aprillil 1988[1]) on eesti muusik. Ta on lõpetanud Nõmme Muusikakooli klaveri erialal, G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli pop-jazz osakonna löökpilli erialal. Täiendanud ennast Malmö muusikaakadeemias ja lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrikraadiga. Tema värskeimal loomingulisel kollektiivil Kaspar Kalluste triol ilmus 2014 aastal heliplaat "Koletise tagasitulek". Popmuusika vallas on Kaspar Kallustel ette näidata pikk rida kontserte, stuudiosalvestusi ja heliplaate. Hetkel figureerib ta kõige aktiivsemalt Ott Leplandi saatebändis, kellele ta on kirjutanud muusikat ja laulutekste ning produtseerinud mitmeid heliplaate. Ta on olnud mitmetes telesaatebändides, näiteks saadetes "Eesti otsib superstaari", "Laulud tähtedega", "Eesti otsib lemmiklaulu". Kasutatud materjal: https://et.wikipedia.org/wiki/Kaspar_Kalluste Tallinna Ühisgümnaasium Kaspar Kalluste Referaat Autor: Mark Uustalu 7B
aastat, kui Bill Haley koos oma ansambliga ,,Comets" plaadistas pala ,,Rock Around the Clock". Loost kujunes esimena noortele mõeldud poplaul. Rock-muusikaga kaasas käivad nähtusi võis märgata juba 1940. aastal: kiljuvad koolitüdrukud lava ees tunglemas, et oma iidolitele lähedale pääseda. Les Paul ehitas esimese täispuidust elektrikitarri. Les Pauli ideed on muusikamaailma ka hiljem toitnud. Hakati tootma vinüülmaterjalist heliplaate. Muusika kiiremale levikule aitas kaasa elektroonika kiire areng. Ameerika Ühendriikides kutsuti armeesse nii musti kui ka valgeid noormehi ja tänu sellele segunesid omavahel erinevate muusikate traditsioonid. Muusika sünnile aitas veel kaasa USA keskkooliõpilaste arvu kahekordistumine. Klassikalise rock´n´roll´i esimene kuldaeg ei kestnud väga kaua, see mahtus aastadesse 1954-1958. 1950. aastatel oli rock´n´roll´i suurkujude rivi tõsiselt võimas
(1987, 1988), EV kultuuripreemia (1997), Balti Assamblee kultuuripreemia (1998), kahel korral Suure Vankri preemia (1996, 1997), II klassi Valgetähe ordeni (2000), Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2003), Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia (2003). 1995. aastal jõudis Tüüri Reekviem (Peeter Lilje mälestuseks) UNESCO heliloojate rostrumil Pariisis soovitatud teoste hulka. Erkki-Sven Tüüri teoseid kirjastab Edition Peters. Heliplaate Tüüri muusikaga on andnud välja firmad ECM, BIS, Erdenklang, Ondine, Virgin, Teldec jpt.
Duubelpositiiv, +10 - +15℃ 30% - 40% duubelnegatiiv 4. HELI JA VIDEOSALVESTISTE KORRASTAMINE HELISALVESTISTE KORRASTAMINE: Peamiselt kahjustavad helisalvestisi: Tolm Temperatuuri ja õhuniiskuse järsud muutused Mehaanilised kriimustused ja löögid Staatilise elektrilaengu toime Intensiivne valgus Magnetväljad Helisalvestiste puhul tuleb tähelepanu pöörata ka seadmetele, mille abil on need loetavad. Heliplaate jaotatakse materjali järgi šellakplaat, vinüülplaat, atsetaatplaat, lastikplaat Analoog-mehaaniline helisalvestis Heliplaatide puhastamine, ümbristamine, hoiustamine Kergelt tolmunud plaati võib pühkida puhta flanellriidega või ka pintsliga. Päris musta plaati võib pintsli abil pesta ainult destilleeritud vees ja kindlasti seejärel loputada. Heliplaate tuleb säilitada originaalümbristes. Lisaks tuleb kasutada ka karpe, mis on
Ooperi peadirigent, aastast 1990 Soome Rahvusooperi külalisdirigent, 1991 1996 Arhusi Sümfooniaorkestri peadirigent, aastast 1996 Hollandi Raadio Sümfooniaorkestri peadirigent, aastast 2003 sama orkestri peakülalisdirigent ja alates 1998. aastast Tampere Filharmoonia kunstiline juht. 2002. aastast alates on Eri Klas Tallinna Filharmoonia kunstiline juht. Eri Klas on teinud koostööd nimekate solistide Gidon Kremeri, Tatjana Gridenko, Natalja Gutmani jpt-ga. Ta on salvestanud hulgaliselt heliplaate koostöös erinevate kompaniidega. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Paul-Eerik Rummo (sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas) on Eesti kirjanik ja poliitik. Kuulub Eesti Reformierakonda. Paul-Eerik Rummo on kirjanik Paul Rummo poeg. Ta õppis Tallinna 2.
