Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hiina Rahvavabariik pärast II maailmasõda". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
revolutsioon, armee, biao, deng, zhou, chang, kommunistid, pahe, lille, kommuuni, arengumaad, lesk, hiinlane, mandzu, kunst, kodusõda, kaishek, zedong, konverents, organisatsioonid, keelustati, pearõhk, viisaastak, üleskutse, massiline, aastasse, imperialism, edasiminek, tehnikat, koole, armees, koolides, maod, 1971, jätkus, kass, kadus, piirilPoliitika Hiina on Hiina Kommunistliku Partei võimu all ning kuulub seega sotsialistlike riikide hulka. Hiina Rahvavabariigi reziimi on nimetatud ka autoritaarseks. Mõned vasakpoolsed kommunistid nimetavad Hiina süsteemi riigikapitalismiks, sest alates 1970. aastate lõpust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele võetud üha enam kapitalismi elemente, kuid partei ülemvõimu lõdvendamisest ei ole juttugi. Kommunistlik Hiina Rahvavabastusarmee oli Teise maailmasõja lõppedes haaranud võimu Mandzuurias, saades punaarmee käest endale jaapanlastelt võetud relvastuse. Kontrolli alla läks Kirde ja Põhja Hiina, kes 1946 aastal alustasid kodusõda ülejäänud aladele
vastu repressioone ning loobus NSV Liidu abist. Pärast Pekingi vallutamist 1928 kehtestas Chiang Kaishek Guomindangi üheparteilise diktatuuri. HIINA Hiina Kommunistlikul Parteil (asutatud 1921) õnnestus pärast koostöö lõppemist Guomindangiga luua talupoegade ühingute toel (talupojad moodustasid 85% Hiina elanikkonnast) endale rida tugipunkte Kesk- ja Lõuna-Hiinas. Enese kontrolli all olevatel aladel teostasid kommunistid maareformi, millega võõrandati suurmaaomanike valdused ning moodustati Punaarmee. 1930- 1934 tegi Hiinas ainuvõimu kehtestanud Guomindangi armee viis ebaõnnestunud katset kommuniste purustada. Ebakindlaks jäänud positsioonide tõttu olid kommunistid sunnitud siiski evakueeruma. 1934-1935 toimunud nn Suure retke (käigus liikusid kommunistid pidevalt Chiang Kaisheki vägedega lahinguid lüües läbi Hiina. Mao Zedong. HIINA
Sõja ajal hukkus 20- 30 miljonit inimest. Riigi läänepiirkondades oli sõjategevuse tulemusena hävitatud kümneid tuhandeid ettevõtteid, seetõttu oli kasvanud riigi idapiirkondade majanduslik osakaal. Stalini eesmärgiks sai sõjajärgsetel aastatel riigi tööstuse kiire taastamine eelisarendades rasketööstust; põhjuseks alanud külm sõja ja võidurelvastumine lääneriikidega). Riik tegi suuri kulutusi tuumarelva väljatöötamiseks ning armee (8-9 miljonit meest) moderniseerimiseks ning ülalpidamiseks elanike heaolu arvelt; valitses suur korterikriis. Teataval määral aitas tootmise taastamisele kaasa ka NSV Liidu, kui võitjariigi staatus, sest kaotajatelt saadi reparatsioonidena mitmesuguseid masinaid ja vabrikute sisseseadeid. Valitses defitsiit tarbe- ja toidukaupade osas; kasvasid hinnad Jätkus sõja- ja poliitvangide kasutamine tasuta tööjõuna (sõja järel oli ~10 miljonit inimest Vene vangilaagrites).
aasta juunis. Hõivati edasi Mandzuuria ja Põhja-Hiina alasid. 1948. aasta keskpaigaks oli jõudude vahekord hakanud kalduma kommunistide kasuks nüüdseks oli Rahvavabastusarmees üle 1,5 miljoni sõduri ning ta oli hõivanud suurel hulgal relvi ja varustust. 3)Viimane faas algas 1948. aasta sügisel. Iga võiduga kaasnes tuhandete rahvuslaste armee sõdurite alistumine ja tohutu hulga varustuse hõivamine. Ajavahemikus 1948. aasta novembrist 1949.aasta jaanuarini peeti Huai jõe ja Longhai raudtee vahel maha otsustav Huai-Hai lahing. Kommunistide väed lõikasid rahvuslaste 200 000- mehelise väe järjekindlalt ära ja sundisid selle alistuma.
