Pööriööl. Kohtuti Meemega. 6.Võti käis valvuri käest valvuri kätte ja oli hästi peidetud aare. Leemet päris onu Vootelelt Meemeti kohta. Asuti teele, et sõrmuse arvatatavat väge proovida. Teele sattus munk (Leemet arvas väiksena, et mungad on raudmeeste naised), kes sõrmuse alla neelas. Vaskuss aitas neid. 7.Põhjakonn jäi leidmata. Pirre ja Rääk rääkisid muistsetest tavadest (inimahvid), kasvatasid täisi. Aretati kitse suurune täi., millega jalutama mindi. Hiietark pidas järvehaldjaks täid, kes ujuma läks. Hiietark tahtis Leemeti hunte ohvriteks selle teo eest. 8.Leemet jooksis koju. Salme halvustas Pirret ja Rääki. Ema kartis, et Salme läheb sama teed karuga sahmerdades, kui mõmmiku nimi tal üle huulte lipsas. Hiietark ootas Leemetit huntidega keskööks. Ema oli ühe korraga nõutu nende uudiste peale. Onu Vootele tuli neid rahustama. Hiietark vihastas, et hunte kaasa ei võetud. Vootele hammustan Hiietarka, sest ta hakkas Vootelet ähvardama.
Kogu elu käib vanade tavade järgi. Mingil hetkel hakkab aga järjest rohkem inimesi külla kolima ning kuna seda teeb ka Leemeti parim sõber Pärtel, saab peategelase uueks parimaks sõbraks rästik Ints (kes on emane). Ka Leemet käib vahepeal elamas külaelu ning veedab seal pikalt aega, lootuses et ta saab ühe külaneiu ja raudmehe lapsest kasvatada endale järeltulija, et ussisõnad välja ei sureks. Selle lootuse aga hävitab hiietark Ülgas, kes lapse mõrvab. Ülgas on hea näide metsaelanike pahupoolest, sest oma hullumeelse usuga hävitab ta nii mõnedki inimesed ja häirib teiste elu, eriti suured konfliktid on tal just Leemetiga. Metsa tagasi pöördudes ei ole sinna enam eriti kedagi jäänud vaid ta ema (isa elas nimelt külas), õde, õe mees (karu), Ülgas, inimahvid Pirre ja Rääk ning veel üks perekond, kuhu kuuluvad pereisa Tambet, naine Mall ja tütar Hiie. Just Hiie,
hakkab Leemeti ema muret tundma lastelaste ning sugupõlve jätku pärast, püüdes Leemetile mõista anda, et ta Hiie endale naiseks võtaks. Leemet aga ei tunne esialgu Hiie vastu huvi, vaid armub hoopis külavanema tütresse Magdaleenasse, kelle elu ta ka päästab. Magdaleena keelitab Leemetit külasse elama jääma, kuid Leemet tunneb seal olles vaid masendust ning kurbust, kuna ta näeb inimkonda alla käivat otse tema silme ees. Naastes metsa, tuleb tal Hiie päästa hiietark Ülgase ning Hiie isa Tambeti planeeritud ohverdamisest haldjatele. Nimelt uskusid Ülgas ning Tambet, et Hiie, noore neitsist neiu, ohverdamise läbi kerkib ohvrisuitsust nende ette taas muistne maailm ja inimesed naasevad metsa elama. Päästes Hiie, armub Leemet temasse ning nad põgenevad maismaalt saarele, kust nad avastavad Leemeti vanaisa, keda oli pikka aega 4 surnuks peetud, kuid kes on täie tervise juures ning kellel on grandioosne plaan ehitada endale
ning sugupõlve jätku pärast, püüdes Leemetile mõista anda, et ta Hiie endale naiseks võtaks. Leemet aga ei tunne esialgu Hiie vastu huvi, vaid armub hoopis külavanema tütresse Magdaleenasse, kelle elu ta ka päästab. Magdaleena keelitab Leemetit külasse elama jääma, kuid Leemet tunneb seal olles vaid masendust ning kurbust, kuna ta näeb inimkonda alla käivat otse tema silme ees. Naastes metsa, tuleb tal Hiie päästa hiietark Ülgase ning Hiie isa Tambeti planeeritud ohverdamisest haldjatele. Nimelt uskusid Ülgas ning Tambet, et Hiie, noore neitsist neiu, ohverdamise läbi kerkib ohvrisuitsust nende ette taas muistne maailm ja 3 inimesed naasevad metsa elama. Päästes Hiie, armub Leemet temasse ning nad põgenevad maismaalt saarele, kust nad avastavad Leemeti vanaisa, keda oli pikka aega surnuks peetud, kuid kes on täie tervise juures ning kellel on grandioosne plaan ehitada endale inimluudest tiivad
