust. Need võivad olla süsinikdioksiidi retentsiooni tunnuseks · Püütakse suurendada ventilatsiooni ehk kopsude tuulutamist, manustades bronhe laiendavaid ravimeid ultraheliinfalaatori abil, mis on hapniku asemel ühendatud sururõhuga. Ravimite vahel võib teha NaCl-inhalatsioone
Kantserogeen - mutageen, mille poolt tekitatud mutatsioon põhjustab vähkkasvaja teket Kapsiid - viiruse genoomi ümbritsev valguline kate Karikloode - gastrula on enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist Karüokinees - rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine Karüoplasma - rakutuuma poolvedel sisus Kliiniline surm - inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises Kloroplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid Kobarloode - moorula on sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium Kombinatiivne muutlikus - geneetilise muutlikkuse vorm, mis tuleneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkombineerumisest järglaste genotüüpideks. Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus
Kantserogeen - mutageen, mille poolt tekitatud mutatsioon põhjustab vähkkasvaja teket Kapsiid - viiruse genoomi ümbritsev valguline kate Karikloode - gastrula on enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist Karüokinees - rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine Karüoplasma - rakutuuma poolvedel sisus Kliiniline surm - inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises Kloroplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid Kobarloode - moorula on sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium Kombinatiivne muutlikus - geneetilise muutlikkuse vorm, mis tuleneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkombineerumisest järglaste genotüüpideks. Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus
krooniline psühhoos, intellekti ja mälu defekt kuni nõdrameelsuseni. Psühhoaktiivsete ainete tarvitajate meditsiiniabi põhimõtted. 1. Üledoseerimisel tekib eluohtlik mürgitusseisund ning isik tuleb vältimatu abi korras toimetada üldhaigla intensiivraviosakonda või vajadusel reanimatsiooniosakonda. Tunnused: esineb teadvusehäre, puudub sõnaline kontakt, kehaline aktiivsus on pärsitud haige on lõtvunud või esinevad krambid, südame- ja hingamistegevuse häired. Panna tähele, kas esineb kaudseid meelemürgi tarvitamise tunnuseid (lõhn, süstlad, tabletid vms.) Ravi: mürgi väljutamiseks vedelike forsseeritud manustamine; hingamise, südametegevuse ja vereringe säilitamiseks medikamendid ja vajadusel aparatuur. Vastumürgi olemasolul selle manustamine (naltrexone). 2. Intoksikatsioon koos psühhotiliste häiretega (kehaline seisund on rahuldav), selline isik tuleb vältimatu abi korras toimeda psühhiaatriaosakonda, kuna võib olla ohtlik
Kitiin putukate välisskeleti ja seente rakukesta koostises esinev polüsahhariid. Kromoplast membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid Kliiniline surm inimese bioloogilisele sumale pigmente (karotinoide). Kuulub plastiidide hulka. eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse Kromosoom DNA ja valgu molekulide kompleks lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste (nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid pidurdumises. määravad pärilikke tunnuseid. Klorofüll taimerakkudes esinev roheline Kromosoomide ristsiire meioosi esimese pigment, mis seob fotosünteesiks vajaliku jagunemise profaasis esinev homoloogiliste valgusenergiat
