samuti Kesk-Aasia. Pärast tema surma lagunes kolmeks riigiks: 1. Egiptus 2. Seleukiidide riik (hõlmas Aleksandri vallutusi Aasias) 3. Makedoonia Juurde tuli palju uusi tähtsaid linnu nt Aleksandria, Antiookia, Pergamon. Levis kreeka arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione. Kreeka keelest sai peamine keel RIIGI- JA ÜHISKONNAKORRALDUS Kõiki hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päritolu ainuvalitsejad monarhid võim oli piiramatu Linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduskeskused, tähtsaks muutus orjapidamine. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. HELLENISTLIKUD RIIGID JA KULTUURIELU Edenes tänu valitsejatele Aleksandriasse rajati Museion, millest sai suur riiklikult ülalpeetav kultuuri ja teaduskeskus. Sinna rajati ka raamatukogu, mis sisaldas enam-vähem kõike kreeka kirjasõnas.
Tolle sõjaretke ning sellele järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Euroopast Lähis-Ida maadesse. Nende elupaigaks kujunesid sealsed vanad linnad, kuid rajati ka uusi asulaid. Kolm neist kujunesid eriti rikkaks ja rahvarohkeks linnaks: Aleksandria Egiptuses, Antiookia Süürias ning Pergamon Väike-Aasias. Paljudes eluvaldkondades toimusid olulised muutused. Riigi- ja ühiskonnakorraldus. Polised kaotasid oma senise tähtsuse, hellenistlikke suurriike valitsesid monarhid, kes võtsid eeskuju oma idamaistelt eelkäijatelt (nõuti alluvatelt jumalikku austust ning lähtuti idamaistest tavadest ka riigiasjades). Nt Egiptuses säilitati peaaegu muutumatul kujul talupoegade igapäevase töö üle teostatav riiklik järelvalve. Linnades järgiti vanu kombeid, suurema ulatuse sai orjapidamine. Sõjavägi koosnes nüüd palgasõduritest, kodakondsusel polnud enam riigielu ja -kaitse korraldamisel tähtsust. Kirjandus
· Aleksander Suur suri ja ta väepealikud tülitsesid ning riik lagunes kolmeks: Egiptus(tähtsaim uus linn Aleksandria), nn Seleukiidide riik(Süüria piires)(tähtsad uued linnad Antiookia ja Pergamon), Makedoonia(Kreeka polised). · Vahemere ümbrus muutus kreekapäraseks, kuna Aleksander Suure vallutusretkedele järgnenud paljude sõdadega rändasid kreekalased sinna elama. · polis kaotas oma senise tähtsuse · hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päristolu ainuvalitsejad- monarhid(praktiliselt piiramatu võim, ainult makedoonias pidid arvestama kohalike aristokraatide soove ja nõudmisi) · monarhid võtsid oma igapäevaelus palju üle idamaistelt eelkäijatelt · linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused · orjapidamine sai veelgi suurema ulatuse · nõukogude, ametnike, rahvakoosoleku võim piirdus igapäevaelu puudutavate küsimustega
Peale vallutusretke pidas ta end maailma valirtsejaks. Hiljem lagunes kahjuks tema hiidriik kolmeks: Egiptus, nn. Seleudide riik ja Makedoonia. Tähtsaim linn, mis tekkis seoses Aleksander Suure vallutustega, oli Aleksandria (Niiluse jõe suudme juures). Sellele lisandus veel Antiookia (Süürias) ja Pergamon (Väike-Aasias). Vahamere idaosa omandas kreekapärase ilme, levis arhidektuur jms. Hellenismiperiood lõppes Roomlaste vallutustega (Terve vahemere idarannik). Riik, Ühiskond: Hellenistlikke riike valitsesid piiramatu võimuga monarhid (ainuvalitseja). Monarhidel olid uhked lossid ja toredad õukonnad. Hellenismiperioodi linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused. Linnriikides jätkus samasugune formaalne valitsuse kord (nõukogud, rahvakoosolekud, ametnikud jms). Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Aleksandriasse rajati muusade (apollonit saatvate ja kaitsvate haldjate) tempel -
