Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Postkaardid ja nende kogumine - referaat (raamatukogunduse alused) (0)

1 Hindamata
Punktid
TARTU ÜLIKOOL
Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Ühiskonnateaduste instituut
POSTKAARDID JA NENDE KOGUMINE
Referaat
Raamatukogunduse alused
Autor: xxx
Tartu 2015

Sisukord


Sissejuhatus 3
1.Postkaartide olemus 3
2.Postkaartide ajalugu 3
3.Postkaartide kogumine 5
4.Postkaartide kogumise ajalugu 6
Kokkuvõte 7
Kasutatud kirjandus 8
Lisad 9

Sissejuhatus


Käesolev töö on tehtud raamatukogunduse aluste tunni raames ja töö teemaks on „Postkaardid ja nende kogumine“, sest töö autorile jäi antud teema ajakirja Raamatukogu lapates kõige rohkem silma. Varasemalt polnud töö autor seda teemat uurinud ja avastamishuvi oli seetõttu suur. Referaadi eesmärgiks on rohkem teada saada postkaartide olemusest ja ajaloost ning uurida lähemalt postkaartide kogumise ja ajaloo kohta.
Postkaartide, eelkõige piltpostkaartide kogumist nimetatakse filokartiaks . Postkaardid on enamasti ühelt poolt illustreeritud ja teisele poole saab teate ning osadel kaartidel ka aadressi ja postmargi lisada.
Referaat koosneb neljast peatükist ja lisades on välja toodud ka pilt kahest postkaardist. Referaadi koostamisel on toetutud erinevatele veebilinkidele ja ajakirjale Ajalugu.
  • Postkaartide olemus


    Postkaart on paksemal paberil teatavate mõõtmetega toode, mida kasutatakse teadete edastamiseks. See on enamasti ühelt poolt illustreeritud ning võib teisel poolel olla varustatud aadressiblanketiga ja postmargi kohta märkiva ruuduga . Postkaartidega sarnanevad vaatekaardid, õnnitluskaardid, reklaamkaardid, kunstiteoste reproduktsioonid ja fotoportreed. (Kangor, 2014)
  • Postkaartide ajalugu


    Esimesed postkaardid võeti teadaolevalt kasutusele 1. oktoobril 1869 Austria-Ungari postiteenistuses. Postkaarte andis välja postiamet ja neid müüdi postkontorites. Kaardi ühel poolel oli trükitud aadressi blankett ja postimaksu tähistav kujutis. Teine pool oli jäetud teate kirjutamiseks. (Kangor, 2014) Postkaardi eesmärgiks oli pakkuda sõduritele odavat ja lihtsat viisi kodustega kirjavahetust pidada. ( Oidermaa , 2014)
    Kuni 19. sajandi keskpaigani olid postiteenused Euroopas suhteliselt kehval tasemel. Teenuse ülalpidamine oli kallis ja rahval puudus usaldus selle vastu. Sõnumi kohale jõudmine ei olnud garanteeritud ja postiljon küsis tasu kirja saajalt. (Kangor, 2015a: 32) Siiski võib eeldada, et kirja saamine oli suur sündmus, sest paljudel ei olnud piisavalt ressursse, et endale kiri soetada.
    Esimesed pildid postkaartidele ilmusid 1872. aastal, kui eraettevõtetel lubati postkaartidele reklaame trükkida. Muidugi eeldusel, et need spetsiaalset riigi poolt väljastatud marki kandsid. (Oidermaa, 2014) Ma usun, et pildid postkaartidel andsid postkaardiärile palju juurde ja kollektsioneerimisega hakati just selle pärast tegelema.
    Piltpostkaartide ajaloolisteks eeskujudeks peetakse mitmesuguseid kaunistatud trükiseid alates 18. sajandist. Näiteks visiit- ja kaupmehekaardid, käsitsi joonistatud ja –trükitud dekoratiivümbrikud ning visiitfotod portreede ja kohalike vaadetega. (Kangor, 2015b: 30)
    Eesti sai Vene keisrilt loa postkaartide riigisiseseks kasutamiseks ja postiametile nende väljaandmiseks 1872. aastal. Algul lubati postkaarte saata ainult ümbrikus või postivalitsuse ametlikul postkaardil, mille ühele poolele kirjutati aadress ja teisele poolele sõnum. Hiljem lubati postkaarte kujundada ja kirjastada. (Kangor, 2015b: 31)
    Eestis toodetud ja kohalike vaadetega postkaarte hakati välja andma pärast 1894. aastat. Teadaolevalt trükiti esimene piltpostkaart Eestis 1894. aasta juulis. See saadeti Tallinnast Moskvasse. Postkaardil oli Tallinna Pika Hermanni torn. Esimene Tartu piltpostkaart saadeti Tartust Moskvasse 1894. aasta detsembris. Postkaardil oli Tartu Ülikool. Ülejäänud teadaolevad Eesti suuremate linnade vaadetega postkaardid pärinevad aastatest 1897-1899. (Kangor, 2015b: 32-33)
    Praegusel ajal on kergem saata oma teade e-posti teel, kui panna kiri postkasti . Siiski olen tähele pannud, et tänapäeval tavalise paberkandjal kirja saamine on erilisem kui e-posti teel kirja saamine. Internetis kirjade vahetus on muutunud tavaliseks ja postkasti teel kirjade vahetamine toimub harvemini kui enne Interneti ajastut.
  • Postkaartide kogumine


