Viljandi Jakobsoni Kool BENGALI TIIGER referaat Kätlin Sikk 8d klass Juhendaja Marje Maasen Viljandi 2013 Sissejuhatus Bengali tiiger ehk India tiiger , kes elab Lõuna-Aasias. Bengali tiiger on India Vabariigi ja Bangladeshi Rahvavabariigi rahvusloom. Bengali tiiger on IUCN-i poolt klassifitseeritud kui eriti ohustatud liik. Hindustani poolsaarel on Bengali tiigrid asustanud troopilisi ja subtroopilisi metsi, mangroovimetsi, subtroopilisi ja parasvöötme kõrgustike metsi ning lammirohumaid. Arvatav populatsiooni suurus on ligikaudselt 3160-4720, lisaks veel 200 tiigrit loomaaedades, seda põhiliselt Indias. Bengali tiigrite seas võib kohata ka haruldast valget tiigrit. Välimus. Bengali tiigri karvkatte värvus ulatub kollasest heleoranžini ning triibud tumepruunist mustani. Kõht ja jäsemete sisemised pooled on valged
docstxt/134791922674.txt
Riigi geograafiline asend India asub Euraasia mandril,ekvaatorist põhjapool,Aasia lõunaosas,Hindustani poolsaarel.India asetseb kordinaatide 6°44' ja 35°30' põhjalaiuse ning 68°7' ja 97°25' idalaiuskraadide vahel. Pindala on 3 287 590 km².India pealinn on New Delhi ja suurimaks linnaks on Mumbai.Riigikeeleks hindi,rahaühikuks ruupia.SKT 3300 $/in/a .Pinnaehituselt jaguneb ta kolmeks osaks: 1.Maa põhjapiiril asub Himaalaja mäestik 2.Lõunaosas paikneb Hindustani poolsaare Dekkani kiltmaa 3.Nende vahel asub Induse-Gangese madalik India kaart India asetsemine maailmakaardil Pinnamood Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm,millel loodes lasuvad paksud basaltkatted.Valdav on 300-800m kõrgune sügavate orgudega lõhestunud lainjas,üksikute lavamägedega tasandik Dekkani kiltmaa.Selle kõrgemate äärealade jalamil paiknevad kitsad rannikumadalikud(Malabari ja Koromandeli rannik).Induse-Gangese madalik on
Kõige Gangese jõgikond on viljaka pinnasega jões on head kalapüügi võimalused Pildid Gangese jõgikond Gangese jõhikona kuuluvad: Bhagirathi, Chambal,Hugli,Yamuna. Bhagirathi on Gangese lähtejõgi. Algab kiirevoolulise mägijõena 7756 meetri kõrguselt Gangotri liustikus Himaalajas. Umbes 700 km kaugusel lähtest ühineb Devprayagi linna juures Alaknandaga ja kannab allavoolu Gangese nime. Chambal on jõgi Aasias Hindustani poolsaarel, Yamuna lisajõgi. Jõe pikkus on umbes 960 km. Hugli on umbes 260 km pikkune jõgi Lääne-Bengalis Indias. Algab Gangese parempoolse harujõena, ülemjooksul kannab Bhagirathi nime, suubub Bengali lahte. Yamuna on jõgi Aasias Hindustani poolsaarel. Algab Himaalajast Yamunotri liustikust. Voolab läbi Delhi ja Āgra ning suubub Allahābādis vasakpoolse lisajõena Gangesesse. Pikkus 1376 km. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Ganges https://www.google
Araabi meri Araabia meri asub India ookeani loode osas.Araabia ja Hindustani poolsaarte vahel. Araabia meri on ääremeri.Seda ümbritsevad: mandrid- Euraasia, Aafrika, saared- Sri Lanka, poolsaared- Araabia poolsaar. Araabia mere pindala on umbes 386 200 km² . Mere keskmine sügavus on umbes 3600 m. Suurim sügavus on 5803 m. Meri on üsna soolane 35,6%o. Araabia mere rannikul asuvad riigid:Somaalia,Kenya,Jeemen,Omaan,Iraan,Pakistan,India.
India Muusika India kultuur on maailmas üks vanimaid. Umbes 2500 aastat e.Kr. tekkis Induse kultuur, mis tuhande tuhande aasta möödudes hääbus. II aastatuhande keskel e.Kr. tulid Indiasse aarjalased, kellest kujunes aja jooksul Hindustani poolsaare praegune kirev rahvastik. Indias on religioon peaaegu tervet ühiskonnaelu reguleerivaks jõuks. Seal on sündinud sellised olulised usundid nagu hinduism ja budism, mis on aastatuhandeid india kultuuri mõjutanud. Hindud peavad muusikat kunstides kõrgeimaks. Selle vanim teadaolev väljendus veedahümnide retsiteerimine (laulva häälega lugemine) on umbes 3000 aastat vana. Veedad on iidsed hinduistlikud ilmutusraamatud, vanem ja väärtuslikum osa religioossest
India muuusika Anastasia K. ,Liliana L. ja Kristina P. Sissejuhatus India kultuur on maailmas üks vanimaid. Umbes 2500 aastat e.Kr. tekkis Induse kultuur, mis tuhande ja tuhande aasta möödudes hääbus. II aastatuhande keskel e.Kr. tulid Indiasse aarjalased, kellest kujunes aja jooksul Hindustani poolsaare praegune kirev rahvastik. Indias on religioon peaaegu tervet ühiskonnaelu reguleerivaks jõuks. Seal on sündinud sellised olulised usundid nagu hinduism ja budism, mis on aastatuhandeid india kultuuri mõjutanud. India muusika · Hindud peavad muusikat kunstides kõrgeimaks. Selle vanim teadaolev väljendus veedahümnide retsiteerimine (laulva häälega lugemine) on umbes 3000 aastat vana. Veedad on iidsed hinduistlikud
Araabia meri Asukoht Araabia ja Hindustani ps vahel India ookeani loode osas Edelas külgneb Aafrika, loodes Araabia poolsaar Lääneosas asub Adeni laht, loodeosas Omaani laht Mere lõunapiiriks loetakse mõttelist joont Caseyri neemest India lõunatipuni Üldandmed Suurim sügavus 4652 m Pindala 3 862 000 km2 Puhuvad mussoonid Õhutemp. u. 25-27°C Vee soolasus u. 36,5% Talve vee temp. 22-25°C Suve vee temp. 23-28°C Veeloomad Araabia meri on kodu paljudele loomadele näiteks: Merikilpkonnadele, haidel, vaaladel, raidel, delfiinidele ja troopilistele kaladele,rannakarpidele,kammkarbitele,austritele, krevettidele, krabidele, millimallikatele, peajalgsetele: kalmaaridele ja kaheksajalgadele Leitud on ka mõningaid veelindude liike Pildid Kasutatud allikad http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/klass/6sihid/araabia.htm http://www.annaabi.ee/Araabia-meri-m14587.html http://www.ehow.com/info_8261563_a...
