Kehakeel koosneb inimsuhtlemise mitteverbaalsetest elementidest, mis võivad sõnalist suhtlemist täiendada, rõhutada ja mõnikord isegi asendada. Kehakeele valdamine mängib ülimalt tähtsat rolli edu saavutamisel. Kehakeele teoreetilist uurimist alustati kahekümnenda sajandi hakul. Täiskasvanuina võime kogeda, kuidas pilkude ristumine hävitab armastuse või hääletoon peletab eemale sõpru, ilma, et me ise arugi saame nende sündmuste põhjustest. Asend, silmaliigutused ja hingamisrütm võivad rääkida üsna palju sellest, milliste kanalite kaudu laps mõtleb. Juba väga väiksena sirutab imik käe, andmaks märku oma valmisolekust suhelda. Laps omandab enne rääkima õppimist liigutused, millega teda mõistetakse. Jah, ei, tasa, head aega, üks, kaks, ma ei kuula, ma ei tee seda- kõike seda antakse lihtsalt ja efektiivselt edasi liigutuste ja zestide abil. Teist laadi zestikuleerimist mõtete edastamiseks kutsutakse pantomiimiks. See väljendab
· Uni algab aeglase unega · Aeglases unes esineb 4 staadiumi · Esimeses staadiumis valdab inimest unisus, see kestab 2 minutit, nähakse fantastilisi pilte · Teises staadiumis jõuab inimene uinumise staadiumi, mis kestab 20 minutit · 3. ja 4. staadium on koos, nim deltauneks ehk sügavaks uneks, unes käimine ja rääkimine, kestab 30 minutit Paradoksaalne ehk sügav uni ehk REMuni Kiire uni saab alguse pärast deltaund Hingamisrütm ja südame löögisagedus on korrapäratud, võib täheldada käte ja jalgade tõmblemist Kiires unes nähkase unenägusid Unetus ehk insomnia, raskusi magama jäämisega, ei suudeta uuest uinuda ja ärgatakse liiga vara, esineb rohkem naistel ja põhjustajaks stress Kontrollimatu lühiajaline unevajadus ehk narkolepsia, 1015 min teadvuse kaotused, sügav uni, äratada pole võimalik, pärilik Somnambulism ehk unesränne ehk kuutõbi,
Kordamisküsimused kontrolltööks 1. Millised on täiskasvanu ja lapse põhilised erinevused? 2. Pärilikkuse kandjad on ... 3. Mis määrab lapse soo? 4. Miks on sünnieelses arengus eriti olulised esimesed 8 nädalat? 5. J. Piaget inimese tunnetusliku ehk kognitiivse arengu faasid (4tk) 6. E. Eriksoni inimese arengu psühhosotsiaalsed faasid 7. Meeste ja naiste vaimsete võimete erinevused. 8. Nimeta põhjusi, miks inimene ei mäleta oma sünnimomenti ja imikuiga. 9. Joonista ja kirjelda närviraku ehitust 10. Närvisüsteem jaguneb ... 11. Mis on refleksid? 12. Millised on aju poolkerade üleasandeid: vasak poolkera (7tk) ja parem poolkera (7tk) 13. Missuguste ajupiirkondade funktsioonide häirumisega on tegemist a. Patsient ei suuda liigutada oma paremat kehapoolt b. Patsient ei tunne oma vasakut kehapoolt c. Inimene on kaotanud võime iseseisvalt hingata 14. Millised on teadvuse...
MIS ON TEADVUS? TEADLIKKUS ISEENDAST JA OMA KESKKONNAST. MIS ON ÄRKVELOLEKUTEADVUS? KUI OLEME ÄRKVEL JA PIISAVALT ERKSAD NING TAJUME ENNAST JA KESKKONDA. KAS ME TEADVUSTAME ÄRKVEL OLLES KÕIKE? MIKS? EI; 1) ME EI MÕTLE OMA KEHAST TOIMUVATELE PROTSESSIDELE; 2) OSA TEGEVUSI VÕIB MUUTUDA AUTOMAATSEKS JA ME EI TEADVUSTA NEID ENAM. MIKS ON UNI OLULINE? 1) UNI KAITSEB MEID SEL AJAL, KUI ÄRKVELOLEMINE JA RINGIKÄIMINE OLEKS VÄGA OHTLIK (AITAB HOIDUDA AKTIIVSUSEST JA SÄILITADA ENERGIAT); 2) UND ON VAJA MEIE SEESMISTE JÕUVARUDE TAASTUMISEKS; 3) TAASTAB KNS'I, MEELEELUNDITE JA LIHASKONNA JÕUVARUSID; 4) SOODUSTAB MÄLU, ERITI PÜSIMÄLU KINNITAMIST. MILLEST SÕLTUB UNEVAJADUS JA KUI PALJU PEAKS MAGAMA? 1) SÕLTUB SELLEST, KUI PALJU PÄEVA JOOKSUL ENERGIAT KULUTATAKSE, ET SEDA ÖÖSEL TAASTADA; 2) TURVALISUSEST; MAGAMA PEAKS UMBES 7-8H. KUIDAS UND UURITAKSE? UNEKESKUSES EEG-GA NING SILMALIIGUTUSTE JA LIHASAKTIIVSUSE REGISTREERIMISEGA (EEG ABIL RE...