rhusi Sümfooniaorkestri peadirigent, aastast 1996 Hollandi Raadio Sümfooniaorkestri peadirigent, aastast 2003 sama orkestri peakülalisdirigent ja alates 1998. aastast Tampere Filharmoonia kunstiline juht. 2002. aastast alates on Eri Klas Tallinna Filharmoonia kunstiline juht. Eri Klas on teinud koostööd nimekate solistide Gidon Kremeri, Tatjana Gridenko, Natalja Gutmani ja paljude teistega. Ta on salvestanud hulgaliselt heliplaate koos mitme muusikaettevõttega. ISIKLIK Eri Klas määratleb end juudi rahvusest. Aastatel 1966-1968 oli ta abielus ooperilaulja ja näitleja Nieves Lepaga. Abielust sündis 1967 tütar, näitleja Diana Klas. Peaaegu 20 aastat oli Eri Klas abielus näitlejatari ja tantsijanna Ülle Ullaga. Alates 1992. Aastast on ta abielus pianisti Ariel Klasiga. Eri Klas on üle elanud mitu mikroinsulti, neist ühe toimumise ajal oli ta autoroolis. 1994. Aasta 20
Lisaks toimivad ka regulaarsed õpitoad enamasti kaks korda nädalas . Eduard Tubina Muuseum Alatskivi lossis valmis 2011. aasta kevadel Alatskivi valla ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi koostöös E. Tubina Muuseum. Muuseumi ekspositsioon annab hea ülevaate Eesti ühe kuulsama helilooja Eduard Tubina elust ja loomingust. Muuseumis on vaatamiseks ning kuulamiseks Tubina käsikirjad, salvestised ja raamatud, Tubinaga seotud muusikainstrumente, heliplaate, teatrikavandeid. Samuti on võimalik vaadata Tubina enda tehtud filme ja fotosid. Huvilistel on võimalik saada täielik loetelu Tubina loomingust, sirvida tema 100. sünniaastapäevaks koostatud virtuaalnäitust ning virtuaalfotoalbumit. Eduard Tubin Üks klaveril E. Tublina teos : http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/tubin/music/ballade msaar/Ballaad.mp3
Retsensioon Kontsert mida käisin vaatamas, toimus Tallinna Jaani kirikus, 10.Novembril. See kestis üks tund ja kakskümend minutit. Kontserdi pealkiri oli ,,Teiselpool vett". Selle kontserdi üldeesmärk oli tutvustada Urmas Alenderi loomingut. Urmas Alender (22. november 1953 28. september 1994) oli eesti laulja ja helilooja. Ta sai tuntuks rokkansambli Ruja omapärase solistina. On avaldanud rohkesti heliplaate ja kassette, sealhulgas "Ruja", "Üle müüri", "Kivi veereb", "Pop Ruja", "pust budet vsjo", "Must lind", "Hingelind". Alender on peamiselt laulnud Rein Rannapi, Ott Arderi, Juhan Viidingu ja omaenda laule. On säilinud ka haruldane Stockholmis tehtud salvestus Toivo Kurmeti laulust "Flying Away", mis on avaldatud Toivo Kurmeti albumis "Muusikavooluses" (Stockholm, 2008).
Ülevaade tähtsamatest riikidest Mõned iseloomustavad märksõnad Kiiruse kasv Üleilmastumine Masstootmine ja tarbimiskultuuri algus Naiste iseseisvumine Linnastumine Närvilisus, duellid, militaarsuse kummardamine Kasvav kultuuritarbimine 18./19.saj tööline mängis kaarte, vestles, levitas kuulujutte, jõi ja käis kirikus 19./20 saj. tööline luges ajalehte või raamatut, käis kinos või staadionil, kuulas raadiot või heliplaate, külastas näitusi Põhimõisted impeerium monarhistlik suurriik; maailmariik, suur koloniaalriik koloonia asumaad (nt Briti koloonia) asundus (nt eestlaste koloonia Austraalias) alaealiste parandusmaja imperialism suurriigi püüd oma võimu- ja mõjupiirkonda laiendada BRITI IMPEERIUM Inglismaa kolooniad XX sajandi algul olid: AUSTRAALIA KANADA INDIA EGIPTUS LÕUNA-AAFRIKA Lisaks kontrollisid inglased suurt osa
