Fosfaatpuhversüsteem Vereplasma valkude puhversüsteem Hemoglobiini puhversüsteem (hapniku transport + ka 10% süsihappegaasi) 5. Erütrotsüüdid, hulk koostis, ülesanded Erütrotsüüdid- e punalibled, vererakud; 1 mm3 veres umbes 4-5 miljonit erütrotsüüti (pm iga viies vererakk) tuumata rakud, ~1/3 massist hemoglobin. (Kaksiknõgusus – et oleks võimalikult suur pindala) Põhiülesanne: Hapniku transport 6. Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus Hemoglobiin- valguline ühend, sisaldab rauda ja hapnikku Sisaldus meestel 130-160 g/l, naistel 120-160 g/l (kui langeb alla 100 g/l kohta on tegemist aneemilise verega – hapniku vaegus/puudus, nt raua puudus veres/toidus) Ülemine piir 160 g/l kuna muidu muutub veri paksuks (viskoosseks) (võib esineda nt äkksurmasi tippspordis) (hemoglobiini taset tõstetakse nt nn alpimajades jne)
Külmumistemperatuur - -0,55oC Puhveromadused (omased lahusele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola). * karbonaatPS * fosfaatPS * vereplasma valkude PS * hemoglobiini PS 5. Erütrotsüüdid, hulk, koostis, ülesanded Erütrotsüüdid on vere punalibled. Ühes liitris veres on 4-5 x 10 12 punaliblet (arvukaim rakutüüp). Tuumata rakud, seovad hemoglobiini. Peamine funktsioon on hapniku transport. 6. Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus Meestel 130-160 g/l, naistel 120 160 g/l. Molekulis neli alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini. Igas heemis üks Fe aatom, mis seob ühe O 2 molekuli. (ül ongi hapniku transport). 7. Veregrupid, määramise põhimõte, reesusfaktor Veregrupi määramise pm seisneb aglutinogeeni (A või B) esinemises veres. 0 veregrupil aglutinogeen puudub, aglutiin nii alfa kui beeta. A veregrupis A aglutinogeen, aglutiniin beeta jne.
Sõltub hingamise sügavusest e hingamismahust ja hingamissagedusest. 2. Hingamise sagedus. Rahuoleku näit, muutumise piirid Hingamistsüklite arv ühes minutis. Rahuolek 10 -18 · Lastel 20 -30 · Väikelastel 30 40 · Vastsündinud 40 -50 (sest kopsumaht on väike) 3. Kopsude eluline mahtuvus, selle osad Eluline mahtuvus ehk vitaalkapatsiteet (VC) koosneb: Hingamismaht Sissehingamise reservmaht Väljahingamise reservmaht 4. Funktsionaalne jääkmahtuvus, tema tähtsus hingamisprotsessis Funktsionaalne jääkmahtuvus (FRC) pärast tavalise sügavusega väljahingamist kopsudesse jääv ruumala. Koosneb: Väljahingamise reservmaht Jääkmaht Selles ruumalas uuendatakse iga hingamisega osa alveolaargaasist, mis moodustab puhverruumi välisõhu ja vere vahel. 5. Kopsude üldine ehk totaalne mahtuvus, millest koosneb
Külmumistemperatuur - -0,55oC Puhveromadused (omased lahusele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola). * karbonaatPS * fosfaatPS * vereplasma valkude PS * hemoglobiini PS 5. Erütrotsüüdid, hulk, koostis, ülesanded Erütrotsüüdid on vere punalibled. Ühes liitris veres on 4-5 x 10 12punaliblet (arvukaim rakutüüp). Tuumata rakud, seovad hemoglobiini. Peamine funktsioon on hapniku transport. 6. Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus Meestel 130-160 g/l, naistel 120 160 g/l. Molekulis neli alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini. Igas heemis üks Fe aatom, mis seob ühe O 2 molekuli. (ül ongi hapniku transport). 7. Veregrupid, määramise põhimõte, reesusfaktor Veregrupi määramise pm seisneb aglutinogeeni (A või B) esinemises veres. 0 veregrupil aglutinogeen puudub, aglutiin nii alfa kui beeta. A veregrupis A aglutinogeen, aglutiniin beeta jne.