Tegelased Leemet(Peategelane) Pirre ja Rääk(inimahvid) Vootele(Leemeti onu) Ints(Leemeti rästikust sõber) Salme(Leemeti õde) Meeme(Põhja Konna valvur) Mõmmi(Salme karu) Magdaleena(Leemeti teine naine) Tambet(Hiie isa) Külavanem J ohannes Mall(Hiie ema) Teised Hiie(Leemeti naine) külaelanikud(mungad,raudmehe Ülgas(Hiietark) d) Peategelaste iseloomustused Leemet Üsna julge, osav, kuna oskas hästi ussisõnu. Hulkuja, uudishimulik, nutikas, abivalmis, sõbralik. Hiie Arg, üles kasvanud vanemate karmi käe all, sõnakuulekas, kohusetundlik, kaasaminev Magdaleena Hea välimusega, jutukas, eriliste nõudmistega, sõbralik, seltskondlik. Raamat räägib... Inimeste ja loomade metsaelust Inimeste kolimisest metsast külla
Pirre ja Rääk-inimahvid. Lahked, mitte nii ranged vanade inimeste kommete suhtes kui Tambet. Külainimestel-Jumal ja Jeesus Kristus. Metsaelanikkudel-Haldjad. (kõik ei uskunud neid, nagu nt onu Vootele.) Pirre ja Rääk kasvatasid täisid. Nad kasvatasid kord kitsesuuruselist täid. Ints, Pärtel ja Leemet läksid kord selle täiga jalutama. Täi oli loll. Ta jooksis ühte järve sisse ja ei osanud eriti ujuda. Leemet tahtis talle vette järgi joosta, kuid teda peatas hiietark Ülgas ja keelas. Ta arvad, et vees on järvehaldjas, miite täi ja kui poisid rääkisid, et see on täi, ei uskunud ta seda. Kuid täi tuli välja ja hiietark oli raevunud. Ta rääkis, et haldjad on nüüd kurjad ja neile on nüüd vaja midagi ohvriks tuua. Hiietark ütles, et Leemet tooks keskööl kõik oma hundid järve juurde, et neist verd saada. Siis rahunevad haldjad maha. Leemet teadis, et ema ei luba tal seda teha. Ints ja Pärtel
kommetega ning kolivad külasse elama. Loomulikult on ka neid, kes jäävad oma esivanemate pärandile kindlaks ning jätkavad metsarahva elu koos vanade tavadega. Siit aga kerkibki esile teose põhiprobleem, milleks on uute ja vanade tavade põrkumine ning selle mõju inimeste vahelistesse suhetesse. Tegelased: Perekond: Leemet Salme-õde Õe mees Mõmmi Ema Linda Vanaisa Onu Vootele Haldjate uskujad: Tambet Tambeti tütar Hiie Hiietark Ülgas Metsaelanikud: Pärtel-Leemeti sõber Pierre ja Rääk ja nende täi Meeme Leemeti sõber uss Indrek Külaelanikud: Johannes-külavanem Tema tütar Magdaleena Kokkuvõte: lk1 Metsas elab kolme tüüpi inimesi. Pierre ja Rääk on tegelased, kes on inimahvid. Nemad kasutavad kivitööriist ning elavad puu otsas ja kasvatavad täisid. Nemad aretasid välja hiigelsuure täi. Teise elustiiliga elavad hiietark Ülgas ja Tambet, kes ususvad et igal asjal on
tõlgituna Raamatust Raamat sümboliseerib keele hääbumist ning globaliseerumist. Uued elatumismeetodid toovad endaga kaasa hoopis teise väärtussüsteemi ja elulaadi. Meeleheitlikult üritatakse oma juurtest kinni hoida ja ei suudeta kohaneda.Kivirähk laseb oma raamatus loo kangelastele kui ka vaenlastele osaks saada suurest julmusest . Tegelased Haldjate uskujad: Perekond: Tambet Leemet-peategelane Tambeti tütar Hiie Salme-õde Hiietark Ülgas Õe mees Mõmmi Ema Linda Metsaelanikud: Vanaisa Pärtel-Leemeti sõber Onu Vootele Pierre ja Rääk ja nende täi Meeme Leemeti sõber uss Indrek Külaelanikud: Johannes-külavanem Tema tütar Magdaleena
Kivirähul on suurepärane fantaasiamaailm. Siin raamatus on erinevad põlvkonnad inimahvid, kes tunduvad olevat kõige vanemad ning on juba ajahambast räsitud. Neile järgnevad teise põlvkonna ussisõnade rääkijad, kellel on olemas ka mürgihambad (Leemeti vanaisa). Lisaks on ussisõnade kõnelejad, kellel mürgihambaid enam ei ole. Samuti on olemas haldjate ja vaimude kummardajad, kes lähevad oma uskumustega liiga kaugelegi (hiietark). Suurepärane fantaasia väljendub ka metsaelu väga täpses kirjelduses kuidas hunte lüpstakse, inimahvid täisid aretavad ning kuidas päevast päeva Leemeti ema põdraliha küpsetab. Raamatus on kõik täpselt paigas ja liigseid küsimusi ei tekigi. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on nukrameelne romaan. Enamjaolt on tegemist kurbade sündmustega Leemeti armsam tapetakse, tema ema ja sõbrad ussid samuti ning lõpuks jääbki ta päris üksi metsa