Vahemeri Must meri Punane meri Kariibi meri Jaapani meri Mehhiko laht Guinea laht Pärsia laht Hudsoni laht Kanalid Panama Suessi Kieli Väinad Taani väinad Inglise kanal e. La Manche Gibraltar Bosporus Dardanellid Beringi Magalhaesi Saared ja saarestikud Suurbritannia Iiri Island Kreeta Küpros Sitsiilia Sardiinia Korsika Gröönimaa Kuuba Madagaskar Sri Lanka Sumatra Jaava Kalimantan Uus-Guinea Jaapan Uus-Meremaa Poolsaared Skandinaavia Jüüti Apenniini Pürenee Balkan Araabia Hindustani Indo-Hiina Korea Labradori Mäestikud Skandinaavia Alpid Apenniinid Püreneed Uural Kaukasus Himaalaja Kordiljeerid Apalatšid Andid Kaljumäestik Suur Veelahkmeahelik Atlas Mägismaad Tiibet Brasiilia Etioopia Tasandikud Ida-Euroopa lauskmaa Lääne-Siberi lauskmaa Induse madalik Gangese madalik Kaspia alamik Suur-Hiina tasandik Mississippi madalik Suurtasandik Kesktasandik Amazonase madalik Kesk-Siberi kiltmaa Mehhiko kiltmaa Ida-Aafrika kiltmaa Sahara kiltmaa Jõed Rein Doonau
Lahed ja mered Poolsaared Orinoco madalik Läänemeri Patagoonia madalik Põhjameri Skandinaavia ps. Mehhiko kiltmaa barentsi meri Jüüti ps. Ida-aafrika kiltmaa vahemeri Apenniini ps. Sahara kiltmaa kariibi meri Pürenee ps. Kesk-siberi kiltmaa jaapani meri Balkani ps. mehhiko laht Araabia ps. Jõed guinea laht Hindustani ps. pärsia laht Indohiina ps. Rein hudsoni laht Korea ps. Doonau panama Labratori ps. Volga punane meri Galifornia ps. Huang he suessi kanal Florida ps. Jangste kieli kanal Somaalia ps. Mekong Indus Väinad Pinnamood Ganges Mississippi jõgi
A kuus). Temperatuur aasta- ringselt ühtlaselt kõrge, pisut D madalam suvel mussoon- U vihmade esinemise perioodil. S Cochin, India. Hindustani poolsaare edelaosas tuulepealsel rannikul. M A A T E A D 5-25°NS Kesk- ja Lõuna-Ameerika idarannik U Kariibi mere saared, Kagu-Aasia rannik, Madagaskari idarannik, Indo-Hiina rannik, S Filipiinid, Hindustani ps. edelarannik, Bangladesh Niiske-kuiv troopikakliima (3) M · Kliimat kujundavad cT, mT ja mE, ekvatoriaalne konvergentsivöönd, A
alguses tasahilju lähemale, hiljem ajab teda taga Sigimine ja pojad · Gepardi sigimisaega pole teada, kuid mais ja septembris on Turkmeenias kohatud emaseid koos umbes kodukassi mõõtu või pisut suuremate poegadega · Tiinus kestab 84-95 päeva · Pojad (1-4) sünnivad pimedaina · Täpiline muster tekib hiljem Levik ja eluviis · Elab Aafrikas, Ees-, Kesk ja Tsentraal-Aasias kuni Hindustani poolsaareni · Kogu levila ulatuses on ta väga haruldane · Nõukogude Liidus võib geparde mõnikord kohata Lõuna-Turkmeenias, kõige sagedamini Badhõzis Fakte · Terav nägemine · Kõige kiirem imetaja, võib joosta kuni 120 km/h · Kiiruse poolest gepardit inimesega võrrelda ei saa · Tüvepikkus 130 cm, sabapikkus 75 cm Kasutatud kirjandus · Images.google.com · Loomade elu 7. köide
Hinduismi ja Budismi võrdlus Koostaja: Kristjan Pille Hinduism Hindude usund on hinduism. Hindud elavad Hindustani poolsaarel. Hinduism sisaldab loodususundi elemente, monoteismi, polüteismi. Iga kolme inimese peale on üks jumal ehk kokku 300 miljonit jumalat. Usukandjaid on 900 miljonit. Sai alguse 3000a eKr, kui Hindustani poolsaarele tekkis kõrgkultuur. Lehm on seal püha loom. Hindud liha ei söö. Hindude jumal on Brahma. Brahmaanid olid preestrid, kes lugesid ja tõlkisid pühakirja ning korraldasid ohverdusi. Kogu ühiskond pidi neile kuuletuma. Ksatrjad on teine kast ehk sõjamehed-aristokraadid. Vajaduse korral aitasid brahmaneid ning olid nende õpilased. Vaisijad olid käsitöölised ehk kolmas kast, kes pidid tootma. Neljas kast olid sundrad ehk teenijad, kes tegid musta tööd
Araabia meri Mere asend Araabia meri on ääremeri. Meri asub India ookeani loodeosas. Lääneosas asub Adeni laht ja loodeosas Omaani laht. Asub Araabia ja Hindustani poolsaare vahel. Mere nimi Meri on saanud nime selle järgi, et ta asub Araabia poolsaare juures ning on ümbritsetud Araabia riikidega. Suurus Araabia mere suurus on umbes 3 862 000 km² Sügavus Mere suurim sügavus on 5200 meetrit. Vee soolsus Araabia meri on väga soolane meri. Mere soolsus on kuni 36,5 %. Vee temperatuur ja jääolud Araabia meri ei jäätu talvel, kuna talved on seal soojad ja puhuvad kirde mussoonid. Suvel