Kujunes välja maailmaühiskond, kus domineerisid kreeka keel ja kunst. Millised olid sarnasused ja erinevused nende kahe ajastu vahel? Klassikalisel ajajärgul olid tähtsad polised ehk kreeka linnriigid, mis olid väiksed, koosnesid kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Linnriiki valitsesid kodanikud. Hellenismi perioodil aga kaotas kreeklaste tavapärane riigikorraldus polis oma senise tähtsuse. Leian, et polis kaotas oma olulisuse sellepärast, et kõiki hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka- makedoonia päritolu monarhid. Seega ei valitsenud linnriiki enam kodanikud nagu klassikaliselt perioodil, vaid ainuvalitsejad, kelle võim oli piiramatu. Vaatamata sellele, et polis kaotas oma tähtsuse ja võimule sai monarh, tegutsesid hellenismiperioodil edasi linnanõukogud, valiti iga-aastaseid ametnikke ja tehti rahvakoosolekuid nagu ka klassikalisel ajastul. Erinevus seisnes aga selles, et kui klassikalisel
aladel silmapaistvat edu. Viimasena mainiksin muutust religioonis, nimelt esmatähtsateks tõusid jumalatega lähemat isiklikku kontakti pakkuvad müsteerimid, veidi muutus ka kreeka panteon ning ka omajumalaid samastati võõraste jumalatega. Muutused ja reformid, mida läbi viidi olid ääretult laialdased. Milline oli sellel perioodil ühiskonnakorraldus ning kas tollel ajal oli hea elada? Ega tegelikult ei olnud sealne elu just inimestel kuigi vaba, kõiki hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päritolu ainuvalitsejad ? monarhid, kelle võim oli piiramatu. Kuid siiski inimesed ei nurisenud, kuna nood olid ju harjunud sellise eluga. Samuti oli neile meeltmööda eriti Aleksander Suure valitsemine, kes suutis oma valitsemisajal ellu viia palju olulisi ning häid reforme, mis muutsid kodanike elu lihtsamaks. Läbi suurte vallutuste Aleksandri juhtimisel, sai kreeka endale palju
5. saj jooksul eKr võtsid makedoonlased üle palju kreeka kultuurist, kuid erinevalt kreeklastest suutsid nad luua ühtse tugeva riigi. Aleksander Suure Aasia-sõjakäigu järel levis kreeka kultuur väga kaugele Indiani, Kesk- Aasiani, Egiptuseni. Pärast Aleksandri surma jagasd väepealikud riigi omavahel. Kujunesid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Seetõttu on hellenistlik kunst väga mitmekesine. Hellenistlikke valitsejaid austati mõnikord juba nagu jumalaid. 4. saj eKr lasi Pärsia Väike-Aasia asevalitseja Mausolos endale püstitada haudehitise - Halikarnassose mausoleumi. See oli kõrgel alusel seisev joonia stiilis templi taoline ja seda kattis kõrge püramiiditaoline katus. Põhiplaani mõõdud olid 66x77 ja kõrgus 46m. Selle järgi hakati paraadlikke haudehitisi nimetama mausoleumideks. Kunstis muutus olulisemaks surma ja hauataguse elu kajastamine. Tähtsate isikute kirstud kujundati
roomlaste käes. Nüüd oli Rooma üks tolle aja suurriikidest ja sõlmis Kartaagoga lepingu nagu võrdne võrdsega. Nüüdseks oli minu arvates Rooma tunnetanud, et on võimelised saavutama võimu kogu Itaalia üle ja jätkasid vallutamist lõunapool. Lõuna-Itaalias jõudsid roomlased kreeka linnadeni. Neist tugevaim oli rikas Tarentum, millega roomlased sõda alustasid. Tarentlased kutsusid Balkani poolsaarelt appi Epeirose kuninga PyrrhosePyrrhos oli üks võimsamaid hellenistlikke valitsejaid, kes alistas Makedoonia ja püüdis Vahemere lääneosas rajada Aleksander Suure maailmariigi sarnast riiki. Tema edu aluseks olid diplomaadivõimed ja kõrgetasemeline sõjakunst ning väepealiku võimed. 280. a eKr tungis ta 22000 jalaväelase, 3000 ratsaväelase ja 20 sõjaelevandiga Lõuna- Itaaliasse. Pyrrhos tungis Roomast 60 km kaugusele, võites roomlasi mitmes lahingus. Mainiksin siinkohal ära ka Tema sõnadest ühe fakti eriti kaotusrohke
vaid geomeetriliste ornamentidega, kuid hiljem hakati vaasidel kujutama inimfiguure. Vaasimaalil oli kujutatud vabamalt kreeklaste igapäevast elu, seetõttu on kreeka vaasid põhilisteks infokandjateks kreeklaste maailmavaate ja olustiku tundmaõppimiseks. 4.saj alistati kreeka Makedoonia poolt. Paljud kreeklased võtsid makedoonia valitseja Aleksandri juhtimisel osa kuulsusrikkast sõjakäigust, kuid valitseja äkilise surma tagajärjel impeerium lagunes ja tekkis palju nn. hellenistlikke riike, mille kultuuriliseks keskuseks jäi kreeka. Seda perioodi kreeka kunstis nimetatakse Hellenismiks.