Hiina pärast II maailmasõda: Hiina jaguneb rahvavabariigiks ja hiina vabariigiks, tuntud ka kui Taiwan Hiina praegune president Xi Jinping Pealinn Peking, rahvarohkeim riik, suuruselt 4. Hiina teises maailmasõjas: Teise maailmasõja ajal toimus aastatel 1937-1945 Hiina-Jaapani sõda, mis lõppes Jaapani alistumisega Hiinas moodustus kaks vastandlikku jõudu: Lõuna-Hiinas Guomindang (Hiina Rahvuslik Rahvapartei) ja Loode-Hiinas HKP (Hiina Kommunistlik Partei) Kodusõda: 46-49 Kommunistlik Hiina Rahvavabastusarmee haaras oma valdusesse Mandzuuria Veerand riigi territooriumist oli hiina KP 1049 oli Rahvavabastusarmee käes pealinn Nanking Chang Kaishekil, Guomindangi liidril ei jäänud midagi üle ja ta taandus Taiwani saarele, kus USA sõjajõudude kaitse all säilis Hiina Vabariik Kaasa võttis sõjaväe ja kulla Hiina Rahvavabariik: 1049 1.10 kuulutas HKP liider Mao Zedong Pekingis välja Hiina Rahvavabariigi Temast sai HRB diktaator (suur tüürimees) Mao oli seadnud eesmärgiks
Ta oli üks konstitutsioonilise monarhia pooldajatest. Kui esimesed reformistid tekkisid olid erinevad grupid. Tema oli kesktee pooldaja. Jaapani eeskujul, õppis Jaapanis. Et oleks riigis keiser, aga samas parlamentaarne riigi juhtimine. Huvitaval kombel, kuigi oli jaapani nõudmistega nõus, Jaapani pool poliitilises võitluses ei olnud Shikai poolt. Omad plaanid. Sõjaväekubernerid ei olnud sugugi Shikai pooldajad. Hakkasid sõjaväelised kokkupõrked riigis. Yuan Shikai armee kaotas võitluses ja ilma armeeta ei olnud tal palju jõudu. Militaarse taustaga, sõjaväekindral, ei osanud teistmoodi riiki valitseda. Ilma selleta tühi koht. Märtsis 1916 loobus ise keisriks olemisest ja 3 kuud hiljem suri. Sellest ajast alates, 1916-1928 on aeg millal Hiinat valitsesid erinevad sõjaväe diktaatorid. Ühtset provintsi polnud, hajusid laiali. Sõjaväetaustaga mehed, kes võtsid võimu. Oma piirkonnas võimsad. Meenutab viit dünastiat ja kümmet kuningriiki
eesmärgiks oli kommunism üles ehitada võimalikult lühikese ajaga. Selle saavutamiseks kiirendati suurtööstuse rajamist ja loodi rahvakommuune. Suure hüppe tulemusena vähenes tööstustoodang ja kujunes vastasseis Mao Zedongile. Rahulolematuse mahasurumiseks algatati uus kampaania nn kultuurirevolutsioon, mille käigus moodustati rühmi, kelle ülesandeks sai Mao vastaste tagakiusamine. Kui Mao 1976a. suri, tuli võimule kultuurirevolutsiooni ajal kannatada saanud poliitik Deng Xiaoping, kelle eesmärgiks oli muuta Hiina mõne aastakümnega võimsaks suurriigiks.Ümberkorralduste põhiidee oli turumajanduslike põhimõtete rakendamine kommunistliku partei juhtimisel. Maal oli peamiseks uuenduseks rahvakommuunidelaialisaatmine ja üksikmajapidamiste edendamine. Tööstuses tehti põhipanus olmetehnika tootmisele. Loodi tingimused ka välismaiste ärimeeste tegutsemisele Hiinas. 1989a
Millal ja kuidas tekkis kommunistlik Hiina? Pärast jaapanlaste väljatõrjumist 1945 algas Hiinas kodusõda, millest purustati NSVL abil Guomindangi armee. Selle valitsus lahkus Taiwani. 1949. Kuulutati välja Hiina RV, mille juhiks sai Mao Zedong. Kes oli Mao Zedong ja mida tegi? oli Hiina Kommunistliku Partei juht alates 1935. aastast kuni oma surmani 1976. Tema juhtimisel omandas kommunistlik partei Hiina kodusõja järel võimu suurema osa üle Hiinast. Tema saavutuste hulka arvatakse tasuta haridus ja tasuta arstiabi ning tagatud töö. Vaesus vähenes, kirjaoskamatus likvideeriti lühikese ajaga, keskmine eluiga tõusis ja rahvaarv kasvas