Aarjalased tungisid esmalt Induse oru põhjaossa ja järk-järgult ka kogu Gangese jõe oru. Nemad linnu ei rajanud, vaid elasid külades. Peagi tekkisid Inudse ja Gangese orudesse aarjalsete linnad ja nende ümber riigid. Umbes aastal 320 eKr ühendas ühe riigi valiteja Tsandragupta jõgede ümbrused oma võimu alla. Pealinnaks sai Pataliputra Gangese ääres. Selle ühendatud riigi võimsaim valiteja oli kuningas Asoka, kes vallutas suure osa Hindustani poolsaarest. Asoka olnud tark ja õiglane valitseja. Ta lasi rajada palju ehitisi ning jälle kasvasid linnad. Islamipealetung Pärast islami sissetungi Kesk-Aasiast 10.-12. sajandil langes suurem osa Põhja-Indiast Delhi sultanaadi ning seejärel suurmogulite riigi võimu alla. Akbar Suure ajal valitsesid Indias kultuuriline ja majanduslik õitseng ning usuline harmoonia. Kolooniad 16.sajandil asutasid Euroopa suurvõimud Portugal, Holland, Prantsusmaa ja Suurbritannia
Ekvatoriaalsed vihmametsad Geograafia 8 klass 1. Geograafiline asend (Kus asub?) Ekvatoriaalsed vihmametsad leivad ekvaatori lähedastel aladel: Lõuna-1Ameerikas (Amazonase madalikul), Kesk-Aafrikas (Guinea lahe ranniku), Kagu-Aasias (Hindustani ja Indo-Hiina ps.) Sumatra, Jaava, Uus Guinea ja Kalimantan (Borneo) ja Austraalias. 2. Kliima ja ekvatoriaalne kliimavööde aastaringi on väga palju sademeid. * ööpäevane temperatuuride erinevus on väike. * keskmine temperatuur on 26 kraadi. * keskmiselt on sademeid 2000mm/a. (Eestis ~700mm/a). * Sajab ja on äike peaaegu igal pärastlõunal. "Igavene suvi" 3. Mullad Ferralliitmullad (Al,Fe). Väheviljakad mullad, sest kuumusehorisonti ei teki. Põhjusi 2: 1
ARAABIA MERI Mirjam K. 7b MERE ASEND Araabia meri asub india ookeani loodeosas. Hindustani ja Araabia poolsaare vahel. Pärsia laht Araabia poolsaar Cambay laht Araabia meri India ookean Joonis1. Araabia mere asend MERE NIMI Araabia meri sai oma nime sellest, et selle looderannikul asub Araabia. AVAMERI Araabia meri on avameri, mis on otseühenduses India ookeaniga. SUURUS Araabia mere pindala koos Adeni ja Omaani lahega on 4 592 000km2. Võrreldes Kollase merega on Araabia meri väga suur. SÜGAVUS Araabia mere suurim sügavus on 5803 meetrit. Võrreldes Musta
Ta kere on sihvakas ja paindlik, pea ümar, jalad lüheldased, saba pikk ja kogu ulatuses ühtlaselt karvadega kaetud. Tiigri tüvepikkus on 180-280 cm, sabapikkus umbes 90 cm, mass 227-272 kg. Äärmiselt iseloomulik on ta ristvöödiline karvastik, mille järgi eristatakse mitmeid alamliike. Indias kohtab vahel looduses ja ka kasvatatakse valgeid tiigreid. (Loomade elu, 1987 LEVIALA Tiigri arvukus on pidevalt langenud. Säilinud on ta Põhja-Iraanis, Afganistani põhjaosas, Hindustani poolsaarel, Nepaalis, Tais jne. selle kiskja rahulikuks eksisteerimiseks on vaja sobivaid varjevõimalusi, sõraliste rohkust ja veekogude lähedust. Üksikult elavate täiskasvanud tiigrite individuaalterritooriumi suurus on vähemalt 400 km2. poegadega emasloomal on see alguses 15-20 km2, kuid ta suurendab seda järk-järgult. Oma aladel uitab ta pidevalt ringi, tallates talvel endale kõvad rajad, sest lumes on tal raske liikuda. (Loomade elu, 1987) TOITUMINE
klass Koostaja: Lende Saluvee 2010 Mis on tsivilisatsioon? See on ühiskond, 1) kus on hästi arenenud: Ø põlluharimine Ø käsitöö 2) kus on tekkinud: Ø riik Ø kiri Kus tekkisid esimesed tsivilisatsioonid? Idamaade muistsed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid tekkisid u 3000 a eKr suurte jõgede äärde: Ø Egiptus- Aafrika kirdenurk, Niiluse jõe org Ø Mesopotaamia- Ees- Aasias, Eufrati ja Tigrise jõgede ümbrus Ø India- Hindustani poolsaar, Induse ja Gangese jõgede kaldad Ø Hiina- Aasia idaosa, Huanghe ja Jangtse jõgede orgud Miks tekkisid tsivilisatsioonid jõgede äärde? Ø suurte jõgede orgudes on väga viljakas maa Ø üleujutused tõid põldudele rammusat jõemuda Ø tegeleti niisutuspõllundusega- kaevati kanaleid ja tammesid, mille abil juhatati vesi põldudele Kuidas tekkisid riigid? Ø niisutuspõllundus andis paremat ja kindlamat saaki- inimeste arv suurenes Ø
Sri Lanka Geograafiline Asukoht · Sri Lanka on saareriik India ookeanis, Hindustani poolsaarest lõuna pool. Sri Lanka asub 6. ja 10. põhjalaiuse vahel · Riigi pindala on 65 610 km², maksimaalne kaugus põhjast lõunasse 445 ja läänest itta 225 km. · Mägede keskmine kõrgus on 1000-2000 m üle merepinna.