    Filateelia haldamise ja kogumisega tegeleva Elmo Viigipuu sõnul toimub kogumine juhul, kui ostetakse endale midagi ja jäetakse see alles. Tegemist ei pruugi olla kogumisega, kui soetamise ja säilitamise ainsaks eesmärgiks on nende kasutamine oma vajaduste jaoks ja neile ei omistata tähtsust selle välisele vormile. (Eesti koguja)
    Kogutakse palju erinevaid asju. Näiteks heliplaate, paberraha, raamatuid, münte ja liblikaid. Neile kõigile on välja mõeldud võõrsõnad. Postkaartide, eelkõige piltpostkaartide kogumist nimetatakse filokartiaks. (Eesti koguja)
    Postkaartide kogumist saab liigitada kolmeks: privaatne, eksponeeriv ja juhuslik kogumine. Privaatsed kogujad koguvad salaja ja nende eesmärgiks ei ole teistele oma kollektsiooni näidata. Eksponeerivad kogujad näitavad teistele oma kollektsioone. Juhuslik kogumine toimub nii, et lihtsalt ei raatsita postkaarte ära visata ja nii need kogunevadki. (Eesti koguja)
    Eesti Koguja seltsi liige Kaimar Ilves seostab postkaartide kogumist inimese kire ja eneseteostamisega. Tema liigitab kogumist emotsionaalseks ja materiaalseks. Emotsionaalne kogumine on seotud rahuloluga toimunu üle. Näiteks kogutakse postkaarte reisitud riikidest. Materiaalne kogumine on investeerimiseks hea viis. Ajapikku kasvab ajalooliste postkaartide väärtus. (Eesti koguja)
    Elmo Viigipuu arvates tuleb tihti mõtiskleda selle üle, millised on piirid kogumisel. Kas piire tuleks kitsendada või hoopis laiendada. Kogu väärtust suurendab see, kui postkaardid on asjatundlikult süstematiseeritud. Erinevate süstematiseerimise viiside kohta leiab infot kirjandusest ja saab uurida ka kogumisalaga tegeleja käest. (Eesti koguja) Süstematiseerimine on oluline selleks, et asjad oleksid kaitstud ja korras.
    Stefan Brydolf on loonud Postkaardimuuseumi mittekaubandusliku veebilehekülje, mille eesmärgiks on saada osa inimeste minevikust ja ajaloost perioodil 1890-1950 postkaartide vahendusel. Leheküljel on välja toodud erinevaid postkaarte erinevatest riikidest. Näiteks on postkaartidel kujutatud inimeste igapäevaelu ja moodi, liiklust, paate, autosid ja poode . (Brydolf)
    August Rebase (1885–1965) kollektsiooni näitus “Postkaardid ja nende kogumine” toimus 2015. aasta alguses. Näitus andis ülevaate postkaartide ajaloost Euroopas ja selle eripäradest Eestis, Eesti trükitööstusest 20. sajandi esimesel poolel ning kollektsionäär August Rebase elust ja tegevusest postkaartide kogujana. (Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, 2015)
  • Postkaartide kogumise ajalugu