A.Vahtramäe 2011 1 Hingamise füsioloogia Hingamise on füsioloogiline protsess, mille käigus organism omastab välisõhust hapnikku ja vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaasist. See protsess koosneb põhiliselt kolmest osast: 1. Välimine hingamine See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri - ventilatsioon. Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel toimub gaaside difusioon. Seega on siin haaratud gaasivahetuse need osad, mis toimuvad hingamisteedes, kopsudes. 2. Gaaside transport S.o. hapniku transport verega kudedesse ja süsihappegaasi transport verega kudedest kopsudesse. 3. Sisemine e. koehingamine s.o. gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel - difusioon - ning rakusisene hingamine. Hingamise mehhanism Sissehingamise (inspiirium) mehhanism:
4. Külmumistemperatuur – 0.55 Co 5. Puhveromadused – on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Aitavad pH stabiilsena hoida. Kui kehasse satub tugev hape või alus, siis see seotakse solana. 5. Erütrotsüüdid, hulk koostis, ülesanded Punalibled – arvukaid rakutüüp inimorganismis (u iga viies rakk on erütrotsüüt). Puudub tuum; 1/3 massist moodustab hemoglobiin. Peafunktsiooniks on O2 transport (punalibled on kaksiknõgusa kujuga, et oleks rohkem pinda). (Meditsiiniliselt on väga olulised veregrupid.) Normaalne hemoglobiini sisaldus vere 120-160 g/l. See on valguline struktuur, millesolev raud seob hapnikku.1 hemoglobiini molekul seob 4 O2 molekuli. Kui hemoglbiini on liiga palju, siis muutub veri viskoosseks ja südamel on raske seda ringipumbata. Erütrotsüüdid sisaldavad aineid, mida nimetatakse aglutinogeenideks.
lämbumiseks. Kogu hingamiselundite süsteem(lihaskest ja veresooned) läheb kergesti tursesse, mistõttu on õhuliikumine takistatud. Trahhea ja bronhid on samuti kitsad, nende limaskest omab rohkesti veresooni ja vähe elastseid kiude, mistõttu ka nende ahenemise oht on suur ja röga väljaköhimine on takistatud. Parem bronh on justkui trahhea jätk, võõrkehad võivad hingetorust suhteliselt kergesti paremasse bronhi sattuda. Kopsud on hea vere varustusega. Täiskasvanuga võrreldes on lastel kopsudes rohkem verd ja vähem õhku. Rindkere liikuvus on lastel väiksem. Seega hingamine on pindmisem, seetõttu kopsupõletikud tekivad neil kergemini. Kopsukelme e pleura on lastel väga õhuke, kui sinna põletiku korral koguneb vedelikku, siis pleuraõõs venib kergesti välja ja hakkab peale suruma südamele ja suurtele veresoontele. 2. Hingamisakt ja selle osad. Sisse- ja väljahingamise mehhanism. Hingamisakti osad on:
kujul kopsudesse. 2) fosfaatpuhversüsteem – et erinevaid aineid siduda 3) vereplasma valkude puhversüsteem – saavad siduda nii happeid kui aluseid 4) hemoglobiini puhversüsteem – transporditakse 10% CO2 rakkudest kopsudesse 5.Erütrotsüüdid e. punalibled, hulk, koostis, ülesanded 1L sisaldab 4-5 x 1012 punaliblet. Arvukaim rakutüüp, vähemalt iga viies organismis rakk on punalible. Need on tuumata rakud, mille massist 1/3 moodustab hemoglobiin. Punalible on mõlemalt poolt nõgus, sest see võimaldab pindala suurendada, mis võimaldab rohkem hapniku siduda. Peafunktsioon on hapniku transport. 6.Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus Valguline ühend, mis koosneb valgust, globiinist ja neljast heemist, milles on üks Fe aatom, mis seob endaga ühe O2 molekuli. Fe’ta pole võimalik hemoglobiini toota. Fe – kõik punased marjad, viljad, liha Sisaldus meestel 130-160g/l ja naistel 120-160g/l.
venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2. fosfaatpuhversüsteem 3. verevalkude plasma puhversüsteem 4. hemoglobiini puhversüsteem. 2. Erütrotsüüdid, hemoglobiin. Erütrotsüüdid e. punased verelibled. 1 mm3 s veres on 4,5-5 miljonit. ANEEMIA erütrotsüütide hulga vähenemine. Ülesanne hapniku transport. Hemoglobiin aine, mis annab verele punase värvuse. Koosneb: · valk globiinist · 4 hemi rühmast igas üks Fe aatom, mis seob endaga 1 O2 molekuli. Selle tõttu on väga tähtis saada iga päev toiduga rauda, ilma rauata ei saa hemoglobiin tekkida. Eriti rauarikas toit
8. Ülevaade vererakkude talitlusest. Punalibled – nende füsioloogiline roll. Valgeliblede jaotus ja nende füsioloogiline roll. Vereliistakute füsioloogiline roll. Hüpertoonik – vesi välja 22 Isotooniline – vesi sisse ja välja – norm Hüpotooniline – vesi sisse Kliiniline näide : sirprakkuline aneemia - autosoomne retsessivne haigus, mida põhjustab hemoglobiin beeta valgus punkt mutatsioon (SNP). Geen asub11 kromosoomi lühikese õla (p) 15.5 regioonis. Hemoglobiin beeta valk on 146 ah pikk ja molekulaarkaal on ~15,867 Da. SRA puhul asendab HBB valgu kuuendas positsioonis hüdrofoobne valiin hüdrofiiliset glutamiinhapet • Seda tingib SNP, mille puhul kuuenda koodoni keskel T asendab A • SNP muudab GAG koodoni (kodeerib Glu) GTG koodoniks (kodeerib Val) Leukotsütaarne valem ehk leukogramm A. Granulotsüüdid
kubemelünfisõlmed, rinnajuha ja parema venoosnurga b) kaenlalünfisõlmed, parema lünfijuha ja vasaku venoosnurga c) õndlalünfisõlmed, kubemelünfisõlmed, rinnajuha ja vasaku venoosnurga d) kaenlalünfisõlmed, parema jünfijuha ja parema venoosnurga Toomasoon ja viimasoon on a) lünfisõlmedel b) sinusoidis c) päsmakesel Venoosne juurdevoolu südamesse sõltub: 1. Lihaste kontraktsioon ( rõhu tõus suunab verd südame suunas) 2. Klapid veenides (takistavad tagasivoolu) 3. Sissehingamise imevast toimest (alarõhk rindkereõõnes imeb verd südamesse) 4. Lõtvunud kodade imevast jõust. Rinnajuha a) moodustub lünfisoonte ühinemisel ja suubub vasaku v.subclavia ja vasaku v. jugularis interna ühinemiskohta b) ühineb piimajuhadeks ja suubub parema v.subclavia ja vasaku v. jugularis interna ühinemiskohta Pulsikvaliteetideks on: kiirus, sagedus ja rütm Pulsikvaliteedid on ja neid iseloomustame järgmiste terminitega
lümfisõlmed, mandlid) seedetraktist kardiovaskulaarsesse süsteemi, toodab valgevererakke, kaitseb haiguste eest Hingamiselundite süsteem Kopsud ja hingamisteed Varustab organis--mi hapnikuga, viib-- välja süsihappegaasi Seedesüsteem Seedekanal ja tema juurde Teha toitained rakule kuuluvad organid vastuvõetavamakas, viia välja (süljenäärmed, maks, jääkained