1. Raamatus esineb Eesti mütoloogiast järgmisi tegelasi: 1) Põhja Konn- oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi aidata. Siis kui Leemet oli huvitatud Põhja Konnaga tutvumisest, magas ta. Teda said äratada ainult 10 000 inimest, kes laususid ussisõnu. 2) haldjad (järvehaldjas ) 3) hiietark- tõlk inimeste ja haldjate vahel. Tõi haldjatele ka ohverdusi. 4) libahunt- hoiduti temaks muutumise eest.' 5) tuuletark- Leemeti vanaisa saatis Hiie ja Leemeti Möglase ( tuuletarga ) juurde Saaremaale, et nad sealt tuulekoti tooksid. Tuultekotti oli vaja aga selleks, et vanaisa lennata saaks. 6) ussikuningas- Intsu isa. Andis Leemetile tulla loa alati tagasi nende urgu, sest Leemet päästis Intsu siili käest. 2
Tölp – Leemeti vanaisa, iidne sõdalane,sihikindel, tugev, kaval ja nutikas vanamees Madu Ints – Ussikuninga tütar, Leemeti parim sõber Pirre ja Rääk – viimased ahvinimesed metsas, kes oskavad ka lisaks ussisõnadele ka täide keelt Tambet – vanade tavade tulihingeline kummardaja, vihkab kõike uut. Hiie – Tambeti tütar, väiksena vaikne ja tagasihoidlik, kasvades muutub ta armsamaks, rõõmus ja heatahtlik, temast saab Leemeti naine Hiietark Ülgas – on pühendanud oma elu vana usu haldjate kummardamisele ja on valmis minema kõigeni oma usu kaitseks Pärtel/Peetrus – väiksena Leemeti parim sõber, kuid kolib oma perega külla elama ja võtab sealsed kombed omaks ning unustab ussisõnad ja metsatavad , lõpuks reedab Leemeti. Johannes – külavanem, kutsub kõiki külla elama ja uusi kombeid omaks võtma, usub pimedalt kõike, mis talle vaid mungad ja raudmehed jms räägivad
selleks siis Põhja Konna ja suure kala nägemine või oskus mõista ussikeelt. Leemet on sunnitud jälgima, kuidas inimesed valivad iidsete kommete asemel uue elustiili. Seega võibki viimaseks olemist pidada ülekantud tähenduses uuenemiseks, millega kaasneb vanade traditsioonide ja teadmiste unustuste hõlma vajumine. Hiietarga ja kiriku järgimine näitab, et inimestel on vaja eeskuju ja midagi millesse uskuda, olgu see kui absurdne tahes. Hiietark Ülgase ohverdused haldjatele ning külainimeste pimesi uskumine kõigesse, mida Roomas räägitakse, näitab inimeste liigset usaldust. Ei Hiietarga ohverdused päästnud metsa, ega munkade õpetused küla lambaid. Leemet mõistab olukorra irooniat ega pea õigeks ei hiietarga ega jumala järgimist. 6 4.Teose peategelased
Andrus Kivirähk ''Mees, kes teadis ussisõnu'' TEGELASED: Leemet, madu Ints, onu Vootele, Tambet, Pärtel/Peetrus, Hiie, ema Linda, Pirre, Rääk, Salme, Tölp, Hiietark Ülgas, Johannes, Magdaleena, Tegevus toimub muinasajal, kus eestlased olid veel metsarahvas. Teose peategelaseks on Leemet, kes on viimane mees kes teadis ussisõnu, kuid oli ka väga palju teisi tegelasi. Oma ussisõnade oskuse võttis ta üle oma onult Vootelelt. Peategelase heitlus käib teose vältel selle üle, kuidas maailma tajuda. Ühel pool on endised metsaasukad ja nüüdsed kristlased ja külaelanikud ning teisel pool hiiekummardajad. Jutu vältel kogu aeg metsa inimeste arv
nutikas vanamees; Madu Ints Ussikuninga poeg, Leemeti parim sõber; Pirre ja Rääk viimased inimahvid metsas, tegelevad täikasvandusega ja räägivad Leemetile lugusid enda aegadest. Tambet hullunud vanade tavade kummardaja, vihkab ja eirab kõike uut, kuri ja pahatahtlik; Hiie Tambeti tütar, keda ta isa ei armasta, väiksena hall ja vaikne hiireke, hiljem armas, rõõmus ja heatahtlik, temast saab Leemeti naine; Hiietark Ülgas pühendanud oma elu haldjate kummardamisele, minnes sellega ükskõik kui kaugele; Pärtel/Peetrus väiksena Leemeti parim mängukaaslane, kuid kolib oma perega külla elama ja võtab sealsed kombed omaks, lõpuks reedab Leemeti ja saab äärepealt tema mõrvariks; Johannes külavanem, kutsub kõiki külla elama ja uusi kombeid omaks võtma, usub pimedalt kõike, mis talle vaid mungad ja raudmehed jms räägivad;