4. Hingamise peatamine kontrollsihtimise ja päästikule vajutamise ajal hingamine peatatakse, ennem seda hingatakse rahulikult: lask peab järgnema 5 sekundi jooksul. 5. Päästikule vajutamine päästik vajutatakse sujuvalt tagasi, nii et relva asend ei muutuks. 6. Järelsihtimine sihik viiakse uuesti sihtmärgi keskele, kontrollitakse relva ja keha asendit, pärast seda taastatakse normaalne hingamisrütm. OHUTUSTEHNIKA RELVAGA ÜMBER KÄIMISEL 1. Võtsid relva kätte kontrolli, kas see pole laetud. 2. Ära suuna teise inimese poole ja ära luba seda endale suunata. 3. Iga relv loe laetuks, kuni pole kontrollitud, et see on laadimata. 4. Ka laadimata relvaga käi ümber nagu laetuga. 5. Peale vinnatamist sihi ainult märki või ohutus suunas. 6. Ära pane sõrme päästikule, kui pole vajadust lasta.
jalgu ja pead langetades hinga välja. Katsu sooritada harjutuskordasid kindlas rütmis. Enne uut harjutust taasta normaalne hingamisrütm, tõuse selles püsti, aseta käed puusale ja hinga rahulikult sisse-välja. HARJUTUS NR 3 Põlvita põrandale, jalad teineteisest sobival kaugusel õlgade laiuselt. Toeta jalalabad pöia eesmisele osale. Aseta käed reite tagapoolele tuharate alla, peopesadega vastu reisi. Hoia selg sirge ning kalluta pea alla rinnale, samal ajal hinga välja.
tunnuse suhtes. 2) KORRELATIIVSED UURIMUSED: uuritakse nähtuste omavahelisi seoseid. Korrelatsioon näitab, kuivõrd tugevasti kaks asja vastastikku seotud on. 3) EKSPERIMENT selgitamaks põhjuslikke seoseid. 10. UNI. Und on vaja meie seesmiste jõuvarude taastumiseks UNE FAASID. 1)AEGLANE UNI *KERGE UNI (2m) (võidakse näha mitmesuguseid fantastilise pilte, tajuda kukkumistunnet, võpatada) *UINUMINE (20m) (aeglustub südametegevus ja hingamisrütm, silmad võivad liikuda) *SÜGAV UNI e DELTAUNI (30m) (võimalik unes käimine ja rääkimine) 2) KIIRE e PARADOKSAALNE UNI REM UNI (silmad liiguvad kiiresti, sidametegvus ja hingamisrtütm korrapäratud) Kõige olulisemad on delta- ja kiire uni. UNEHÄIRED *UNETUS e INSOMNIA raskused magama jäämisega *KONTROLLIMATU LÜLIAJALINE UNEVAJADUS e NARKOLEPSIA - kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 min teadvusekaotusi. *UNEAPNOE une ajal tekkiv hingamiskatkestus
Heida selili ja aseta käed sirgelt keha kõrvale küljele, pihud allapoole. Seejärel alusta harjutust, tõstes üheaegselt sirgeid jalgu ja pead üles. Tõsta jalgu nii kõrgele kui suudad ning suru pea samaaegselt vastu rinda. Lasku lamamisasendisse ja korda harjutust vastavalt oma tasemele 321 korda. Jalgu ja pead tõstes hinga sisse, jalgu ja pead langetades hinga välja. Katsu sooritada harjutuskordasid kindlas rütmis. Enne uut harjutust taasta normaalne hingamisrütm, tõuse selles püsti, aseta käed puusale ja hinga rahulikult sissevälja. HARJUTUS NR 3 Põlvita põrandale, jalad teineteisest sobival kaugusel õlgade laiuselt. Toeta jalalabad pöia eesmisele osale. Aseta käed reite tagapoolele tuharate alla, peopesadega vastu reisi. Hoia selg sirge ning kalluta pea alla rinnale, samal
Deltauni ehk sügav uni kestab umbes 30 minutit. Selles unes ongi võimalik unes käimine ja unes rääkimine. Pärast deltaund tuleb nn üleminekuseisund, sarnaneb aeglase une teise staadiumiga. Edasi tuleb kiire ehk paradoksaalne uni. See on lainesageduselt sarnane ärkvelolekuga, tegelikult oled sügavas unes. Silmamunad liiguvad kiiresti. Sellest tuleb ka teine nimetus REM-uni (ingl rapid eye movement kiire silmaliikumine). Südame löögisagedus ja hingamisrütm on korrapäratud, võib täheldada näolihaste, käte ja jalgade tõmblemist. Selles faasis nähtakse 80% ajast unenägusid. Ka pimedatel on samad unestaadiumid. Nende unenäod on seotud kuulmisega. Aeglane uni ja kiire uni vahelduvad. Koos moodustavad nad 90-100 minutilise tsükli, öö jooksul on umbes 4-5 tsüklit. Kõige olulisemad on delta- ja kiire uni. Deltaune puudumisel võib inimene tunda väsimust. Järelikult deltaune ajal puhkab