KORDAMISKÜSIMUSED AJALOO KONTROLLTÖÖKS 9. kl. Eesti NSV, Hiina ja Kolmanda maailma riigid 1. HIINA: · millal ja kuidas tekkis kommunistlik Hiina Pärast jaapanlaste väljatõrjumist 1945. aastal algas Hiinas taas kodusõda, milles kommunistide sõjajõud NSV Liidu toetusel purustasid Guomindangi armee. Guomindangi valitsus lahkus mandrilt, säilitades võimu ainult Taiwani saarel. 1949. aastal kuulutati välja Hiina Rahvavabariik, mille juhiks sai kommunistliku partei esimees Mao Zedong. Uus valitsus teatas, et riigis alustatakse kiiret sotsialismi ehitamiset ning juba 1950. aastate algul muutus Hiina majanduses juhtivaks riiklik sektor. · kes oli Mao Zedong ja milline oli tema roll Hiina lähiajaloos Mao Zedong oli Hiina kommunistliku parteu esimees
KORDAMISKÜSIMUSED AJALOO KONTROLLTÖÖKS 9. kl. Eesti NSV, Hiina ja Kolmanda maailma riigid 1. HIINA: · millal ja kuidas tekkis kommunistlik Hiina Pärast jaapanlaste väljatõrjumist 1945. aastal algas Hiinas taas kodusõda, milles kommunistide sõjajõud NSV Liidu toetusel purustasid Guomindangi armee. Guomindangi valitsus lahkus mandrilt, säilitades võimu ainult Taiwani saarel. 1949. aastal kuulutati välja Hiina Rahvavabariik, mille juhiks sai kommunistliku partei esimees Mao Zedong. Uus valitsus teatas, et riigis alustatakse kiiret sotsialismi ehitamiset ning juba 1950. aastate algul muutus Hiina majanduses juhtivaks riiklik sektor. · kes oli Mao Zedong ja milline oli tema roll Hiina lähiajaloos Mao Zedong oli Hiina kommunistliku parteu esimees
Põhja-Iirimaa a) 1922 UK koosseisus: · olukord rahulik 1960ndate lõpuni b) Kriis: · majandusraskused (UK mahajäänuim osa) · katoliiklaste rõhutud seisund (1 miljon protestanti ja 0,5 milj. katoliiklast) võim protestantide käes ka katoliiklastest enamusega linnades (Derry) c) Katoliiklaste võitlus kodanikuõiguste eest: · (protestantliku) politsei vägivald · katoliiklaste vastuterror taasloodud IRA poolt Iiri Vabariiklik Armee d) IRA lõhenemine: · osa pooldas terrorit ja ühinemist Iiri Vabariigiga · teine osa parteistus ja pooldas poliitilisi võitlusmeetodeid e) 1970ndate algul viis London P.-Iirimaale sõjaväeüksused, allutades selle oma otsehaldusele f) 1998 sõlmiti Belfastis kokkulepe olukorra normaliseerimiseks: · selle heakskiit referendumil · Põhja-Iiri Assamblee valimised, kus enamuse saavutavad rahupooldajad
Merilin Pärna 9.D Hiina Merilin Pärna 9.d Kommunstiliku hiina tekkimine 1945. a algast taas Hiina kodusõda 1949. a 1. oktoobril kuulutati välja Hiina Rahvavabariik juhiks sai Mao Zedong Riigis alustati kiiret sotsialismi ehitamist Isikukultus Mauism Suur hüpe Kuulutati välja 1958. a Mao Zedongi poolt Kommunismi ülesehitamine võimalikult kiire ajaga 1959. a tunnistati läbikukkumist, kuid maoistid seda ei tunnistanud Tulemus tööstustoodangu järsk vähenemine ja segadus põllumajanduses Algas ka näljahäda ja vastuseis Töötati välja agroteadus Kirjanikel kästi kahe- kuni kolmekordistada romaanide toodangut Kõrgkoolid said uue õpikud Kultuurirevolutsioon 1965. 1976. a-tel toimunud Mao Zedongi poolt kavandatud maoistlik sotsiaalpoliitiline kampaania Eesmärk : vabastada Hiina "liberaalsest väikekodanlusest" ja jätkata "revolutsiooni klassivõitlust" 1966. a haridusreform Koolides õpiti : algkool Mao tsitaate keskkool Mao valitu