Probleemid teoses Esimene probleem peategelasele Leemetile oli see, et tema parim sõber Pärtel kolis koos paljude teistega külasse elama ja muutis oma nime ristiinimesele sobilikumaks Peetrus. Peagi unustas ta Leemeti, ega tahtnud temaga suhelda, rääkimata sellest, et ussisõnad olid ununenud. Teiseks probleemiks oli, et tema õde Salme hakkas koos elama paksu karu Mõmmiga. Metsas oli tihti nii, et karud meelitasid endale noori neide. Lisaks sellele elasid metsas ka imelikud elanikud- hiietark Ülgas, kes tahtis ohverdada metshaldjatele suurtes koguses jäneseverd, karjasuuruse hundikarja ja lisaks veel metsa viimase neitsi Hiie. Hiie oli nimelt Leemeti naine. Hiie vanemad Tambet ja Mall püüdsid iga hinna eest elada nagu vanadel headel aegadel ning seepärast kasvatasid kasutult hiiglasuurt hundikarja. 4 Peategelaste kirjeldus Leemet – Ta on iseseisev ja erandlik. Ta on ainuke omasuguste seas, kes
viimane ja see hakkab teda piinama. 15. Teos räägib kahest leerist inimestest, ühed kes on metsa jäänud ning on vanadele traditsioonidele truud, ning teised, kes on kolinud külla ja elavad elu uute kommete ning tavadega. Metsas usutakse ja austatakse haldjaid, külas jumalat. Leemeti arust on kogu see asi jabur, sest ta ei usu sellist lollust ning ei mõista kuidas saab üldse nii jaburaid asju välja mõelda. Seetõttu tekivad lahkhelid nii külavanem Johannesega kui ka hiietark Ülgasega ja Tambetiga, Hiie isaga, kes usub Ülgase välja mõeldud jutte haldjatest, ohverdamisest jne. Ta ei mõista kuidas on võimalik uskuda ja omaks võtta kõike, mis ette söödetakse. Teos on küllaltki sünge, leida võib palju kriitikat ja paralleele tänapäeva suhtes, mis tõenäoliselt ongi Kivirähki inspiratsiooniallikaks. Raamatus on palju Kivirähkile omast huumorit, irooniat ja otsekohesust. Palju on traagikat ja verevalamist, verevalamist ehk kohati
1)1993:Lutsu huumoripreemia 2)1995,2000:Eesti kirjanduse aastapreemia 3)1998:Friedebert Tuglase novelliauhind 4)2001:Virumaa Kirjandusauhind 5)2006:Nukits-parim lastekirjanik(teos´´Limpa ja mereröövlid) Tegelased:Leemet(Peategelane) Vootele(Leemeti onu) Salme(Leemeti õde) Leemeti ema Leemeti vanaisa Mõmmi(Salme karu) Tambet(Hiie isa) Mall(Hiie ema) Hiie(Leemeti naine) Ülgas(Hiietark) Pirre ja Rääk(inimahvid) Ints(Leemeti rästikust sõber) Meeme(Põhja Konna valvur) Möigas(tuuletark) Magdaleena(Leemeti teine naine) Külavanem Johannes Pärtel-Peetrus(Leemeti lapsepõlve sõber) Teised külaelanikud(mungad,raudmehed) Raamatust: Raamat''Mees,kes teadis ussisõnu'' on ühe mehe(Leemeti) jutustus sellest, kuidas ta üles kasvas
Peagi unustas Pärtel Leemeti ega suhelnud temaga enam, samuti unustas ta ussisõnad. Teiseks hoopiks oli, et tema õde Salme, hakkas koos elama paksu karu Mõmmiga. Metsas oli tihti nii, et karud meelitasid endale noori neide. (Leemeti emale oli see veelgi rusuvam, kuna minevikus oli ta petnud karuga oma meest ning karu oli tapnud Leemeti isa). Lisaks eelpool mainitud tegelastele, elas metsas ka üks imelik elanik, hiietark Ülgas, kes 2 tahtis metshaldjatele suures koguses jäneseverd, korraliku hundikarja ja lisaks veel ka metsa viimase neitsi, Hiie ohverdada (Hiie oli hilisemalt Leemeti naine). Hiie vanemad, Tambet ja Mall püüdsid iga hinna eest elada nagu vanadel- headel aegadel ning seepärast kasvatasid nad hiiglasuurt hundikarja.
