2013 275 110 250 2014 375 125 300 2015 390 130 300 2016 500 125 400 Arvutamisel tuleks lähtuda baasaastast 2010, sest selle aasta nominaalne ja reaalne SKP on võrdsed ning hinnaindeks on 100%, s.t. nii nominaalne kui reaalne SKP on 2010.a. hindades. Edasistes arvutuste lähtutakse 2010.a. näitajatest ning reaalsed näitajad leitakse nominaalsete näitajate ja hinnamuutude põhjal jne. 2. Väikeriigi A rahvamajanduslik arvepidamine on järgmine: 1 sisemaised erainvesteeringud 666,1 eksport 363,2 isiklikud netomaksud 498,2
Kõikide riigi territooriumil teatud ajavemiu jooksul toodetud toodete ja teenuste koguväärtus. · Et vältida SKP ülehindamist, mis tekiks ühe ja sama toote mitmekordsest arvessevõtmisest, arvestatakse ainult lõpptarvimiseks kasutatavaid kaupu. · Ei arvestata tooteid ja teenuseid, mis on toodetud välismaal, isegi kui tootja on välisriigis tegutsev kohalik ettevõte. Reaalne vs nominaalne, per capita, PPP · Reaalsed arvud näidatakse püsivates hindades, st. Korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga. · Nominaalsed arvud näidatakse jooksvates hindades. · Reaalne SKP (GDP) on aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste kogusumma mida on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga. SKP 1993 2009 Moneymoneymoney 2000 12000 SKP 100mln 200mln THI tarbijahinnaindeks.
kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti Lõpptarbimine- kaubad ja teenused, mis on tarbijatel kasutusel ning mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks. Vahetarbimine- kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel (SKP arvutamisel vahetarbimist ei arvestata) Lisandväärtus- igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine 5. SKP SKP jooksvates hindades-toodetud kaupade ja teenuste maksumus antud aastal kehtinud hindades SKP püsivhindades- muutumatutes baasperioodi hindades 6. SKP jaguneb 4ks: Eratarbimine- suurim osa SKP-st suunatakse meie igapäevastele ostudele, kaupadele Investeeringud- kulutused tehastele, tootmisliinidele, seadmetele jms. Investeeringukulutusi tehakse tootmise arendamiseks Valitsuse lõpptarbimine- Valitsuse kulutused majanduses näitavad kui palju sekkub riik majandusellu (kulutused haridusele, teedeehitusele, ministeeriumid jne.) 7
95491 108218,3 121372,2 136010,2 149923,1 2 207061,4 Sisemajanduse koguprodukt 2000. aasta püsivhindades, miljonit krooni : 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 95491 102808,8 111050,1 119089,4 128921,6 142013,2 157901,2 b. Nominaalsel ja reaalsel SKP-l on väga oluline vahe. Nominaalse SKP puhul arvestatakse riigi majandusterritooriumil ühe aasta jooksul residentide ja mitteresidentide toodetud kaupade ja teenuste lisandväärtust jooksvates hindades. See tähendab, et arvestatakse hindade hetkeseisuga. Reaalse SKP puhul korrigeeritakse käesoleva aasta näitaja baasaasta indeksiga. Sellisel juhul ei arvestata hindade tõusuga, mis on märkimisväärne kiiresti arenevas majanduses, ning saadakse teada tegelik SKP kasv mingis ajavahemikus. c. SKP ei näita tingimata riigi majanduslikku heaolu. Näiteks on vaesed riigid, kus leidub naftat SKP poolest maailmas esirinnas, kuna nafta on tohutult suure väärtusega. Nafta
jne. Investeeringukulutusi tehakse enamasti tootmise arendamiseks( mida enam ressursse investeeritakse, seda suurem on riigi majanduse kasvupotensiaal · Valitsuse lõpptarbimine- (Eestis SKPst 20%) kulutused haridusele, teedeehitus, julgeolek · Puhaseksport= Eksport- Inport listakse SKP koosseisu Nominaalne SKP ehk jooksvate hindade SKP- väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades. (sisaldab ka kõiki turuhinna muutusi) Reaalne SKP ehk SKP püsiv hindades- muutumatutes baasperioodi hindades( keskendub kaupade ja teenuste reaalkasvule, jättes välja hinnamuutuse mõju kaupade ja teenuste turuhindadele. Kasutatakse ka majdanduskasvu hinnanguna. Kui kasvab reaalne SKP kasvab ka elatustase(mida rohkem kasvab toodetavate kaupade ja teenuste hulk, seda suuremad on ka elanike tulud) SKP per capita- SKP näitaja inimese kohta SKP puudused: · Ei kajastu varimajandus
· Kuidas tasakaalustavad pakkumine ja nõudlus kogust, mida ostjad soovivad osta, kogusega, mida müüjad soovivad müüa? · Mis on vaegus (defitsiit) ja ülejääk ning kuidas saab turukonkurents neid kõrvaldada? · Kuidas normivad turgu tasakaalustavad hinnad kaupu ja teenuseid? · Mil viisil motiveerivad turgu tasakaalustavad hinnad inimesi tooteid ja teenuseid tootma? · Kuidas tekitavad nõudluse ja pakkumise muutused muutusi ka turgu tasakaalustavates hindades? · Kuidas annavad turgu tasakaalustavad hinnad informatsiooni ja motiive nii tarbijatele kui ka tootjatele? Nõudluse ja Kui kõrgem hind paneb müüjaid soovima müüa pakkumise mõju rohkem tooteid, siis ta paneb ostjaid soovima osta vähem. Turgu tasakaalustav Turgu tasakaalustav hind on hind, mis tasakaalustab hind koguse, mida ostjad soovivad osta, hulgaga, mida müüjad soovivad müüa
18. Tulude ja kulude ringkäik(suletud süsteemi korral) 19.Sisemajanduse koguprodukt(SKP) on riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumus. SKP=E=C+I+G+(X M) E- kogukulutused C- Tarbimiskulutused I- Investeerimiskulutused G- Avaliku sektori kulutused X- Netoeksport 20.Rahvamajanduse koguprodukt on riigi majandusterritooriumil ja väljaspool seda residentide toodetud kaupade ja teenuste lisandväärtus turuhindades. 21. Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades on toodetud kaupade ja teenuste maksumus antud aastal kehtinud hindades. Reaalne SKP ehk SKP püsivhindades on toodetud kaupade ja teenuste maksumus muutumatutes baasperioodi hindades. Peegeldab kaupade ja teenuste hulga, mitte maksumuse kasvu. 22. J.M Keynes oli silmapaistev inglise majandustegelane, ajakirjanik, Inglismaa rahandusministeeriumi nõustaja ja makroökonoomika rajaja. · Ta leidis Suure Depressiooni ajal väljapääsu majanduskriisist Inglismaal.
