Click to edit Master text styles Nende tagaosa on Second level Third level pruunikas Fourth level Neil on 6 jalga (3 Fifth level paari) Neil on 1 paar "sõrgasid" Siseehitus ja elundkonnad Seedekulgla koosneb ees-, kesk- ja tagasoolest Hingamissüsteem koosneb peenikestest torudest ja nende avaustest Neil on süda ja 8 jalaarterit ning mõned väiksemad arterid Neil on närvisüsteem ja nad orjenteeruvad selle järgi Neil on tugevad lihased, eriti veel jalalihased Käitumine, toitumine, sigimine, vaenlased Käitumine Toitumine Nad toituvad inimeste ja loomade verest Sigimine Emaspuugid munevad 200-5000+ muna. Munetakse tavaliselt prahi sisse või loomade urgudesse Vaenlased Puukide vaenlasteks on inimeste valmistatud mürgid
Naised, kes ei tegele kehaliste harjutustega raseduse ajal, tunnevad ennast tavaliselt halvemini, eriti seetõttu, et kaal kasvab ning oma keha muutub "koormaks". Raseduse ajal vajab naine suuremat kogust hapnikku. Kui naine väga vähe liigub, kannatab eelkõige loode hapnikupuuduse käes. Kehaliselt väheaktiivsetel ja karastamata naistel on vähenenud vastupanuvõime haigustele. Hea on see, et kehalisel harjutamisel tugevnevad lihased, südameveresoonkond, hingamissüsteem ja paraneb kehaline vorm. Kehaliselt treenitutel naistel kulgeb sünnitus kiiremini ja kergemini ning tavaliselt on ka vähem sünnitusega seotud traumasid. Kui naisel esineb kroonilisi haigusi või esineb probleeme raseduse ajal - peab enne kehaliste harjutustega alustamist nõu pidama oma arstiga. Kehalised harjutusred võivad olla vastunäidustatud, kui esineb: rasedusaegne kõrgenenud vererõhk, rasedustoksikoos, preeklampsia, varasem
KEHALISE TÖÖVÕIME TESTID DÜNAAMILINE TÖÖ · Töö kestvus < 3 min - skeletilihaste omadused · Töö kestvus 3-10 min - südame-veresoonkonna süsteem - hingamissüsteem - O2 kandjad · Töö kestvus 11-30 min - skeletilihaste omadused - piimhappe ainevahetuse omadused · Töö kestvus üle 30min - lihasesisene glükogeenidepoo (saame infot, kui hästi on arenenud meie lihastesisene glükoosivaru aeroobne ainuvahetus) KEHALINE TÖÖVÕIME · Aeroobne töövõime - piiriks on max O tarbimine - töö toimub oksüdatiivse formuleerimise teel
Kattesüsteem - Nahk, juuksed, küüned, higinäärmed Mehaaniline kaitse, D-vitamiini eellaste, süntees, eritus Närvisüsteem pea ja seljaaju närvid, retseptorid Peamine regulatoorne süsteem, kontrollib kõiki füsioloogilisi ja intellektuaalseid funktsioone. Skeletisüsteem - Luud, kõhred, sidemed Mehaaniline kaitse, toestus, liikumine, vereloome, mineraalainete ,,ladu" Lihassüsteem - Lihased, kõõlused Liikumine, kehaasend, termoregulatsioon Hingamissüsteem - kopsud, hingamisteed Gaaside vahetus vere ja väliskeskkonna vahel, PH-regulatsioon. Südame-vereringe süsteem süda, veresooned, veri Toitainete, laguproduktide, gaaside ja hormoonide transport kehas, kaitsefunktsioon. Seedimissüsteem - Suu, söögitoru, magu, sooled, seedenäärmed Toidu mehaaniline ja keemiline töötlemine, imendumine, jääkainete eritamine Kusesüsteem - neerud, põis, kuseteed Laguproduktide eritamine, PH ja vedeliku tasakaalu regulatsioon. 10