elama ja muutis oma nime ristiinimesele sobilikumaks Peetrus. Peagi unustas ta Leemeti, ega tahtnud temaga suhelda, rääkimata sellest, et ussisõnad olid ununenud. Teiseks hoopiks oli, et tema õde Salme hakkas koos elama paksu karu Mõmmiga. Metsas oli tihti nii, et karud meelitasid endale noori neide. (Leemeti emale oli see veelgi rusuvam, sest minevikus oli ta petnud karuga oma meest ning karu oli tapnud Leemeti isa.) Lisaks sellele elasid metsas ka imelikud elanikud- hiietark Ülgas, kes tahtis ohverdada metshaldjatele suurtes koguses jäneseverd, karjasuuruse hundikarja ja lisaks veel metsa viimase neitsi Hiie. Hiie oli nimelt Leemeti naine. Hiie vanemad Tambet ja Mall püüdsid iga hinna eest elada nagu vanadel headel aegadel ning seepärast kasvatasid kasutult hiiglasuurt hundikarja. Raamatus kohtame väga huvitavaid karaktereid nagu seda on Leemeti vanaisa, kellel on
on ka ise kõik endised metsaasukad, koos raudmeeste ja munkadega. Väheseid huvitab, mis ümbruses tegelikult toimub. Tasapisi metsaasundus siiski hääbub ning selle tarkust, juuri ja Põhja Konna jääb hoidma ainult Leemet viimane mees, kes teadis ussisõnu. 5 Teose analüüs Peategelane: Leemet. Kõrvaltegelased: Hiie, Leemeti ema Linda, Magdalena, Leemeti õde Salme, Tambet Hiie isa, Ints ussikuningapoeg (tegelikult naine), Hiietark Ülgas, Vootele Leemeti onu, Meeme, Pärtel, Pirre ja Rääk (inimahvid) 1. Leemeti isa ja ema kolisid metsast linna. 2. Leemeti ema aga armus karusse. 3. Leemeti isa surm, ema kolis tagasi metsa. 4. Leemeti onu Vootele õpetab talle ussisõnu. 5. Elu metsas on hea. 6. Kuid inimesed ei ole rahul ja hakkavad külla kolima. 7. Ka Leemeti parim sõber Pärtel kolis külla. 8. Metsa jäid ainult vähesed. 9. Salme hakkas mehkeldama karuga. 10. Leemeti perekond veetis talve koos ussiperega
viimasena suur kala ja Põhja Konna, oskab viimasena ussisõnu, abiellub viimasena metsas, talvitub viimasena madudega, elab viimasena metsas jne. Seda viimaseks jäämist võib pidada ka ülekantud tähenduses uuenemiseks ja sellega kaasnevalt vanade asjade unustuse hõlma langemiseks. Tegelased Leemet ( peategelane ) Vootele ( Leemeti onu ) Salme ( Leemeti õde ) Leemeti ema Leemeti vanaisa Mõmmi ( Salme karu ) Tambet ( Hiie isa ) Mall ( Hiie ema ) Hiie ( Leemeti naine ) Ülgas ( hiietark ) Pirre ja Rääk ( inimahvi ) Ints ( Leemeti sõber rästik ) Meeme ( Põhja Konna valvur ) Möigas ( tuuletark ) Magdaleena ( Leemeti teine naine ) Külavanem Johannes Pärtel Peetrus ( Leemeti kunagine sõber ) Teised külaelanikud koos munkade ja raudmeestega. Arvamused Eesti Ekspress : Tiit Noormets (29.03.2007) "Mis vaevab sinu hinge?" tahaks Andrus Kivirähult küsida. Mis on see valu ja vaev,
külasse elama, muutes oma nime ristiinimesele sobilikumaks Peetrus. Peagi unustas ta Leemeti, ega tahtnud temaga suhelda, rääkimata sellest, et ussisõnad olid ununenud. Teiseks hoobiks oli, õde Salme, kes hakkas koos elama paksu karu Mõmmiga. Metsas oli tihti nii, et karud meelitasid endale noori neide. (Leemeti emale oli see veelgi rusuvam, sest minevikus oli ta petnud karuga oma meest ning karu oli tapnud Leemeti isa.) Lisaks sellele elasid metsas ka imelikud elanikud- hiietark Ülgas, kes tahtis ohverdada metshaldjatele suurtes koguses jäneseverd, karjasuuruse hundikarja ja lisaks veel metsa viimase neitsi Hiie. Hiie oli nimelt Leemeti tulevane naine. Hiie vanemad Tambet ja Mall püüdsid iga hinna eest elada nagu vanadel headel aegadel,ja täita pimesi muistseid reegleid. Raamatus kohtame väga huvitavaid karaktereid nagu seda on Leemeti vanaisa, kellel on mürgihambad ja kes ehitas endale inimluudest tiivad, sest tal ei olnud jalgu