Tootmistegurid- majandus ressursside kogum. 1) maa 2)tööjõud-inimkapital 3)kapital reaal- & finantskapital 4)ettevõtlikus alternatiivkulukus- ühe toote/teenuse tarbimiseks ,tuleb loobuda teisest. SKP- sisemajanduse koguprodukt, riigis teatud aja jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumus. mõõdetakse:et hinnata majandussituatsiooni riigis. Normaalne SKP(jooksev)-väljendab toodetud kaupade maksumust antud aastal kehtinud hindades Reaalne SKP(püsiv)-muutumatutes baasperioodi hindades. RKP rahvamajanduse koguprodukt, mõõdab kõigi riigis antud residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust. SKP koosneb : 1) eratabimine-igapäevane tarbimine 2) investeeringud 3) valitsuse lõpptarbimine 4) puhaseksport Indlatsioon-hinnataseme jätkuv kasv pikal perioodil. Kasvab keskmine hinnatase. deflatsioon-keskmise hinnataseme langus. Deflatsiooni ja Inflatsiooni vahepealne periood on hinnataseme stabiilsus.
Esmakordne abiraha maksmine peab toimuma hiljemalt 8-ndal päeval pärast isiku töötuks tunnistamist. tarbijahinnaindeks (THI), kasutatakse inflatsioonimäära mõõtmiseks, mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi hinna muutmist mingil perioodil. Tarbija ostukorv on teatud tarbimistasemele vastav kaupade ja teenuste fikseeritud struktuuriga kogum. Ostukorvi määratakse tarbijaküsitluste teel ja seda muudetakse mõne aasta tagant. THI võrdleb baasaasta korvi maksumust jooksvates hindades sama korvi maksumusega baasperioodi hindades. Tööealine elanikkond on määratletud kui inimesed vanuses 15 kuni 65 aastat. Inimesed, kes ei kuulu tööjõu koosseisu, on need, kes ei otsi aktiivselt tööd ja/või ei ole võimelised töötama. Toimetulekuressursid- Rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Tööandja kohustused ja õigused- maksta palka, peab võimaldama töötajale puhkust, tagama, et töökoht oleks
jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. · Lõpptarbimine kaubad ja teenused , mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks. Ei kasutata ühegi teise toote/teenuse tootmiseks. · Vahetarbimine kaubad/teenused, mida kasutatakse teiste toodete/teenuste tootmiseks. · Lisandväärtus kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv. · Nominaalne SKP väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades · Reaalne SKP- väljendab toodetud kaupade/teenuste maksumust muutumatutes baasperioodi hindades. · SKP per capita SKP näitaja inimese kohta · Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. · Deflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. · Hinnataseme stabiilsus- riigi keskmine hinnatase ei muutu või on muutus minimaalne. · Inflatsioonimäär keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga
Reaalne ja nominaalne SKP SKP arvutatakse kõigi turul müüdud kaupade ja SKP suureneb: teenuste summeerimise teel. 1. Tänu tootmismahu suurenemisele (majanduslik kasv) 2. Tänu hinnatõusule (määramatus) Nominaalne SKP arvutatakse igal aastal kehtivates hindades. Reaalne SKP arvutatakse nominaalse SKP alusel korrigeerides viimast igaaastase hinnaindeksiga. Q = Y/P Y = PQQ, kus Y nominaalne SKP, Q reaalne SKP, P - hinnaindeks. Kasutatakse tarbija- ja tootjahinna indeksit ning SKP deflaatorit. SKP deflaator konstrueeritakse kõigi majanduses ostetud kaupade alusel. 15 Lembit Viilup PhD IT Kolledz SKP
sisaldab ka kõikide auto tootmisel kasutatud autoosade hinda. RKP ehk rahvamajanduse koguprodukt mõõdab kõigi antud riigi residentide (st kodanikest füüsiliste isikute ja riigis registreeritud juriidiliste isikute) poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust Lisandväärtus- igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine ehk kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv Nominaalne SKP e SKP jooksvates hindades väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades Reaalne SKP e SKP püsivhindades- väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust muutumatutes baasperioodi hindades Reaalse SKP kasvu kasutatakse ka majanduskasvu hinnanguna, sest see peegeldab pakutud kaupade ja teenuste hulga, mitte maksumuse kasvu. SKP koosneb eratarbimisest, investeeringutest, valitsuse lõpptarbimisest ja puhasekspordist
Vali üks: Tõene Väär Mida kõrgem on ühiskonna majandusliku arengu tase, seda suuremat osakaalu SKP-s omab teenindussektor. Vali üks: Tõene Väär Uute masinate ja seadmete muretsemist loetakse rahvamajanduse arvepidamises investeeringuks. Vali üks: Tõene Väär Ekspansiivse eelarvepoliitika rakendamisel valitsus vähendab makse. Vali üks: Tõene Väär Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust baasaasta hindades. Vali üks: Tõene Väär Stagflatsiooni võib määratleda kui kõrge inflatsioonitaseme ja suure tööpuuduse määra üheaegset esinemist. Vali üks: Tõene Väär RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et viimane lähtub nö territoriaalsest printsiibist. Vali üks: Tõene Väär Ekspansiivse eelarvepoliitika rakendamisel valitsus püüab nihutada kogunõudluse kõverat paremale. Vali üks: Tõene Väär
ik k kogu rahvamajandusele. h j d l E Eestis i kkoosnevad d netomaksud k d maksudest toodetele, millest on lahutatud dotatsioonid. Netomaksude lisamisel baasilistes hindades arvutatud SKP-le, saadakse SKP turuhindades. 6. Hinnatõus põhjustab nendel inimestel, kes tegelevad müügiga sissetuleku tõusu. Kuidas kajastub selline hinnatõus reaalse ja nominaalse i l SKP puhul. h l K Kumbab SKP näitajat äi j eelistavad li d majandusteadlased riigi majandusliku heaolu hindamisel.
SKP peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. Lõpptarbimine need kaubad ja teenused, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks ja mida ei kasutata enam ühegi teise toote/teenuse tootmiseks. Vahetarbimine kõik need kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel. Lisandväärtus igas tooteetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine. Nominaalne SKP e. SKP jooksvates hindades väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades, reaalne SKP e. SKP püsivhindades muutumatutes baasperioodi hindades. SKP koosneb: eeltarbimine,investeeringud, valitsuse lõpptarbimine, puhaseksport. Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil (oluline et kasvab keskmine hinnaatase). Deflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. Inflatsioonimäär
3. Sisemajanduse koguprodukt(SKP) peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud lõpptarbimiseks läinud kaupade ja teenuste maksumust. Lõpptarbimise all mõeldakse neid kaupu või teenuseid, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks ja mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks. Erinevate perioodide SKP võrdlemisel lähtutakse nominaalse ja reaalse SKP mõistest. Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades, reealne SKP ehk SKP püsivhindades seevastu aga muutumatutes baasperioodi hindades. S.t et nominaalne SKP sisaldab ka kõiki turuhinna muutusi, samas kui reaalne SKP keskendub kaupade ja teenuste reaalkasvule. 4. Reaalse SKP kasvu kasutatakse majanduskasvu hinnanguna, kuna see peegeldab pakutud kaupade ja teenuste hulga, mitte maksumuse kasvu. Reaalse SKP kasv on peamine
baasaasta hindades. Püsivhindades väljendatud koguprodukt arvestab Erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate hinnataseme muutumist ja võimaldab võrrelda erinevate perioodide ressursside ja antud tehnoloogia korral näitab tootmisvõimaluste kõver majandustulemusi. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) antud ehk rada. Majanduses illustreerib see graafiliselt nappust, valikut ja riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul alternatiivkulu
Poemüüja Jalgratas 600 500 100 KOKKU 1550 950 600 ANDRES ARRAK 7 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Mis on veel oluline SKP arvestamisel? Nominaalne SKP arvestatakse aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste jooksvates hindades Reaalne SKP näitab SKPd püsivates hindades, st nominaalset SKP'd on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga Tabel 13.3. Eesti nominaalne ja reaalne SKP Aasta Hinna muutus Nominaalne SKP Reaalne SKP (tuh kr) (tuh kr) 1995 100 40 869,8 40 896,8 1996 233 95 275,1 55 192,1 SKP ühe elaniku kohta
2004. aastal soetati tootmisseadmed 2008. aastal sai valmis uus tootmishoone Digibox Töötab 20 inimest Müügiosakonnad Lätis, Soomes ning Rootsis Enamik toodangust läheb ekspordiks Euroopa riikidesse Ööpäevas 20000 plaati Teenused CD/DVD plaatide tööstuslik tootmine Trükiste valmistamine CD/DVD plaatide pakendamine Transport CD/DVD karpide müümine Töö protsess Lepitakse kokku hindades ning tarneaegades, vormistatakse tellimus Tehasesse toimetatakse masterplaat ning vajalikud trükifailid Master ning trükifailid läbivad meiepoolse tehnilise vastavuse kontrolli Valmistatakse stampe e matriits, mille järgi pressitakse cd või dvd plaadid ning trükitakse plaadile peale kujundus Trükiste valmistamine meie koostööpartnerite juures Tooted pakendatakse vastavalt tellimusele Toimub kauba lähetamine Tehtud tööd: TÄNAN KUULAMAST!!!
• Peamine ühiskonna jõukuse näitaja • Majanduskasvu elementide analüüs • Võimaldab võrrelda pikaajalisi trende • Majanduspoliitika alus SKP arvestuse alus: Tulude-kulude ringkäik Tulud=kulud SKP arvestamise põhimõtted • Perioodi vältel loodud kaupade ja teenuste koguhulk • Arvestatakse ainult lõpptoodangut • Toodangut-teenuseid mõõdetakse rahalises väärtuses • Hinnatakse nii jooksvates kui võrreldavates hindades (referentshindades) SKP= hüvistekoguhind*kogus SKP-s ei arvestata: • Finantssiirded - riiklikud pensionimaksed, toetused jms - Rahaülekanded majandusobjektide vahel • Väärtpaberitehingud • Edasimüüdud/kasutatud kaupade väärtuses • „Mitteametlik“ tegevus SKP arvestamise võimalused • Tarbimise alusel • Sissetulekute alusel • Lisandväärtuste meetodil • Institutsionaalsel alusel SKP=C + I + G + (X-M)
aktsiisid) · Kohalikud maksud-kohalikule omavalitsusele · Otsesed maksud-automaks, paadimaks, lemmikloomamaks, tänavate sulgemise maks, kehtestab omavalitsus · Kaudsed-müügimaks 13) SKP · Sisemajanduse koguprodukt · riigist teatud aja jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumus. · Arvesse lähevad ainult lõpptarbimisele läinud kaubad(kaup/teenus/toode, mis kasutatakse ära) · Nominaalne SKP-SKP jooksvates hindades. Näitab kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtivates hindades. Näitab elatustasemetõusu või langust. · Reaalne SKP-SKP püsihindades(hinnmuutusi ei arvesta). Näitab kaupade ja toodete hulka. · SKP per capita-sisemajanduse kogu produkt ühe inimese kohta. Annab hinnangu riigi heaolule · SKT-sisemajanduse kogutoodang
genoomi vähem kui 1000 dollari eest," väidab leiutaja ja bioloog Jonathan Rothberg, kes arengu teedrajava tehnoloogiaga käivitas. Kamo: 2007. aastal kaardistas ta esimese genoomi 1953. aastal DNA- molekuli struktuuri mõistatuse lahendanud ja selle eest Nobeli preemia saanud James Watsoni genoomi. Kamo: Rothberg tuli hiljuti välja uue silmapaistva masina Ion Torrentiga, mis kaardistab DNA elektrooniliselt otse arvutikiibile. Seega võime ka eeldada arvutimaailmast tuntud arengut hindades ja kiiruses. Eq: Tavainimese jaoks tähendab hinnalangus seda, et isikliku pärilikkuse materjali kaardistamise teenuse ostmine muutub üha käegakatsutavamaks. Eq: Lisaks haiguste ennustamisele avab kaardistamine võimaluse vaadata ka teisi näitajaid, näiteks kui pikk on oodatav eluiga, kui atleetiline on inimese lihastüüp, kui tundlik on nahk päikesevalguse suhtes ja millist pikkust on täiskasvanuna oodata.
katuse pealt". Kuju oli valmistatud kullast, elevandiluust ja eebenipuust ning oli kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud seedripuust. Ehitise saatus Rooma keiser Caligula püüdis kuju varastada, kuid legendi järgi olevat tema töömehed paanikas põgenenud, sest kuju naeris nad välja , nii et tellingud kokku kukkunud. Huvitavaid fakte ehitise kohta 12 Meetrit kõrge, kuju ehitamine kestis 8 aastat. Selle autor oli kuulus kujur Pheidias. tänapäevastes hindades maksaks kuju ehitamisel kasutatud kuld üle 6. miljoni briti naela. Kuju kujutas oma aujärel istuvat Zeusi, see oli nii suur , et täitis kogu tema jaoks ehitatud templi. Strabon kirjutas: "kui Zeus tõuseks püsti, tõstaks ta templi katuse pealt". Kuju oli valmistatud kullast, elevandiluust ja eboni puust ning oli kaunistatud vääriskividega. lõvikuju toetas kahelt poolt zeusi jalatuge.Ainult templis teeninud preestrid tohtisid kujule läheneda.
Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul Diferentseeritud toodang toodang ühesugune, kuid mitte täiesti sarnane (asendatav) Pikal perioodil on uutel firmadel kerge turule siseneda, kuna sisenemisbarjäärid puuduvad. 6 Oligopol ... levinud enamikes turumajandusega riikides. ... on turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest sõltuvad. (muutused teiste firmade hindades või tootmismahtudes mõjutavad otsest teiste firmade samu tegureid) 7 Oligopoli tekkepõhjused Mastaabiefekt madalaimad kulud siis, kui kogu toodangu toodab väike arv ettevõtjaid. Sisenemisbarjäärid mastaabiefekt ja patent. 8 Kartell Kuna oligopolis firmad üksteisest sõltuvad, oleks
SKP peegeldab tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. Lõpptarbimine kaubad, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks ja mida ei kasutata enam ühegi teise toote tootmiseks. Vahetarbimine kaubad ja teenused, mida kasutatakse teise kauba või toote tootmisel. Lisandväärtus igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine( kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv). Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades. Reaalne SKP ehk SKP püsivhindades aga muutumatutes baasperioodi hindades. SKP jaguneb: 1. eratarbimine igapäevased ostud. 56% SKPst 2. investeeringud kulutused tehastele, tootmisliinidele ja seadmetele. 28% SKPst 3. valitsuse lõpptarbimine kulutused haridusele, kaitsekulutused, teedeehitus jne. 20% SKPst 4. puhaseksport lahutatakse ekspordist import. Inflatsioon
3 reaalset ehk püsivhindades arvutatud sisemajanduse koguprodukti. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Rahalises väärtuses väljendatud majandusnäitajate ajalisel võrdlemisel on probleemiks pidevalt toimuvad hinnamuutused. Nende eksitava mõju ellimineerimiseks tehakse vahet nominaalse ja reaalse SKP vahel. Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades (s.t vaadeldava aaasta hindades), reaalne SKP aga võrreldavates (baasaasta) hindades. Küsimus 4 Vältimaks korduvat arvestust, kasutatakse SKP arvestamisel tootmismeetodil lisandväärtuse printsiipi, mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha lõpptoodang. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside SKP (tootmise meetod) SKP = lisandväärtused (põllumajanduses, tööstuses, teeninduses ja valitsussektoris) + netomaksud toodetele Lõpptoodang on just see, mida SKP arvestamisel arvesse võetakse. Küsimus 5
kehtestatakse pakkuja poolt. Tavaliselt on see kõrgem konkurentsi toimel turul kujunevast hinnast. Monopolide ohjamine ja nende turujõu piiramine on valitsuste majandusellu sekkumise põhjuseks. Oligopoolsel turul tegutseb väike arv vastastikku sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel. Oligopoolse turu iseärasusteks on kartellilepingute sõlmimine. Kartellilepingute sõlmimisega lepitakse kokku tootmismahtudes ja hindades ning tekitatakse sisuliselt monopol. Turul toimib kaks vastandlikku protsessi nõudlus ja pakkumine. Protsessides osalejaid nimetatakse nõudjateks ja pakkujateks. Nõudlus on seos kauba hinna ja koguse vahel, mida tarbijad antud ajahetkel ning turul kehtivatel tingimustel on nõus ostma. Nõutav kogus on kauba või teenuse kogus, mida ostjad soovivad ja on võimelised antud ajahetkel ostma kehtiva turuhinna juures.
tootja 250 Vahendaja Jalgratas 500 350 150 Poemüüja Jalgratas 600 500 100 KOKKU 1550 950 600 Mis on veel oluline SKP arvestamisel? Nominaalne SKP arvestatakse aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste jooksvates hindades Reaalne SKP näitab SKPd püsivates hindades, st nominaalset SKP'd on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga SKP ühe elaniku kohta saadakse, kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga Ostuvõime pariteet (OVP) printsiip, mille kohaselt arvestatakse kursi arvutamisel raha reaalset ostuvõimet Puhas majanduslik heaolu (PUMAH)-lai môiste, mis hõlmab lisaks sisemajanduse kogutoodangule veel inimeste vaba aja väärtuse ja tulu, mis on saadud turuvälisest majanduslikust tegevusest; sellest
esimeses pooles ja seejärel konsolideeruda või langeda teises pooles. Teadupärast on püsivalt kõre naftahind koormava mõjuga maailma majandusele. Naftahinna tõusu võib argumenteerida LähisIda konfliktidest põhjustatud tõrgetega nafta pakkumises. Tõusu taga ei ole ainult geopoliitilised riskid, vaid ka paranenud majandusaktiivsus ja tarbijate ostuvõime kosumine peaasjalikult USAs ja Aasias. Toornafta kallinemine on tinginud ka märkimisväärse tõusu mootorikütuste hindades. Usun ka, et potentsiaalne naftahinna sokk mõjutaks tarbijaid ja ettevõtteid märgatavalt negatiivsemalt kui enamik turuosalejatest hetkel prognoosib. On selge, et toornafta hind on suur riskifaktor maailmamajanduse ja finantsturgude jaoks ning arvatavasti niipea pole oodata olukorra pöördumist. Nafta kallinemine tõstab hinda ka paljudel olulistel sünteesitud ravimitel. Ülikõrge hind võib muuta rohu vähem kättesaadavamaks
8p 1)Kõik riigis toodetud kaubad ja teenused ei lähe müügiks-kodumajanduses toodetakse teenuseid, mida tarbitakse ise. 2)Ei arvestata vabaaja väärtust-kulutused, mis tehakse inimeste taastumiseks(puhkused) 3)ei mõõdeta varimajanduse toodangu väärtust- SKP-sse ei arvestata tulu mis saadakse salakaupade müügist. 4)Ei mõõdeta kahjulike kaupade osakaalu- SKP-sse arvestatakse sigarettide müügitulu, kuid ei arvutata maha kulusid mis on kopsuvähi raviks. 7. Mis on SKP jooksvates hindades? Millest ei ole inflatsiooni % maha arvestatud. 8. Mis on reaalne SKP? SKP millest inflatsiooni % on maha arvestatud. 9. Mis näitab riigi elatustaset? SKP ühe inimese kohta. NT: 2013.a. Eesti SKP 1 inimese kohta oli 14 217,6eurot. 10. Mis on tootlikkus ? Töömaht mida tööjõud on suuteline teatud aja jooksul tegema. 11. Mis mõjutab tootlikkuse suurenemist? 1)tööjõu kvaliteet- haritud ja heade tööoskustega töölised suudavad tootlikumalt töötada.
Ex ante analüüs kirjeldab seoseid tulevikus toimuvate sündmuste vahel (ootuste mõju jne.); Ceteris paribus eeldus, mida kasutatakse mudelite koostamisel (muudel võrdsetel tingimustel). Voomuutujad iseloomustavad mingi ajaperioodi jooksul toimunud protsesse (aastas valmistatud toodang või tehtud investeeringud) Varumuutujad iseloomustavad asjade või nähtuste seisu mingil ajahetkel (kapitali maht aasta lõpus jne). Nominaalsed muutujad on tavaliselt jooksvates hindades väljendatud suurused Reaalsed muutujad võtavad arvesse mingeid täiendavaid teiste suuruste muutuseid ja neid kasutatakse erinevate perioodide võrdlemiseks (näiteks majanduse reaalkasvu arvutamisel kõrvaldatakse hindade muutumise mõju). 2. Püsiv seisund stabiilne või veidi kõikuv seisund majanduses, kus majandus ei kasva ega kahane. Sel juhul on kapitali sissevool piisav ainult sama taseme tootlikuse säilitamiseks ehk katab amortisatsiooni oluline efektiivsuse määratlemiseks
maksudeks suhteliselt väiksema osa oma sissetulekutest võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. - Vale Fisheri vahetusvõrrandi kohaselt on ringluses oleva raha hulga ja selle käibekiiruse jagatis võrdne nominaalse SKP-ga (ehk üldise hinnataseme ning aastas toodetud kaupade-tenuste reaalväärtuse korrutisega). - Vale Eesti 2009. aasta riigieelarve maht on ligikaudu 120 miljardit krooni. – Vale Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust baasaasta hindades. - Vale Regressiivse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga inimesed maksudeks suhteliselt suurema osa oma sissetulekutest võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. - Tõene Keskpanga põhiliseks rolliks on rahapoliitika elluviimine ja riigi finantssüsteemi juhtimine. Tõene Ühishüvised on alati toodetud avaliku sektori poolt. - Vale Reaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust baasaasta hindades. Tõene
OLIGOPOL: a) ettevõtjaid vähe b) kaup on väheste eristustega c) uutele tulijatele tehakse takistusi d) võimalus hinda mõjutada Tüüpilised oligoopolid on kujunenud lennuki- ja aototööstuses. Oligoopsel turul paistab kohe silma kui mõni ettevõte oma tootmismahte suurendab Oligoopolitega käivad kaasas ka KARTELLI KOKKULEPPED- grupp ettevõtjaid lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades Kartelli kokkulepped on seadustega keelatud, kui maailma tuntuim kartell on OPEC. Konkurentsi positiivsed küljed: a) tootmise efektiivsus b) info liikumine c) kiire reageerimine turu nõudmistele d) kaupade mitmekesisus turul e) ressursside efektiivne paigutus Konkurentsi negatiivsed küljed: a) nõrgemad tootjad surutakse turult välja b) hävitab ja raiskab kapitali c) kasvab majanduslik ebavõrdsus d) ei lahenda ühishüvede tootmist
E = C + I + G + (X-Z), kus E - Lõpptoodetele ja -teenustele tegelikult tehtud kulutused, C Tegelikud kulutused tarbimisele, I Tegelikud kulutused investeeringuteks, G Tegelikud riigiostud, (X-Z) tegelik netoeksport Reaalne SKP - arvutatakse nominaalse SKP alusel korrigeerides viimast igaaastase hinnaindeksiga. Q = Y/P Y = PQ, kus Y nominaalne SKP, Q reaalne SKP, P - hinnaindeks. Nominaalne SKP - arvutatakse igal aastal kehtivates hindades. SKP Inflatsioon Tööjõu produktiivsus Töötuse probleemid Eelarve tasakaal Kaubavahetus Intressimäärad
12. Monopolistliku konkurentsi tunnused 4*turul on palju ettevõtteid*kapitali sissepääs harusse on vaba*toode on diferentseeritud*kontroll hinna üle on väike 13. Oligopoolse konkurentsi tunnused 4*turul on vähe ettevõtteid*kapitali sissepääs harusse on osaliselt takistatud*toode on diferentseeritud või homogeene*kontroll hinna üle on arvestatav 14. Mis on kartell?*Kartell- moodustavad grupp ettevõtteid,, kes lepivad kokku tootmismahtudes või hindades. Kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli. 15. Valitsuse roll konkurentsi tagamisel. 1)Püüab mõjutada turustruktuuri(ettevõtte ühinemised,ülevõtmised,ettevõtete kokkulepped,kõlvatu konkurents.)>keelatakse konkurentsi piirav tegevus tulevikus 2)arvestab olemasoleva turustruktuuriga(piirhindade kehtestamine,tootmismahtude kehtestamine, kvaliteedi nõuete kehtestamine)määratakse ettevõtte tegemisvabadus 16. Mis on turundus
teadmiste süvendamine, nende värskendamine või uute kogumine aitab paremini tööturul läbi lüüa. Kuid nagu igas valdkonnas, on ka täiskasvanute koolitamises ning eelkõige selle korraldamises problemaatilisi külgi. Viimaste aastate jooksul on eriti aktuaalseks kerkinud tasuta hariduse küsimus. Seda eelkõige noorte üliõpilaste seas, kes peavad õppemaksu tasumiseks õppelaenu võtma. Vaadates natuke laiemalt, leiame probleemi ka erinevate koolitusfirmade poolt pakutavates teenuste hindades. Näiteks keelekursuste hinnad Eestis on enam kui 50% kallimad kui sarnased kursused Saksamaal või Skandinaaviariikides. Märkimisväärne on aga see, et võrreldavates riikides on palgad palju kõrgemad, kui Eestis. Koolitusloa annab aga riik, muutes seega enese täiendamise ja oma oskuste arendamise Eestis piiratud väikese grupi privileegiks. Inimesed, kes on oma töö kaotanud või muul põhjusel töötud, vajavad tihti täiend- või ümberõpet
- riigi tarbimine e. valitsuskulutused -puhaseksport(Eestis negatiivne) 2)tulude järgi: -teguritulud (rent, palk, intress, kasum=rahvatulu) -kaudsed maksud -amortisatsioon-kulutused põhivara asendamiseks 3) toodangust lähtudes- arvestatakse kokku loodud lisandväärtus LISANDVÄÄRTUS=lõpptoodang-vahetoodang Lisandväärtus on tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja tööväärtus, mis suurendab lõpptoodanug väärtust. Nominaalne SKT-väljendatud jooksva aasta hindades. Reaalne SKT- korrigeeritud hinna(tõusu) indeksiga (inflatsioonimääraga), võimaldab võrrelda erinevate perioodide SKT-d. - alates 2008 SKT arvutamiseks aheldamise meetot. SKP-s ei kajastu varimajandus Varimajandus- on majandustegevus, mida ametlik majandusstatistika ei kajasta: -illegaalne tegevus(prostitutsioon ja muud kriminaalsed tegevusalad) -maksude vältimiseks väljaspool arvepidamist tehtav töö. -töötamine ilma vajaliku loata illegaalsete välismaalaste puhul
Aktiva Passiva Kassareserv Nõudehoiused DD Laenud Kokku Kokku 8. Keyneslikus rahaturu mudelis raha nõudlus väheneb ( raha nõudluskõver nihkub vasakule), kui a) intressimäär langeb b) tulutase suureneb c) hinnatase tõuseb d) intressimäär tõuseb 9. Oletame et jooksvates hindades e turuhindades mõõdetud SKP oli 2005. Aastal 25 000 dollarit elaniku kohta ja 2006. Aastal 25 300 dollarit. Kui hinnaindeksi e deflaatori väärtus 2005. a. oli 100 ja 2006. a. 98, siis reaalne SKP ühe elaniku kohta a) ei muutunud 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga b) kasvas 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga 3,3% võrra c) kasvas 2006. aastal võrreldes 2005 aastaga 1,2% võrra d) kasvas 2006. aastal 2% võrra võrreldes 2005. aastaga 10
rendid + netointressid + amortisatsioon + kaudsed ärimaksud Kulutuste lähenemisviis: SKP = C + I + G + (X M), kus I kodumaised investeeringud ehk investeerimiskulutused C kodumajapidamiste kulutused ehk tarbimiskulutused G avaliku sektori kulutused ehk valitsuse kulutused kaupadele ja teenustele ostuks X eksport, välismaale müüdud M import, välismaalt ostetud (X M) - netoeksport Nominaalne SKP jooksvates või praegu kehtivates hindades arvestatud SKP. Reaalne SKP = Nominaalne SKP / SKP deflaator. Rahvuslik koguprodukt RKP = SKP + netotulud välismaalt (puhasinvesteeringud) Sisemajanduse puhasprodukt NDP = SKP amortisatsioon = C + (I- D) + G + (X M). Netoerainvesteeringud = koguinvesteeringud amortisatsioon. Rahvuslik tulu ehk rahvatulu RT on töötasude ja palkade, renditulude, netointresside ja ettevõtete poolt teenitud kasumite summa. RT = NDP kaudsed ärimaksud.
sihtgrupile. 2. Korraldada üritusi, kus tuntud sportlased testivad toodet ja samaaegselt kutsuvad inimesi üles toodet proovima ja kasutama. VIII TEGEVUSKAVA A. Koostada nimekiri koos kontaktandmetega kõikidest maailma suurematest suusakeskustest. 1. Võtta ühendust iga suusakeskusega ja teha läbirääkimised mida on vaja teha, et suusapuri tootele püstitada reklaamtelk 2. Leppida kokku hindades ja võimalustes kuidas inimesed suusapuri toodet nendest telkidest laenutada ning proovida saaks. B. Koostada detailne ülevaade suurematest üritustest selleks, et tuntumad sportlased seal suusapuri toodet tutvustaksid. 1. Võtta ühendust suurte suusavõistluste organiseerijatega. 2. Saada luba suusapuri toodet nendel tutvustada. 3. Võtta ühendust tuntud sportlastega ja pakkuda neile võimalust uut
Lisaks tarbijahinnaindeksile kasutatakse veel kolme indeksit- Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, ehitushinnaindeks ja ekspordihinnaindeks. b) SKT- deflaator võrdleb kõigi SKT arvestusse läinud kaupade ja teenuste hindu erinevatel aastatel. SKT- deflaator on ülevaatlikum kuna kapitalkaupade hinnale lisandub veel valitsuse poolt ostetavate ning eksporditavate kaupade teenuste hinnad. Eristatakse nominaalset ( väljendatud jooksvates hindades deflaatoriga korrigeerimata) ja normaalset ( deflaatoriga korrigeeritud püsivates hindades)SKT-d. Hinnaindeksi leidmiseks tuleb ostukorvi hind jooksval aastal jagada baasaasta ostukorvi hinnaga ning saadut tulem korrutada sajaga. c) Kolmandaks alternatiiviks on hinnatõusu kirjeldamine suhtarvuna ehk hinnataseme protsendimuuduna jooksva perioodi ja baasperioodi vahel. Tegelikult võrreldakse tarbijahinnaindeksi protsendimuutu e
saldole, kuna maksebilanss konstrueeritakse kui arvestuslik üksus. Juhul kui maksebilansis on infopuudusel kajastamata jäänud deebet ja kreeditkirjeid, siis kasutatakse selleks maksebilansi rida vead ja täpsustused, sest statistiliselt peab maksebilanss alati olema tasakaalus (JK+FK+R+vead ja täpsustused= 0). Eesti maksebilansis oli 2010. aastal viga -51,3 mln eurot. 5. Autonoomsed tehingud võetakse ette kommertseesmärkidel, et saada kasu fundamentaalsest erinevustest hindades, sissetulekutes, intressimäärades ja nõudluse tingimustes. Tasakaalustavad tehingud peavad täitma autonoomsete tehingute poolt tekitatud lõhed. Autonoomsed tehingud mõõdavad maksebilansi tegelikku seisundit. Tehingud reservkullaga, laenud kommertspankadest, välisvalitsustest, Maailmapangast, IMF-st on tasakaalustavad tehingud. 2010. aastal vähenesid Eesti kulla- ja välisvaluutareservid aasta jooksul 831 mln euro võrra. 6. 2010
· Moodustub toimivate seadustega majanduskeskond, mida kujundab majanduspoliitika. Ühiskonnas loodud väärtusi saab mõõta: · Kulutuste põhjal, mida tehakse kaupade/teenuste ostmisel. · Tulude põhjal, mida saadakse tootmistegurite eest. RKT- rahvusvaheline kogutoodang- ühe riigi tootmistegurite poolt ühes aastas loodud kaupade ja teenuste rahaline koguväärtus (ainult Eesti kapital). · Nominaalne SKT- arvestatakse jooksvates hindades. · Reaalne SKT- nominaalset SKT-d on korrikeeritud inflatsiooniga. SKT- mis mõjutab selle suurust · Hõlmab ainult lõpptarbimist. · Ainult riigi territooriumil toodetud kaupu. · SKT kasv võib mõjutada inflatsiooni. · Rahvastiku muutused. · Kvaliteedimuutused. · Ei hõlma kasutatud kaupu. · Kahjulikud kaubad ja teenused. · Turuväline tootmine. · Looduskatastroofide järgi SKT kasvab. SKT- arvutamine
devalveerinud. Eesti ekspordi konkurentsivõime vähenes, mis tõi kaasa suurema languse kogu majanduses. Põllumajanduse kogutoodangu väärtus langes 1929/30. a tasemega võrreldes 1932/33. aastaks 45%. Tööstusele avaldas kriis vähem mõju, kuid siiski vähenes aastatel 1929–1932 tööliste arv 19%, töötasu 30% ja tööstussaaduste eksport koguni 64%. Põhi saabuski 1932. a, kui Eesti SKT oli konstantsetes hindades üle 9% väiksem kui 1930. a. Pankade pankrotilaine tõi suuri probleeme ka ettevõtetele ja suurendas lõpuks tööpuuduse 25 protsendini. Kuna töötuskindlustust sel ajal ei olnud, andis iga uus töötu tarbimisele täiendava hoobi. Üha vähenev nõudlus viis hinnataseme ja palkade kiire languseni: kolme aasta jooksul langesid tarbijahinnad 30 protsenti, palgad isegi rohkem. See halvendas veelgi inimeste ja
vahetoodete väärtus. RKP ja SKP mõõdavad ainult seaduslikke turutehinguid RKP ja SKP arvestus ei käsitle turuvälist mitterahalist majandust; koguprodukti näitaja on voomuutuja (flow variable), mis määratakse mõõtühikutes teatud ajaperioodi (aasta, kvartal) kohta; varumuutuja e momentsuurus (stock variable) on selline, mida saab mõõta teatud ajahetke seisuga eristada tuleb nominaalset ehk ,,jooksev- e praegu kehtivates hindades" ning reaalset, tegelikku ehk ,,konstantsetes, püsivhindades", mingi baasaasta võrreldavates hindades koguprodukti näitajat; RKP ja SKP on majandustegevuse, mitte aga heaolu mõõdud; RKP/SKP arvestus ei kajasta toodete ja teenuste sotsiaalset hinda, ei tee vahet kasuliku ja kahjuliku majandustegevuse vahel koguprodukt on nii kogutoodangu kui ka tulude (sissetulekute) mõõt, kuid ei arvesta tulude jaotust erinevatesse majanduskihtidesse kuuluvate
ratsionaalne majanduslik käitumine - tähendab, et majandussubjektid maksimeerivad kasulikkust mingite kehtestatud piirangute raamides majandussubjekt- Majandussuhetes aktiivselt osaleva füüsilise või juriidilise isiku üldnimetus majanduse kolm põhiküsimust: mida toota?kellele toota?kuidas toota? Erinevad majandussüsteemid: 1)Käsumajandus- majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele 2)nähtamatu käsi- Konkurents, mis hüviste suhtelistes hindades peituva informatsiooni alusel paigutab tootlikud ressursid ühiskonnas efektiivselt 3)robinson crusoe- Tootja ja tarbija ning tootmis-ja tarbimisotsus langevad kokku 4)tavamajandus- majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile uskumusele, veendumusele või tavale võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides
suurendada maksudeks minevat osa sedavõrd, et reaaltulu langeb ikkagi;b) need, kelle sissetulek kasvab aeglaselt, kaotavad;c) võib suurendada tööpuudus, sest inflatsioon mõjutab negatiivselt investeeringuid ja sedakaudu majanduskasvu;c) laenuandjad kaotavad;e) tekib ressursside väära jaotamise oht.Inflatsiooni põhjused:1)raha juurde trükkimine 2)tootmiskulud suurenevad.Reaalne SKP-sisemajanduse koguprodukt,püsiv hindades.Nominaalne SKP-sisemajanduse koguprodukt,väljendub jooksvates hindades,teatud perioodil.Impordihinnaindeks(IHI)-iseloomustab Eestisse sisseveetavate kaupade ja teenuste hindade arengut.Lisandväärtus-kauba turuhinna suurenemine e kauba töötlemisel lisanduv kaubaväärtuse kasv.Alternatiivkulu-ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu.Hinnataseme stabiilsus-hinnad ei muutu või on muutus minimaalne.THI/tarbijahinnaindeks- iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust
konkureerivad omavahel. Samuti peab iga ettevõte arvestama, kuidas konkurendid reageerivad tema tegevusele. Näiteks kui üks bensiinijaam tõstab või langetab hindu, peavad teised otsustama, kas nad lähevad kaasa hinna tõusu või langetamisega. Oligopson üks väheseid ostjaid turul. Tihti seostatakse oligopolidega ka kartellikokkuleppeid. Kartelli moodustavad grupp ettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades. Kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli. Eesmärgiks on saavutada täielik kontroll turu üle ja takistada uute müüjate turule tulemist. Monopol on turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid. Ükski ettevõte ei pea alluma turuhinnale, vaid määrab selle ise. Monopson on turul ainuostja Sisenemise barjäärid on kas juriidilised või loomulikud takistused, mis kaitsevad ettevõtet.
7,2294848 8,98E-005 0,0400469 0,0775603 0,0400469 0,0775603 l Y=0,059X - 2,006, kus x on läbimüük, tuh. kr ja y tootmisvarud tuh. kr ud suurenevad 59 krooni võrra ootmisvarud peaksid olema 13,334 ühikut ehk 13 334 kr Page 4 3 Reaalne netotulu, kr 1993. a. jaanuari Silutud Kuu hindades konstandiga 0,3 01.94 462 462 02.94 449 459 03.94 476 464 04.94 494 473 05.94 495 479 06.94 635 526 07.94 491 516 08.94 456 498 09.94 528 507 10.94 480 499 11.94 543 512 12.94 632 548
lõpptarbimine- kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi toote või teenuse tootmiseks, vaid mida tarbija kasutab oma vajaduste rahuldamiseks. RKP- rahvuslik kogutoodang- mõõdab antud riigi kodanike poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust nii kodu- kui ka välismaal lisandväärtus- igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine ehk kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv nominaalne SKP- väljendatud hetkel kehtivates ehk jooksvates hindades reaalne SKP- hinnataseme muutused on kõrvaldatud SKP per capita- SKP näitaja inimese kohta investeering- on kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus inflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil deflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv alanemine devalveerimine- koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suhtes inflatsioonimäär- keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrrledes
annaabi.ee 