Seob ja transpordib hapnikku. Veregrupid- Erütrotsüütide pinnal on süsivesikuid sisaldavaid valkaineid glükoproteiine, mis määravad veregrupi. Veres leiduvad antigeenid (aglutiniinid) neile veregruppi määravaile ainetele, mida ei leidu inimese oma erütrotsüütides (aglutinogeenid). Aglutinatsioon- Erütrotsüütide kokkukleepumine vale veregrupi ülekande teel. Hemolüüs- Vale veregrupi ülekande teel vabanev liigne hemoglobiin ummistab neerutorukesed ja neerude funktsioon häirub. Leukotsüüdid- jaotuvad granulotsüütideks, lümfotsüütideks ja monotsüütideks. Ülesandeks organismi kaitsmine kehaväliste ainete ja mikroorganismide eest. Granulotsüüdid- neutrofiilsed, eosinofiilsed ja basofiilsed. Neutrofiilsed granulotsüüdid on õgirakud, mis hävitavad kehavõõrast ainet organismis. Eosinofiilsed granulotsüüdid ergastuvad
mahuosaks 0,440,46, naistel 0,410,43. Erütrotsüüdid nende kuju, funktsioon. Punaverelibled. Nad on väikesemad kui enamus teisi keharakke laius 78 mm ja paksus umbes 2 mm. Erütrotsüüdid (ER) on rahuolekus lapikud kaksiknõgusad rakud, kuid nende kuju muutub kergesti veresoonte seinte ja teiste rakkude mõjutusest. Transpordivad kopsudest hapnikku kudedesse ja kudedest süsihappegaasi kopsudesse. Hemoglobiin raua sisaldus veres. Punastes verelibledes olev valk. Seob ja transpordib hapnikku. Veregrupid Erütrotsüütide pinnal on süsivesikuid sisaldavaid valkaineid glükoproteiine, mis määravad veregrupi. Veres leiduvad antigeenid (aglutiniinid) neile veregruppi määravaile ainetele, mida ei leidu inimese oma erütrotsüütides (aglutinogeenid). Aglutinatsioon Erütrotsüütide kokkukleepumine vale veregrupi ülekande teel.
Olulisem sümpaatiline ahendab veresooni(rõhku tõstev).Ained veres mõjutavad- piimhape, O2 /CO2 osarõhk.Vererõhu regulatsioonis osalevad refleksid,mis pärinevad nii veresoonkonna rõhu- ja kemoretseptoritelt kui ka mujalt elunditest.Vererõhu tõus vallandab depressoorse refleksi:perifeersed veresooned laienevad,takistus verevoolule väheneb,südamelöögisagedus/maht väheneb.Ähvardaval vererõhu langemisel vallandab pressoorse refleksi. 12. Hingamise füsioloogia. Kopsude ventilatsioon, hingamismehaanika, kopsude mahud ja mahtuvused. Surnud ruumid ja alveolaarventilatsioon. Kopsude verevoolutus. Gaasivahetus välisõhu ja kopsude vahel toimub tänu rindkere mahu muutusele. Intrapulmonaalne ekopsusisene,intrapleuraalne e pleuraõõnesisene. Sissehingamisel rindkere maht suureneb,rõhk hingamisteedes langeb atm-rõhust madalamale ning õhk voolab sisse.(välise roietevahelihase kokkutõmme,diafragma kontraktsioon)