Raamatus on kaks erineva maailmavaatega tegelast, kes mõlemad austavad vanu kombeid. Pierre ja Rääk on üheks - nad on inimahvid, kes püüdlevad oma arengus tagasi esivanemate tasemele. Nad käivad paljalt, söövad ainult putukaid ja oskavad kõnelda väga iidset ussisõnade keelt. Kuid nad ei suru oma kombeid teistele peale. Nad on ise nii nagu nad olla tahavad ja lasevad olla teistel nii nagu neile meeldib. Samas aga on hiietark Ülgas ja Tambet, kes usuvad haldjatesse ja ohverdamisse ja muusse. Nende arust peavad kõik metsas siiamaani elavad inimesed aina enam oma juurte juurde tagasi pöörduma. Ainult see on võti taastamaks kunagine hiilgus. Nad on solvunud, pahased ja kurjad, kui Leemeti pere ei taha haldjaid ja muid asju uskuda ning ei käi enam pühas hiies. Ole ise ja lase teistel ka olla. 9. Moeasi Oli isegi nagu uhke tunne süüa leiba
reetlik nong meelest nõrk munkade ja raudmeeste mõjudele. Hiie- Algselt arglik, on kasvanud üles majas paksult täis põhimõtteid, hiljem kui vabastatud füüsiliselt ja psüühiliselt on kindlam ja rõõmsam- lausa niipalju kindlam, et raiub maha püha hiie koos Leemetiga Tambet- Hiie isa, ultra konservatiivne, vihane ja eba mõistlik, meele mürgitatud tasemini kus oma enda tütre elu ei ole hind mis oleks liiga kallis maksta. Hiietark Ülgas- Hull, kõhn ja löödud elust, kuri ja nõrk. Meeme- Endine vägede juhataja, nüüd hedonistlik, Salme- Lihtne inimene, veidi skeptiline kõigest. Külapealik Johannes- Kohaliku Kristliku tegevuse ja külastamis protsessi eestvedaja, lojaalne oma põhimõttetele kuid lühinägelik, eba solidaarne ja vastuvõttmatu tesiste arvamuste suhtes. Magdaleena- Johannese tütar, isa moodi usulik nii jeesuse kui ka raudmeeste suhtes, mõistvam ja arusaavam siiski kui ülejäänud küla.
Ints salvas munka jalast. Munk kukkus istuli ja Ints hüppas talle kõrri. Munk suri, kuid sõrmuse oli ta alla neelanud. Kutsuti vaskuss, kes roomas munga sisse ja tõi sõrmuse välja. 7. Leemet käis inimahvide Pirre ja Räägu juures. Pirre oli meessoost ahv. Inimahvid elasid koopas ja olid ihualasti, et mitte üle võtta uue maailma kombeid. Nad kasvatasid täisid. Neil oli kitsesuurune täi, kellega Leemet, Pärtel ja Ints jalutama läksid. Täi läks järve ujuma. Hiietark Ülgas nägi seda ja käskis Leemetil öösel oma hundid tuua, sest ta oli lasknud täil järvehaldja elukohta reostada. 8. Salme oli kohtunud karu Mõmmiga. Linda tundis tema pärast muret, sest ei sallinud pärast juhtunut enam karusid. Ta ei tahtnud, et tema tütrega samamoodi juhtuks nagu tema endaga. Leemet rääkis, et peab hiietark Ülgase käsul hundid järve ohverdama, et järvehaldjat lepitada. Onu Vootele läks Leemetiga hiietarga juurde. Onu Vootele ütles, et mingeid haldjaid pole
Peagi tuleb onu ja Leemet räägib oma loo järves ääres juhtunust.Voortele otsutab asja korda ajada ja käsib hundid koju jätta. Onu koos Leemetiga läevad järve äärde,kus kohtuvad Ürgakaga.Vaidlevad kätšivad .Leemt ja onu astuvad kodupoole. Leemetile räägitakse,et Hiietark olevat hundide asemel ohverdanud tuhat nirki aga onu peab seda lolluseks,sest kust saaks nii palju nirki ja arvab et see on ettekääne et järv on endiselt samas kohas. Seega Leemet püüab kontakti vältida. Sama proovib ta teha ka Tambetiga