ÜRO julgeolekunõukogu otsustas sekkuda USA vägedega Korea sõtta Pärast Stalini surma 1953 suudeti Koreas rahu säilitada Aasias polnud NSVL'l enam midagi saavutada tähelepanu taas EU'sse SLV (saksa liitvabariik): satub ohtu (NSVL sunnib peale kommunismi) Otsustati relvastada SLV 1954: sõlmiti Pariisi kokkulepped 1) SLV's kaotati okupatsioonireziim + võeti NATO liikmeks 2) NATO kontrolli all võis SLV lubada 12 diviisi suuruse armee e. Bundeswehri VLO - (14. mai 1955 1991 Varssavi Lepingu Organisatsioon Asutati: 1955 Varssavis vastukaaluks NATO-le (mis oli 1954. aastal hakanud Lääne-Saksamaad uuesti relvastama) NSVL sotsialismileeri sõjaline bloki ehk VLO Kuulusid: Albaania; Bulgaaria; NSVL; Poola; Rumeenia; SDV; Tsehhoslovakkia; Ungari. NSVL sai enda kasutusse sots- riikide armeed (mida oma huvides ära kasutada) Hiina kodusõda
SISUKORD: Üldandmed....................................................................................1 Rahvastik......................................................................................2 Poliitika.........................................................................................3 Kliima...........................................................................................4 Veestik.........................................................................................5 Mullastik, taimkate.........................................................................6 Loomastik.....................................................................................7 Turism..........................................................................................8 Veondus.......................................................................................9 Kokkuvõte......
KORDAMISKÜSIMUSED HIINA: (lk 62-63) 1)Millal ja kuidas tekkis kommunistlik Hiina? 1945.aastal algas Hiinas kodusõda, milles kommunistid võitsid. 1949.aastal kuulutati välja Hiina Rahvavabariik. 2)Kes oli Mao Zedong ja milline oli tema roll Hiina lähiajaloos? Mao Zedong oli Hiina Vabariigi kommunistliku partei esimees. 1.Mao Zedungi ideede põhjal tekkis kommunistliku õpetuse Hiina suund ehk mauism. Selle äärmusliku suunaga kaasnesid massilised tapmised, vangistamised, sündväljasaatmised, kohustuslik ühistöö ja inimeste täielik allutamine kommunistliku partei diktatuurile. 2.Suur hüpe ja kultuurirevolutsioon.
KOLMAS MAAILM 1. Mauism- Mao Zedongi idee põhjal tekkinud kommunistliku õpetuse Hiina suund, mis tähendas kiire sotsialismi ehitamist riigis ja isikukultust Suur hüpe- kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga, mis ebaõnnestus tööstustoodangu järsu vähenemise ja põllumajanduses valitseva segaduse tõttu. Kultuurirevolutsioon- Mao vastaste tagakiusamine, et suruda ma rahulolematus mis tekkis pärast suure hüppe ebaõnnestumist. Neokolonialism- Aasia ja Aafrika riikide raskuste ärakasutamine surudes neile peale majanduslepinguid ja poliitilisi kokkuleppeid, et allutada need maad oma mõjule. Kolmas maailm- külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Mitteühinemisliikumine- Jugoslaavia, India ja Egiptuse algatatud rahulolematus, mille osalejad pidasid nii NL kui ka USAd võrdselt süüdi maailma pingelises olukorras ja võidurelvastumises. India Rahvuskongress- India Iseseisvuse eest võid