Olulisem sümpaatiline ahendab veresooni(rõhku tõstev).Ained veres mõjutavad-piimhape, O2 /CO2 osarõhk.Vererõhu regulatsioonis osalevad refleksid,mis pärinevad nii veresoonkonna rõhu- ja kemoretseptoritelt kui ka mujalt elunditest.Vererõhu tõus vallandab depressoorse refleksi:perifeersed veresooned laienevad,takistus verevoolule väheneb,südamelöögisagedus/maht väheneb.Ähvardaval vererõhu langemisel vallandab pressoorse refleksi. 12. Hingamise füsioloogia. Kopsude ventilatsioon, hingamismehaanika, kopsude mahud ja mahtuvused. Surnud ruumid ja alveolaarventilatsioon. Kopsude verevoolutus. Gaasivahetus välisõhu ja kopsude vahel toimub tänu rindkere mahu muutusele. Intrapulmonaalne ekopsusisene,intrapleuraalne e pleuraõõnesisene. Sissehingamisel rindkere maht suureneb,rõhk hingamisteedes langeb atm-rõhust madalamale ning õhk voolab sisse.(välise roietevahelihase kokkutõmme,diafragma kontraktsioon)
Punaliblede püsimine suspensioonina oleneb vereplasma viskoossusest ja erütrotsüütide massi ja pindala suhtest, elektrostaatilistest tõmbe-ja tõukejõududest. Hüübimatuks muudetud vere punalibled settivad, hinnatakse erütrotsüütide settimise kiirust. Põletikulise haiguse korral settimine kiireneb. Normaalselt oleks see 2..15mm/h. Massist 30% hemoglobiini, mis transpordib hapnikku. Keskmine hulk meestel 140-170g/l, naistel 120-160g/l. Punaliblede purunemisel vabaneb hemoglobiin, nim.hemolüüsiks. Hemolüüsi põhjustavad temperatuuri kõikumised, hüptoonilised lahused, mehhaanilised faktorid. Keemilised-lipoide lahustavad ained ja bioloogilised-toksiinid. Leukotsüüdid- Liitris veres 6-10 * 109 Tuumaga rakud, suuruselt ja funktsioonilt erinevad. Jagatakse granulotüütideks(65%) ja agranulotsüütideks(25-35%). Olenevalt graanulite sisaldamisest. Graanulite värvumise järgi eristatakse basofiilseid,eosinofiilseid ja neutrofiilseid granulotsüüte.
·Veri koosneb: a)vereplasma b) vormelemendid punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trompotsüüdid ·Vere põhiülesanded: a)homöostaas, s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine b)transpordi funktsioon, sest keha üksikud rakud jäävad ainete liikumiseks väliskeskkonnast liiga kaugele. Veri kannab: ·toitaineid seedetraktist rakkude ja salvestusorganiteni ·jääkaineid erituselunditesse (neerud, kopsud, higinäärmed) ·hapnikku kopsudest kudedesse ja süsihappegaasi kudedest kopsudesse ·hormoone jt. humoraalse regulatsiooni faktoreid mõjupiirkonda ·hoiab ringluses fagotsüteerivaid valgeliblesid ·vere ringlemine kehas tagab termoregulatsiooni c)kaitsefunktsioon, mille tagavad fagotsütoosivõimelised ja antikehi moodustavad valgelibled ning vereplasma ensüümid; kaitse verekaotuse vastu vere hüübimismehhanismi kaudu. 4. Vere maht. Aeglase ja kiire verekaotuse tagajärjed.