Ints salvas munka jalast. Munk kukkus istuli ja Ints hüppas talle kõrri. Munk suri, kuid sõrmuse oli ta alla neelanud. Kutsuti vaskuss, kes roomas munga sisse ja tõi sõrmuse välja. 7. Leemet käis inimahvide Pirre ja Räägu juures. Pirre oli meessoost ahv. Inimahvid elasid koopas ja olid ihualasti, et mitte üle võtta uue maailma kombeid. Nad kasvatasid täisid. Neil oli kitsesuurune täi, kellega Leemet, Pärtel ja Ints jalutama läksid. Täi läks järve ujuma. Hiietark Ülgas nägi seda ja käskis Leemetil öösel oma hundid tuua, sest ta oli lasknud täil järvehaldja elukohta reostada. 8. Salme oli kohtunud karu Mõmmiga. Linda tundis tema pärast muret, sest ei sallinud pärast juhtunut enam karusid. Ta ei tahtnud, et tema tütrega samamoodi juhtuks nagu tema endaga. Leemet rääkis, et peab hiietark Ülgase käsul hundid järve ohverdama, et järvehaldjat lepitada. Onu Vootele läks Leemetiga hiietarga juurde. Onu Vootele
Tambet- vanade tavade hullunud kummardaja, Hiie isa, vihkab Leemeti peret, on julm oma tütre vastu, põlgab külarahvast. Kõige uue vastane. Kuri mees. Uskus, et kord jõuab uuesti kätte muinasaeg, ta oli kõva hiies käija ja haldjate kummardaja. Pidas kodus 100 hunti. Hiie- Tambeti tütar, kes peab kodus hunte söötma ja tööd rabama, näeb noorena välja vaikse halli hiirekesena, aga Leemeti pruudina puhkeb otsekui õide ja muutub lõbusaks. Hiietark Ülgas- andunud haldjate kummardaja, läheb lausa hulluks kätte ja muutub kurjaks ning kättemaksuhimuliseks. Pärtel- lapsepõlves Leemeti parim sõber, aga siis kolib pere külasse, kus ta unustab metsatarkused ja ussisõnad. Uueks nimeks saab talle Peetrus. Leemeti ja tema sõprus hävib. Johannes- külavanem, kes kutsub kõiki külla elama, rasket tööd rabama ning jumalat ja raudmehi pimesi uskuma ning kummardama.
hambad. Ussikuninga laps ja ka Leemeti parim sõber madu Ints. Viimased ahviinimesed metsas Pirre ja rääk, tegelesid täikasvatusega ja rääkisid tihti lugusid kuidas varem olid ajad. Tambet oli vanade tavade kummardaja, ta vihkas ja eiras kõike uut, ta oli halvaiseloomuga olles alatasa kuri ja pahatahtlik. Tambeti tütar Hiie oli väiksena hall vaikne hiireke,hiljem rõõmus, armas ja heatahtlik kuigi ta isa teda ei armastanud. Hiljem sai tast Leemeti naine. Hiietark Ülgas oli pühendanud oma elu haldjate kummardamisele, tehes selle jaoks kõike ja minna ükskõik kui kaugele. Pärtel ehk Peetrus oli väiksena Leemeti parim mängukaaslane. Hiljem kolis oma perega külla elama. Hakkab elama uute kommete järgi seetõttu reedab Leemeti ja peaaegu tapab Leemeti. Johannes on külavanem kes usub kõigist ja kõigest kõike mida talle mungad ja raudmehed ette peietavad. Johannese tütar Magdaleena saab hiljem Leemeti naiseks peale seda kui ta on kutsund
Samas on erinev see, et ,,Rehepapis" usuti Jumalat ja teeniti Vanapaganat, see oli kogu teose üks tähtis ja lahutamatu osa. Kuid ,,Ussisõnad" oli selles plaanis võrdlemisi ateistlik teos. Kivirähk ei tee siin tegelikult üht maailmanägemist, mõtteviisi või usku teisest paremaks, vaid nendib küünilise ratsionalistina asju sellisena, nagu nad on. Kui ristiusu demoniseerimine on eesti ajalooromaanis üldiselt tavaline, siis siin on hiiekultus sellega võrdselt negatiivne: "Hiietark on tavaline petis, kes oma pühade pärnade all vigurit teeb samasugune suli nagu need mungad, kes Johannesele ja külarahvale igasuguseid lollusi õpetasid". Ja vaevalt on siinsetes ajalooromaanides varem kohatud peakangelast, kelle elu kõige õnnelikum hetk on tema pulm hiiesalus, mis äsja on liha küpsetamiseks maha raiutud ja põletatud ning kelle lootustele on antud luhtuda kahel korral,