1. Aju poolkerade erinevus. • Vasak ajupoolkera-paremakäelisus, loogika, kõnelemine, kirjutamine, arvutamine, teadus, analüütiline infotöötlus. • Parem ajupoolkera-vasakukäelisus, emotsioonid, musikaalsus, kunstimeel, kujutlusvõime, 3-mõõtmelised kujundid, sünteetiline infotöötlus. 2. Olulisemad aju osad – kõrgem närvitegevus a)Piklikaju - seljaaju jätk koljuõõnes, vastutab elutähtsate- ja kaitsereflekside eest. Väikeaju – reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu b)Tagaaju - toimub reflektoorne tegevus, närviimpulsside ülekanne, liigutuste koordinatsioon ja tasakaalu hoidmine. c)Keskaju- asuvad automaatsete liigutuste ja optiliste ning akustiliste orienteerumisreflekside keskused. d)Vaheaju- paiknevad koorealune tundlikkuskeskus ning sisenõresüsteemi, autonoomset närvisüsteemi ja emotsioone kontrolliv hüpotalamus, reguleerib emotsionaalset käitumist, mälu, õppimine, motivatsioon. e)Otsaju-koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühenda...
6. Närviraku ehitus Dendriidide kaudu saabub impulss närvirakku ja aksoni kaudu antakse see edasi teisele närvirakule. 7. Unefaasid ja seisundid; jaguneb: AEGLANE uni 4 faasi: 1. Kerge uni ~2min, kaovad alfalained, lõdvestumine 2. Uinumine ~20 min, aeglustub südametöö, hingamine 3.-4- Deltauni ~30 min, aju on aktiivne, lihaste toonus pole oluliselt muutunud, võimalik unes rääkimine, käimine KIIRE ehk REM-uni Silmamunad liiguvad kiiresti, südame löögisagedus ja hingamisrütm korratud, unenägude nägemine. Aeglane ja kiire uni vahelduvad 90-100 min tsükkel, 4-5 tsüklit öö jooksul. 8. Unehäired (4tk) Insomia, uneapnoe, narkolepsia, unes kõndimine. 9. Uimastid: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid toime ja mõju Stimulandid: Ergutavad KNS-i, tõstavad südame rütmisagedust, vererõhku ja lihastoonust, tõuseb ka tähelepanu ja reaktsiooniaeg pikeneb. (kofeiin, nikotiin, kokaiin, amfetamiin)
tähtsust . *Näoilme-kõneleb iskiksusest , tunnetest, meeleoludest ja reaktsioonidest.eriti väljendusrikas on suu . *Puudutused -väljendavad kontrollivajadust, toetust, millegi rõhutamist ja tundeid . Kahte sorti puudutusi on olemas : 1. iseenda puudutamine viitab ärevusele ja närvilisusele . 2. teiste inimeste puudutamine viitab kaastundele ja toetusele .*kehalised funktsioonid -annavad teavet meeleolu, tegususe ja stressitaseme kohta. Siia alla kuuluvad hingamisrütm , nahajume , higistamine jne. *varjatud helisõnumid - siia kuuluvad kõnelemise rütm, kiirus ,rõhk ja toon , hääle kõrgus või madalus. *teadlikud ja ebateadlikud tegevused ja liigutused - väljendavad ootust , tüdimust, keskendumist , häiritust või mida iganes *sugupoolte vaheline armastus koosneb üldjuhul 3-st komponendist: *hingeline lähedus, *kirg *pühendumine *meeldimine- tunnet iseloomustav soojus ja hingeline lähedus , kuid puuduvad kirg ning pühendumine. Usaldussuhe
Tee kätehügieen. Hoiab ära mikroobide edasi kandumise. Taga patsiendi privaatsus. Patsient peab olema võimalikult lõtvunud ja mugavas asendis. Soovitav on lugeda kohe pärast pulsi Patsient ei tohi olla teadlik uuringust. palpeerimist, kätt randmelt võtmata. TEOSTAMINE Loe 30 sek jooksul patsiendi Erinevate haiguste korral võib hingamissagedus ja korruta see tulemus hingamisrütm olla erinev ja seetõttu kahega. Ebaregulaarse hingamissageduse soovitatakse lugeda hingamissagdust 1 korral lugeda 1 minuti jooksul. minuti jooksul. Hinda hingamise kiirust, sügavust jne. Võimaldab saada ülevaate patsiendi hingamisfunktsioonist. Informeeri patsienti mõõtmistulemusest. Annab patsiendile ülevaate tema tervislikust seisundist ning vähendab