Prantsusmaal levis ja tekkis mõiste "kollaboratsionism" - koostöö võõra võimuga. NSV esitas ultimaatumi Eestile ja Lätile 16. juuni ehk samal päeval kui SM vallutas Pariisi. SM ja NSVL olid liitlased Molotov-Ribb. pakt. Prantsusmaa kompartei toetas NSVL poliitikat, see võimaldas prantsusmaal rakendada kompartei vastaseid sanktsioone. sõja käigus Pr. kompartei 41. a kui toimus poolte vahetus, sai Pr. kompartei kõige suuremaks vastupanuliikumise organiseerijaks Euroopas. Sm armee poolel 2. ms sõdivate prantslaste koguarv oli suurem kui teadaolevas vastupanuliikumiste osalejate arv. 45. a. punaarmee poolt rünnatud reichtach.. põhikaitsjad olid prantslased. Prantsusmaa vabastamine toimus põhiliselt ameerika ja inglise vägedega. hiljem öeldi, et prantsusmaa kommunistid vabastasid pariisi, sest viimasel hetkel lasti vägede etteotsal Sõja lõppedes karistati neid, kes läksid sm poolele,eriti naised, neid mõnitati tapeti jne. 44 ja 45-ndal aastal. Pr
18. Selgita: Sionism rahvusvaheline juutide poliitiline liikumine, mis toetab juutide kodumaad Iisraelis Terrorism teadlik vägivalla rakendamine tavaliselt juhuslike tsiviilelanike suhtes, et saavutada valitsuselt oma nõuete täitmist. Separatism osariikide või riigiosade riigist eraldumispüüdlused. 19. Miks on Ladina-Ameerika riigid olnud aastail 1950-1970 poliitiliselt ebastabiilsed? Milles see avaldus? Sest toimus pidevaid riigipöördeid ja diktatuure, mille tingis peamiselt armee erakordselt suur osatähtsus nende maade siseelus. See avalduski riigipööretes ja diktatuurides. 20. Miks võib Pinocheti reziimi Tsiilis nimetada autoritaarseks? Millal? Seda võib nimetada autoritaarseks, sest võideldi kommunistide vastu ja tehti turumajanduslikke uuendusi. 1973-1990. 21. Milles seisnesid probleemid Nicaraaguas, Salvadoris ja Panamas? Panamas paljud riigid olid Panama kanalist huvitatud ning soovisid seda kanalit hallata. Salvadoris
mitukümmend miljonit inimest. Suure hüppe poliitika kukkus seega läbi. Majanduses alustati põllumajandust soosivat poliitikat. ,,Õigus õitseda on vaid healõhnalistel lilledel, halva lõhnaga lilled tuleb välja kitkuda" Hiina rahvavabariik Võimuvõitluse jätkumine Mõõdukas tiib(Deng Xiaoping) pooldas Hiina kiiret arendamist koostöös välisriikidega ja Radikaalne tiib(Mao Zedong) pooldas hiina suletust. Deng Xiaopingi majandusreformid Eraettevõtlus, põllumajanduse poliitika, odav ja ulatuslik tööjõud. Hiina ühe lapse poliitika (1979-tänapäev) Rahatrahvid vanematele, meeste ülekaal, rahvastiku vananemine. Hiina võimude repressioonid sajandivahetusel 1999 aasta massirepressioonidel tapeti ligi 2700 Falun Gongi liiget ning enam kui 100 tuhat saadeti sunnitöölaagritesse. Budistlike munkade ülestõus Tiibetis. India 20. sajandi alguses.
sulatusahju., talupojad aeti tuhandesse kommuunidesse, jõukuse asemel tuli nälga, tapeti varblased kui väidetavad nälja tekitajad, mille tagajärjel hakkasid paljunema kahjurputukad. Sellel ajal suruti maha ka Tiibeti rahava ülestõus, millele järgnes hiinastamine(tiibeti keel ja kultuur hävitati),tiibetlaste juht dalai-laama põgenes Indiasse.Suur hüpe kukkus läbi. Mao tõmbus 59ndal a. tagasi, kuid säilitas võimu partei üle. Deng Xiaoping stabiliseeis senise majandusliku olukorra ja sh saatis laiali hiigelkommuunid, talumajandus suudeti taastada peale Mao surma.1966.kuulutas Mao välja suure proletaarse kultuurirevolutsiooni.Deng saadeti pagendusse.Selle käigus purustati kloostreid, suleti õppeasutusi,põletati palju kunstiteoseid ja kirjandust, haritlased ja teadlased koonduslaagritesse. Kehtestai Mao iskukultus-tema kujutised ja tahvlikesed tema mõtteteradega üle maa. 1968.a lõppes
tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda. Riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi revolutsioneerus, tsaarivalitsusega olid rahulolematud nii ala-, kui ka ülemkihid. Aktiviseerusid kodanlikud ja vasakpoolsed parteid, kes võtsid eesmärgiks senise valitsemissüsteemi kukutamise. Kasvasid ka vähemusrahvuste iseseisvumispüüded, kellele sõda andis võimaluse relvastumiseks ning rahvusväeosade moodustamiseks. Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril (8.märts-naistepäev) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus ning 3.märtsil loobus tsaar Nikolai II troonist. Tsaarivõimu kukutamise järel toimis esialgu omapärane kaksikvõim, mida teostasid: Ajutine Valitsus (koosnes esialgu kodanlike parteide esindajatest), mis teostas riigivõimu
International University Audentes Õigusteaduskond Siim Siirak Hiina ja Tiibet Juhendaja: H. Koitel Tallinn 2008 Sissejuhatus Tiibet, millel on kümmekond sajandit pikk ajalugu, religioon ja kultuuripagas, oli aastatel 1913-1949 de facto iseseisev, rahumeelne ja budistlik riik, mis omas sõltumatut keskvalitsust, raha, maksusüsteemi ja sõjaväge. Peale seda kui Mao Zedongi juhitud kommunistid pääsesid võidule Hiina kodusõjas ja loodi Hiina Rahvavabariik (HRV) marssisid Hiina rahvavabastusarmee väed Tiibetisse. Mõistagi olid Hiina hästi treenitud ja varustatud väed mitmekordselt arvulises ülekaalus Tiibeti algse sõjavarustusega sõdalastest. Aastast 1950 on Tiibet okupeeritud Hiina Rahvavabariigi poolt. Sellest ajast alates on Tiibeti rahvas pidanud taluma ülekohut ja väärkohtlemist ning poliitilisi ja majanduslikke otsuseid, mis on rahvale ja
1. Vietnami sõda 1959-1973 Pärast 2 MS lõppu kuulutas kommunistid välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi 1. 1946 Prantsusmaa ja Suurbritannia hakkasid Vitnami vastu tegevust 2. Okupeeriti maa Lõunaosa 3. 1954 sõlmiti Genfis kokkulepe, mille alusel jagati Vietnami kaheks osaks mööda 17 paraleeli Põhja Vietnam 1. Hanoi 2. Toetab NSVLiid 3. Sotsialismi ülesehitamine Lõuna Vietnam 1. Saigon 2. Kuulutati välja Vabariik 3. Toimisid rahvuskogu valimised 4. Toetas USA
· 1941 kallaletung USA-le, Pearl-Harborile · 1945 kapitulatsioon, II MS saab maailmas läbi (2.september) · 1946 põhiseadus · 1951 San Francisco rahuleping · 1951 julgeolekupakt USAga HIINA: · Suure pindala ja rahvaarvu ning pika ajalooga Hiina oli muutunud mahajäänud ja sisetülidest haaratud maaks, mida teised suurriigid olid omavahel mõjusfäärideks jaganud ning selle küljest ka tükke endale hõivanud. · 1911 noorhiinlaste revolutsioon · 1912 Sun Yat-Sen kuulutab Nankingis vabariigi. Mongoolia ja Tiibet kuulutavad end iseseisvaks · 1927 1936 Guomindangi võim - demokraatlik · 1928 Hiina ühendamine · 1928 luuakse Punaarmee · 1937 1945 Hiina-Jaapani sõda · 1946 algab kodusõda · 1949 Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamine, Mao Zedongiga eesotsas (1.okt) · 1958 Suur hüpe · 1966 Suur proletaarne kultuurirevolutsioon · 1976 Mao Zedongi surm
4+4 vaime + füüsiline. Rüüstati kõrgkoole, teadusasutusi, templeid ja muuseume. Ümberkasvatuslaager koolid, kus õpiti Mao lemmikraamatutest ja tema valitud õpikud. Hungveiping'id ehk punavalvurid Mao pooldajad, täielik AJULOPUTUS, hävitati vähemusrahvused (tiibetlased); o 1969 piirikonflikt NSVL-ga relvakokkupõrge, suri mõlemaid rahvuseid; o 1976 sureb Mao Zedong, uus poliitika Deng Xiaping mõõdukad mauistid saatis laiali kommuunid, maa rentimine lubatud, üle turumajandusele, majanduslik kasv väga hea, vabamajapidamistsoonid, linnades ettevõtlus, poliitilise reforme ei toimu, inimõigusi ei tunnistata, KOMMUNISM!; o 1997 kuulub Hiinale Hong Kong; Nõukogude Eesti 1. ENSV valitsemine: Esimest korda kehtestati Eestis nõukogude võim 28.nov 1918 (Narva vallutamine)