üsna kreekapärase üldilme. Levis a arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione. Kreeka keelest sai peamine keel enam-vähem kõigis selle piirkonna linnades, kreeklased ise olid sealse elanikkonna hulgas juhtpositsioonil. Kaugemal ida pool jäi kreeklaste ja kreeka ehitiste osatähtsus küll väiksemaks, kuid teatud määral ulatus see kõik ka Mesopotaamiasse ning mõneti isegi Kesk-Aasiasse ja Induse kallastele. Riigi- ja ühiskonnakorraldus Kõiki hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka makedoonia päritolu ainuvalitsejad monarhid. Nende võim oli praktili selt piiramatu vaid Makedoonias pidid nad tosiselt arvestama kohalike aristokraatide soove ja nõudmisi. Monarhid rajasid endale suurejoone lisi ja luksuslikke losse ning ümbritsesid end toretsevate õukondadega. mis koosnesid peamiselt kreeka-makedoonia ülikutest. Seejuures võtsid nad meelsasti eeskuju oma idamaistelt eelkäijatelt. Nad hakkasid alluva telt nõudma
Rooma skulptuurikunstis domineerisid esialgu kreeka meistrid. Kreeka kunsti hiilgus nagu pidurdas rooma kunstnikke, nad ei usaldanud asuda uute, originaalsete teoste loomisele, vaid piirdusid kreeklaste matkimisega. Mõnikord võtsid nad mõne kreeka skulptuuri ainult eeskujuks, sageli aga lihtsalt kopeerisid neid. Roomaaegsed koopiad ongi, nagu eespool öeldud põhiliseks allikaks kreeka kunsti tundmaõppimisel. Siiski arendasid roomlased kolmes lõigus hellenistlikke traditsioone tunduval määral edasi, nimelt portreeskulptuuris, ajaloolistel teemadel loodud reljeefkunstis ja monumendiplastikas. Rooma ühiskond hindas kõrgelt riigimehi ja väejuhte ning nende mälestust aitasid jäädvustada portreebüstid. Roomlaste kaine ja asjalik hingelaad ei hoolinud portreeritavate välisest idealiseerimisest, vaid tahtis neid näidata võimalikult sellistena, nagu nad olid. Midagi halba ei leitud ka selles, kui ei varjatud kuulsa isiku füüsilist ebatäiuslikkust
Milline seos on temal kultuurinähtustega, mida nimetame hellenismiks? Kust see sõna tuleb? Kuhu levis kreeka kultuur hellenistlikul ajal? Miks see erines eri paigus? Templite asemel püstitati hellenistlikul ajastul enam muid ehitisi. Milliseid? Millist stiili eelistati? Mis tähendus võis olla sammastel hellenistlikus arhitektuuris? Nimeta kolm väga kuulsat hellenistlikku skulptuuri. Millistes muuseumides asuvad nende originaalid? Millised omadused iseloomustavad paljusid hellenistlikke skulptuure? 15. ETRUSKI KUNST Levis 8.3.saj. ekr lõdvalt seotud linnade liit. Linnadel korrapärane planeering, võimsad müürid ja väravad. 2.sajandi lõpuks olid roomlased Etruuria vallutanud. Kreeka kultuur on mõjutanud etruskide kultuuri. surnute linnadnekropolid · kuplitaolised hauakünkad · surnud tuhastati ·sarkofaagidel lamavas asendis figuurid (nagu pidusöömingutel) ·hauakambrid elutoana
Nike," Epidaurose teater 7. rooma 41saj e.m.a See aeg oli rooma kujutav kunst eklektilise iseloomuga matkiti kreeka meistreid. 21 saj hakkas kujunema uus roomapärane laad. Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi laiaulatuslik kasutuselevõtt. Valitsevaks muutusid kaared, võlvid ja kuplid. Roomlaste skulptuurikunstis domineerisid esialgu kreeka meistrid. Sageli kopeeriti neid. Siiski arendasid roomlased kolmes lõigus hellenistlikke traditsioone tunduval määral edasi, nimelt portreeskulptuuris, ajaloolistel teemadel loodud reljeefkunstis ja monumendiplastikas. Portreebüstid. Õitses ka reljeefikunst. Portree ja reljeefkunsti sünteesiks võib pidada rooma monumente. Rooma maalikunsti tunneme eelkõige seinamaalide põhjal. Maalide motiivid on enamasti võetud mütoloogiast või ajaloost. Portreemaal jälgis üldiselt samu põhimõtteid, mis portreeplastika ja püüdis esile tuua inimeste isikupäraseid jooni
poliitiline võim hellenismiperioodil suurriikide kuningatele. Tähtsamad dünastiad Egiptuse Ptolemaioste, Aasia Seleukiidide ja Makedoonia Antigoniidid põlvnesid Aleksander Suure väejuhtidest. Nende teoreetiliselt piiramatu võim tugines kreeklastest ja makedoonlastest sõduritel, kelle hulka hakati võtma aja jooksul üha rohkem kohalikku päritolu mehi. Teisalt taotlesid kuningad ka hellenistlikke linnade toetust, tegid neile rikkalikke annetusi ja pakkusid kaitset vaenlaste vastu. /.../ Kuningas oli idee poolest eelkõige väejuht, oma alamate kaitsja ja heategija. Alamatelt oodati valitseja kultuslikku austamist. /.../ Valitsejate kultus, mis oli hellenistlikes linnades üsna hästi levinud, ei tähendanud tingimata valitseja otsest jumalikustamist. Kuid viimanegi polnud tundmata. Juba Aleksander Suur oli nõudnud enda austamist Theos Aniketos`ena (Võitmatu Jumalana).