Tallina Laagana Gümnaasium Muistne India Uku Maitsalu 6a 15.01.2011 sisukord 1. India ajalugu 2. India riiki muistsed linnad 3. Ühiskonna koraldus 4. India usk 5. India kirjandus 6. India teadus sissejuhatus · India asub Lõuna-Aasias, Hindustani poolsaarel. Seal on kaks suurt jõge: Indus ja Ganges. Ilmastik on lõunamaiselt soe. Induse orus on kliima kuivem. Seal sajab vihma väga harva ja põlde on vaja kunstlikult niisutada. Gangese orus on igihaljas dzungel, seal sajab vihma terve aasta. Indias asub ka maailma suurim mäestiks. ajalugu · India ajalugu algab tõendid inimtegevuse Homo sapiens tsitaatides 75000 aastat tagasi, või Varem
Savann on troopiline või lähistroopiline rohtla. Probleemid Suureks probleemiks on karja- põllumaade liiga intevsiinve kasutamine, mis kurnab ma välja. Savanni levik Kõige tüüpilisemalt on lähisekvatoriaalne musoonkliima välja kujunenud umbes 10. ja 20 laiuskraadidel vahemikus. Seega hõlmavad savannid enda alla osi Hindustani poolsaarest, Indohiina poolsaarest, Austraaliast Kesk- ja Lõuna-Aafrikast, Lõuna-Ameerikast ja . Savanni loomad Vastavalt savannides levinud taimestikule on kohastunud ka siinne loomariik. Seoses rikkaliku rohukasvuga on siin levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid,
rohked kolooniad ning mereteed aitasid sellele kaasa. Hanno oli kõige kuulsam Kartaago väejuht, kes uuris 480 a eKr Aafrika looderannikut. See näitab, et kartaagolased ei piirdunud ainult Vahemere ääre uurimisega. Foiniiklaste kõige silmapaistvam kultuurisaavutus oli maailma kõige esimese tähestiku leiutamine 2. aastatuhandel eKr. Paljud tänapäeva tähestikud (kreeka, ladina jne) baseeruvad mõnel määral sellele tähestikule. Vana-India riik tekkis Hindustani poolsaarel. Selle meresõitjad jõudsid alguses, nii 2.ja 1. aastatuhandel eKr Eufrati suudmeni (Tigrise nö kõrvaljõgi, mis asub Edela- Aasias), Araabia poolsaare lõunarannikuni ning ka Aafrikasse. Oma meresõitudel kasutasid nad abiks eelkõige mussoontuuli. Idasse rännates jõudsid nad Indo-Hiina idarannikuni. Vana-Hiina tsivilisatsioon sai alguse ca 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele Huang He, Jangtse ning Weihe äärde
Seetõttu on hindu all mõistetud lihtsalt India elanikku. Juba Pärsia kuningas Kyros II ja hiljem Aleksander Suur nimetasid sealset elanikkonda Induse jõe järgi. Asi muutus, kui alates 8. sajandi algusest islamiusulised Indiat vallutama hakkasid. Muslimid, kes Indiasse elama asusid, ei nimetanud ennast hindudeks (indialasteks), vaid kasutasid seda sõna ainult India mittemuslimitest elanike kohta. Islamiusku pöördunud indialasi nimetati "hindustani". Nõnda omandas algselt puhtgeograafiline mõiste religioosse tähenduse: hindu mõiste ei olnud seotud konkreetsete uskumuste ega tegudega, vaid islamiusku mittekuulumisega. Hinduism on tekkinud pika ja keerulise arengu tulemusena. Tema juured ulatuvad umbes 3000 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Umbes 30001500 eKr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille kandjad olid ilmselt draviidid.
HINDUISM OM'i abil loodi maailm. Mediteerimisel tehakse sama häält. Hindude usund on hinduism. Hindud elavad Hindustani poolsaarel. Hinduism sisaldab loodususundi elemente, monoteismi, polüteismi. Iga kolme inimese peale on üks jumal ehk kokku 300 miljonit jumalat. Usukandjaid on 900 miljonit. Sai alguse 3000a eKr, kui Hindustani poolsaarele tekkis kõrgkultuur. Lehm on seal püha loom. Hindud liha ei söö. Kui hindude valdustesse tungisid aarjalased, muutus kõik. Nad rääkisid sanskriti keelt. Neil oli kastisüsteem. Hindude jumal on Brahma. Brahmaanid olid preestrid, kes lugesid ja tõlkisid pühakirja ning korraldasid ohverdusi. Kogu ühiskond pidi neile kuuletuma. Ksatrjad on teine kast ehk sõjamehed-aristokraadid. Vajaduse korral aitasid brahmaneid ning olid nende õpilased
Mullastikus on peamised punamullad, lateriitmullad, basaltidel tekkinud troopilised mustmullad (reguurid) ja lammimullad. Himaalaja nõlvul paiknevad vastavalt kõrgusvööndeile pruunid metsamullad, leet- ja kamarmullad. Loodusliku taimkatte on inimtegevus suurelt osalt hävitanud või seda tugevasti muutnud. Dekkani sisealal ja Induse-Gangese madaliku loodeosas on säilinud savannimetsi, savanne ja kuivalembesi astelvõsasid (Thari kõrbes). Lääne- Ghattide tuulealustel nõlvadel, Hindustani poolsaare kirdeosas ja Induse- Gangese madaliku idaosas kasvab heitlehiseid mussoonmetsi, Lääne-Ghattide ja Himaalaja idaosa tuulepealseil nõlvul troopilisi vihmametsi. Veestik Siseveekogusid on tihedalt (see hõlbustab niisutusmaaviljelust). Suuremad jõed: Ganges, Brahmaputra, Indus, Narmada, Godavari, Krishna ja Mahanadi. Himaalajast algavad vihmast, lume- ja jääsulamisveest toituvad jõed on veerohkemad ja nende kõrgvesi püsib märtsist novembrini. Dekkanilt algavail, 8
INDIA India vabariik asub Lõuna-Aasias Hindustani poolsaarel, see on rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Ühe ruutkilomeetri kohta elab seal 299 inimest. India pindala on üle 3 miljoni km². Indial on maismaapiir koguni 8 riigiga (Bangladeshi, Birma, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid). Föderatiivne vabariik piirneb Araabia mere, India ookeani ning Bengali lahega
Carmona. The head of government is the Prime Minister, currently Keith Rowley. The President is elected by an Electoral college consisting of the full membership of both houses of Parliament. Capital city • Port of Spain Largest city • Chaguanas Official language • Official language is English Top10 non-English languages spoken • Trinidadian Creole 1million • Tobagonian Creole 300000 • French Creole 1.2million • Caribbean Hindustani 15000 Flag • The flag was chosen by the Independence committee in 1962. Red, black and white symbolise the warmth of the people, the richness of the earth and water respectively. Currency • Trinidad and Tobago Dollar (TTD) Coat of Arms • The coat of arms was designed by the Independence committee, and features the scarlet ibis (native to Trinidad), the cocrico (native to Tobago) and hummingbird. The shield bears three ships, representing
KUS ASUB HIINA JA KUS INDIA? Hiina asub Ida-Aasias Vaikse Ookaeni rannikul. India asub Lõuna-Aasias Hindustani poolsaarel. LOETLE HIINA JA INDIA TÄHTSAMAD JÕED! Hiina tähtsamad jõed on Huang He ehk Kollane jõgi ja Jangtse jõgi. India tähtsamad jõed on Indus ja Gangus KIRJELDA HINDU USUNDIT. Hinduism on muistne usund. Usuti väga paljusid jumalaid, kellest tähtsamad olid Indra (vihma-, tormi- ja sõjajaumal), Siva (hävitaja-jumal, kes võis olla ka inimeste kaitsja) ja Visnu (maailmakorra kaitsja ja hoidja)
Taastumatud loodusvarad Ammenduvad loodusvarad, mida on võimatu taastada või mille taastamine võtab miljoneid aastaid aega (kõik maavarad). Sudu Suitsust ja suitsulisanditest mürgine udu. Ürgaegkond Algas laamade liikumine. Aguaegkond Suured kurrutused. Vanaaegkond Oli ainult üks manner Pangaea. Suured kurrutusperioodid. Pandaea hakkas lagunema, tekkisid Lauraasia (P-Ameerika, Euraasia) ja Gondvana (L-Ameerika, Aafrika, Austraalia, Antarktis, Hindustani ps.). Keskaegkond Tugev kurrutus, kus tekkisid uuemad mäestikud. Kujunesid uhtmadalikud. Uusaegkond Jaotatakse Paleogeeniks, Neogeeniks ja Kvaternaariks. Rängad vulkaanipursked ja maavärinad. Tekkisid Malawi, Baikali ja Tanganjika järv ning Punane meri. Kujunes Vaikse Ookeani tulerõngas. Kujunesid välja tänapäevased mandrid. Jääajad. Vanade mägede tipud on aegade jooksul muutunud ümarateks, nõlvad laugemaks ja kogu mäestik on madaldunud
Ekvatoriaalne kliimavööde on ekvaatori ümbruses paiknev põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb ekvatoriaalne õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga väikese amplituudiga kõrged õhutemperatuurid ja suur sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pöörijoonte piirkonnast lähtuvad passaadid. Päike on aasta läbi seniidis või väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (pilvisuse tõttu on see väiksem kui troopikavöötmes). Aasta läbi on õhutemperatuurid umbes +25°C, iga päev sajab pärast lõunat vihma. Sademete hulk on üle 3000 mm aastas. Valitsevad vihmametsad ja asustus on hõre. Ekvatoriaalkliima kliimadiagramm, Majuro atoll Ekvatoriaalne kliimavööde hõlmab Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika põhjaosa ja Kagu- Aasia piirkonna. Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske. Aasta läbi valitsev kuumus on tingitud selle ala asendist Päikese suhtes. Päikesekiired langevad siia peaaegu alati 90 kraadise nurga alt ja nii saav...
väävliaurud, mis isegi aknaklaase söövitasid. Uus elamurajoon rajati sellega arvestades veidi eemale, endistele Kallavere küla maadele, kus maju väga vähe oli. • Saaredja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka, Sumatra, Jaava, Kalimantan, Uus-Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; • Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori; • Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatšid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; • Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; • Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik,
Sisukord 1.Põhiosa 1.1 India Asukoht Tegevusalad Linnade, riikide teke Kastikord Usk, Kultuur 1.2 Hiina Asukoht Tegevusalad Linnade, riikide teke Usk, kultuur 2. Kasutatud kirjandus Põhiosa India Asukoht Induse ja Gangese jõe ääres, Himaalaja mäestikust põhjapool. Hindustani poolsaarel Lõuna-Aasias Tegevusalad India tegevusaladeks olid karjakasvatamine ja põlluharimine. Selleks rajati põldude äärde niisutuskanaleid. Põlluharimiseks kasutati pronksist ja vasest tööriistu. Karjakasvatamisega tegeleti mägedes. Arvatavast oli selleks ajaks juba kodustatud elevant. Linnade ja riikide teke Umbes 2600 aastat eKr rajati uhked linnad, millest tähtsaimad olid Harappa ja Monejo daro. Linna servas paiknes tavaliselt kindlus. Tavaliselt olid
õilist. Aarjalased tungisid esmalt Induse oru põhjaossa ja järk-järgult ka kogu Gangese jõe oru. Nemad linnu ei rajanud, vaid elasid külades. Peagi tekkisid Inudse ja Gangese orudesse aarjalsete linnad ja nende ümber riigid. Umbes aastal 320 eKr ühendas ühe riigi valiteja Tsandragupta jõgede ümbrused oma võimu alla. Pealinnaks sai Pataliputra Gangese ääres. Selle ühendatud riigi võimsaim valiteja oli kuningas Asoka, kes vallutas suure osa Hindustani poolsaarest. Asoka olnud tark ja õiglane valitseja. Ta lasi rajada palju ehitisi ning jälle kasvasid linnad. Asoka suurriik lagunes pärast tema surma. India hakkas uuesti mitmeks tükiks jagunema ja riigid ei sõltunude enam õksteisest. Umbes 320 a pKr India riik taastati ja uue riigi ajalugu ulatub ka juba keskaega. Hiina riigid ja linnad Huang He orus tekkisid mitmed linnad u 1700 aastat eKr. Linnad olid piiratud müüridega
kummardasid mõtlusega seonduvat jumalust. 2. aastatuhandel eKr varises Induse oru tähelepanuväärne tsivilisatsioon kokku aarialastest sissetungijate pidevate rünnakute all. Aarialased ehk "õilsad inimesed " uskusid paljudesse jumalatesse, vaimudesse ja deemonitesse. Paljusid aarialastest sissetungijate jumalaid austatakse Indias tänase päevani. Siiski on ilmsiks tulnud ka mõningaid Induse oru tsivilisatsioonist pärit uskumusi. VANA -INDIA VanaIndi riik tekkis Hindustani poolsaarel. Indias on väga mitmekesine loodus: maailma kõrgemad mäed ja mäestikud, laialdased viljarikkad lagendikud, toredad troopikametsad, milles elavad elevandid, vihased tiigrid, kardetavad prillmaod, päikesest kõrvetatud ja skorpionidega täidetud liivakõrbed, kiirelt tormavad mäejõed ja aeglaselt voolavad veed, mis kubisevad krokodillidest, ja ja igavene külm, mis on valitsemas lumega kaetud mäeharjadel, ja kõrvetav kuumus lagendikel,
kaetud lühikese pruunikaskollase karvaga. Lakk on märksa tumedam. Lõvi on väheseid kiskjalisi, kellel on selgelt välja kujunenud suguline dimorfism. See ei seisne mitte üksnes emasloomade väiksemates mõõtudes, vaid ka laka täielikus puudumises emastel. Veel VII-X sajandil elasid lõvid Lõuna-Euroopas (näiteks Kaukaasias), kuid selle kiskja areaal on pidevalt ahenenud. Kunagi kogu Aafrikas elanud ja sealt ida poole laialdast ala (kuni Hindustani poolsaareni) asustanud liik on nüüd säilinud vaid Kesk-Aafrikas ja väga vähesel arvul ka Indias (Gujarati osariigis Giri metsas). 1969.a. loenduse andmeil elas Giri metsas 177 lõvi. Laialt levinud arvamusest hoolimata pole lõvi üldse mitte kõrbeloom. Kõige sobivamaks elupaigaks on talle savannid oma avaruse, sõraliste ohtruse ja veekogudega. Viimased on lõvide eksisteerimiseks hädavajalikud.
üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. India jaguneb 28 osariigiks , 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. India asub Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku ja India ookeani vahel. India naaberriikideks on põhjas Hiina, Nepaal ja Bhutan, Idas Myanmar ja Bangladesh, läänes Pakistan. Hindustani poolsaare lõunatipu lähedal asub Sri Lanka. Suure ulatuse tõttu leidub Indias erineva kliimaga alasid. Leidub nii mussoonmetsi, kui ka kõrbeid ning kõrgmägedes isegi igilund ja jäävälju. Suurem osa Indiast asub siiski lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb troopiline kuiv õhumass ning suvel India ookeanilt tulev niiske ekvatoriaalne õhk. Vihma sajab peamiselt suvemussoonide ajal, keskmiselt 1000-1500mm, tuulepealsetel nõlvadel aga koguni 3000-6000mm aastas.
protsessid 6 5 1 7 2 3 4 Mis protsessid või nähtused on numbriga tähistatud? Kuidas leiad looduskaardil taoliste protsessidega ala? Too näiteid. Ookean kaob ... HIMAALA JA TIIBETI KILTMAA ~ 10 milj aastat tagasi liitus Hindustani poolsaar Euraasia mandriga. INDIA- EURAAS AUSTRAALIA IA LAAM Kahe mandrilise LAAM maakoore põrkumisel toimub kurrutumine ja maakoor pakseneb. Miks ei toimu siin vulkaanipurskeid? Kordame C A B D 2 4 7 5 6 5 1 8
ideaal. Tegelik alliktekst leheküljel 16. Peatüki lõppedes kokkuvõte, mis toob välja olulise. Lisalugemine. Materjalide läbi töötamine. Näide 9. Lisalugemiseks Rachel Storm. Idamaade mütoloogia entsüklopeedia. Tallinn: Varrak, 2001 ... Arutle ja analüüsi 1.Kuidas mõjutasid looduslikud ja geograafilised olud Induse tsivilisatsiooni kujunemist ja arengut? ... Minevikust tänapäeva 1.Millised riigid paiknevad tänapäeval Hindustani poolsaarel? Mida teate nende omavahelistest suhetest? ... Orienteerumiseks 1.Induse tsivilisatsioon kujunes u 2500 aastat eKr. Tuletage meelde, millal ja kus kujunesid ülejäänud vanemad tsivilisatsioonid. ... Kokkuvõte Eakohane, arusaadav. Materjal liigendatud. Mõisted selgitatud Illustartsioonid tekstiga seostuvad. Materjali läbi töötamiseks ülesanded. Kasutatud kirjandus 1. J. Mikk (2002a). Lihtsa keele reeglid (http://www.ut.ee/~jaanm/keelereeglid.htm) 2. J. Mikk (2002b)
Neist said tänapäeva hindude esivanemad. Aarjalaste kõneldud keelest arenes hiljem India klassikaliseks kirjakeeleks saanud sanskriti keel, samuti tänapäeva India arvukad keeled, mida sageli nimetatakse kokku hindi keeleks. Pole teada kas aarjalaste sissetung põhjustas Induse tsivilisatsiooni languse või tungisid uued asukad Indiasse pärast varasema kõrgkultuuri allakäiku. Peagi hõivasid aarjalased ka Gangese madalikku ja alistasid järgnevalt suure osa Indiast. Ainult Hindustani poolsaare lõunaosa jäi neist sõltumatuks ja seal kõneldakse tänapäevani peamiselt kohaliku päritolu draviidi keeli. Umbes 800 aastat eKr algas Indias rauaaeg. Peagi võeti kasutuseleka foiniikia tähestikul põhinev kiri. Aarjalaste ühiskonnakorraldusest saab ülevaae nende pühade raamatute ehk veedade vahendusel. Need olid muistset tarkust talletanud hümnide ja muude usutekstide kogumikud. Kõige varasem, ,,Rigveda", sisaldab üle 1000 hümni mitmesugustele jumalatele. Ülejäänud
Kõrgemäestike osa on olnud määrav ka inimkultuuride eraldajana. Induse ja Gangese madalik on peaaegu täiesti lauge. Kõrgused ei ületa isegi paar tuhande kilomeetri kaugusel ookeanist 250 meetrit. Reljeefi on tasandanud ka aastatuhandeid kestnud niisutuspõllundus. Siin, suurte jõgede ääres, kus suured maaharijatest kultuurrahvad elasid juba 5000 aastat tagasi, kasvab hästi riis ja suhkruroog. Hindustani poolsaare mäed on madalad ja kulunud, vaid kohati üle 1000 m kõrged. Nad ümbritsevad lainja pinnamoe ja savannide ning kõrgendikega kaetud Dekkani kiltmaad. India paikneb troopilises ja lähisekvatoriaalses mussoonkliima vöötmes. Selgesti eristuvad kolm aastaaega: suhteliselt jahe ja kuiv talv, kuum ja kuiv kevad-suvi ning kuum, niiske ja sademete rohke suvi-sügis. Indias on palju suuri jõgesid, kuid selle maa pühaks ,,Emajõeks" peetakse Gangest, mille
· sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv energia kutsub esile tugevaid maavärinaid; · Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. Mariaani süvik 11022m Mariaani süvik Filipiini laam Vaikse ookeani laam Noore kurdmäestiku teke http://www.gi.ee/geomoodulid/ India laam Euraasia laam Himaalaja mäestik Himaalaja mäestiku teke · Kunagisest Gondwana ürgmandrist eraldunud maatükk Hindustani poolsaarpõrkas umbes 40 mln a tagasi Euraasia laama lõunaservaga · Selle tagajärjel suruti mõlema laama servad järjest kõrgemale · Nii tekkis Himaalaja mäestik ja sellega külgnev Tiibeti kiltmaa Noor kurdmäestik Himaalaja Mount Everest 8846m Laamade liikumine küljetsi · Kui laamad nihkuvad üksteise suhtes piki kokkupuutejoont, siis nad takistavad teineteise
aga kõige paremini kasvab niiskel lammimullal, kus on palju orgaanilisi aineid. Kodustamine ja levitamine Sojaoa metsik eellane kasvas Kesk-Hiinas. Seda kasutati juba 7000 aastat tagasi toiduna ja ravimite koosseisus. Hiina müüdi järgi kuulutas legendaarne Hiina keiser Shennong viis taime pühaks: sojaoa, riisi, nisu, odra ja hirsi. Koreast on leitud 3000 aastat vanu jäänuseid sojaubadest. 15. sajandiks oli sojauba levinud kõikjale Hindustani poolsaarele ja Lõuna-Aasiasse, Indoneesiasse lõunas ja Jaapanini põhjas. Jaapanis mainiti sojauba esimest korda 712 eKr Jaapani vanimas säilinud kroonikas "Kojiki". Tänapäeva USA maa-alale tõi sojaoa esimesena meremees Samuel Bowen Hiinast 1765. Alles palju hiljem jõudis sojauba Kanadasse (1855), Aafrikasse (1857 Egiptusse), Kesk-Aasiasse (1876 Kasahstani), Mehhikosse (1877) ja Lõuna-Ameerikasse (1882 Brasiiliasse). Soja populaarsus
tehnikaid või nippe anti edasi vaid pere vanimale pojale. Ideaalsel juhul nõudis see traditsioon oma juhendaja (guru) juures elamist ja tema andunult teenimist. 2 4) Klassikaline muusika on tavaliselt domineeriva eliidi hoole all, olgu selleks siis templid, õukonnad või midagi muud.1 Klassikalisest muusikast rääkides tuleks veel eristada Lõuna-India ehk Karnataki ja Põhja- India ehk Hindustani traditsiooni. Neid ühendavad peamised iseloomujooned, kuid eristastavad näiteks see, et Karnataki muusika on struktureeritum, kasutatakse erinevaid instrumente (kuid ka palju sarnaseid),2 rgade ja tlade nimed on küll samad, aga sisuliselt on helikõrguse ning rütmi erinevusi, jne.3 2. Esimesed klassikalist muusikat käsitlevad tekstid Indias Varaseim säilinud muusikat käsitlev materjal on Ntyastra,4 tõlkes ,,dramaturgia." Muusika
Aasta keskmise temperatuuri kõikumine on väike, mõned kraadid alla 30 C. Keskmiselt on sademeid aastas 1500-2000 mm, õhk on pidevalt palav ja väga niiske. Samuti muutub väga vähe kuu keskmine temperatuur ja sademete hulk. Ekvatoriaalne kliima esineb Amazonase madalikul Lõuna-Ameerikas, Kesk- ja Lääne- Aafrikas (Guinea lahe rannik ja Kongo jõgikond), Indo-Hiina poolsaare läänerannik, Malaka poolsaar, Austraalia põhjarannik ja Okeaania. Samuti Kesk- Ameerikas, Hindustani poolsaare läänerannik. Hommikuti on harilikult selge ilm. Päeval, kui päike soojendab maapinda tugevalt, tõuseb niiskusest küllastunud õhk ülespoole. Pärast keskpäeva algab paduvihm, millega tavaliselt kaasneb äike. Õhtuks on ilm jälle ilus ja selge. Nii toimub see peaaegu iga päev aastast aastasse. Ekvatoriaalses vöötmes on eriti soodsad tingimused taimede ja loomade elutegevuseks, inimesele on sealsed elutingimused ebatervislikud. Kokkuvõte
org/wikipedia/commons/a/af/Destructive_plate_margin.png http://www.uwsp.edu/geo/faculty/ritter/glossary/O_R/plate_tectonics.html http://www.geocraft.com/WVFossils/continents.html Ookean kaob ... HIMAALAJA TIIBETI KILTMAA ~ 10 milj aastat tagasi liitus Hindustani poolsaar Euraasia mandriga. INDIA-AUSTRAALIA EURAASIA LAAM LAAM Kahe mandrilise maakoore põrkumisel toimub kurrutumine ja maakoor
Nimeta ja iseloomusta lühidalt. Linnade tekkimine sai võimalikuks alles majanduse kasvamisega, mis toimus umbes 4.-3.- aastatuhandel eKr. sest siis hakkas niisutuspõllundus intensiivselt arenema klimaatiliselt kõige sobivamates tingimustes 40 ja 23 paralleeli vahel, soodustas majanduse ja kaubanduse arengut, need aga omakorda andsid tõuke linnade ehitamiseks. Esimesed linnad tekkisid Egiptuses Niiluse kallastel, Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati äärsetel aladel, Hindustani poolsaarel Induse orus ning Hiinas Huanghe jõe lähistel. Kõige varasemad Mesopotaamia alade linnad olid rajatud kindla planeerimiskava kohaselt, mis määratles täpselt ära linna keskuse ja peatänavad, ülejäänud osa linnast kasvas ja arenes tõenäoliselt stiihiliselt. Tüüpiline oli tugevasti kindlustatud keskosa, mille keskmes paiknesid nii valitseja palee kui ka astmeline templitorn e. tsikuraat. 2. Nimeta ja iseloomusta lühidalt Sumeri, Assüüria ja Babüloonia linnu.
valitsuse kontrolli alla. 1947 India ja Pakistani iseseisvumine India Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 2 Suurbritannia ülemvõimu alt. India Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 3 2. INDUSE KULTUUR: 2.1. India looduslikud olud: India asub Hindustani poolsaarel Lõuna-Aasias. Põhjast lõunasse on India ulatus 3000 km ja sama palju läänest itta (põhjapoolses osas). Põhjas on India piiriks kõrged Himaalaja mäed, lõunas tungib ta suure kiiluna India ookeani, idast ümbritseb teda Bengali laht ja läänes Araabia meri. India põhjaosas voolavad kaks suurt jõge, lääne pool Indus ja ida pool Ganges, mis algavad Himaalaja mägedes. Araabia merre suubumisel moodustab Indus suure soise delta
.......................7 8. KESKKONNAPROBLEEMID.................................................................7 9. KASUTATUD ALLIKAD.......................................................................8 2 ASEND Kõige tüüpilisemalt on lähisekvatoriaalne mussoonkliima välja kujunenud umbes 10. ja 20. laiuskraadide vahemikus. Seega hõlmavad savannid enda alla osi Hindustani poolsaarest, Indohiina poolsaarest, Kesk- ja Lõuna-Aafrikast, Lõuna-Ameerikast ja Austraaliast. Savannide levikuala on kõige suurem Aafrikas. 1. Pilt. Savannide levik KLIIMA Savannis on kaks aastaaega: vihmane ja kuiv. Temperatuurid jäävad aastas keskmiselt 2030 kraadi vahemikku. Kuival aastaajal on sademeid vähe ligikaudu 200 mm, märjal aastaajal seevastu kuni 1000 mm. 2.Pilt. Kuiv aastaaeg.
Põhjas on tundra ja lammimullad. Himaalaja nõlvul paiknevad vastavalt oksametsad keltsamullad. Ida osas on oksametsa leetmullad. kõrgusvööndeile pruunid metsamullad, leet- ja kamarmullad. Kesk osas on kuivstepi kastanmullad ja stepi ja metsastepi Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm, millel loodes mustmullad. Kanadas on ka soomullad ja metsa hallmullad. lasuvad paksud basaltkatted. Valdav on 300-800 m kõrgune Nad on ebaviljakad. Loodustingimused on soodsad sügavate orgudega lõhestunud lainjas, üksikute põllumajanduse arengule piringul, sest on soe kliima. Kanada
annaabi.ee 