- Rinzai ja Soto koolkonna põhilised meetodid: Rinzai – esimene koolkond, täh. äkiline, reageeritakse millelegi äkiliselt, ettearvamatult, et saada millelegi lahendus. 1) Elu on KOAN (mõistatus, mida ei saa lahendada); 2) Intuitsioon; 3) Ratsionaalne mõtlemine ja intuitiivne mõtlemine. Soto – keskendumine, igapäevane töö, Zazen (istutakse loote asendis ilma soovide ja mõteteta), lõdvestus, hingamisrütm, ei püüdle kellegi/millegi poole. - Satori kogemuse tõlgendused: valgustatud, mõtlemine, muretu meel, tingimatu olek, tingitud olek, algloomuse leidmine, KOGEMUS: teooria, praktika, kogemus (lunastus, kirgastumine, nirvaana, moksa). BUDISM - Tekke legend: 4 kohtumist, rauk, haige, surnu, askeet - 4 üllast tõde: 1. Kannatusest – otsene (näpu, hambavalu), potentsiaalne, metafüüsilised „mina“ 2
3. KONTROLLSIHTIMINE vaade keskendatakse sihikule ja sihtmärgi keskpunktile nii, et sihtmärgi ümbrus muutub häguseks. 4. HINGAMISE PEATAMINE päästikule vajutamiseks hingamine peatatakse, lask peab järgnema 5 sekundi jooksul. 5. PÄÄSTIKULE VAJUTAMINE päästik vajutatakse sujuvalt tagasi, nii et relva asend ei muutuks. 6. JÄRELSIHTIMINE sihik viiakse sihtmärgi keskele, kontrollitakse relva ja keha asendit, prst seda taastatakse normaalne hingamisrütm. 10. Kuidas toimub lask? (lk 111-112). Lask toimub väga lühikeses ajavahemikus (0,001 0,06 sekundit). 1. EELPERIOOD algab paiskelaengu süttimisega ja lõpeb kuuli liikuma hakkamisega rauaõõnes. 2. ESIMENE EHK PÕHIPERIOOD algab kuuli liikuma hakkamisega ja lõpeb püssirohu täieliku põlemisega. 3. TEINE PERIOOD kestab püssirohu põlemise momendist kuni kuuli väljumiseni rauast. 4
mõistlik enne arsti või treenriga konsulteerida, milliseid harjutusi on soovitav teha ja mida mitte. Raseduse ajal pole kõik joogaharjutused soovitatavad, seetõttu on lapseootel olles arukas käia spetsiaalselt rasedatele mõeldud rühmas. Jooga eesmärgiks on saavutada sisemine tasakaal oma keha, hinge ja vaimu vahel. Selleks kasutatakse spetsiaalseid harjutusi, mis treenivad painduvust, lihaste tugevust ning tahtejõudu. Hingamine on jooga harjutuste tegemisel väga oluline, õige hingamisrütm tagab harjutusest saadava maksimaalse kasu ning teeb paljude harjutuste mõju efektiivsemaks ja sooritamise kergemaks. Jooga stiile on väga erinevaid, et leida endale meelepärane võib proovida erinevaid, samuti oleneb sobivus füüsilisest ettevalmistusest ja terviseprobleemide iseloomust. HATHA JOOGA Hatha jooga on kaheksaastmelise raja [radzha] jooga kolmas aste, kus vahend on oma keha. Hatha joogal on palju suundi. Kui Eestis räägitakse hatha joogast, siis mõeldakse tavaliselt
....................... Allergia: ei esine Toitumus: Pikkus ....cm; Kehakaal - ....kg Kehatemperatuur 37,0C Nahk: ................................... Mao-sooletrakt, roojamine: Patsient sööb 4 korda ööpäevas, isuga probleeme pole. Patsiendi kehakaal ....kg. Kõht käib regulaarselt läbi (1x päevas). Kõhukinnisust, ega lahtisust ei esine. Tugi liikumiselundkond : Patsient on füüsiliselt aktiivne. Lihas- ja liiges valusid ei kaeba. Hingamiselundkond : ........ Hingamissagedus 15x/min. Hingamisrütm regulaarne. Esineb köha koos rögaeritistega. Südame-veresoonkond : Kaebusi esine. Süda on südamestimulaatorita. Vererõhk 125/80 mmHg, pulss- 78x/min. Urotrakt: urineerimine probleemideta, 6-8 korda ööpäevas, valulikust ei esine. Patsiendi sõnul kollakat värvi, lõhnatu. Päevas tarbib umbes 1,5-2 liitrit vedelikku. Uni: magamine on häiritud. Patsient kaebab unetust, mis on tingitud valust kaela piirkonnas. Hommikuti on unine.