liigutused muutuvad täpsemaks jne. suureneb lihaste võime omastada hapnikku ja toota ATP Kordamisküsimused 1. Nimetage 4 koetüüpi organismis ja tooge näited või nimetage tähtsused. 2. Nimetage inimese elundkonnad ja nende osad, selgitage talitlust ja tähtsusi. 3. Mis on refleks ja millest koosneb refleksikaar? Tooge näide. 4. Selgitage mõisteid tingitud ja tingimatu refleks. Tooge kummagi kohta näide. 5. Kuidas toimub hingamistegevuse regulatsioon? 6. Selgitage inimese veebilanssi. 7. Selgitage inimese energiabilanssi. 8. Selgitage, kuidas reguleeritake organismis vere suhkrusisaldust. 9. Kuidas regeerib organism viibimisele kuumas keskkonnas? 10. Kuidas regeerib organism viibimisele külmas keskkonnas? 11. Millised lühiajalised muutused tekivad organismis füüsilise koormuse tagajärjel? Selgitage. 12. Iseloomustage treeningu pikaajalist mõju. 9. ORGANISMIDE KOOSEKSISTEERIMINE
....................................... 22 TEGUTSEMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED ÕNNETUSE KORRAL 1.Tegutsemise alustamine ja tegutsemisjuhised · Stopp! 3 sekundit endale. Hinga sisse ja korda: ma proovin anda endast parima. See hetk on hädavajalik, et tekiks ühendus sinu käte ja pea vahel. · Õnnetuskoha ülevaatamine ja olukorra hindamine; · Väldi uute ohvrite teket! · Abistaja ohutuse tagamine; · Kannatanu teadvuse või teadvusetuse tuvastamine; · Hingamistegevuse kontrollimine; · Südametegevuse kontrollimine; · Hingamisteede vabastamine; · Kaudse südamemassazi tegemine · Vajaduse korral riiete ja kaitsekiivri eemaldamine; · Püsiva küliliasendi andmine; · Kannatanu kaitsmine alajahtumise eest; · Vigastatud kehaosa immobiliseerimine; · Kannatanu liigutamisel peab olema ettevaatlik; · Kutsu lisaabi! Õnnetuspaigal võib asjalik tegutsemine päästa palju inimelusid.
19.Uimastitarvitajate meditsiinilise abistamise kõige üldisemad põhimõtted I. Üledoseerimisel tekib eluohtlik intoksikatsioon (mürgistusseisund) ning isik tuleb vältimatu abi korras toimetada üldhaigla intensiivraviosakonda või vajadusel reanimatsiooniosakonda. Tunnused: esineb teadvusehäire, puudub sõnaline kontakt, kehaline aktiivsus on pärsitud, haige on lõtvunud või esinevad krambid, südame- ja hingamistegevuse häired. Panna tähele, kas esineb kaudseid uimasti tarvitamise tunnuseid (lõhn, süstlad, tabletid vms.) Ravi : Uimasti väljutamiseks vedelike forsseeritud manustamine; hingamise, südametegevuse ja vereringe säilitamiseks medikamendid ja vajadusel toetav aparatuur. Vastumürgi olemasolul selle manustamine, näit naltreksoon kui opioidide antagonist. II Intoksikatsioon koos psühhootiliste häiretega (kehaline seisund on
Hingamiselundkond Õhu teekond hingamisteedes: ninaõõs neel kõri trahhea e hingetoru bronhid e kopsutorud bronhioolid alveoolid e kopsusombud. Funktsioonid: Kindlustab organismi ja väliskeskkonna vahelise gaasivahetuse; varustab organismi oksüdeerumisprotsessideks vajaliku hapnikuga. Rakuhingamise e dissimilatsiooni käigus sünteesitakse eluprotsessideks vajalik energia (ATP). Hingamistegevuse regulatsioon toimub vere süsihappegaasi sisalduse alusel. CO2 kontsentratsiooni tõusmisel ja vere pH taseme alanemisel saadetakse signaalid piklikus ajus asuvasse hingamiskeskusse. Seejärel suureneb hingamis- ja südame löögisagedus süsihappegaasi eemaldamiseks verest ja hapniku kontsentratsiooni tõstmiseks. 5. Seedeelundkond Toidu liikumise teekond: suuõõs neel söögitoru magu kaksteistsõrmiksool