o Eviani rahu alzeeria sõja lõpetamise leping o Leppimine saksamaaga o Tuumariik saadi omale aatomipomm o 1966 de Gaulle lahkub NATO sõjalisest organisatsioonist (kuigi jäi nato liikmeks) o 1968 üliõpilasrahutuste mahasurumine peale seda astus tagasi oma kohalt. Saksamaa liitvabariik o adenaueri valitsus aeg 1949-1963 o sasksamaa taasrelvastamine saksamaa sai oma armee o Hallsteini doktriin saksamaa ametlik välispoliitika, Selle alusel oli ainult 1 saksa riik SLV Saksamaa demokraatliku vabariigi mitte tunnustamine o 1961 Berliini kriis, valmis Berliini müür PROBLEEM läänesaksamaal tegutses RAF (punaarmee liikumine) see organisatsioon sai raha ida-saksamaa kaudu nõukogude raha. Nad tapsid inimesi jne Itaalia
3.Kriisid: Korea sõda, 1950-1953 Teise maailmasõja lõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja ja Ameerika väed Lõuna-Korea. Põhja-Koreas upitati Nõukogude Liidu poolt võimule Kim Il Sungi poolt juhitud kommunistlik reziim. Korea sõda algas 1950.a. juunis kui Põhja-Korea väed tungisid ootamatult üle 38. paralleeli Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. ÜRO võttis vastu otsuse saata Lõuna-Korea iseseisvust kaitsma Ameerika väed. ÜRO armee, mida juhtis USA kindral Douglas MacArthur. USA koos 15 riigiga sundis Põhja-Korea vägesid taganema Hiina piirini, millele Hiina vastas oma pealetungiga Algas USA armee taganemine. 1953.a. juulis sõlmiti Panmunjomi vaherahu. Korea sõjas osutus suurimaks kaotajaks NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui Euroopas tuntavalt vähenes. Suessi kriis, 1956 aastal. 1952.a. toimus Egiptuses riigipööre ning kukutati monarhia. Uue valitsuse etteotsa sai Gamal Abdel Nasser. Nasser soovis 1956.a
4. Mao Zedong, Hiina Kodusõda. Kommunistlik Hiina Rahvavabastusarmee oli II MS'i lõppedes haaranud võimu Mandzuurias, saades Punaarmee käest endale jaapanlastelt võetud relvastuse. Kontroll Kirde- ja Põhja-Hiina üle läks seega kommnistidele, kes 1946.a. alustasid kodusõda Hiina ülejäänud territooriumi valitseva kodanliku Rahvusliku Rahvapartei e. Guomindangi vastu. Esialgu oli ülekaal G poolel, 1948 a. toimus aga kodusõjas pööre. Kommunistid asusid pealetungile ning vallutasid suurema osa Hiinast. Võim Hiinas läks kommunistide kätte ning 01.10.1949 kuulutas kommunistide liider Mao Zedong Pekingis välja Hiina Rahvavabariigi. 5. Läänebloki riigid külma sõja ajal. USA tõusis Läänemaailma võimsaimaks riigiks. Suutsid kiirelt demobiliseerida oma armee ning taastada rahuaegse majanduse. Selle tulemuseks oli majanduse kiire areng ning elatustaseme tõus, tugevdas veelgi positsiooni maailmas
Kahe indiviidi võimule tulek- Hitler ja Stalin. Versailles Leping: Alsace- Lorraine- Prantsusmaale. Sakslased ei saanud enesemääramisõigust sudeedimaale ja Lõuna-Tiroolis, sõjavägi piiratud, rahaline hüvitis (osa majandusest ära anda). Sakslased Lepingu koostamisel ei osalenud! Põhiline oli, kuidas sakslased ei tohi ja peavad maksma, kohutav alandus sakslastele. Peale Versailles’it: USA isolatsionism. Venemaa revolutsioon ja bolševike võim. Suurbritannia majandus probleemid ja lahkhelid kontinentaal-Euroopaga. Prantsusmaal- uute liitude otsingul. Saksamaa alandused!. Rahvaste Liit 1918-1945: kollektiivne julgeolek: 1. liikemsriigid ei ründa üksteist. 2. Agressorit karistatakse 3. Karistuseks luuakse alianssid. 4. Segane liikmeskond. 5. Ebaõnnestunud (agressori mitte-määratlemine; sanktsioonide ebaõnnestumine; Teise maailmasõja mitte-ärahoidmine). Washingtoni Leping 1921-1922 Mereväe kokkulepe