sajandi algusest eKr ja sama sajandi lõpust pärit vaasimaalid? 6.sajandi alguses e.Kr mustafiguuriline stiil 6.sajandi lõpus e.Kr punasefiguuriline stiil. 17. Kes oli Aleksander Suur? Milline seos on temal kultuurinähtusega, mida nimetame hellenismiks? Aleksander Suur tegi sõjakäike Aasiasse, millest paljud kreeklased osa võtsid ja nii levis kreeka kultuur enneolematult kaugele.Aleksandri hiigelimpeerium lagunes aga pärast valitseja surma ja selle baasil kujunes rida hellenistlikke riike, mis kujutasid endast segu aasialikust ja kreekalikust nii majanduse, poliitika kui ka kultuuri alal. 18. Kuhu levis kreeka kultuur hellenistlikul ajal? Miks see erines eri paigus? Enneolematult kaugele-idas Indiani, põhjas Kesk-Aasiani ja lõunas Egiptuseni. 19. Templite asemel püstitati hellenistlikul ajastul enam muid ehitisi. Milliseid? Millist stiili eelistati? Paleesid, turuhooneid, teatreid, saunad, raamatukogusid jne. 20. Nimeta kolm väga kuulsat hellenistlikku skulptuuri
....................................................................................................11,12, 13 2 Sissejuhatus IV sajandil üritas Makedoonia kuningas Aleksander Suur luua maailmariiki. Ta vallutas kõik Vahemere idapoolsed maad, Väike-Aasia ja ja püüdis tungida Indiasse. See impeerium eksisteeris lühikest aega. Pärast Makedoonia Aleksandri surma lagunes ka tema riik. Impeeriumi varemeil tekkis hulk hellenistlikke riike. Neis riikides levis kreeka kultuur, mis segunes kohaliku kultuuri elementidega. Hellenismi ajajärgul levisid kreeka haridus, kunst ja kombed kaugele väljapoole kreekat. Kogu hellenistlikus maailmas rajati kreeka stiilis linnu, kõneldi kreeka keelt ning võeti omaks nende meelelahutused. Kreeka kultuur levis enneolematult kaugele- idas Indiani, põhjas Kesk-Aasiani ja lõunas Egiptuseni. Hellenistlik arhidektuur elas üle suure tõusu IV sajandi lõpul ja III sajandi algul
Suur hulk kreeklasi rändas koos Aleksandriga Aasiasse sõjaretkele ja nende kaudu levis ka kreeka kultuur sinna. Aleksander Suur oli kartmatu sõjamees, kuigi ta sai sageli haavata. tal olid heledad juuksed ja eri värvi silmad - üks pruun, teine hall. Aleksander Suur lahkus võitjana suurest lagingutest, alistades ühe riigi teise järel. Talle anti tiitel SUUR ning ta abiellus Pärsia printsessiga. Aastal 323 e Kr ta suri äkitselt ja peale seda kujunes Kreekas välja terve rida hellenistlikke riike. Nendes riikides oli nii aasialikke kui ka kreekalikke kultuurilisi segusid. Hellenistlikul ajajärgul domineerisid kreeka arhitektuuris joonia ja korintose stiil. Tekkisid ka mitmed stiilide segud, mille näiteks on komposiitkapiteel. See kapiteel on sarnane nii joonia kui ka korintose stiiliga. Mõõtmetelt olid ehitised sageli kolossaalsed ja kreekalikke proportsioone rikuti üha rohkem. Sammas kaotas järk- järgult oma senise funktsiooni ja muutus rohkem kaunistavaks elemendiks
budistliku mõtte alused. Eeskuju on arvatavasti võetud Pärsiast, kuid sümbolism on kindlalt India-pärane ja budismil põhinev. Sammas kujutab endast maailmatelge, mis ühendab maad ja taevast; maailma sümboliserib hiiglaslik lootos, mille keskel paikneb Himaalajas, kroonlehed aga moodustavad universumi neli ilmakaart; lõvi on kuninglik embleem, seda on seostatud Sakja klanniga, kuhu kuulus ka ajalooline Buddha Sakjamuni. Lisaks Pärsia mõjudele võib näha ka hellenistlikke elemente, mis eelkõige avalduvad skulptuuride puhul teatavas ruumitunnetuses. Üks varasemaid sambaid asub Besarhis, selle puhul on veel näha Pärsiale iseloomulikku baasi ja nelinurkset soklit lõvi ja lootose vahel. Hiljem need enamasti kaovad. Kõige kuulsaim neist on siiski alates 1947. aastast India embleemiks olev Sarnathi sammas, millel on lootuse asemel ringikujuline sokkel ja selle kohal igasse ilmakaarde vaatavad neli lõvi pead.