Kivistis - vt. fossiil. Klamüüdia - tüüp rakusiseseid parasiitbaktereid; nende põhjustatud põletikuline haigus (kopsu- ja silmapõletik, suguhaigus klamüdioos). Kliimakskooslus - ehk püsikooslus, kus on enamasti stabiilne liikide arv ja biomass. Kliimaksseisundis kooslus vahetab välja iseennast. Kliiniline surm - inimese bioloogilisele sumale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises. Kloon - isendi, raku või DNA molekuli (fragmendi) kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne (ühtlik) järglaskond. Kloon - ühe raku või organismi vegetatiivne järglaskond. moodustub üksnes rakkude mitootilise paljunemise teel. Kõik osad on ühesuguse genotüübiga. moodustavad pillirootukk, maikellukeste laik, haavad, saared, lepad. Kloonimine - DNA fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete
Spordimassaazil kulub pigistamisele keskmiselt kuni 60% kogu seansi ajast, taastus- ja soojendusmassaazil isegi kuni 80%. · Muljumisvõtted. Lihast haaratakse, tõstetakse ja nihutatakse oma loozis. Muljumine ergutab verevarustust nii masseeritavas alas kui ka naaberpiirkondades, parandab rahuseisundis lihaste kontraktsioonivõimet. Väsimusel kiirendab märgatavalt taastumisprotsesse. Mõju kesknärvisüsteemile: kutsub esile aktiivsema hingamistegevuse, südame löögisageduse ja kehatemperatuuri tõusu. · Löökvõtted. Suurendavad vere juurdevoolu masseeritavasse piirkonda ja parandavad sellega kudede toitumist. Lihase kontraktsioonivõime paraneb, lihase toonus tõuseb. Kerged löögid rahustavad närvisüsteemi ja toimivad valuvaigistavalt vigastuste korral. Peale füüsilist koormust ei tohi väsinud lihastele löögivõtteid rakendada! Võtete suund peab olema vere- ja lümfiringet toetav.
Uimastitarvitajate meditsiiniabi üldised põhimõtted (Mumma, 1998 järgi) I. Üledoseerimisel tekib eluohtlik intoksikatsioon (mürgistusseisund) ning isik tuleb vältimatu abi korras (kiirabi) toimetada üldhaigla intensiivraviosakonda või vajadusel reanimatsiooniosakonda. Tunnused mürgistusseisundis: esineb teadvusehäire, puudub sõnaline kontakt (pole võimalust inimest kõnetada), kehaline aktiivsus on pärsitud, haige on lõtvunud või esinevad krambid, südame- ja hingamistegevuse häired. Panna tähele, kas esineb kaudseid uimasti tarvitamise tunnuseid (lõhn, süstlad, tabletid vms.). Ei olene, kas on haigekassa kindlustus või mitte- kõik saavad abi. Ravi : Uimasti väljutamiseks vedelike forsseeritud manustamine; hingamise, südametegevuse ja vereringe säilitamiseks medikamendid ja vajadusel toetav aparatuur. Vastumürgi olemasolul selle manustamine, näit naltreksoon kui opioidide antagonist.
Viimaste tundlikkus CO" liia ja O2 puudulikkuse suhtes on tunduvalt suurem kui HK-se närvirakkudele. Mõjutusi saab HK ka kopsudes olevailt retseptoreilt (kopsudest tulenevad aferentsed närviimpulsid ning hingamislihaste proprioretseptorite ärritamisel tekkivad impulsid juhitakse uitnärvi vahendusel HK- sse). Apnoe. Inimene saab teatud piirides tahtlikult hingamist muuta, hinge kinni hoida (apnoe) või hüperventeerida (seotud ajukoore talitlusega). Ajukoore talitlusega on seotud ka hingamistegevuse stardieelsed muutused (stardipalavik). Hingamine madalama ja kõrgema atmosfäärirõhu juures võrreldes õhurõhuga merepinnal. Madalama Atmr-ga puutume kokku kõrgmäestikus ja kõrglendudel, kui ei kasuta hingamisaparaate. Kõrgemal kui 4-5 km merepinnast, kus pO2 langeb 96-80 mmHg, ilmnevad O2 puuduse nähud ka puhkeolekus, rääkimata kehalisest tööst. Kõrgema Atmr-ga puutume kokku veealuste e. kessoontööde juures. Veesammas, kõrgusega 10 m, põhjustab rõhu