    Kuigi postkaarte tarvitati peamiselt kirjavahetuseks, muutus populaarseks just nende kogumine. Vahel saadeti postkaarte vaid selleks, et vastastikku oma kollektsioone täiendada. Selleks korraldati isegi võistlusi. (Kangor, 2015a: 34)
    Postkaarte hakati koguma ja näidati ka teistele 18. sajandil. Silmapaistvas kohas eksponeeritud kaardid andsid külalistele aimu perekonna ühiskondlikust staatusest ja suhtevõrgustikust. Postkaartide kogumisega seoses toimusid ka maailmanäitused, mis said alguse 19. sajandi keskpaigast. Sellega seoses sai 19. sajandi lõpul postkaartidest väga oluline kommunikatsioonivahend. (Kangor, 2015a: 32)
    20. sajandi alguses ergutas postkaartide kogumist ka see, et sel ajal puudusid päevalehtedes fotod, mis hakkasid ilmuma alles 1930. aastatel, ja selle tõttu pakkusid postkaardid visuaalset reportaaži, dokumenteerides kohalikke sündmusi ja avalikku elu. (Kangor, 2015a: 34)
    1950. ja 1960. aastail olid piltpostkaardid moest läinud. 1960. aastate lõpul muutus populaarseks sajandialguse postkaartide kogumine nii kodudes kui ka muuseumides. 1970. aastate lõpuks oli postkaartide kirjastamine uuesti jalad alla saanud. Tänapäeval ei jõua enamik poodides, galeriides ja muuseumides müüdavatest kaartidest iialgi postkasti, sest need ongi eelkõige mõeldud kollektsionäärile. (Kangor, 2015a: 34)

    Kokkuvõte


    Seda referaati kirjutades kogus autor palju uusi teadmisi. Allikate uurimise käigus tuli välja palju huvitavaid fakte. Näiteks see, millal trükiti Eestis esimene piltpostkaart. Huvi pakkusid ka postkaartide kogumise tüübid.
    Postkaardi peamine loomise eesmärk oli pakkuda odavat ja lihtsat viisi kirjavahetust pidada. Seda just sõduritele ja kodustele suhtlemiseks. Postkaartide kogumine oli algul hea viis eksponeerimaks perekonna staatust. Nüüd võib postkaartide kogumist pidada pigem hobiks.
    Postkaardid on igati kasuks tulnud teistega suhtlemisel ja kuigi tänapäeval saab e-posti teel kergemini ja kiiremini kirju saata, olen ikka kuulnud inimesi rääkimas, et kui tore oleks posti teel kirju saata ja saada. Võib öelda, et praegusel ajal toimub kirjavahetus palju harvemini, kuid on see-eest palju erilisem kui Interneti teel vahetatavad kirjad.

    Kasutatud kirjandus


  • Kangor, E. (2015b). Postkaartide ja nende kogumise ajaloost Euroopas ja Eestis II. Raamatukogu, 3, 30-33.
  • Brydolf, S. Vanad postkaardid 1890 - 1950. Postkaardimuuseum. Kasutatud 03.11.2015 http://www.postkaardimuuseum.com/
  • Hortus Librorum 31: Postkaardid ja nende kogumine (2015). Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. Kasutatud 03.11.2015 http://www.tlulib.ee/index.php/et/lugejale-et/keskused/vanaraamatukeskus/hortuslibrorum/hortus-librorum-31
  • Kangor, E. (2014). Postkaardid ja nende kogumine. SlideShare. Kasutatud 03.11.2015 http://www.slideshare.net/eerokangor/postkaardid-ja-nende-kogumine
  • Kangor, E. (2015a). Postkaartide ja nende kogumise ajaloost Euroopas ja Eestis I. Raamatukogu, 2, 32-34. Kasutatud 03.11.2015 http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:244429
  • Kirega kogumisest. Eesti koguja. Kasutatud 03.11.2015 http://www.ecu.ee/?y=111&z=263
  • Oidermaa, J-J. (2014). 1. oktoobril 1869 väljastati esimene postkaart. ERR Novaator . Kasutatud 03.11.2015 http://novaator.err.ee/v/teaduslugu/099bf9bc-d990-4eed-92fd-3c4b0cfe66a9
  • Tanner , A. (2013). Käru postkontor , tähitud postkaart Saksamaale, 1938. Postiajalugu. Kasutatud 04.11.2015 http://postiajalugu.ee/karu-postkontor-tahitud-postkaart-saksamaale-1938/