,,Muusikatehnoloogilisest aspektist vaadatuna on nii luterlik koraal kui ka liturgia tänapäeva kirikulisele võimetekohane nii mõistmise kui ka osalemise aspektist. Ta täidab oma eesmärki haaramaks kogudust ergastavale kaasosalusele, kaasateenimisele." Saan lisada lihtsa täienduse, ,,ühes hingamise", seda sõna otseses mõttes, kuna laulu muusikalise fraasi lõpus tõepoolest kõik hingavad üheskoos. Säärane ühine hingamisrütm lülitab tasapisi välja egoistliku soleerimissoovi või vastupidi, annab ka väga tagasihoidlikule suumaigutajale laulu lõpuks tahtmise paar omapoolset ,,piuksu" lisada ja isegi siis, kui teenistusel osaleja ei jõua kuuldavate helideni, saavutab ta koos teistega sama hingamisrütmi, palvevõime ja -osaduse. Kõige rohkem tunneb seda ,,ühes hingamist" ilmselt jõuluõhtul, kui kirikusse jõuavad ka need, kes ainult siis jõuavadki ja lauldakse ,,Püha ööd"
alusel hingamissagedust muudetakse ja mis reguleerib seda)? Hingamine toimub tänu negatiivse rõhu tekkimisele rindkeres. Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus. Hingamissageduse regulatsioon toimub vere pH muutuse järgi, süsihappegaasi ja piimhappe hulga järgi. 26. Millised tegurid mõjutavad inimese pulsisagedust (selle tõus ja langus) Tõus: Sportlik tegevus Langus: Magamine 27. Kuidas inimese hingamisrütm muudab hingamisgaaside omastamist? Mida sügavamalt ja kiiremini hingata, seda rohkem omastab keha hapniku. 28. Millised on neerude peamised ülesanded organismides. *Jääkainete kogumine ja eritamine. *Vee ja soolade tasakaalu tagamine. *Vajalike ainete taasringlusse saatmine. 29. Mil viisil toimub neerudes vee ja teiste veres olevate sisaldiste kontroll (antidiureetiline hormoon selle toime)? Antidiureetilise hormooni kontsentratsioon mõjutab vee tagasiimendusmist neerudest.
Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus. Hingamissageduse regulatsioon toimub vere pH muutuse järgi süsihappegaasi ja piimhappe hulga järgi. Süsihappegaas ja piimhape alandavad vere pH taset. 24. Millised tegurid mõjutavad inimese pulsisagedust (selle tõus ja langus) Tõus: treening (pikaaajalise treeningu korral baasrütm aeglustub), pingutus, Langus: magamine 25. Kuidas inimese hingamisrütm muudab hingamisgaaside omastamist? Inimese organism on väga vähe tundlik vähenenud hapnikusisaldusele keskkonnas. Põhiline hingamise rgulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Süsihappegaasisisaldus veres sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Hingamiskeskuses asuvad retseptorid on väga tundlikud vere süsihappegaasisisdalduse suurenemise ja pH taseme alanemise suhtes.