Tihti võetakse vastsündinul ka nabaarterist vereanalüüs happe-leelistasakaaalu hindamiseks (Astrup-analüüs). Astrupi võtmine on kohustuslik halvas seisundis sündinud lapsel. 60 Toimingud vastsündinuga Vastsündinu kuivatatakse verest ja looteveest pehme sooja rätikuga. Vajadusel puhastatakse vastsündinu hingamisteed aspiratsiooni teel. Hinnatakse lapse üldseisundit, jumet, hingamistegevuse algust ning toonust. Sünnitustuba peaks olema soe ja mahedalt valgustatud. Laps asetatakse ema kõhule, kaetakse sooja rätikuga ning pähe pannakse mütsike. Nabaväädile asetatakse Kocheri klemmid ning see lõigatakse läbi steriilsete kääridega. Lapse varast ema kõhule asetamist nimetatakse nahk-naha kontaktiks ning see on oluline nii emale kui lapsele mitmel põhjusel: · vastsündinu asetamine ema soojale kõhule aitab hoida lapse kehatemperatuuri
Viimaste tundlikkus CO" liia ja O2 puudulikkuse suhtes on tunduvalt suurem kui HK-se närvirakkudele. Mõjutusi saab HK ka kopsudes olevailt retseptoreilt (kopsudest tulenevad aferentsed närviimpulsid ning hingamislihaste proprioretseptorite ärritamisel tekkivad impulsid juhitakse uitnärvi vahendusel HK-sse). Apnoe. Inimene saab teatud piirides tahtlikult hingamist muuta, hinge kinni hoida (apnoe) või hüperventeerida (seotud ajukoore talitlusega). Ajukoore talitlusega on seotud ka hingamistegevuse stardieelsed muutused (stardipalavik). Hingamine madalama ja kõrgema atmosfäärirõhu juures võrreldes õhurõhuga merepinnal. Madalama Atmr-ga puutume kokku kõrgmäestikus ja kõrglendudel, kui ei kasuta hingamisaparaate. Kõrgemal kui 4-5 km merepinnast, kus pO2 langeb 96-80 mmHg, ilmnevad O2 puuduse nähud ka puhkeolekus, rääkimata kehalisest tööst. Kõrgema Atmr-ga puutume kokku veelluste e. kessoontööde juures
olukorda, võimaluse korral vaadake gutsemine: iga kannatanu kiiresti läbi. Kannata- 1) õnnetuskoha ülevaatamine; nuga tuleb püüda kontakti saada ning 2) abistaja enda ohutuse tagamine; pärida juhtunu kohta ja küsida, kus ta 3) kannatanu teadvuse või teadvuse- valu tunneb. tuse tuvastamine; Otsige haavu, nähtavat verejooksu, 4) hingamistegevuse kontrollimine; turset, käte ja jalgade väärasendeid 5) südametegevuse kontrollimine; ning verevalumeid. Läbivaatust tu- 6) hingamisteede vabastamine; leb teha niisuguses järjekorras: pea, kael, rindkere, kõht, selg, käed ja ja- 7) kaudse südamemassaazi tegemi- lad. Kõigepealt kontrollige, kas kõigil ne; kannatanuil on hingamisteed vabad ja 8) vajaduse korral riiete ja kaitsekiiv- väline verejooks suletud
See avaldab tugevat mõju, kui patsiendile antakse hapnikku. Krooniliste hingamisteede ja kopsuhaigustega patsiendid võivad hapniku manustamisele reageerida hingamise seiskumisega! CO2 rõhumuutused mõjutavad hingamisimpulssi tugevasti. CO2 rõhulangus teadliku või alateadliku hüperventilatsiooni (hingeldamise) tulemusena võib viia hingamise nõrgenemise ja isegi ajutise hingamisseiskuseni. CO2 rõhu tõus põhjustab hingamise ägenemise. Ka vere pH-väärtuse langemine toob kaasa hingamistegevuse elavnemise. Hingamisnäitajad Hingamistsükkel kestab ühest sisse- või väljahingamisfaasist järgmiseni. Hingamismaht on ühes hingamistsüklis sisse- või väljahingatud õhu ruumala. Täiskasvanud inimesel on rahuolekus hingamismaht umbes 500 ml. Hingamissagedus rahuseisundis Vastsündinud 40–50 korda minutis Lapsed 20–30 korda minutis Täiskasvanud 14–18 korda minutis Hingamise minutimaht
annaabi.ee 