külasse elama, muutes oma nime ristiinimesele sobilikumaks Peetrus. Peagi unustas ta Leemeti, ega tahtnud temaga suhelda, rääkimata sellest, et ussisõnad olid ununenud. Teiseks hoobiks oli, õde Salme, kes hakkas koos elama paksu karu Mõmmiga. Metsas oli tihti nii, et karud meelitasid endale noori neide. (Leemeti emale oli see veelgi rusuvam, sest minevikus oli ta petnud karuga oma meest ning karu oli tapnud Leemeti isa.) Lisaks sellele elasid metsas ka imelikud elanikud- hiietark Ülgas, kes tahtis ohverdada metshaldjatele suurtes koguses jäneseverd, karjasuuruse hundikarja ja lisaks veel metsa viimase neitsi Hiie. Hiie oli nimelt Leemeti tulevane naine. Hiie vanemad Tambet ja Mall püüdsid iga hinna eest elada nagu vanadel headel aegadel,ja täita pimesi muistseid reegleid. Raamatus kohtame väga huvitavaid karaktereid nagu seda on Leemeti vanaisa, kellel on mürgihambad ja kes ehitas endale inimluudest tiivad, sest tal ei olnud jalgu
- mt.-le tundus naeruväärne, kuidas külainimesed jahti pidasid, vahel koguni päevi, kui oleks vaja olnud vaid lausuda mõned üksikud sõnad - „Lollus on alandav, mitte tarkus“ lk 7 - mt pakkus põdrale vett ja silitas teda, talle tegi rõõmu, et vana põder neid kombeid mäletas, oli kindel, et senikaua kuni nemad elavad, elavad ka ussisõnad - mt. oli viimane mees, kes sündis selles laanes, edasi said Tambet ja Mall Hiie – tüdruku - toimusid Manivaldi matused, kus olid hiietark Ülgas, minategelane, onu Vootele, Tambet, Mall, surnu põletati tuleriidal nagu ikka kombeks olnud oli, mt.-l oli matustel igav, sest surnut ta ei tundnud ja hiietarga jutt oli veniv, läks ringi jooksma, tagasi jõudes oli surnu juba leekides, Vootele rääkis, et Manivald oli olnud tark mees, kes oli näinud ka Põhja Konna – suurt madu, kellel on tiivad ja kes õgis vaenlaseid, metsarahvas sai vaenlaste vara endale ja
Mütoloogia - ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Raamatus esineb Eesti mütoloogiast järgmisi tegelasi: · Põhja Konn- oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi aidata. Siis kui Leemet oli huvitatud Põhja Konnaga tutvumisest, magas ta. Teda said äratada ainult 10 000 inimest, kes laususid ussisõnu. Põhja Konn esineb eesti rahvamuistendites tavaliselt hiiglasliku lohesarnase pahatahtliku olendina. · haldjad (järvehaldjas ) · hiietark- tõlk inimeste ja haldjate vahel. Tõi haldjatele ka ohverdusi. · libahunt- hoiduti temaks muutumise eest.' · tuuletark- Leemeti vanaisa saatis Hiie ja Leemeti Möglase ( tuuletarga ) juurde Saaremaale, et nad sealt tuulekoti tooksid. Tuultekotti oli vaja aga selleks, et vanaisa lennata saaks. · Ussikuningas- Intsu isa. Andis Leemetile tulla loa alati tagasi nende urgu, sest Leemet päästis Intsu siili käest.
Raamatus esineb Eesti mütoloogiast järgmisi tegelasi: · Põhja Konn- oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi aidata. Siis kui Leemet oli huvitatud Põhja Konnaga tutvumisest, magas ta. Teda said äratada ainult 10 000 inimest, kes laususid ussisõnu. Põhja Konn esineb eesti rahvamuistendites tavaliselt hiiglasliku lohesarnase pahatahtliku olendina. · haldjad (järvehaldjas ) · hiietark- tõlk inimeste ja haldjate vahel. Tõi haldjatele ka ohverdusi. · libahunt- hoiduti temaks muutumise eest.' · tuuletark- Leemeti vanaisa saatis Hiie ja Leemeti Möglase ( tuuletarga ) juurde Saaremaale, et nad sealt tuulekoti tooksid. Tuultekotti oli vaja aga selleks, et vanaisa lennata saaks. · Ussikuningas- Intsu isa. Andis Leemetile tulla loa alati tagasi nende urgu, sest Leemet päästis Intsu siili käest.
annaabi.ee 