LAPSE TERVISLIKU SEISUNDI JÄLGIMINE Teemad: Haige lapse läbivaatus, elutähtsate funktsioonide hindamine Sagedamini esinevaid terviseprobleemid lastel ja nende sümptomid (palavik, nohu, köha, valu), nende leevendamine Ravimite manustamine lastele Mis on hingamine? Hingamine on reflektoorsete hingamisliigutuste teel toimuv gaasivahetusprotsess, mida reguleerib piklikus ajus paiknev hingamiskeskus Hingamine koosneb sisse- ja väljahingamisfaasist. Sissehingamisel liiguvad roided üles ja väljapoole ning rinnaõõs suureneb ja õhk tungib kopsudesse. Väljahingamisel liiguvad roided alla ja sissepoole ning rinnaõõs väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja. Lapse ainevahetus on kiire ja seetõttu on ka tema hapniku tarve tunduvalt kõrgem kui täiskasvanul Hingamissügavus ja -maht Mida noorem on laps seda pindmisem on hingamine rinnakorvi iseärasused - roiete horisontaalne asetsus, rindkere silinderjas, hingamislihaste ...
Hingamine toimub tänu negatiivse rõhu tekkimisele rindkeres. Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus. Hingamissageduse regulatsioon toimub vere pH muutuse järgi süsihappegaasi ja piimhappe hulga järgi. Süsihappegaas ja piimhape alandavad vere pH taset. 25. Millised tegurid mõjutavad inimese pulsisagedust (selle tõus ja langus) Tõus: treening (pikaaajalise treeningu korral baasrütm aeglustub), pingutus, Langus: magamine 26. Kuidas inimese hingamisrütm muudab hingamisgaaside omastamist? Inimese organism on väga vähe tundlik vähenenud hapnikusisaldusele keskkonnas. Põhiline hingamise rgulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Süsihappegaasisisaldus veres sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Hingamiskeskuses asuvad retseptorid on väga tundlikud vere süsihappegaasisisdalduse suurenemise ja pH taseme alanemise suhtes. Nad saadavad signaalid hingamiskeskusesse, mis omakorda intensiivistab kopsude ventilatsiooni. Nende
Laps on toidetud, riietatud, vannitatud. Laps sõltub oma vanematest. Suhtlemine- laps suhtleb vanematega rääkimise teel, oma emotsioonide väljendamiseks kasutab nuttu, naeru, näoilmeid ja kõne. Hingamine- On kõige esmasem tegevus. Võime hingata on eluliselt tähtis, sest selle tegevuse käigus saavad keha rakud hapniku, mida laps sai varem ema verest. (õendusalused, 1999) Hingamisrütm on regulaarne, hingab 25 x´, nahk õrnroosaka värvusega, rindkere kõrvalekalleteta. Söömine, joomine- sööb 4-5 korda päevas. Haiguse perioodil vähem Eritamine- Laps urineerib 4-5 korda ööpävas. Kõht käib läbi regulaarselt 1 kord päevas Isiklik puhtus ja riietus- lapsevanemad panevad lapse vastavalt ilmale riidesse, et lapsel ei oleks liiga kuum ega külm.
3. aste läbitakse kiirelt ning jõutakse (peetakse samadeks) Deltauni ehk sügav uni aeglased,kuid suurte amplituutidega deltalained,kestab 30 minutit,selle aja jooksul on võimalik unes käimine ja rääkimine. Pärast Deltaund tuleb üleminekuseisund,mis sarnaneb aeglase une teise staadiumiga. Kiire ehk paradoksaalne uni sügava une jätk,kuigi lainesagedused on ärkvelolemisega sarnased,silmalaud liiguvad kiiresti. REM-uni südame löögisagedus ja hingamisrütm korrapäratud;näolihaste,käte ja jalgade tõmblemine;80% sellest ajast nähakse unenägusid. *Aeglane ja kiire uni vahelduvad,moodustavad 90-100 min tüskli ning öö jooksul on 4-5 tüklit. Kõige olulisemad on delta- ja kiire uni. Kui pole Deltaund,pole ka inimene puhanud* Unehäired; Unetus ehk isonomia raskusi magama jäämisel;ärgatakse keset ööd;magavad paar tundi,kuid endale seda ei teadvusta;esieb naistel ja vanematel inimestel ning stressi põdevatel
korrapäraselt (1 kord päevas). Pärast operatsiooni on samuti kõht läbi käinud, esineb kerge iiveldus. Tugi-, liikumiselundkond: Patsient liigub ringi iseseisvalt ilma abivahenditeta. Krampe ning tasakaaluhäireid patsiendil ei esine. Esimesel postoperatiivsel päeval liigub samuti iseseisvalt, aga rahulikult. Hingamiselundkond: Patsiendi hingamissagedus nii preoperatiivsel kui postoperatiivsel perioodil on 16 korda minutis. Hingamisrütm on regulaarne, ei esine valu ega raskustunnet hingamisel. Südame-veresoonkond: Haiglasse tuleku päeval (31.03.2015) oli patsiendi vererõhk 135/79 mmHg ja pulss 80 x´. Operatsiooni päeval oli patsiendi vererõhk 133/80 mmHg ja pulss 85 x´. Esimesel postoperatiivsel päeval (02.04.2015) oli patsiendi vererõhk 131/80 mmHg ja pulss 81 x´. Urotrakt: Patsiendil urineerimisega probleeme ei ole, käib umbes 5 korda päevas urineerimas. Pärast operatsiooni on urineerimine samuti probleemideta
väga raske ümber lükata. Seetõttu ongi rünnatud tema isikut, internetis on mitu tema mustamisele pühendatud lehekülge. Austraalias aga aitas tema töö lõpu teha kohustuslikule DTL vaktsineerimisele. (Dr.Schreibneri uurimistööst loe raamatust Viera Schreibner, PhD `Vaccination. 100 Years of Orthodox research shows that vaccines represent a Medical Assault on the Immune System'. Raamatus on toodud graafikud, kust on näha, kuidas pärast vaktsineerimist beebide hingamisrütm muutub ebakorrapäraseks.) Näide. Kui Jaapanis lükati vaktsineerimise algus 2 kuult 2le aastale, kadus selles riigis hällisurm. Kui hiljem taas katsetati 3kuuste vaktsineerimist, ilmusid välja ka hällisurmad. Jaapani väikelaste suremus on üks madalamaid maailmas, USA see eest (kus on kohustuslik vaktsineerimisprogramm) on see kusagil arengumaadega samal tasandil. Alates 1950ndatest aastatest on USA väikelaste suremus ainult kasvanud.
1. Peatükk. SISSEJUHATUS TOITUMINE sisaldab toidu hankimist, tarbimist ja toidu ja joogiga seotud toitainete omastamist. Toitumine - toidu hankimine, tarbimine, omastamine. Puudujäägid toitumises viivad varem või hiljem järgmiste häireteni: · nõrgenenud kaitsesüsteemid; · pidurdunud haavade paranemine; · lihaste jõudluse vähenemine; · vaimse võimekuse langemine, jne. Maakeral kasvab ligi 80 000 söödavat taimeliiki, millest toiduks tarvitatakse umbes 120, 8 liiki nende seast annab 75% meie tänastest toiduainetest. 90% lihast pärineb 4...5 koduloomaliigilt. Senikasutamata taimed - loomad kujutavad endast olulist tulevikuressurssi. Tervislik toitumine hõlmab: · inimtoidu põhitoitainete tundmist; · toidu hulka ja kvaliteeti; · toidu valmistamisviise; · söömisharjumusi ning seedeelundkonna talitlust. Väärtoitumine on oluline haigust vallandav ja soodustav tegur. Parim viis orienteeruda nüüdisaj...
käia spetsiaalselt rasedatele mõeldud rühmas. Jooga eesmärgiks on saavutada sisemine tasakaal oma keha, hinge ja vaimu vahel. Selleks kasutatakse spetsiaalseid harjutusi, mis treenivad painduvust, lihaste tugevust ning tahtejõudu. Hingamine on jooga harjutuste tegemisel väga oluline, õige hingamisrütm tagab harjutusest saadava maksimaalse kasu ning teeb paljude harjutuste mõju efektiivsemaks ja sooritamise kergemaks. Jooga stiile on väga erinevaid, et leida endale meelepärane võib proovida erinevaid, samuti oleneb sobivus füüsilisest ettevalmistusest ja terviseprobleemide iseloomust. Hatha jooga Hatha jooga on kaheksaastmelise raja [radzha] jooga kolmas aste, kus vahend on oma keha. Hatha joogal on palju suundi. Kui Eestis räägitakse hatha joogast, siis mõeldakse
Moodsa aja nõudest teflon fluoriühendid kui telfonpind on kulunud/katki, siis tuleks see ära visata. Vaeguse ja ülekülluse probleemid A) MAKROELEMENDID tavaliselt ei teki. Makroelementide vaegus tekib totaalsel nälgimisel. Gaasivahetuse tasandil on asi palju kiirem: organismi jaoks on ohtlikO2 puudus inimene peab vastu 5 min. Väga probleemne on ka hapniku liig kui ta hingab puhast hapnikku a) puhta hapniku sissehingamisel häirub hingamisrütm, kuna piklikus ajus asuv hingamiskeskus emm erutub üle. Mida kõrgem on hapniku protsent seda rohkem tekib vabu radikaale -> 1,5-2 nädalaga saab inimene kopsukahjustuse. B) MESOELEMENDID Ca puudus- luudehõrenemine ehk osteoporoos (komplekse mõjuga). Selleks, et organismis tekiks Ca puudus : saadakse vähe Ca ja väljutatakse palju Ca (nt inimene loobub vedelatest piimatoodetest). Kaltsiumit väljutavad happelise joogid, puuviljad, sokolaad, lisanditeta tee ja kohv