Kujunes välja kuna toonased kaitsevahendid osutusid tõhusamateks kui ründerelvad. Otsustavaks sai see, et kellel oli rohkem ressursse (rohkem mehi, rohkem varustust juurde toota, äratoita vägi). Kestis nii sõjalõpuni. 1915 võtsid Sakslased kasutusele gaasi Ypres'i linnas. Esialgu kasutasid puhast kloori. Vaadati tuulesuunda. Kasutusele tulid koheselt ka gaasimaskid. Järgmine murre oli 1916 Verdun'i linna all (veebruarist detsembrini). Alustas saksa armee eesmärk verest tühjaks lasta, hävitada võimalikult palju. Surma sai mõlemal poolel miljon meest. Somme (juulist novembrini) prantslaste algatatud, pommituslennukid, tangid. Algas: 7 päeva pommitati üksteist. Mõlemal pool sai 1,3 miljonit meest sai surma. Surma sai sel aastal 2,3 miljonit meest netu murrangut. Sai ilmseks et Saksamaal ressursse ei olnud. Alguses oli mobilisatsiooni vanusepiirideks 17-(midagi), 1917 15-60. 1917 astus sõtta ka USA. Algul küll toimus nende väljaõpe
17.sept 1939 ründas Poolat NSV Liit 6.oktoobriks 1939 on kogu Poola vallutatud NSVL lepingud Balti riikidega Pärast Poola jagamist sundis NSVL Balti riikidele peale baaside lepingud, mille elusel toodi Eestisse, Lätisse ja Leedusse Punaarmee väeosad Talvesõda Soome keeldus baasidelepingust NSVLga 26.nov 1939 toimub Mainila piiriintsident, millest saab ettekäände sõja alustamiseks 30.nov 1939 ründas NSVL Soomet Punaarmee: 750 000 meest, u 5000 tanki, 3800 lennukit Soome armee: 340 000 meest, 32 tanki, 114 lennukit 12.märts 1940 sõlmiti vaherahu Saksamaa pealetung Läänes 9.aprill 1940 vallutati Taani 9.04-10.06 vallutati Norra. Seal pandi ametisse V.Quislingi valitsus 10.mai alustas Saksamaa suurpealetungi Lääne-Euroopas Vallutati: Luksemburg Holland Belgia Selleks kulus 2 nädalat Eesmärk tungidda Prantsusmaale läbi Belgia Dunkerque 1940 14 juuni 1940 Pariisi langemine Prantsusmaa alistumine 22 juuni 1940 Prantsusmaa sõlmib relvarahu
Truman oli Ameerika Ühendriikide poliitik. Ta oli USA 34. asepresident ja 33. president. GEORGE MARSHALL oli Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja poliitik. George Marshall teenis Ameerika Ühendriikide sõjaväes. Teise maailmasõja ajal kuulus Marshall liitlasvägede juhatusse.1947–1949 oli Marshall Ameerika Ühendriikide riigisekretär ja 1950–1951 kaitseminister. 1949 nimetas president Truman Marshalli USA Punase Risti presidendiks. CHANG KAISHEK Ta oli Hiina Vabariigi president 1948. aastast kuni surmani. MAO ZEDONG oli Hiina Kommunistliku Partei juht alates 1935. aastast kuni oma surmani 1976.Tema juhtimisel omandas kommunistlik partei Hiina kodusõja järel võimu suurema osa üle Hiinast. Hiinas omistatakse Maole see teene, et ta esimest korda pärast oopiumisõdu ühendas (peaaegu kogu) Hiina ilma välismaise mõjuta. Samal ajal kritiseeritakse tema poliitikat, sealhulgas majanduspoliitikat. 4
· AV'd tegid sotsiaalseid ümberkorraldusi: konfiskeeriti sakslastele ja kollaboratsionalistidele kuulunud ettevõtteid ning suurmaavaldusi, millest osa anti talupoegadele, osa muudeti riigimajandiks. · Loodi Rahvarinne: erakondade ühendus, mis osales valimistel ühtse blokina. Need erakonnad, kes sinna ei kuulunud, kuulutati rahvavaenulikeks ja fasismimeelseteks. · Pärast valimisi ühendati kommunistid ja sotsiaaldemokraadid ühtseks töölisparteiks. Kommunismile vastuhakanud erakonnad saadeti laiali. (Rahvademokraatia) · natsionaliseeriti tööstus, kollektiviseeriti põllumajandus, likvideeriti erakaubandus. 2) Millised sündmused leidsid aset Poolas ja Tsehhoslovakkias? Poolas Tsehhoslovakkias
annaabi.ee 