    Lisad


    Pilt 1 Piltpostkaart aastast 1899 (Allikas: Oidermaa, 2014)
    Pilt 2 1938. aasta postkaart Eestist Saksamaale (Allikas: Tanner, 2013)
  • Vasakule Paremale
    Postkaardid ja nende kogumine - referaat-raamatukogunduse alused #1 Postkaardid ja nende kogumine - referaat-raamatukogunduse alused #2 Postkaardid ja nende kogumine - referaat-raamatukogunduse alused #3 Postkaardid ja nende kogumine - referaat-raamatukogunduse alused #4 Postkaardid ja nende kogumine - referaat-raamatukogunduse alused #5 Postkaardid ja nende kogumine - referaat-raamatukogunduse alused #6 Postkaardid ja nende kogumine - referaat-raamatukogunduse alused #7 Postkaardid ja nende kogumine - referaat-raamatukogunduse alused #8 Postkaardid ja nende kogumine - referaat-raamatukogunduse alused #9 Postkaardid ja nende kogumine - referaat-raamatukogunduse alused #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kadddii Õppematerjali autor
    Referaat postkaartidest ja nende kogumisest.

    1. Postkaartide olemus
    2. Postkaartide ajalugu
    3. Postkaartide kogumine
    4. Postkaartide kogumise ajalugu

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused
    51
    odt

    Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused

    ........................................................................................19 1.Infoallikate klassifikatsioon/liigitus. Viiteinfoallikad - olemus, tähtsus, näiteid...............19 2.Infootsingu mõiste. Fakti-, teaviku- ja teemaotsing ning nendeks sobivad infoallikad.....20 3.Rahvusbibliograafia konseptsioon ja eesti rahvusbibliograafia väljaanded.......................21 4.Infootsing andmebaasides: avatud juurdepääsuga ja litsentseeritud AB-sid, nende otsivõimalused.......................................................................................................................22 5.Interneti infootsivahendid - tüübid, otsivõimalused, eelised ja puudused. Veebiressursside hindamiskriteeriumid.............................................................................................................23 TEAVIKUTE KIRJELDAMINE JA SISU ANALÜÜS...........................................................25 1

    Infoteadus
    Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
    132
    doc

    Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

    Et mõista ennast ja teisi, peame mõistma omaenese ajalugu ja kuidas me saime selleks, kes praegu oleme. Me teeme iseenda ajalugu, kuid mitte üksnes iseenda valikutega ­ me sõltume ka tingimustest. Tingimuste tundmaõppimine võimaldab kujundada oma elu rohkem selliseks, nagu ise loodame ja soovime. Teaduslik mõtlemine on olnud üpris erinev, selle tõepärasus on alati olenenud üksikute teadusharude omavahelisest kokkuleppest. St igasugused väited on suhtelised, olenevalt nende huvidest ja standarditest, kes neid väiteid on kinnitanud. Paljude sotsiaalsete nähtuste kohta on leitud üksikute juhtumite abil seletusi, niisamuti on tehtud nende abiga teoreetilisi üldistusi. Teaduslikust vaatevinklist võib paista, et sotsiaalne õiglus on kehtestatud üldiste abstraktsete seadustega; tegelikult sotsiaalse maailma mõistmine tuleneb üksikute juhtumite tundmise kaudu. Näide elulugude kirjastamisest: http://www2.kirmus.ee/elulood/valjaanded.htm

    Sotsiaalteadused
    Portugali põhjalik referaat
    226
    doc

    Portugali põhjalik referaat

    ............................................................................................225 2 SISSEJUHATUS Portugal on mereriik. Meri on Portugali toitnud, teinud ta vabaks ja jõukaks ning võimsaks. Portugallased on ennekõike olnud meremehed ­ kalurid, kaupmehed, piraadid, maadeavastajad. Seda ei ole nad tänapäevani unustanud, nagu võib kuulda nende nukravõitu lauludes või tajuda hõrgutavaid mereande nautides. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on Portugal üha kasvavate suurlinnade kõrval suutnud alles hoida ka traditsioonilised kalurikülad ja viinamarjaistandused. Taimestik on Portugalis mitmekesine. Põhjapoolsetel aladel on ainult võsa. Mäenõlvadel on aga kas tamme-, papli-, korgi-, tamme- ja pöögimetsad. Lõunaosas on tasandikud. See on tuntud õlipuude poolest.