BALANSSEERUVATEST OPOSITSIOONIDEST. See toimib kui KOOD, mille järgi tuvastame teineteise "mõistlikkust", tervilikkust, stressi nähtude olemasuólu jne. Etendajad (tantsijad) kannavad endas seda koodi nagu kõik teisedki inimesed (HARMONIC COUNTERBALANCE CODE) ja ka koodiga kaasaskäivaid tundeid- nad teavad, mida pehme liikuvus, järsk vahelesegamine jne. Tähendavad. Nad tajuvad, kui inimesi koheldakse kui "objekte" läbi rütmide, mida neil esitatda palutakse (või kästakse). Hingamisrütm annab tevet tunnetest, orgaaniline rütm "kõneleb" tervislikust funktsioneerimisest jne. ARBITRARY rütm "kõneleb" liikuvatest objektidest. EFFORT rütm "kõneleb" inimestest, kel on mingi kavatsus (intention), MEETRILINE rütm, millele tantsijad toetuvad "kõneleb" tantsijate muusikast sõltumisest. Aeglsed (slow motion) liikumised, aeglane liikumise AJASTAMINE astub vastuollu reaalsusega, "kõneldes" unenäolisusest, usitamisest
Jooga eesmärgiks on saavutada sisemine tasakaal oma keha, hinge ja vaimu vahel. Selleks kasutatakse spetsiaalseid harjutusi, mis treenivad painduvust, lihaste tugevust ning tahtejõuu. Hingamine on jooga harjutuste tegemisel väga oluline, õige hingamisrütm tagab harjutusest saadava maksimaalse kasu ning teeb paljude harjutuste mõju efektiivsemaks ja sooritamise kergemaks. Jooga stiile on väga erinevaid, et leida endale meelepärane võib proovida erinevaid, samuti oleneb sobivus füüsilisest ettevalmistusest ja terviseprobleemide iseloomust. http://www.teraapia.com/?topic=42&info=1 8.1 Hatha jooga Hatha jooga on kaheksaastmelise raja jooga kolmas aste, kus vahend on oma keha. Hatha joogal on palju suundi
Väikelastele eriti oluline. Märgid on tõlgendatavad sellest seisukohast, et toimus mingi emotsionaalne muutud, aga milline? Inimene suudab muud teavet tundes saab ta ka paremini neid emotsioone tõlgendada. Kõnetämber- hääletämbri muutus viitab emotsionaalse pinge tekkele, seda on kohe märgata. Häälepaelte pingestumine jne. Isegi kui inimene tahab emotsioone varjata, siis ta kehakeeles need väljenduvad. Hingamise- ja pulsimuutused- vale ja varjamise tuvastamiseks. Valetamine- hingamisrütm muutub, sügavam. Pulss muutub. Seda tahteliselt kontrollida on väga raske. Emotsioonide teooriad- James ja Lang- motoorne/füsioloogiline raktsioon emotsioon. Cannon ja Bard- taalamuse impulsid ajukoorde emotsioon. Keskkonna tõttu tekivad impulsid. 22 Simonov- Emotsioon= määramatus x rahuldamata vajadus. Max: min rahuldatud ja max ebamäärane (teadmatu).
Sellisel hingamisjaotusel saab efektiivsel liikumisel tõmbetsüklis kasutada paremini hingamisfaase ja tõsta hingamislihaste võimsust. Kui rahvusvahelise klassi sõudjad kasutavad ühe tõmbetsükli jooksul enamasti kaht sisse- ja kaht väljahingamist, siis nõrgema tasemega sõudjad on maksimaalsel pingutusel suutelised tegema keskmiselt vaid 1,48 sisse- ja väljahingamist ühe tõmbetsükli jooksul. Seega muutub koos sõudjate kvalifikatsiooni tõusuga nende hingamisrütm. 61 Hapniku transpordi teiseks komponendiks on vere võime transportida hapnikku. See sõltub vere mahust ja punaste vereliblede arvust veres. Punased verelibled sisaldavad hemoglobiini, mis seob hapnikku. Treenitud sportlased on suurem absoluutne vere maht ja rohkem punaseid vereliblesid, võrreldes treenimatutega. Sõudjate uuringud on näidanud, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