teenetemärgi Algus 16-aastaselt esines ta koos Olav Ehala ansambliga Kristallid esmakordselt ETV-s. Esimesi menukaid etteasteid oli 1967. aata suvel, mil ta terve hooaja koos ansambliga Eterna esitas Klooga kultuurimajas biitlite "Yesterdayd". Kohalikust ringhäälingust astus ta kiire sammu Kesktelevisiooni ning üleliidulisse raadioasse, kus vene heliloojad hakkasid talle lugusid kirjutama. 80.aastate Nõukogude suurim lemmik. Tema salvestustega on avaldatud rohkesti heliplaate kodu- ja välismaal. 1980ndatel sai ta rahvasuus hüüdnime "Kremli ööbik", kuna esines ja salvestas palju Venemaal ja mujal tollases NSV Liidus ning suur osa tema tolleaegsest repertuaarist oli venekeelne. Alates 1980-ndate aastate lõpust pöördus taas Eesti publiku poole nii muusiku kui ka nt suuremate rockkontsertide ja -festivalide esinejana. Laulukonkurssid Rostockis (1972) Vilniuses (1974, kus anti talle kõik auhinnad, mis üldse ühel lauljal oli võimalik saada)
Rahvusooperi külalisdirigent, 19911996 rhusi Sümfooniaorkestri peadirigent, aastast 1996 Hollandi Raadio Sümfooniaorkestri peadirigent, aastast 2003 sama orkestri peakülalisdirigent ja alates 1998. aastast Tampere Filharmoonia kunstiline juht. 2002. aastast alates on Eri Klas Tallinna Filharmoonia kunstiline juht. Eri Klas on teinud koostööd nimekate solistide Gidon Kremeri, Tatjana Gridenko, Natalja Gutmani ja paljude teistega. Ta on salvestanud hulgaliselt heliplaate koos mitme muusikaettevõttega. 9. juunil 2005 sai Eri Klas rahvusooperi "Estonia" nõukogu juhiks. 1991. aastal valiti ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt Eesti Rahvuskultuuri Päästmise Fondi (hiljem Eesti Rahvuskultuuri Fond) nõukogu esimeheks. Selle heategevusfondi nõukogu esimees on ta tänaseni. Isiklikku Ta määratleb end juudi rahvusest. Aastatel 19661968 oli ta abielus ooperilaulja ja näitleja Nieves Lepaga (sündinud Redi).
Fifth level klassis klaveri erialal. 19771979 järgnesid õpingud Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi klassis. 19911995 õppis Lõuna-California Ülikoolis magistri- ja doktoriõppes heliloomingut Stephen Hartke klassis. Urmas Alender (22. november 1953 28. september 1994 Oli eesti laulja ja helilooja Sai tuntuks omapärase ruja solistina On avaldanud hulganisti kassette ja heliplaate Temast on tehtud dokumentaal ,,Teisel pool vett" Hukkus parvelaeval ,,estonia" Õppis tallinna 16.keskkoolis ja lavakunstikateedris ning Click to edit Master text styles peale seda töötas ta Second level nukuteatris Third level Alender oli ainuke liige Rujas, Fourth level
esitatud sümfoonilise eesti teosena, omamoodi sümbolina. Viimasel ajal ägedalt päevakorral olnud küsimus eesti muusika kõlamisest meie kontserdisaalides viib paratamatult mõttele, kui palju ja mida esitati näiteks 1920. aastatel. Eesti muusikat, toona siis täiesti uut, mängiti päris palju. Elleri juba nimetatud teosed olid kavas peaaegu igal aastal, nii Tartus kui ka Tallinnas. Mida oli eesti muusikast mängida? Ikka Eller ja Artur Lemba. (Ei tohi unustada, et heliplaate ju peaaegu polnud.) Lemba oli toona see verstapost, millega vist kõike ja kõiki mõõdeti. Muidugi ka Eller. Näiteks 1921. aasta 8. aprilli sümfooniakontserdi puhul kirjutab kriitik E. Borman: "Tõesti: see kunstnik on jumala armust, samasugune oma andeka, musikaalse rahva kultuurikandja, nagu seda on Artur Lemba." Ellerist veel niipalju, et tema nimi läbib XX sajandit kõige tugevama niidina: 1905. aastast end muusikaga sidunud ja 1920.