seadustekoguga "Kaheteistkümne tahvli seadused" (umbes 449 eKr) ja lõppes seadustekoguga "Corpus iuris civilis" (CIC) (aastal 529). Rooma õiguse ajalooline tähtsus peegeldub ladinakeelsete õigusalaste terminite kasutamisel tänapäeva õigusterminoloogias.1 Rooma õiguse koguperiood ulatub 275 eKr—395/1453. Enne roomlaste ilmumist oli tihedalt asustatud Vahemere piirkonnas kõikide – riikide, hõimude, rahvaste – sõda kõikide vastu. Roomlased oskasid kasutada ära hellenistlikke saavutusi ja nende vallutused tõid kaasa õigusloome puhangu.2 Rooma suutis kaitsta oma kodanikke välisvaenlase vastu ning Rooma enda vallutusi allutatute poolt aktsepteeriti laialdaselt. Kehtestatud oli Rooma rahu (pax Romana) ja sobilike tegurite koosmõjul riigi majandus õitses.3 Rooma ühiskond jagunes mõisnikkonnaks (patriitsid) ja rahvaks (plebeid). Rooma riigikorraldus koosnes kahest valitavast preetorist (hiljem konsul ning keisririigi ajal keisrist),
84. Kirjelda Kallimachose tegevust poeedi ja filoloogina. Kirjutas palju, säilinud 6 kirjanduslikku hümni (Zeusile, Apollonile, Artemisele, Delosele, Pallase supluskohale, Demeterile), 63 epigrammi ja palju fragmente. Koostas Aleksandria raamatukogu kataloogi ,,Pinakes". Luules eelistas väikevorme. Tekstid on õpetatud ja viimistletud. Mõju Rooma luuletajaile, eelkõige Catullusele ja teistele neoteerikutele. 85. Nimetage ja iseloomustage hellenistlikke eeposeid. Lühieeposed e epüllionid, mis keskendusid ühele müüdile (,,Hekale"). Hellenismiaja ulatuslikem eepos ,,Argonautika", mis jäljendab Homerost, kasutab arhailisi sõnu ja vormeleid. Sisu osas keskendub inimese hingele, kangelaste tunnete kirjeldusele ja analüüsile. 86. Mis on bukoolika? Nimeta selle olulisemaid esindajaid kreeka kirjanduses. Pastoraal ehk karjaseluule, mis tekkis hellenismiajal. Esindajad: Theokritos, Moschos ja Bion. 87. Mis on Anthologia Palatina?