Punaliblede püsimine suspensioonina oleneb vereplasma viskoossusest ja erütrotsüütide massi ja pindala suhtest, elektrostaatilistest tõmbe-ja tõukejõududest. Hüübimatuks muudetud vere punalibled settivad, hinnatakse erütrotsüütide settimise kiirust. Põletikulise haiguse korral settimine kiireneb. Normaalselt oleks see 2..15mm/h. Massist 30% hemoglobiini, mis transpordib hapnikku. Keskmine hulk meestel 140-170g/l, naistel 120-160g/l. Punaliblede purunemisel vabaneb hemoglobiin, nim. hemolüüsiks. Hemolüüsi põhjustavad temperatuuri kõikumised, hüptoonilised lahused, mehhaanilised faktorid. Keemilised- lipoide lahustavad ained ja bioloogilised-toksiinid. Erütropoeesi lihtsustatud etapid : 1. hemapoeetiline tüvirakk-> 2. proerütroblast-> 3. erütroblast, mis sisaldab tuuma ja on võimeline hemoglobiini sünteesima-> 4. normoblast ->5. retikulotsüüdid ( I-IV), veres ringlevad retikulotsüüdid III ja IV, mida on erütrotsüütide koguarvust umbes 1%-> 6
plasmas. Nt moodustavad nad komplekse hormoonidega ja vitamiinidega. Globuliinid osalevad organismi kaitsefunktsioonides. Anti-kehad, mis osalevad immuunkaitses, on ka globuliinid ja organism sünteesib neid valge vere rakkudes, harknäärmes, luuüdis. Globuliini hulka kuuluvad vere hüübimises osalevad valgud nagu nt. protrombiintrombiinfibrinogeenfibriin. 10.loeng Hemolüüs, nähtus kus punalibled purunevad ja nendes sisalduv hemoglobiin väljub. Punalibled ise on ümmargused vormelemendid, mis sisaldavad hemoglobiini, mis on punaka värvusega ja annab verele iseloomuliku värvuse. Erotrotsüüdi kest puruneb, siis veri läheb punaseks ja plasma muutub ka punaseks. Hemolüüsi võimalikud põhjused 1. Osmootne emolüüs olukord, kus punalibled satuvad hüpotoonilisse keskkonda (so. Keskkond mille osmootne rõhk on madalam kui organismis endas).
·Veri koosneb: a)vereplasma b) vormelemendid punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trompotsüüdid ·Vere põhiülesanded: a)homöostaas, s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine b)transpordifunktsioon, sest keha üksikud rakud jäävad ainete liikumiseks väliskeskkonnast liiga kaugele. Veri kannab: ·toitaineidseedetraktist rakkude ja salvestusorganiteni ·jääkaineiderituselunditesse (neerud, kopsud, higinäärmed) ·hapnikkukopsudest kudedesse ja süsihappegaasi kudedest kopsudesse ·hormoonejt. humoraalse regulatsiooni faktoreid mõjupiirkonda ·hoiab ringluses fagotsüteerivaidvalgeliblesid ·vere ringlemine kehas tagab termoregulatsiooni c)kaitsefunktsioon, mille tagavad fagotsütoosivõimelised ja antikehi moodustavad valgelibled ning vereplasma ensüümid; kaitse verekaotuse vastu vere hüübimismehhanismi kaudu. 4. Vere maht. Aeglase ja kiire verekaotuse tagajärjed.
Ainete grupp, millel on erinev struktuur ja roll, kuid ühine madal sisalduse hulk. Need on ainevahetuse alg-, vahe-, ja lõpp-produktid. Ioonid, anioonid, prootonid, bioregulaatorid (hormoonid, mediaatorid, jne), vitamiinid. 8. Ülevaade vererakkude talitlusest. Punalibled – nende füsioloogiline roll. Valgeliblede jaotus ja nende füsioloogiline roll. Erütrotsüüdid Arvukaim rakutüüp. Ümarad, kaksiknõgusad, tuumata. Umbes 1/3 massist moodutab hemoglobiin. Suur välispind – head eeldused gaasivahetuseks. Veregrupi määravad ära erütrotsüüdi antigeensed omadused. Erütrotsüüdi pinnal võib olla 2 sorti antigeene. Vereplasma sisaldab vastavalt antideenidele antikehasid. Peamine funktsioon: Hingamisgaaside transport organismid hemoglobiini abil. Leukotsüüdid Iseloomulik: Neil on võimalik veresoonkonnast väljuda ilma, et tegu oleks veresoone seina kahjustusega. Organismi kaitse patogeensete sissetungjate eest
hapniku vastuvõtuks kopsudes ja äraandmiseks kudedes. Punaliblede püsimine suspensioonina vereplasmas oleneb paljudest faktoritest, sealhulgas vereplasma viskoossusest ning erütrotsüütide massi ja pindala suhtest, nende elektrostaatilistest tõmbe- ja tõukejõududest jne. Punaliblede massist on kuni 30% hemoglobiini, mis on kohastunud hapniku transpordiks. Keskmine hemoglobiini sisaldus veres on meestel 140...170 g/l, naistel 120...160 g/l. Punaliblede purunemisel vabaneb neist hemoglobiin, seda nähtust nimetatakse hemolüüsiks. Hemolüüsi võivad põhjustada füüsikalides, keemilised ja mitmesugused bioloogilised tegurid. Leukotsüüte on 1 liitris veres 6...10*109, need on tuumaga rakud, suuruselt ja funktsioonilt erinevad. Leukotsüüte jaotatakse granulotsüütideks ja agranulotsüütideks sõltuvalt sellest, kas nende tsütoplasma sisaldab graanuleid ehk terakesi või mitte. Graanulite värvumise järgi
- erütrotsüüdid ehk punased verelibled; - leukotsüüdid ehk valged verelibled; - trombotsüüdid ehk vereliistakud. Erütrotsüüdid: Erütotsüüdid moodustavad vere rakkudest põhilise osa. Ühes mm3 umbes 5 miljonit erütotsüüti. Nad moodustavad umbes neljandiku kõigist inimese rakkudest. Punalibled on kaksiknõgusa ketta kujulised. Erütotsüüdid sisaldavad hemoglobiini: see rauda sisaldav valk moodustab umbes kolmandiku erütotsüüdi massist. Hemoglobiin annab ka verele iseloomuliku punase värvuse. Punaliblede põhiülesanne on transportida kopsudest kudedesse hapnikku ja kudedest kopsudesse süsinikdioksiidi. 16 Leukotsüüdid: Valged verelibled on keraja kujuga suhteliselt suured rakud. Täiskasvanud inimesel on ühes mm3 3000 10000 leukotsüüti. Valged verelibled jaotuvad omakorda lümfotsüütideks, granulotsüütideks ja monotsüütideks.
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talitlust patoloogiline- ja kliinil
hapetega ja võtavad ühe puhvrina osa vere happe-leelise tasakaalu säilitamisest. · Osa globiine on hüübimisfaktorid · Vereplasma valkudest oleneb vereplasma viskoossus ning vereplasma valgud on organismile ka valgureserviks. Vere puhversüsteemid: · Vesinikkarbonaatpuhver, · Fosfaatpuhver ja · Valkpuhver, mille moodustavad vereplasma valgud kui ka erütrotsüütides asuv hemoglobiin. Vere hüübimine: · Väiksemad verejooksud peatuvad minutite jooksul ilma kõrvalise sekkumiseta, sest organismist väljavoolanud veri kalgendub ehk hüübib. · Verehüübe teke on mitmete ensüümide kaasabil toimuv astmeline protsess. Vere hüübimise ensümaatilise teooria üheks rajajaks oli Tartu ülikooli füsioloog A. Schmidt, kelle esimese sellealased tööd ilmusid 1861...1862
hapetega ja võtavad ühe puhvrina osa vere happe-leelise tasakaalu säilitamisest. · Osa globiine on hüübimisfaktorid · Vereplasma valkudest oleneb vereplasma viskoossus ning vereplasma valgud on organismile ka valgureserviks. Vere puhversüsteemid: · Vesinikkarbonaatpuhver, · Fosfaatpuhver ja · Valkpuhver, mille moodustavad vereplasma valgud kui ka erütrotsüütides asuv hemoglobiin. Vere hüübimine: · Väiksemad verejooksud peatuvad minutite jooksul ilma kõrvalise sekkumiseta, sest organismist väljavoolanud veri kalgendub ehk hüübib. · Verehüübe teke on mitmete ensüümide kaasabil toimuv astmeline protsess. Vere hüübimise ensümaatilise teooria üheks rajajaks oli Tartu ülikooli füsioloog A. Schmidt, kelle esimese sellealased tööd ilmusid 1861...1862
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse
Milleks IAF? · Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga. · Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehalise koormuse korral 4) neurof