puhkamas ja pidutsemas käidi. Hipiliikumise levikust üritasid kasu saada massimeedia ja tootjad. Seda võib nimetada tõelise hipiliikumise väljasuretajaks, kuna hipid olid elanikkonna kiht, kes tahtsid erineda, mitte massi sekka ära kaduda. Avalikkuse esialgselt eelarvamuslik suhtumine asendus kasusaamissooviga: üksteist reklaamiga üle trumbates hakati kõikjal müüma hipistiilis ehteid, rõivaid, heliplaate jne. Seitsmekümnendatel alanud majandussurutis tõi kunsti ja kultuuriellu uusi tuuli. Muutusid meeleolud, inimesi tabanud kahtlused ja kainenemine ja peremured sundisid paljusid loobuma kommuunielust ja romantilisest vaesusest. Hipiliikumisest sündinud kasutegur on sealtmaalt alguse saanud tugevdatud huvi ökoloogia vastu, soorollide vabam käsitlus ja tolerantsus. Hipistiil Hipistiil
Järgnevalt on esitatud tollase RH programmi mõlema tasandi iseloomulikumad jooned. 1.4.1. Muusikasaated Muusikal on raadios mitmeid funktsioone: äratada tähelepanu, luua sobivat õhkkonda, juhatada sisse teemat, see võib olla nii taust kui dramaturguline element. Muusikasaated olid esimesed saated Eesti RHs. 1927. hakati tegema otseülekandeid Estonia teatrist, suur oli ka kergemuusika osakaal. Muusikasaadetes mängiti kõige rokem heliplaate, järgensid orkestrikontserdid. Raadiol oli ka oma orkester, mis koosnes vaid kolmest mehest, pärast riigistamist moodustati sümfoniettkoosseis, mis koosnes 24 mehest. 2 Eesti ringhäälingu algusaastad (Peatükke Eesti ajakirjanduse ajaloost, Sigrid Kaasik 127-141) Meedia 11
mustadelt muusikutelt saadud rhytm and blues'I kogemused, nende laulustiil, rütmitaju, noorus, kena välimus ning mässuline sarm, mis teismelisi eriti võlus. Tema parimad salvestused olid "Heartbreak Hotel", "Hound Dog" ja "Love Me Tender". Oma elu lõpuperioodil töötas Presley varieteeartistina Las Vegases. 1960.aastate algul tekkis uptown rhythm and blues, mida toetasid firmad, mis avaldasid palju mustade muusikute heliplaate. Elektrikitarripop pakkus vahelduseks instrumentaalmuusikat, kus esiplaanil oli soolokitarr. Siin kujunes välja rock-ansambli koosseis: soolokitarr, basskitarr, rütmikitarr, trummid. Esimene sellise koosseisuga ansambel oli The Shadows. 1960.aastate algul Lõuna-Californias kujunes välja surf-muusika. Sellele oli omane mitmehäälne vokaalpartii ja falsettlaul (laulmisviis kõrges registris, mille puhul laulja häälepaelad võnguvad)
kristlase elus. Oma sisu poolest ainulaadse poe avamine oli osa kuulutustööst ja seda ei peaks võtma ärilise ettevõtmisena. Üks külastaja oli meeldivalt üllatunud soodsatest hindadest ja ka sellest, et nii palju eriilmelisi ja eriotstarbelisi Piibleid on paigutatud kenasti üksteise kõrvale. Arvati ka, et lisaks vaimulikule kirjandusele ja meenetele võiks kaupluses müügil olla suuremas valikus vaimuliku muusikaga heliplaate. Praeguseks on pakutava kirjanduse ja meenete hulk suurenenud ning laiendatud kaupluseruumi. Pauluse koguduse juhatuse esimees Olev Põld kinnitas, et ka edaspidi püütakse valikut kindlasti laiendada. Pakutav kirjandus on pärit Eestist, suur osa meeneid aga toodi tookord Poolast, sealjuures püüti arvestada Eesti inimese eelistustega. Vaimuliku kirjandust on välja antud ka Soomes, z Testament ehk osa Uuest
tegutsema Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev ja Eesti Õpilasmalev. ,,Kuldsete kuuekümnendate" ideaalide ja püüdluste lõpu alguseks oli tsehhide-slovakkide reformitaotluste mahasurumine 1968.aastal, mis tekitas Eestis sügavat pettumust. 1970ndail aastail olid noored eriti altid lääne mõjudele, nagu ka 1960ndatel. Kõige rohkem avaldus see muusikas, muusikatarbimises ning riietuses. Muusikat sai kuulata raadio kaudu, inimesed vahetasid omavahel heliplaate, mis omakorda lindistati ümber. Vanemate inimeste jaoks olid noored hukas- ükskõiksed, ebaviisakad, pikkade ja pesemate juustega ning kuulavad ,,karjumist". Samuti käidi tantsusaalis, diskomunade all tantsimas. Hukkaläinud noorus ei olnud kõige valusam probleem. Probleemiks oli päevakorras olev Eesti lõplik tasalülitamine, mis tähendas, et tuli hävitada keel ning rahvus. KOKKUVÕTE