olid vana pärismaalaste traditsioonide pärand, ja nelinurkse põhiplaaniga jumalakodasid, mille eeskujuks olid kreeklaste ja etruskide pühakojad. · Kunst Vana-Roomas: skulptuur ja maal Skulptuur Roomlaste skulptuurikunstis domineerisid esialgu kreeklased, roomlased ei usaldanud asuda uute teoste loomisele, vaid matkisid kreeklasi. Roomaaegsed koopiad ongi põhiliseks allikaks kreeka kunsti tundmaõppimisel. Ometigi arendasid roomlased hellenistlikke traditsioone tunduvalt edasi, nimelt portreeskulptuuris, reljeefikunstis ja monumendiplastikas. Roomlaste kaine ja asjalik hingelaad ei hoolinud portreteeritavate välisest idealiseerimisest, rohkem tähelepanu pöörati inimese sisemaailma ja iseloomu avamisele. Peale isikute taheti jäädvustada ka sõjalisi võite, õitses ajaloolistele teemadele pühendatud reljeefikunst. Rooma reljeefidel on kõik proportsioonid loomulikud, väejuhi tähtsust rõhutab ilmekas poos ja reljeefi kompositsioon
Hõlmas suurt ala: Euroopa, Põhja-Aafrika, Lääne-Aasia. Kultuuriline keskus liikus ida poole, Ateenast Aleksandriasse (olulised ka Pergamon, Antiookia). 88. Milline oli Kallimachose nn esteetiline programm (milline pidi olema luule Kallimachose järgi)? Ta oli üks tuntumaid Aleksandria filolooge. Luules eelistas väikevorme, õpetatud ja viimistletud tekste, ebatavalisi ja omapäraseid detaile. 89. Nimetage ja iseloomustage hellenistlikke eeposeid. Ulatuslikem hellenistlik eepos "Argonautika" (Apollonios Rhodios) jäljendas Homerost, arhailised sõnad/vormelid. Kallimachose lühieepos "Hekale" (Theseusest). 90. Mis on bukoolika? Nimeta selle olulisemaid esindajaid kreeka kirjanduses. Pastoraal ehk karjuseluule (idealiseeritud elu looduses, elu rõõmud ja kurvad hetked, sõprus, armastus). Theokritos (zanri looja), Moschos, Bion. 91
Vallutussõjaga algas kreeklaste väljaränne ning kreeka kultuuri levik Idamaades, mistõttu toimus kreeka kultuuri ja idamaade traditsioonide põimumine.Seda ajajärku nimetatakse HELLENISMIPERIOODIKS, mis kestis 4.-1.saj eKr. Pärast Aleksandri surma lagunes impeerium kolmeks: 1) Egiptus (Ptolemaios) 2) Seleukiidide riik 3) Makedoonia Riik jagunes diadohhide (kr k järglaste) vahel, "Kõige väärikamate". Aleksander suri Babüloni linnas. Hellenistlikke riike valitsesid monarhid (ainuvalitsejad), kes nõudsid jumalikku asustust. Sõjavägi ei koosnenud enam linnriigi kaitsevatest kodanikest, vaid palgasõduritest (kreeklased ja makedoonlased). Tähtsaimaks teaduskeskuseks väljaspool Kreekat Aleksandria linn Egiptuses, kus asus muusade tempel Museion, mille juures oli raamatukogu. Religiooni ilmusid muud jooned: vanad jumalad jäid alles, nende kõrval austati ka paljusid idamaiseid jumalaid (näiteks Egituses jumalanna Isis).
Kreeka keelest sai peamine keel peaaegu kõigis selle piirkonna linnades, kreeklased ise olid sealse elanikkonna hulgas juhtpositsioonil. Kuid ka kreeka tsivilisatsioon sai omakorda mõjutusi Idamaadelt. Seda ajajärku nimetatakse tavaliselt hellenismiperioodiks, mis lõppes 1.sajandil eKr, kui Vahemere idaranniku olid vallutanud roomlased. Hellenismiperioodil kaotas kreeklaste tavapärane riigikorraldus - polis - oma senise tähtsuse. Kõiki hellenistlikke riike valitsesid kreeka-makedoonia päritolu ainuvalitsejad - monarhid, kelle võim oli praktiliselt piiramatu. Oluline muutus oli aset leidnud ka sõjaväekorralduses. Sõjavägi ei koosnenud enam oma riiki kaitsvatest sõduritest, vaid palgasõduritest. · 146 eKr - Kreeka alistumine Rooma ülemvõimule. · 30 eKr roomlased vallutasid hellenistliku Egiptuse. FILOSOOFIA. Inimesed on aastatuhandete vältel seletanud maailma religiooni kaudu.