Võtavad osa ainete transpordist veres Organismi kaitsereaktsioon – suur osa antikehased on globuliinide hulka kuuluvad immuunglobuliinid Moodustavad ühe osa vere puhversüsteemidest – võtavad osa vere happelise-leelise tasakaalu säilitamisest. Organismi valgureserv Verelibled: Jagunevad: - Punalibled e erütrotsüüdid o Naistel mõnevõrra vähem kui meestel o Ülesanne: gaasivahetus – hapniku vastuvõtt kopsudes ning äraandmine kudedes o Kuni 30% sisaldab hemoglobiini, mille ülesanne: hapniku transport - Valgelibled e leukotsüüdid Jagunevad selle alusel, kas tsütoplasma sisaldab graanuleid: Granulotsüüdid - 65% Agranulotsüüdid – 35% o Lümfotsüüdid – 30%, mis jagunevad T ja B lümfotsüütideks T-hävitajarakud – vabastavad lümfokiine ja hävitavad patogeense faktori
tagamine, toitefunktsioon. Globuliinid: heterogeenne valkude grupp. Produtseeritakse maksarakkude ja plasmarakkude poolt. -, - ja -globuliinid. Funktsioonid: transport, hüübimisfaktorid, antikehad antigeenide vastu. 8. Ülevaade vererakkude (erütrotsüüdid, leukotsüüdid ja trombotsüüdid) talitlusest. Punalibled e. erütrotsüüdid: 1 liiter ehk dm3 verd sisaldab 4.5-6.5 x1012 punaliblet, Arvukaim rakutüüp, vähemalt iga neljas organismi rakk on punalible, Tuumata rakud, ~1/3 massist hemoglobiin. ümarad, kaksiknõgusad, tuumata rakud, diameeter 7-8 m. Selline ehitus võimaldab neil läbida kitsaid kapillaare, Peamine funktsioon hingamisgaaside transport organismis, Kliiniliselt on väga olulised veregrupid. Punaliblede massist on kuni 30% hemoglobiin, mis on kohastunud hapniku transpordiks. Punaliblede purunemisel vabaneb neist hemoglobiin, seda nähtust nim hemolüüsiks. Hemolüüsi võivad põhjustada füüsikalised, keemilised ja ka mitmesugused bioloogilised tegurid. Valgelibled e
1. Mõju südamele – südametegevus kiireneb ja kokkutõmbed tugevnevad. Paisatakse rohkem verd minutis südamest vereringesse. 2. Veresooned – erinevatele veresoontele on mõju erinev: a. Naha ja siseelundite veresooned (v a süda) – ahenevad b. Skeletilihaste ja aju veresooned, (südame pärgarterid) - laienevad 3. Hingamine – kiireneb, bronhide silelihased lõõgastuvad ja seega bronhid laienevad. Seega kopsude ventilatsioon suureneb, rohkem hapnikku koos sissehingatava õhuga kantakse kopsudesse. 3. Vere hüübimine - kiireneb, ollakse valmis võimalikuks vigastuseks, verejooksuks. 3. Silmaava e pupill – laieneb. Toimub tänu pupilli laiendajalihase kokkutõmbele. 3. Karvapüstitaja lihased – tõmbuvad kokku ning karvad tõusevad püsti. 3. Seedeelundite talitlus – pidurdub. Näärmete talitlus pidurdub ning ka seedeelundite motoorika pidurdub. 3
................................................. 685 51. Käelised oskused ...................................................................................................................... 699 6 51.1 Vabade hingamisteede käsitlus .......................................................................................... 699 51.1.1. Aspireerimine neelust ................................................................................................. 699 51.1.2. Ventilatsioon hingamiskotiga ..................................................................................... 701 51.1.3. S-toru ehk suuneeluavaja ja ninaneeluavaja ............................................................... 705 51.1.4. Combitube ja Easytube............................................................................................... 708 51.1.5. Kõritoru ............................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