English Test 1 Parts of the body 1. JEW-MANDIBLE-alalõug 2. ARMPIT-AXILLA-kaenlaalune 3. CHEST-THORAX-rindkere 4. STOMACH-ABDOMEN-kõht 5. NAVEL-UMBILICIUS-naba 6. KNEE-PATELLA-põlvekeder Hospital staf 1. TO PRESCRIBE MEDICINE- ravimi välja kirjutamine 2. DISPENSE PRESCRIPTION MEDICATION- retseptiravimeid väljastama 3. RELIVE PAIN-valu leevendama 4. BLOOD SAMPLE- vereproov 5. SPUTUM-sülje PERSONAL 6. RECEPTIONIST- vastuvõtu sekretär-a person who welcomes visitors and answers phones. 7. RADIOLOGIST- radioloog- a person who used imaging technology 8. LAB TECHNICIAN- laborant- a person who analyzes samples 9. PHARMACIST- apteeker- a person who prepares drugs //prepares and dispenses medication 10.CARDIOLOGIST- kardioloog- a person who is a heart specialist 11.PEDIATRICIAN- lastearst- 12.ANESTHESIOLOGIST-anestesialoog-a person who prevents patients form f...
English Test 1 Parts of the body 1. JEW-MANDIBLE-alalõug 2. ARMPIT-AXILLA-kaenlaalune 3. CHEST-THORAX-rindkere 4. STOMACH-ABDOMEN-kõht 5. NAVEL-UMBILICIUS-naba 6. KNEE-PATELLA-põlvekeder Hospital staf 1. TO PRESCRIBE MEDICINE- ravimi välja kirjutamine 2. DISPENSE PRESCRIPTION MEDICATION- retseptiravimeid väljastama 3. RELIVE PAIN-valu leevendama 4. BLOOD SAMPLE- vereproov 5. SPUTUM-sülje PERSONAL 6. RECEPTIONIST- vastuvõtu sekretär-a person who welcomes visitors and answers phones. 7. RADIOLOGIST- radioloog- a person who used imaging technology 8. LAB TECHNICIAN- laborant- a person who analyzes samples 9. PHARMACIST- apteeker- a person who prepares drugs //prepares and dispenses medication 10.CARDIOLOGIST- kardioloog- a person who is a heart specialist 11.PEDIATRICIAN- lastearst- 12.ANESTHESIOLOGIST-anestesialoog-a person who prevents patients form f...
impulsiivsusest, harjutuse arusaamis võimest. Alusta harjutamist aeglases tempos, ilma põrklemiseta pallil. Jälgida patsienti. Kasutada peeglit. Harjutada puhtal põrandal. Ära kasuta vigastatud palli. Juuksed kinni. Riietus liibuv. Mittelibisevad jalanõud. Põrand ei tohi olla libe. Tulemus- Koormuse saavad nii ala-kui ülakeha. Paraneb kehaasend, dünaamiline ja staatiline tasakaalutunnetus. Täiustub südame-vereringe ja hingamissüsteem. Areneb liigutuslik- ja lihaskoordinatsioon. Areneb lihaste jõud ja elastsus. Areneb rütmitunne. Paraneb lihaste ärritusi vastuvõtvad retseptorid, mis annavad informatsiooni lihase pikkuse ja pinge kohta.
Millega on tegemist? 7. Düsfoonia ehk häälepuude korral võib: 1. Afoonia on tingitud a. Häälepaelte sulgumatusest b. Häälepaelte liiga tugevast sulgusest c. Häälepaelte osalisest sulgusest d. Häälepaelte ebakorrapärasest sulgusest 2. Resonaatorsüsteem mõjutab hääle a. Kõla ehk tämbrit b. Tugevust c. Kõrgust d. Kiirust 3. Hääle funktsionaalsüsteem koosneb kolmest osast. Need on a. Resonaatorsüsteem b. Hingamissüsteem c. Hääle tekitamise ehk vibraatorsüsteem Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ d. Häälduselundid 4. Meeri Kompuse uurimistööst selgus, et uuritud õpetajatest esines häälehäire a. Igal teisel õpetajal b. Igal kolmandal õpetajal c. Igal neljandal õpetajal d. Igal viiendal õpetajal 5. Hingamissüsteemi ülesanne hääle tekitamisel on a. Tagada vajalik õhu hulk b. Tagada piisav õhurõhk c. Varustada kopse piisava õhuga puhkeolekus 6
Tervisespordis avaldab vastupidavustreening organismile väga positiivset mõju. Tugevnevad meie kehaline töövõime ja psüühiline seisund, me muutume märksa tervemaks ja oleme harvem haige. Viimastel aastatel on tervisesport kujunenud ka justkui taastusravi liigiks, vastupidavuse treening aitab haigusi ennetada ja kiirendab paranemist. Regulaarne liikumisharrastus parandab oluliselt meie meeleolu, oleme sagedamini heas tujus ja harvem stressis. Hingamissüsteem varustab organismi vajaliku hapnikuga, seedesüsteem toitainete, vedeliku, vitamiinide ja mineralaainetega. Südame vereringesüsteem aitab transportida vajalikud ained kudedesse, samuti kudedest eritussüsteemi. Eritussüsteem omakorda kõrvaldab organismis tekkinud laguained ja liigsed ained. Kõigi elundite tegevust omakorda reguleerivad ja kooskõlastavad närvisüsteem ja endokriinsüsteem, meelelundid koos peaaju ja närvisüsteemiga võimaldavad meil
metaboliitidena d) 90% eritub muutumatul kujul neerude kaudu e) on looduslik opioid 46. Milline opioidiretseptori tüüp on kõige olulisem morfiini jt. morfiinitaoliste analgeetikumide valuvaigistavas toimes? a) (müü) b) (kappa) c) (delta) 47. Millistel kliinilistel näidustustel kasutatakse opioide? Kroonilise valu ravi (nt vähk), op.järgselt, väga tugev valu (sünnitusel Pethidin) 48. Opioidide kõrvaltoimed? Kardiovaskulaarsüsteem- hüpotensioon,bradükardia Hingamissüsteem - hingamiskeskuse tundlikkust PaCO2 -le Gastrointestinaaltrakt - kõhukinnisus Iiveldus, oksendamine Vestibulaaraparaadi tundlikkuse ↑ ► Sügelemine Urineerimishäired (põiesfinkteri põiesfinkteri toonuse toonuse ↑) 49. Milline väide sobib? Kodeiin ... a) avaldab euforiseerivat toimet peale metaboliseerumist morfiiniks b) ei oma sõltuvust tekitavat potentsiaali c) imendub hästi peroraalsel manustamisel d) omab võrreldes valuvaigistava toimega suhteliselt tugevat köhavastast toimet
falciforme'st paremal c) mis piirab rasvikupauna tagant kõhunääre, vasaku neeru ülaosa, aort d) mis piirab eest magu, omentum minus, lig. gastrocolicum, ülalt – diagragma, maksa lobus caudatus, alt – mesocolon transversum e) nim. ülakorruse sopised – recessus subphrenicus dexter et sinister, recessus subhepatici f) rasvikumulgu piirid: ülalt: maksa lobus caudatus, eest: lig. hepatoduodenale, tagant: v. cava inferior, alt: duodenum´i ülaosa ! ! ! Hingamissüsteem – 1 küsimus ! 1. Kõri. a) skeletotoopia: paikneb kaela eesosas 5…7. kaelalüli kõrgusel b) nimeta kõriõõne (cavitas laryngis) osad: vestibulum laryngis, isthmus laryngeus, cavitas infraglottica c) kuidas nimetatakse conus elasticus’e paksenenud ülaserva? lig. vocale d) nimeta häälepilu (rima glottidis) osad pars intermembranacea ja pars intercartilaginea b) mis piirab aditus laryngis’t eest, tagant ees epiglottis'e ülaserv, taga plica interarytenoidea,
Treeningu kasulikkus HAPNIK Raseduse ajal vajab naine suuremat kogust hapnikku. Kui naine väga vähe liigub, kannatab eelkõige loode hapnikupuuduse käes. IMMUNITEET kehaliselt väheaktiivsetel ja karastamata naistel on vähenenud vastupanuvõime haigustele. Seega võib väike külmetus, stress või kroonilised haiguskolded organismis saada tõsiseks ohuks raseda naise ja loote tervisele. FITNESS kehalisel harjutamisel tugevnevad lihased, südame-veresoonkond, hingamissüsteem ja paraneb kehaline vorm EMOTSIOONID kehaline harjutamine maandab psüühilised pinged, parandab meeleolu, enesetunnet ja und. KAEBUSED mitmeid raseduse ajal tekkivaid kaebusi (veenilaiendid, tursed, kõrgenenud vereõhk, kõhukinnisus, seljavalu jt) saab ennetada või leevendada kehaliste harjutustega. SÜNNITUS kehaliselt treenitutel naistel kulgeb sünnitus kiiremini ja kergemini ning tavaliselt on vähem ka sünnitusega seotud traumasid. Kokkuvõte
teha organiseeritumalt. See võimaldab lihasel töötada suuremal amplituudil, masinatel on see efektiivsem. Vananedes väheneb koordinatsioon. Luud, liigesed. Liigese pinda kattev kõhr väheneb. Kitseneb liigesepilu tagajärg kõhre vähenemisele. Liigeste funktsioon halveneb. Luude tihedus hakka vähenema umbes 30-aastaselt. Oluline naisterahvastel, vanematel naistel kaltsiumist. Luukude muutub hapraks. Lihtsal moel hakkavad tekkima luumurrud. Taastumisprotsess on aeglane. Hingamissüsteem. Ringkerelihased jäigastuvad: hingata raskem, hingamismaht väheneb, funktsioon keerulisem kasutada, väheneb kopsude elastsust (vähendab maksimaalset hapnikutarbimist) kui palju organism suudab hapnikku kasutada. Oluline: mida suurem võime, seda parem töövõime. Aeroobne-anaeroobne. Naised taluvad anaeroobset tööd kehvemini. Naised taluvad piimhappe hulka vähem. Nende lihasmass on väiksem, siis piimhapet tekib vähem.
Üldise kehalise ettevalmistuse raames kindlustab mitmekülgne kehaliste võimete(jõud, kiirus, vastupidavus, osavus jne.)arendamine harjutajale: · hea tervise · küllaldase organismi funktsionaalse baasi keskmaajooksu erialase treeningu läbiviimiseks. Vastava treeninguga on haaratud tegevusse organism: lihastik, närvisüsteem, ainevahetus, südame-veresoonte ja hingamissüsteem, vegetatiivne sfäär jne. Kiirjooksu treeninguga on mõeldud sellise treeninguga, millede eesmärgiks on parimate tulemuste saavutamine kiirjooksus. Selleks arendatakse esmajoones absoluutset kiirust, mis on seotud peamiselt lihaste ja närvisüsteemi funktsioonide täiustamise ning nende koostöö parandamisega. Üldse vastupidavuse treeninguga on mõeldud:
· Lihaspinge langeb kiiremini · Suureneb kopsumaht Mõju organismile Saunal on ka lisaks tervise tugevdamisele ka haiguste ennetamisel ja taastusravis oluline roll. Saunas olles kiireneb südamelöögisagedus, ent vererõhk langeb. Saunas käimine tugevdab immuunsust, viib organismist välja mürgised ained ja on hea nahale. Kuumuse ja organismi jahutamise vaheldumise soodsad toimed: · Stimuleerib vereringlust · Stimuleerib ainevahetust · Puhastab kudesid Hingamissüsteem Sauna kuum õhk hingamissüsteemi ei kahjusta, vaid aitab hoopis kopsude limaskesta paremini verega varustada ning enam sekreeti eemaldada. Soovitav on saun näiteks bronhiidi ja hingamisteede haiguste ennetamisel. Laval viibimise järgselt tuleb ennast jahutada, sest keha on ülekuumenenud. Hästi sobib selleks värske õhk. Regulaarse saunaskäimise positiivsed mõjud: · Immuunsüsteemi tugevdamine · Haigestumise vähenemine · Südame ja vereringe süsteemi tugevdamine
Tähtsaimad energiavaruained organismis. Vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide omastamiseks. Võtavad osa kasvuprotsesside ja muude elutähtsate protsesside reguleerimisest. Valgud - Keha tähtsaim ehitusmaterjal. Osalevad kogu ainevahetuse reguleerimises ja kontrollimises olles ensüümide, hormoonide ja muude elutähtsate ainete koostises. Osalevad ainete transpordil organismis. Valgud on aminohapetest koosnevad biopolümeerid. Hingamissüsteem Ninaõõs - koosneb luust ja kõhrest. Teda ümbritsevas limaskestas on palju veresooni. Suuõõs Kõri Hingetoru - Hingetoru on torukujuline elund, mida mõõda õhk pääseb kopsudesse. Bronhiaalpuu Kopsud - Hingamiselundid, milles toimub gaasivahetus. Nad paiknevad rindkere õõnes, täites selle peaaegu täielikult ning neid katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme. Kopsude vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga mille ülesanne on vähendada hõõrdumist. Peabronh Neel
arenguperiood. Embrüogenees – antenataalne areng. Postnataalne areng – vananemine (lapseiga; puberteet; reproduktiivne iga; vanadus). Organismi ehituse ja talituse tasemed: molekulaarne,rakuline,koeline,organid ja organsüsteemid ,organism,rahvastik. Elundkonnad: (1)katteelundkond,(2)luustikehkskelett,(3)lihastik,(4)närvisüsteem,(5)sisenõristus,(6)vereringe, (7)lümfisüsteem,(8)hingamissüsteem,(9) seedesüsteem(10) erituselundkond, (11) suguelundkond 3. Tervis ja haigus (definitsioonid). Haigus on organismi struktuurne või funktsionaalne kõrvalekalle, mis rikub homeostaasi või organismi normaalset funktsioneerimist. Kulu järgi jaotatakse: 1)Üliäge e hüperakuutne(lõppeb mõne päevaga ja surmaga).2)Akuutsed e ägedad. 3) Alaägedad. 4)Kroonilised. Kroonilise haiguse tekkepõhjusi: ägeda haiguse sümptomitevaene kulg; ägeda haiguse mitteadekvaatne
Kindel annus või kogus. Ei ole ravivaid omadusi. 14. ATC klassifikatsiooni alus? Tähtede tõlgendus. A seedetrakt ja ainevahetus B veri ja vereloomeorganid C kardiovaskulaarsüsteem D dermatoloogia G urogenitaaltrakt ja suguhormoonid H süsteemsed hormoonpreparaadid J infektsioonivastased ravimid süsteemseks kasutamiseks L kasvajavastased ja immuunmoduleerivad ained M skeleti-lihassüsteem N kesknärvisüsteem P parasiitide vastased ained R hingamissüsteem S meeleorganid V varia 15. Miks on oluline ravimite seerianumber? 16. Ravimite poolitamine/purustamine. Millele mõtled enne poolitamist/purustamist? Miks ravimeid poolitatakse/purustatakse? Mõtlen - ravimvorm; enamus pikatoimelisi tablette ei tohi. Poolitatakse lihtsamaks neelamiseks, annuse jagamiseks. 17. Kliiniline uuring (mõiste). Ravimite kasutamine inimesel või veterinaarravimite kasutamine loomal andmete
epiteliaalsed membraanid), (2) luustik ehk skelett (luud, liigesed), (3) lihastik, (4) närvisüsteem (peaaju, seljaaju, närvid), (5) sisenõristus ehk endokriinsüsteem (hüpofüüs, hüpotaalamus, tüümus, kilpnääre, kõhunääre, neerupealis, munasarjad, testised e. munandid), (6) vereringe ehk kardiovaskulaarne süsteem (süda, veresoonkond), (7) lümfisüsteem (lümfisõlmed, lümfisooned, põrn, tüümus, mandlid), (8) hingamissüsteem (nina, neel, kõri, trahhea, bronhid, kopsud), (9) seedesüsteem (primaarsed organid: suu, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool; sekundaarsed organid: hambad, süljenäärmed, keel, maks, sapipõis, kõhunääre), (10) erituselundkond (neerud, kusepõis, kusejuha, kusiti), (11) suguelundkond (mehed: gonaadid (testis e. munand), seemnejuha, kusejuha, lisaorganid: eesnääre; naised: gonaadid (munasarjad), lisaorganid: emakas, munajuha, tupp). 3
3) Oksüdatiivne (Tsitraadi e. Krebsi tsükkel) toimub mitokondrites O2 osavõtul +: kahjulikke laguprodukte ei teki (ainult H2o ja CO2), tekib rohkem ATP molekule (36), efektiivne, kasutab kõiki toitaineid (valgud, rasvad, süsivesikud) -: väga aeglane protsess, vajab hapnikku, sõltub organismi o2 tarbimise võimest Dünaamiline töö Töö kestvus < 3 min o Skeletilihaste omadused Töö kestvus 3 - 10 min o Südame-veresoonkonna süsteem o Hingamissüsteem o O2 kandjad Töö kestvus 11 – 30 min o Skeletilihaste omadused o Piimhappe ainevahetuse omadused Töö kestvus üle 30 min o Lihasesisene glükogeenidepoo 10. Aeroobne töövõime. Keha võime teha tööd aeroobselt; kindlustada töötavaid lihaseid võimalikult rohke hapnikuga. Piiriks on max hapniku tarbimine. Sõltub: hemoglobiini hulgast, hapniku difusioonist lihastes ja oksüdatiivsete ensüümide hulgast ja aktiivsusest. Maksimaalne hapniku tarbimine.
vähendamiseks või selle kasutamine on vastunäidustatud (traumad, pneumotooraks, teadvusetu patsient või haige kelle teadvuse tase on langenud), kuid patsient vajab käsitsi ventileerimist hingamispuudulikkuse raviks või hingamissageduse vähendamiseks. N: hüpokseemia, hüperkapnia, hingamisteede kaitsmine (maoloputus mürgistuste korral), raviotstarbeline (narkoosid) mis on haaratud hingamisse hingamisse - on haaratud ainult alumine hingamissüsteem, ülemised hingamisteed ei ole kaasatud, see on nii nimetatud „surnud ruum” mida hindame muutusi kliinilises pildis, astrupis, pH (laktaadi määramine); kui adekvaatselt toimub ventilatsioon, perfusioon; hindame CO2, O2 sisaldust astrupis 1 O2 maskide erinevused Ninakanüül – patsiendi poolt saadav O2 kontsentratsioon varieerub sõltuvalt O2pealevoolust. Enim kasutatav
Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo Elund e organ on organismi osa, millel on kindel kuju, ehitus ja asetus ning mis täidab spetsiifilist, temale omast funktsiooni. Organid, mis töötavad (talitlevad) koos ja täidavad mingit sarnast elutalitlust, moodustavad elundkonna e organsüsteemi. Organsüsteemid kokku moodustavad organismi – inimese kui terviku. Siseelundite hulka loetakse tavaliselt seede- ja hingamissüsteem ning kuse- ja suguelundkond, sageli vereringeelundkond ning sisesekretsiooninäärmed. Kõik siseelundid jaotatakse 2 rühma: 1) parenhümatoossed elundid – töötav kude täidab kogu elundi, N: maks, põrn, keel, munasarjad jne 2) õõneselundid- torukujulised, tööorganiks on elundi sein, sees on valendik, milles liigub töödeldav või transporditav sisaldis. N. neel, magu, sooled, kusejuha jne.
organismi sisesed epiteliaalsed membraanid 2. Luustik ehk skelett: luud, liigesed 3. Lihastik 4. Närvisüsteem: peaaju, seljaaju, närvid 5. Sisenõristus ehk endokriinsüsteem: hüpofüüs, hüpotaalamus, tüümus, kilpnääre, kõhunääre, neerupealis, munasarjad, testised e munandid 6. Vereringe ehk kardiovaskulaarne süsteem: süda, veresoonkond 7. Lümfisüsteem: lümfisõlmed, lümfisooned, põrn, tüümus, mandlid 8. Hingamissüsteem: nina, keel, kõri, trahhea, bronhid, kopsud 9. Seedesüsteem: Primaarsed organid: suu, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool Sekundaarsed organid: hambad, süljenäärmed, keel, maks, sapipõis, kõhunääre 10. Erituselundkond: neerud, kusepõis, kusejuha, kusiti 11. Suguelundkond: Mehed: gonaadid (munandid), seemnejuha, kusejuha. Lisaorganid: eesnääre Genitaalid ehk välissuguelundid Naised: gonaadid (munasarjad). Lisaorganid: emakas, munajuha, tupp Gonaadid (munasarjad)
coli's. E. coli ei lülita UGA kohal valku Trp, vaid termineerib ahela sünteesi. Tekivad mittetäielikud valgud. Füsioloogia Mükoplasmad jagatakse fermentatiivseteks ja mittefermentatiivseteks. Mittefermentatiivsetel mükoplasmadel puudub heksokinaas, fosfofruktokinaas ja aldolaas ja EMP (Embden- Meyerhofi) rada neil ei funksioneeri. Küll aga saavad nad kasutada rasvhappeid ja alkohole ja neid aeroobselt lagundada. Kõigil seniuuritud mükoplasmadel on väga puudulik hingamissüsteem, neil puuduvad kinoonid ja tsütokroomid, seega ei suuda nad oksüdatiivselt fosforüülida. Fermentatiivsetel mükoplasmadel moodustub ATP glükolüüsis substraatsel fosforüülimisel. Mittefermentatiivsetel võib ATP moodustuda arginiini dihüdrolaasi reaktsioonis. Neil on membraanis aktiivne karboksüpeptidaas, mis vöib peremeesraku valkudest vabastada Arg ja varustada mükoplasmat energiaallikaga. L-Arg L-Tsitrulliin L-Orn + karbaomüül-P ATP
väljahingamisfaas on oluliselt pikem (kuni 20 sekundit) ja sissehingamine kestuselt lühem, väljahingatava õhuvoolu kiirus ja hulk on täpselt reguleeritud ja muutuvad kõnelemisel pidevalt, ühtlasi vaheldub pidevalt õhurõhk. Õhuvoolu reguleerimisel arvestab kesknärvisüsteem iga hääliku moodustamiseks vajalikke tingimusi, naaberhäälikuid, hääliku asukohta silbis, sõna- ja lauserõhku, intonatsiooni. Hingamissüsteem on osaliselt autonoomne, kuid kõneprotsessis allub hingamine hierarhiliselt kõrgemale juhtimisele — kogu ütluse motoorsele plaanile. Kõnepatoloogia korral on kõnehingamise puue sageli üheks sümptomiks. Hälbeid võivad seejuures esile kutsuda erinevad põhjused: • kõne puudulik planeerimine alakõne puhul; • tsentraalset (halvatused) ja perifeerset laadi lihastegevuste kahjustused; • kuulmispuuded, mis takistavad oma kõne võrdlemist normiga.