Kallimachose järgi)? Luules eelistas Kallimachos väikevorme (arvas, et suur raamat on sama, mis suur pahe). Tekstid on lõpetatud ja viimistletud, rõhutatakse ebatavalisi detaile, vähetuntud motiive: kogu Aleksandria luule eripära! Mõju Rooma luuletajaile, eelkõige Catullusele ja teistele neoteoreetikutele. Kõige enam kirjutas ta epigramme, mis olid lihvitud, kokku surutud ja tihti vaimuka puändiga lühikesed pilkeluuletused. 85. Nimetage ja iseloomustage hellenistlikke eeposeid. Hellenismi perioodil said eeposed taas populaarseks. Neis sai oluliseks ka iga üksik episood ja detail. Apollonius Rhodiuse "Argonautika" teos kirjeldab legendi Iasoni ja argonautide retkest kuldvillaku järele müütilisele Kolchise maale. Aratose "Ilmastikunähtused" õpetlikke fakte sisaldav kataloogeepos Kallimachose "Hekale" sarnaselt eeposele ,,Argonautika" müütlise sisuga lühieepos
vastu, nt al-Ma'arr, kes kirjutas teose, mida nimetas oma versiooniks Koraanist. Hea luuletaja suutis kasutada õigesti kõiki retoorikavõtteid ja anda oma mõtte edasi erilisena, olenemata sellest, mis see mõte olla võis. Edaspidi hakati minema tagasi vanemate traditsioonide juurde, koostati luuleantoloogiaid. Tuntuim on 9. sajandist pärit ,,Laulude raamat", mille koostas al-Isfahn. Adab proosa vaheldub luulega. Luule kirjapanemise kõrval hakati araabia keelde tõlkima kreekakeelseid hellenistlikke teoseid, peamiselt Aristotelese omi. Et Koraani teaduslikult uurida, oli vaja teaduslikke võtteid, mis saadi tõlgitud teostest. Oluline roll oli su'biyya liikumisel. Tegemist oli iraani päritolu islamiusulistega. Leiti, et kui araabia kultuur sai alguse Muhammadist, siis Iraan on pika ajalooga maa, ning seega tuleks eelistada kõike Iraani-pärast. Nii toimus ka pärsia kirjakeele taassünd. See liikumine ei jäänud kestma. Pärsia kirjandus
biograafilisi andmeid, teoste mahtu ja esimest rida Luules eelistas väikevorme (mega biblion mega kakon, õieti to mega biblion ison t megal kak `suur raamat on sama, mis suur pahe') Tekstid on õpetatud ja viimistletud, rõhutatakse ebatavalisi detaile, vähetuntud motiive: kogu Aleksandria luule eripära! Mõju Rooma luuletajaile, eelkõige Catullusele ja teistele neoteerikutel 85. Nimetage ja iseloomustage hellenistlikke eeposeid. Apollonios Rhodios - Kallimachose õpilane. Ilukirjanduslik põhiteos: hellenismiaja ulatuslikem eepos Argonautika (4 laulu, 5835 rida), käsitleb argonautide retke ning Iasoni ja Medeia suhet Jäljendab Homerost, kasutab arhailisi sõnu ja vormeleid Sisu osas keskendub inimese hingele, kangelaste tunnet e kirjeldusele ja analüüsile 86. Mis on bukoolika? Nimeta selle olulisemaid esindajaid kreeka kirjanduses.
Vagaduselu. Pärast Jeesuse ristisurma ja ülestõusmist umbkaudu aastal 30 pKr hakkasid tekkima ja arenema kristlikud kogudused. Esimesed kogudused moodustati Juudamaal ja Galileas, algkristluse perioodi lõpuks (Bar Kohba ülestõus 135. aastal) olid kogudused levinud eelkõige Rooma riigi idaosas ja Partia impeeriumi lääneosa suuremates linnades. Varakult hakkasid üksteisele vastanduma erinevad algkristlikud harud, eristatakse juudikristlasi ja paganakristlasi (kreeklasi ja hellenistlikke juute). Esimene haru oli rangem, peeti kinni vanadest juudi söögieeskirjadest ja puhtusnõuetest. Hellenistid olid vabameelsemad ja sallivamad. Aastal 66-73 pKr surub Rooma võim maha juutide ülestõusu, tempel hävitati 70 pKr ja seda pole tänase päevani taastatud. Jeruusalemma algkoguduse liikmed põgenevad sõja puhkedes Pellasesse, tänapäeva Makedooniasse. Juudi sõda mõjutas kristluse kujunemist otsustavalt, usund eemaldus
paksult rahvast täis. · Pilet 7 1. Vanarooma skulptuur, relfeefkunst, maalikunst Roomlaste skulptuurikunstis domineerisid esialgu kreeka meistrid. Kreeka kunsti hiilgus pidurdas Rooma kunsnikke, nad ei usaldanud asuda uute, orignaalsete teoste loomisele vaid piirdusid kreeklaste matkimisega. Mõnikord võtsid nad mõne kreeka skulptuuri ainult eeskujuks, sageli ag lihtsalt kopeerisid neid. Siiski arendasid roomlased kolmes lõigus hellenistlikke traditsioone tunduval määral edasi, nimelt portreeskulptuuris, ajaloolistel teemadel loodud monumendiplastikas ja relfeefinkunstis. Rooma ühiskond hindas kõrgelt riigimehi ja väejuhte neid jäädvustati portreedega. Roomlaste kaine ja asjalik hingelaad ei hoolinud portreeritavate välisest idealiseerimisest vaid tahtis neid näha võimalikult sellistena nagu nad olid. Pöörati rohkem tähelepanu inimese sisemaailma ja iseloomu avamisele.