kus koos puhkamas ja pidutsemas käidi. Hipiliikumise levikust üritasid kasu saada massimeedia ja tootjad. Seda võib nimetada tõelise hipiliikumise väljasuretajaks, kuna hipid olid elanikkonna kiht, kes tahtsid erineda, mitte massi sekka ära kaduda. Avalikkuse esialgselt eelarvamuslik suhtumine asendus kasusaamissooviga: üksteist reklaamiga üle trumbates hakati kõikjal müüma hipistiilis ehteid, rõivaid, heliplaate jne. Seitsmekümnendatel alanud majandussurutis tõi kunsti- ja kultuuriellu uusi tuuli. Muutusid meeleolud, inimesi tabanud kahtlused ja kainenemine ja peremured sundisid paljusid loobuma kommuunielust ja romantilisest vaesusest. Hipiliikumisest sündinud kasutegur on sealtmaalt alguse saanud tugevdatud huvi ökoloogia vastu, soorollide vabam käsitlus ja tolerantsus. 2
gregooriuse laul ja minimalism, mikrotonaalne muusika ja lineaarne polüfoonia, kõlaväljade ja 12-tooni muusika. Püüdlust vastandada ja ühendada tonaalset ja atonaalset, pulseerivat ja mittepulseerivat sfääri jms on helilooja tähistanud mõistega "metakeel". Kirjeldatud meetod kajastub näiteks teostes "Zeitraum" (1992), "Arhitektoonika VI" (1992), "Crystallisatio" (1995) ja Kolmandas sümfoonias (1997). Erkki-Sven Tüüri teoseid kirjastab Edition Peters. Heliplaate Tüüri muusikaga on andnud välja firmad ECM, BIS, Erdenklang, Ondine, Virgin, Teldec jpt. Kasutatud kirjandus · http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tuur/elu.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Erkki-Sven_T%C3%BC%C3%BCr · http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:- 1B77GYUTzwJ:www.palade.edu.ee/PPK/muusika/ESTyyr.pps+erki-sven+t%C3%BC %C3%BCr&cd=12&hl=et&ct=clnk&gl=ee · http://www.emic.ee/helilooja/erkkisventyyr
Hipid valisid Dahabi piirkonna 60-ndatel ja 70-ndatel oma paradiisirannaks, kus koos puhkamas ja pidutsemas käidi. Hipiliikumise levikust üritasid kasu saada massimeedia ja tootjad. Seda võib nimetada tõelise hipiliikumise väljasuretajaks, kuna hipid olid elanikkonna kiht, kes tahtsid erineda, mitte massi sekka ära kaduda. Avalikkuse esialgselt eelarvamuslik suhtumine asendus kasusaamissooviga: üksteist reklaamiga üle trumbates hakati kõikjal müüma hipistiilis ehteid, rõivaid, heliplaate jne. Seitsmekümnendatel alanud majandussurutis tõi kunsti- ja kultuuriellu uusi tuuli. Muutusid meeleolud, inimesi tabanud kahtlused ja kainenemine ja peremured sundisid paljusid loobuma kommuunielust ja romantilisest vaesusest. Hipiliikumisest sündinud kasutegur on sealtmaalt alguse saanud tugevdatud huvi ökoloogia vastu, soorollide vabam käsitlus ja tolerantsus.Igapäevasesse moestiili on hipid toonud nn trompetpüksid,
80"; ·valitud parimaks lauljaks ajakirja Noorus küsitlustel; ·samuti Eesti Raadio saates "Soovid, soovid, soovid..." kuulajate poolt; ·Albumid: "Ivo Linna '93" (1993) "Ivo Linna" (2001) "Enne ja pärast päeva" (2001) "Üksi, iseendas üksi..." (2006) Urmas Alender Urmas Alender (22.nov.1953-28.sept.1994) oli sti laulja ja helilooja.Ta sai tuntuks eesti rokkandsambli Ruja omapärase solistina.Temalt on ulmunud rohkesti heliplaate ja kassette, seal hulgas ,,Ruja" , ,,Üle müüri" , ,,Kivi veereb" jne. Alender on peamiselt laulnud Rein Rannapi ja omaenda laule. On säilinud ka haruldane Stockholmis tehtud salvestus Toivo Kurmeti laulust "Flying Away", mis on avaldatud Toivo Kurmeti albumis "Muusikavooluses" (Stockholm, 2008). Kõige kuulsam bänd mille solist ta oli on Ruja.Ruja loomise põhiprintsiibid olid : Rahvuslik ("oma") originaalmuusika 2. Kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst 3
4 3. Postkaartide kogumine Filateelia haldamise ja kogumisega tegeleva Elmo Viigipuu sõnul toimub kogumine juhul, kui ostetakse endale midagi ja jäetakse see alles. Tegemist ei pruugi olla kogumisega, kui soetamise ja säilitamise ainsaks eesmärgiks on nende kasutamine oma vajaduste jaoks ja neile ei omistata tähtsust selle välisele vormile. (Eesti koguja) Kogutakse palju erinevaid asju. Näiteks heliplaate, paberraha, raamatuid, münte ja liblikaid. Neile kõigile on välja mõeldud võõrsõnad. Postkaartide, eelkõige piltpostkaartide kogumist nimetatakse filokartiaks. (Eesti koguja) Postkaartide kogumist saab liigitada kolmeks: privaatne, eksponeeriv ja juhuslik kogumine. Privaatsed kogujad koguvad salaja ja nende eesmärgiks ei ole teistele oma kollektsiooni näidata. Eksponeerivad kogujad näitavad teistele oma kollektsioone. Juhuslik kogumine
Carnegie Hallis ("Exodus": Cincinnati Sümfooniaorkester Paavo Järvi juhatusel) ja sama aasta 1. augustil BBC Promsil (Viiulikontsert: Isabelle van Keulen, BBC Filharmooniaorkester, dirigent Paavo Järvi). 1. veebruaril 2005 kõlas uue muusika festivalil ECLAT Stuttgardis esiettekandes Tüüri sümfoonia nr. 5 bigbandile, elektrikitarrile ja orkestrile, SWR Big Bandi ja Stuttgardi Raadio Sümfooniaorkestrit juhatas Olari Elts. Erkki-Sven Tüüri teoseid kirjastab Edition Peters. Heliplaate Tüüri muusikaga on andnud välja firmad ECM, BIS, Erdenklang, Ondine, Virgin, Teldec jpt. TEGEVUS 19791984 oli ta ansambli In Spe juht. 1995. aastast vabakutseline helilooja. Erkki-Sven Tüür on rahvusvahelise uue muusika festivali NYYD üks kunstilisi juhte. Tüür on töötanud Heliloojate Liidus konsultandina (19831985) ja teatri "Vanalinnastuudio" muusikajuhina (19871990). Aastail 19891992 õpetas ta kompositsiooni Eesti Muusikaakadeemias (seni ainsaks õpilaseks Helena Tulve)
muusikutelt saadud rhytm and blues'i kogemused, nende laulustiil, rütmitaju, noorus, kena välimus ning mässuline sarm, mis teismelisi eriti võlus. Tema parimad salvestused olid "Heartbreak Hotel", "Hound Dog" ja "Love Me Tender". Oma elu lõpuperioodil töötas Presley varieteeartistina Las Vegases. 1960. aastate algul tekkis uptown rhythm and blues, mida toetasid firmad, mis avaldasid palju mustade muusikute heliplaate. Elektrikitarripop pakkus vahelduseks instrumentaalmuusikat, kus esiplaanil oli soolokitarr. Siin kujunes välja rock-ansambli koosseis: soolokitarr, basskitarr, rütmikitarr, trummid. Esimene sellise koosseisuga ansambel oli The Shadows. 1960.aastate algul Lõuna-Californias kujunes välja surf-muusika. Sellele oli omane mitmehäälne vokaalpartii ja falsettlaul (laulmisviis kõrges registris, mille puhul laulja häälepaelad võnguvad). Tuntuim ansambel oli The Beach Boys, mis kujunes
ultraviolettkiirguse eest kaitsva kattega, stabiilse temperatuuriga ja stabiilse niiskusreziimiga. Õnneks filmimaterjalil ei ole nii temperatuuri kui õhuniiskuse juures peale värvinegatiivi (3-5 kraadi, teistel 10-17 kraadi vahel) erilist vahet. (Ivi Tomingas, Mare Purde, Sirje-Mai Hallaste, Paavo Annus, Rahvusarhiiv, 2003) 6 HELI- JA VIDEOMATERJALID Heliplaate säilitatakse selles pakendis, kus ta originaalselt oli. Heliplaate võib hoida horisontaalses asendis kuid soovitatav oleks hoida vertikaalselt. Samuti kasutatakse karpe, mis kaitsevad neid tolmu eest. Samuti peavad olema helimaterjalid küttekehadest eemal. Hea temperatuur heliplaatidele on 15-20 kraadi ja õhuniiskus 25-45%. (Ivi Tomingas, Mare Purde, Sirje-Mai Hallaste, Paavo Annus, Rahvusarhiiv, 2003) Vinüülplaat
Tunnustused Neeme Järvi tööd on hinnatud paljude autasude ja aunimetuste vääriliseks. Muu hulgas on ta ka Eesti Muusikaakadeemia audoktor ning talle on omistatud "sajandi eestlase" tiitel. 6 Urmas Alender Urmas Alender (22. november 1953 28. september 1994) oli eesti laulja ja helilooja. Sai tuntuks Rein Rannapi rokkansambli Ruja omapärase solistina. On avaldanud rohkesti heliplaate ja -kassette, sealhulgas "Ruja", "Üle müüri", "Kivi veereb", "Pop Ruja", "pust budet vsjo", "Must lind". Alender on peamiselt laulnud Rein Rannapi ja omaenda laule. On säilinud ka haruldane Stockholmis tehtud salvestus Toivo Kurmeti laulust "Flying Away", mis on avaldatud Toivo Kurmeti albumis "Muusikavooluses" (Stockholm, 2008). Alendrist on Liia Sakkos teinud dokumentaalfilmi "Teisel pool vett" (2003). Alender hukkus parvlaeval Estonia. Ansamblid · Shades (19691970)
,,Hingelind", mis sai ka tema poolt loodud kasseti nimeks. Mõni päev enne saatuslikku ööd, 28.septembrit 1994.a., tegi Alender kassetist ka koopia, kuid originaal jäi koos 6 Alendriga reisilaeva ,,Estonia". Kardetud ja Armastatud merest sai saatuse tahtel tema päris kodu. Reisilaeval ,,Estonia" laulis ta oma viimast laulu ,,Kui mind enam ei ole". Alender on avaldand rohkest heliplaate ja kassette: "Ruja", ,,Üle müüri", "Kivi veereb", "Pop Ruja", "Pust budet vsjo", "Must lind", "Hingelind". Urmas Alender on laulnud Rein Rannapi, Ott Arderi, Juhan Viidingi ja omaenda laule. Säilinud on ka haruldane Stockholmis tehtud salvestus Toivo Kurmeti laulust ,,Flying away", mis on avaldatud T.Kurmeti albumis ,,Muusikavooluses" (Stockholm 2008). Urmas Alendrist on tehtud ka dokumentaalfilm ,,Teisel pool vett"(2003) ja autoriks Liia Sakkos.
kontsertlikku karakterit. Sellest ajast on pärit paljud Ellingtoni orkestri nn. dzunglistiilis loodud palad, kus suurt osa mängisid Bubber Miley, Cootie Williamsi ja Sam Nanton soolod spetsiaalsete sordiinidega (plunger). Järgnesid kolmekümnendad aastad rahvusvahelise tunnustusega. 1932. aastal sõitis Duke Ellingtoni orkester oma esimesele Euroopa tuurile, mis oli väga edukas. Pidevalt loodi uusi heliplaate, mida vist ükski teine ansambel pole rohkem valmistanud. 1930ndatel lõi Ellington ühed oma kõige suuremad hitid, mille hulka kuulusid ,,Mood Indigo", ,,It Don't Mean a Thing (If It Ain't Got That Swing)", ,,Sophisticated Lady", ,,Solitude", ,,In a Sentimental Mood", ,,Caravan". 1940ndaid ja viiekümnendate algust võib pidada Duke Ellingtoni karjääris kerge allakäigu aegadeks. Sellel ajal tõusid esile teised muusikastiilid nagu Bebop, Rythm and
Hipid valisid Dahabi piirkonna 60-ndatel ja 70-ndatel oma paradiisirannaks, kus koos puhkamas ja pidutsemas käidi. Hipiliikumise levikust üritasid kasu saada massimeedia ja tootjad. Seda võib nimetada tõelise hipiliikumise väljasuretajaks, kuna hipid olid elanikkonna kiht, kes tahtsid erineda, mitte massi sekka ära kaduda. Avalikkuse esialgselt eelarvamuslik suhtumine asendus kasusaamissooviga: üksteist reklaamiga üle trumbates hakati kõikjal müüma hipistiilis ehteid, rõivaid, heliplaate jne. Seitsmekümnendatel alanud majandussurutis tõi kunsti- ja kultuuriellu uusi tuuli. Muutusid meeleolud, inimesi tabanud kahtlused ja kainenemine ja peremured sundisid paljusid loobuma kommuunielust ja romantilisest vaesusest. Hipiliikumisest sündinud kasutegur on sealtmaalt alguse saanud tugevdatud huvi ökoloogia vastu, soorollide vabam käsitlus ja tolerantsus. Hipistiil Igapäevasesse moestiili on hipid toonud nn trompetpüksid, kirkad värvid,
5 Nõukogude aja lõpus, kui piirirežiim Eesti ja Soome vahel läks leebemaks ja eestlaste kontaktid sugulasrahvaga tihenesid, sai üheks lääne päritolu kauba hankimise viisiks reisida küllakutsega Soome, võttes kaasa teatud koguse Eestis odavamat viina ja muid kaupu ning müües selle Soomes maha. Kultuurilembesemad inimesed said sel moel piiri tagant näiteks osta kvaliteetsemaid ja Nõukogude Liidus mitteavaldatud muusikute heliplaate. (Importkauba kultusest omatoodangu väärtustamiseni, 2003) Valuuta eest kauplemine hoogustus 1980. ja 90. aastate vahetusel, kui Soome reisiti eesmärgiga seal valdavalt mitteametlikult lihttööd teha. Seejuures oli üheks populaarsemaks ametiks suvine maasikakorjamine, mille tasuks saadud markade eest tõid usinamad koju pruugitud sõiduauto. Kaasatoodud valuuta eest osteti ja müüdi kaupu ka ajalehekuulutuste vahendusel, objektiks enamasti jällegi rublade eest kättesaamatu defitsiit
iga päev kord nädalas kord kuus ei saagi regulaarselt vaid vastavalt vajadustele ja võimalustele ei saa üldse taskuraha Kui suur on sinu poolt kasutatav summa? alla 10 euro 10-15 eurot üle 15 euro ei oska öelda 20 Mida sa taskuraha eest ostad? kooli sööklas või väljaspool kodu süüa maiustusi ja karastusjooke mänguasju kino-ja kontserdipileteid heliplaate ja ajakirju riideid ehteid ja kosmeetikatooteid tasun trenni ja hobide eest kogun millegi suurema ostmiseks muu ei oska öelda Kas raha säätmine on sinu meelest vajalik? ja ei Kuidas sa taskuraha säästad? ei osta igasugust ,,nänni" ja mõttetuid asju panen vahel raha säästmiseks hoiukarpi, kuid kindlat plaani ei ole panen iga kuu väikese summa hoiukarpi ei võta kooli raha kaasa hoian raha pangakaardil
komponenti- rütm ja blues. Ehtne blues oli ameerika laiema avalikkuse tähelepanust kõrvale jäänud. Bluesid kõlasid vaid maal ja linnade neegrigetodes. Mõned heliplaadifirmad neid siiski ka salvestasid, kuid ostjateks olid ainult mustad. Ameerika valge elanikkond seda muusikat ei ostnud, sest sellesse suhtuti kui rassimuusikasse (race music), alaväärtuslikku neegrimuusikasse. (Muusikutega toimunud juhtumused Ojakäär “P opm uusika” lk. 102.) Taolisi heliplaate hakati nimetama koguni rassiplaatideks (race records). Neljakümnendate aastate lõpul hakkasid traditsioonilisele bluusile lisanduma kaasakiskuvad rütmid. Üks sellise suuna mõjukas muusik oli John Lee Hooker (1948 aastal tehtud plaadilt laul “Boogie chillen”- e. k. “B oo gie lapsed”). Tooni andev bluesiviljeleja oli ka Big Bill Broonzy (1893- 1958). Suur Bill (Big Bill) oli tema hüüdnimi muusikasõprade seas, tema õige eesnimi oli aga Lee Conley.
Nõudlusseadus Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. Miks vähendab kõrgem hind nõutavat kogust? Põhjus on siin selles, et üldjuhul on igat toodet võimalik asendada. Kui toote hind tõuseb, siis inimesed ostavad vähem seda toodet ja eelistavad osta mõnd teist, samalaadset, toodet. Vaatame helikassettide nõudlust. Helikassettidega sarnasteks toodeteks võib pidada heliplaate, laserplaate, raadiot, televisiooni ja kontserte. Oletame, et kassetti hinnaks on 120 krooni. Kui kassettide hind peaks kahekordistuma 240 kroonini tükk ning kõigi muude kaupade hinnad jääksid samale tasemele, tooks see endaga kaasa arvestatava languse kassettide nõudluses. Inimesed sooviksid osta rohkem laserplaate ja vähem kassette. Kui aga samadel tingimustel hind langeks 40 kroonini, suureneks kassettide nõudlus ja väheneks laserplaatide nõudlus.
Nõudlusseadus Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. Miks vähendab kõrgem hind nõutavat kogust? Põhjus on siin selles, et üldjuhul on igat toodet võimalik asendada. Kui toote hind tõuseb, siis inimesed ostavad vähem seda toodet ja eelistavad osta mõnd teist, samalaadset, toodet. Vaatame helikassettide nõudlust. Helikassettidega sarnasteks toodeteks võib pidada heliplaate, laserplaate, raadiot, televisiooni ja kontserte. Oletame, et kassetti hinnaks on 120 krooni. Kui kassettide hind peaks kahekordistuma 240 kroonini tükk ning kõigi muude kaupade hinnad jääksid samale tasemele, tooks see endaga kaasa arvestatava languse kassettide nõudluses. Inimesed sooviksid osta rohkem laserplaate ja vähem kassette. Kui aga samadel tingimustel hind langeks 40 kroonini, suureneks kassettide nõudlus ja väheneks laserplaatide nõudlus.
3.1.2 Nõudlusseadus Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. Miks vähendab kõrgem hind nõutavat kogust? Põhjus on siin selles, et üldjuhul on igat toodet võimalik asendada. Kui toote hind tõuseb, siis inimesed ostavad vähem seda toodet ja eelistavad osta mõnd teist, samalaadset, toodet. Vaatame helikassettide nõudlust. Helikassettidega sarnasteks toodeteks võib pidada heliplaate, laserplaate, raadiot, televisiooni ja kontserte. Oletame, et kassetti hinnaks on 120 krooni. Kui kassettide hind peaks kahekordistuma 240 kroonini tükk ning kõigi muude kaupade hinnad jääksid samale tasemele, tooks see endaga kaasa arvestatava languse kassettide nõudluses. Inimesed sooviksid osta rohkem laserplaate ja vähem kassette. Kui aga samadel tingimustel hind langeks 40 kroonini, suureneks kassettide nõudlus ja väheneks laserplaatide nõudlus.
Alfred Benderi, Arved Jakobi, Heino Asperi, Ovid Avarmaa, Valter Ojakääru ja nende lähikondsetega, eriti aga soome džässi grand old man’i Erik Lindströmi ja rootsi džässi- veteranide Lars Westini, Martin Westini, Kjell-Oke Svenssoni, Jens Lindgreni jt-ga, tänu kellele avanes senitundmatu lehekülg meie džässi ajaloos. N-ö kõrvalallikatena on kasutatud meil tol ajal välja antud ja kauplustes müüdud noote ja heliplaate. Töös kasutatakse ka eesti süvamuusika ja teatrielu kohta kirjutatud uurimusi ja memuaristikat. Seega toetub käesoleva uurimuse empiiriline osa peamiselt kaht liiki materjalidele. Esimese osa moodustavad nii kodu- kui välismaised publitseeritud allikad, teise osa käesoleva uurimuse autori poolt läbiviidud intervjuud (kokku 47 isikuga), samuti kirjavahetuse teel saadud andmed, mitmesugused arhiividokumendid, sh fotod jm. Nagu kirjutab ameerika kultuurikriitik W. J
annaabi.ee 