krambivalmidust säärtes ning hemorroide e. pärasoole veenilaiendeid. Suurema raseduse korral võib rasedal selili lamades tekkida nn. vena cava sündroom, mis kujutab endast kollapsitaolist seisundit ning on tingitud raseda emaka survest alumisele õõnesveenile ning sellest tulenevatest vereringehäiretest. Raseduse ajal on tihti tõusnud vere settereaktsioon, võib esineda leukotsüütide arvu suurenemist, suurenenud on vere hüübivus. Hingamissüsteem 38 Juba raseduse I trimestril hingamise minutimaht suureneb. Hingamissagedus püsib muutusteta või tõuseb maksimaalselt 10% võrra. Kopsumaht jääb samaks kui enne rasedust, vaatamata südame ja diafragma asendi muutustele. Kopsumahu säilimise tagab rinnakorvi laienemine, mille põhjuseks on roiete nihkumine horisontaalsemasse asendisse. Neerutalitlus
Alltekst: Õhk liigub trahheedesse keha pinnal paiknevate hingeavade kaudu. Maismaaputukatel ning nende vastsetel ja nukkudel on selliseid pisikesi avausi keha külgedel mitu paari. Lisa Laulusääse vastse tagakeha tipus on õhu hankimiseks torujas hingamisputk, mille otsas asub hingeava. Seepärast ,,ripuvad" hingavad vastsed veepinna all. Hallasääse vastsed on hingates veepinnaga rööbiti, sest nende hingeavad on tagakeha küljes. * Miks võib väita, et putukate hingamissüsteem on paremini arenenud kui ämblikel? Ülesanne (andmete analüüs) Kes vajab rohkem hapnikku? Veeloomade elu sõltub suuresti vee temperatuurist, happesusest ja teistest omadustest. Üks oluline mõjur on hapnikusisaldus. Osa loomi saab hingata ka vähese hapnikusisaldusega vees. Mõned liigid on aga hapniku suhtes nõudlikud, neile sobivad vaid kõrge hapnikusisaldusega puhtaveelised veekogud. Diagramm: Vastsete hapnikuvajadus.
Liikumine, kehaasend, termoregulat- Lihassüsteem Lihased, kõõlused sioon Gaaside vahetus vere ja väliskeskkon- Hingamissüsteem Kopsud, hingamisteed na vahel, pH regulatsioon Toitainete, laguproduktide, gaaside ja Südame-vereringe Süda, veresooned, veri hormoonide transport kehas, kaitse- süsteem
köhimisel. Hingetoru algab kõrist ja lõpeb jagunemisega paremaks ja vasakuks peabronhiks. Bronhiaalpuu hargneb üha väiksemateks harudeks (bronhioolideks), mille lõppelementideks on kopsupõiekesed (alveoolid). Hingetoru ja bronhe hoiavad avatuna kõhrerõngad, bronhioole aga lihased. Inimesel on kaks kopsu. Kopsud on kaetud kopsukelmega. Kopsude vahel asub keskseinand ehk mediastiinum, kus paikneb süda. Mehaaniline hingamissüsteem koosneb vahelihasest, roietevahelistest lihastest ja hingamise abilihastest, viimaste töö tuleb esile hingamispuudulikkuse korral. Sissehingamine (inspiirium) ja väljahingamine (ekspiirium) toimub vahelihase liikumisest tingitud rinnaõõne mahu mehaanilise suurenemise ja vähenemise tulemusena. Hingamise sügavuse määrab hingamislihaste tegevus. Pleuraõõnes toimiv alarõhk on tegusa hingamismehaanika eelduseks. 74
annaabi.ee 