tuumikalaks kujunes Süüria; 3) Makedoonia, mille võimu all olid ka Kreeka linnriigid. Need kolm riiki olid alatasa omavahel sõjajalal. II sajandist alates hakkas Rooma riik Itaalias järkjärgult laiendama oma võimu ida suunas. 146 eKr langesid Kreeka ja Makedoonia lõplikult Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimu alla viimane hellenistlik riik Egiptus. Kreeklaste tavapärane linnriiklik korraldus kaotas hellenismiperioodil oma senise tähtsuse. Kõiki hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päritolu monarhid (kreeka keelas ainuvalitseja). Enamasti oli nende võim praktiliselt piiramatu ainult Makedoonias pidid nad tõsiselt arvestama kohalike aristokraatide soovide ja nõudmistega. Monarhid rajasid endale suurejoonelisi ja luksuslikke losse ning ümbritsesid end peamiselt kreeka-makedoonia ülikutest koosnevate toretsevate õukondadega. Seejuures võtsid nad paljudes asjades eeskuju oma idamaistelt eelkäijatelt
tuumikalaks kujunes Süüria; 3) Makedoonia, mille võimu all olid ka Kreeka linnriigid. Need kolm riiki olid alatasa omavahel sõjajalal. II sajandist alates hakkas Rooma riik Itaalias järkjärgult laiendama oma võimu ida suunas. 146 eKr langesid Kreeka ja Makedoonia lõplikult Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimu alla viimane hellenistlik riik Egiptus. Kreeklaste tavapärane linnriiklik korraldus kaotas hellenismiperioodil oma senise tähtsuse. Kõiki hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päritolu monarhid (kreeka keelas ainuvalitseja). Enamasti oli nende võim praktiliselt piiramatu ainult Makedoonias pidid nad tõsiselt arvestama kohalike aristokraatide soovide ja nõudmistega. Monarhid rajasid endale suurejoonelisi ja luksuslikke losse ning ümbritsesid end peamiselt kreeka-makedoonia ülikutest koosnevate toretsevate õukondadega. Seejuures võtsid nad paljudes asjades eeskuju oma idamaistelt eelkäijatelt
suured nõuded: Rooma tahtis 300 pantvangi, seda et kõik relvad ära anda ja seda et nad ise Kartaago linna ära hävitaks ja mujale koliks. Kartaago palus 1 kuu mõtlemisaega, millejooksul nad linna kindlustama hakkasid. Kui aeg sai läbi tungis Rooma Kartaagole peale. Kartaago linna hävitamise järel pandi selle ala nimeks Africa. Makedoonia-Rooma sõjad Roomlased aga ei piirdunud Kartaago hävitamisega, vaid hakkasid ka selle naabruses olevaid hellenistlikke alasid vallutama. Kõik need alad olid senistes sõdades olnud Rooma liitlased, seda ka Rooma ära kasutas. Neist riikidest võimsaim oli Makedoonia riik, mis tol ajal veel valitses Kreekat. Makedoonia riigi vallutamise ajendiks saab see, et Philippos V oli sõlminud Kartaagoga liitlaslepingu. Seda sõda tuntakse I Makedoonia-Rooma sõda, see toimus aastatel 215-205.selles sõjas toetasid Roomlasi ka mitmed teised linnriigid. Roomlastel
keeld või valelik lubadus templit uuesti ehitada. Siiski pole kumbki teooria kinnitust leidnud. Tagantjärele saab samas väita, et esimesed kaks põhjust olid pigem potensiaalsed ülestõusu tagajärjed. Samas kuna Hadrain külastas Palestiinat 130 pKr paiku ja tal oli küll kombeks hellenistlike hooneid ja linnu rajada, samas kaheti võetav asi. Igatahes, ilmselt oli olemas juutide seas ka hulk inimesi, kes toetasid Hadriani hellenistlikke püüdlusi. Nende suhtlus kohalike mitte-juutidega ja Hadriani hellenistlike arhitektuuriplaanide pooldamine olid kindlasti üks faktoritest, mis võis ühiskonnas pingeid tekitada. Informatsioon, mis on Bar Kochba kohta, toob ta esile kui ülestõusu juhi. Ameti poolest oli ta maa reformide läbiviija, kuid ta oli tegev ka muudes valdkondades - militaar, religiooni, sotsiaal ja majandussfääris. Ilmselge juht.
saj Kartaago nõrk. Rooma hakkas segama end idariikide asjadesse ja osutus väga tugevaks. Hellenistlikke riikide võim hakkas nõrgenema. · 1.saj olid hellenistlikud riigid nõrgad ja langesid järjest. Hellenistlikud linnad olid uhked
annaabi.ee 