    Geograafia
    Suuline exam
    69
    doc

    Suuline exam

    enesekindlust, kelle kahele poole kammitud pikad juuksed ja lõuani ulatuv põskhabe avaldavad eneseteadlikku trotsi. Parem käsi on pistetud suletudhõlmalise pika musta kuue põue, vasem toetub kõrvaloleva raamatulaua nurgale, ja üle laual lahtilöödud raamatu on pooleldi rullitõmbunud paberipoogen, sellel selgete tähtedega lugeda Veritas (tõde)." Gustav Suits, 1953 Eesti rahvuskirjanduse poole Petersoni luulepärand ei ole suur: ühtekokku on säilinud 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali. 18. sajandi lõpus tegi ood kui zanr Saksamaal läbi uuenduse: stiil jäi küll endiselt ülevaks ning sõnad ja kujundid hoolikalt valituks, kuid värsimõõduks sai kõneline vabavärss, kus rütm polnud väga kindel ja riim puudus. Just niisugused on Petersoni oodid ­ ,,Laulja", ,,Kuu", ,,Inimene", ,,Jumalale", ,,Päeva loojaminemine", ,,Sõbradus" (s.t ,,Sõprus") jt. Vaadelgem neist kahte tuntumat, ,,Laulja" ja ,,Kuu"

    Kirjandus
    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
    82
    doc

    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

    majas olevas konkus varjama. Ingel ja Hans üritasid leida Aliidele meest, kuid Liidele sobis vaid Hans. Viimase illegaalse tegevuse tõttu pidid Aliide, Ingel ja Linda mitmel korral käima ülekuulamisel. Viimaks jäi Hans püsivalt konkusse elama ning ülekuulamisel väitsid ta pereliikmed, et too on surnud. Peatselt abiellus Aliide kommunistlikke vaateid pooldava Martin Truuga. Mõne aja pärast Ingel ning Linda küüditatakse ja Liide asub koos Martiniga nende majja elama. Martini äraolekul hoolitseb Liide Hansu eest. Viimane igatseb oma naist ja tütart taga. Aliide töötab erinevates kohtades, viimaselt töökohalt ta lahkub, kuna tundis seal ära ühe mehe, kes teda kunagi oli üle kuulanud. Aliidel ja Martinil sünnib tütar Talvi. Aliide ei armasta oma tütart, küll on aga Martin tütrele heaks isaks. Aliide kirjutab Hansule Ingli nimel kirju, et Hansu rahustada. Peatselt

    Kirjandus
    Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
    180
    doc

    Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

    LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj

    Maastikuarhitektuuri ajalugu
    Logistika õpik
    1072
    pdf

    Logistika õpik

    Esimeses, sissejuhatavas peatükis käsitletakse lühidalt logistika ajaloo olulisemaid aspekte ning kirjeldatakse logistika ülesandeid ja eesmärke. Lisaks antakse ülevaade logistika funktsio- naalsetest ja funktsiooniülestest valdkondadest. Ülevaade logistikasüsteemidest ja nende alaliikidest võimaldab paremini mõista logistikaprotsessi olemust ja logistika ülesandeid ning eesmärke nii tarneahelas tegutseva ettevõtte kui ka kliendi seisukohalt. Põgusalt käsitletakse ka tarneahelat ning logistika juhtimise ja tarneahela haldamise peamisi mõisteid ja olulisemaid aspekte. Logistikaprot-

    Logistika alused
    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
    268
    pdf

    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

    Esimeses, sissejuhatavas peatükis käsitletakse lühidalt logistika ajaloo olulisemaid aspekte ning kirjeldatakse logistika ülesandeid ja eesmärke. Lisaks antakse ülevaade logistika funktsio- naalsetest ja funktsiooniülestest valdkondadest. Ülevaade logistikasüsteemidest ja nende alaliikidest võimaldab paremini mõista logistikaprotsessi olemust ja logistika ülesandeid ning eesmärke nii tarneahelas tegutseva ettevõtte kui ka kliendi seisukohalt. Põgusalt käsitletakse ka tarneahelat ning logistika juhtimise ja tarneahela haldamise peamisi mõisteid ja olulisemaid aspekte. Logistikaprot-

    Baas Logistika




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun