M. Glinka Oli vene helilooja. Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu. Peterburis astus ta Pedagoogikainstituudi aadlipansionaati. Peterburis võttis Glinka tunde suurte muusikute käest. Pansionaadi lõpetamise järel tegeles ta intensiivselt muusikaga: uuris Lääne-Euroopa klassikalist muusikat, osales koduses musitseerimises aadlisalongides, vahel juhatas oma onu orkestrit. Vahepeal elas Glinka Saksamaal ja töötas kompositsiooni, polüfoonia ja orkestreeringu valdkondades. Pärast "Ivan Sussanini" esilavastust määrati Glinka tsaari õukonna laulukapelli dirigendiks. Seal töötas ta kaks aastat.
Click to edit Master text styles Second level Third level Mart Saar Fourth level Fifth level (18821963) Üldine Mart Saar oli helilooja, pedagoog, organist, pianist ja rahvaviiside koguja. Tema loomingusse kuulub umbes 350 a cappella koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala, 2 orkestriteost ja 2 vokaal-sümfoonilist teost. Loomingut läbib kaks peamist teemat: armastus ja loodus. Lapsepõlv ja õpingud Sündis 28. septembril 1882 Hüpassaare metsavahi perekonnas Viljandimaal. Peres oli orel, mida õpetas Mardile mängima tema isa. Kooliteed alustas Saar Kaansoo vallakoolis ja koolitee jätkus Suure- Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. Kõrgema muusikahariduse sai Peterbur...
Helena Tulve 2015 VI põlvkond • Sündinud 1960-1975 • Tähelepanu keskmes kõla • Kõlakäsitlus on sageli väga peen ja keskendub peentele nüanssidele • Aktiivne ja motoorne rütmipulss puudub • Kasutavad tihti elektroonilisi vahendeid Helena Tulve Helena Tulve • Sündis 28.04.1972 Tallinnas • Tallinna muusikakeskkool kompositsiooni eriala Alo Põldmäe klassis • Tallinna konservatoorium helilooming (1989-1992) E. S. Tüüri ainus õpilane • Pariisi Rahvuslik Regionaalkonservatoorium kompositsiooni erialal Charpentier’ käe all • Pariisi Rahvuslikus Kõrgemas Muusika ja Tantsu Konservatooriumis- gregooriuse laul (1993-96) • Eesti muusikaakadeemia kompositsiooni- õppejõud aastast 2000 • Eesti muusika päevade kunstiline juht aastast 2015 Jaan-Eik Tulve- abikaasa Looming • Muusika kasvab välja lihtsatest algimpulssidest, olles mõjutatud looduslikest mustritest, orgaanilisusest...
Referaat BEDRICH SMETANA Tallinn 2006 Tsehhi päritolu helilooja. Sündis 2. märts 1824, Litomyslis ning suri 12 mai 1884 Pragues. Tsehhi rahvusliku muusikakultuuri alusepanija, instrumentaalmuusika ja ooperi rajaja. Pärit väikesest provintsilinnast Litomyslist. tema isa oli õllepruulija. Nelja aastaselt hakkas Smetana viiulit harjutama ning juba viieselt musitseeris ta koduses keelpillikvartetis ja juba kuueselt esines avalikkuse ees pianistina. Kaheksa aastasena alustas ta oma loominguga. Siis järgnesid õpingud erinevates üldharidus koolides. 1843. aastal kolis noor Smetana Prahasse elama. Õppis seal muusikat Josef Prokschi muusikakoolis. Hiljem 1848 1856 oli ta seal dirigent ja klaveriõpetaja. 1856 1861 elas ta Rootsis. Andis seal soolokontserte ja oli ka dirigent ning ka kirjutas oma loomingut. 1861. aasta kevadel saabus helilooja emigratsioonist tagasi kodumaale. Sügisel sooritas pi...
Rudolf Tobias (1873-1918) Rudolf Tobias oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui organisti erialal. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Ta oli andekas ja omanäoline muusik ning uuendusmeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku professionaalse kultuuri eest. Teravalt astus ta välja siin 20. sajandi algul valitsenud asjaarmastajalikkuse vastu. Tema arvukatel teravmeelsetel artiklitel oli teedrajav roll eesti muusikaelu edendamisel. Rudolf Tobiasel on suur tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride esikteosed eesti muusikas. Loomingu tugev isikupära ja selle harukordne väljendusjõud avaldusid juba tema õpinguajal kirjutatud teostes. Tobiase eesmärgiks oli reformida vaimulikku muusikat ja kirjutada "Kalevipoja"...
JEAN-BAPTISTE LULLY 1632-1687 Lapsepõlv Sünnipärase nimega Giovanni Battista Lulli. Sündinud 28. november, 1632. Pärit Itaaliast, Firenzest. Lully ei saanud nooruses mingisugust haridust, ent tal oli erakordset annet nii tantsimises kui ka pillimängus ta mängis kitarri ja viiulit.Alustas oma karjääri 1646.aastal Orléansi printsessi toapoisina. Leedi abiga arendati Lully andeid ning ta omandas solfedzot Nicolas Metru käe all. Töö õukonnas Andeka viiuldajana nimetati ta 1653.aastal juba õukonna heliloojaks. Temast sai ka kuninga orkestri viiuldaja, varsti rajas ta selle 16 parimast mängijast uue orkestri nimega "Väikesed Viiulid", mis oli kahtlemat ajastu parimaid. 1650ndatel lõi Lully mitmeid ballette, kus koos autoriga astus üles ka kuningas ise. Tohutu menu saatis muusikat, mis oli kirjutatud Molière'i komöödiatele (sh "Kodanlasest aadlimees" ja "Armastus...
Johann Sebastian Bach 31.3.1685-28.7.1750 Johann Sebastian Bach [j'oohan seb'astian bahh] oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks. Elulugu: Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Eisenachis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha Bachi noorima pojana. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakk...
Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Mozart on kõigi aegade geniaalseim helilooja (imelaps). Mozart sündis Salzburgis, tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog. Isalt sai ta oma muusikalise hariduse. Isa (mänedzer) korraldas esinemisi Euroopa täht. keskustes ning toimetas trükki esimesed teosed. 4-aastaselt hakkas klaverit mängima, 5 eluaastast andis ta 1. kontserti. Lapsepõlv möödus reisides. Mozart oli Viini klassikutest kõige itaaliapärasem. Isa nõusid lastelt rohket töötamist, reisidel põdesid tihti ja selline kurnav eluviis võis põhjustada Mozarti nõrga tervise ja varajase surma. 1773. tuli võimule Salzburgis uus vürst-peapiiskop, kes määras Mozartile õukonnakapellis stabiilse palga, piiras reisimist ja ei lubanud tegutseda mujal. Konfliktid süvenesid ja 1781. lahkus ta õukonna teenistusest, jätkas tegevust Viinis vabakunstnikuna. Viinis andis ta konserte ja tegutses muusikaõpetajana. Viinis ta abiellus ning...
Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Mozart oli Austria helilooja, ta on sündinud Salzburgis helilooja ja viiuldaja Leopold Mozarti pojana. Mozarti anne oli geeniuslik ja ärkas üleöö. Isalt sai ta oma muusikalise hariduse. Pikka aega oli isa ka poja mänedzer, ta korraldas esinemisi Euroopa tähtsamates keskustes ning toimetas trükki noore Mozarti esimesed teosed. 4. aastaselt hakkas kirjutama esimesi palakesi. 5. aastaselt mängis klavessiini, 7. aastaselt alustas Viinis kontsertide andmisega, 8. aastaselt kirjutas esimese sümfoonia, 11. aastaselt esimene ooper. 14. aastasele Mozartile kinkis Rooma paavst Kuldkannuse ordeni Aastatel 1763-1773 viibis Mozart pikemat aega Pariisis, Londonis, Viinis ja Itaalia linnades. Seal võeti teda vastu kui väljakujunenud heliloojat, dirigenti ja virtuoosi. 1773. aastal tuli Salzburgis võimule vürst-peapiiskop, kes määras Mozartile õukonnaka...
ESSEE Romantismiajastu helilooja Ludwig van Beethoven Muusika on romantismis umbes 1820-1880 valitsenud suund.Romantismiajastu muusika avardas muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Ludwig van Beethoven(arvatavasti 16.dets.1770-26.märts.1827),oli saksa helilooja.Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks.Esmakordselt andis Beethooven kontserdi 7-aastaselt.19-aastaselt sai temast perekonnapea. Tema loominguprotsess oli aeglasem ja vähem mahukas kui Haydinil ja Motzartil,kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad.Tema muusika iseloomulikeks joonteks on:selgelt välja joonistatud karakterid ja jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid. Mina valisin Ludwig van Beethoveni-ovetüre zu ,,CARIOLAN".op 62,loopikkuseks oli 8min ja 27 sek. Kuulates seda lugu ei tekkinud mul mingeid emotsioone,kuna mulle väga ei meeldi selline muusika siis ma lihtsal...
Ekspressionism Ekspressionism muusikas on iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus, teravajoonelised meloodiad, dissonantside rohkus, äärmuslikud kontrastid. Teosed on traagilised, sünged. Atonaalsos - helistik või tonaalsus puudub, pinge püsib kogu aeg. Ekspressionismi looja muusikas oli Arnold Schönberg. Ta avastas, et atonaalsust on võimalik luua kindlate heliridade alusel. Reastab oktavi kõik 12 heli nii, et ei tekiks tonaalsust ja lõi uue helide süsteemi - dodekafoonia. Selle levik algas pärast II maailmasõda. Schönbergi kuulsaim teos on "Kuu Pierrot". Ekspressionistlik muusika muutus abstraktseks (hallutsinatsioonid, eksootika, erootika, müstika). Arnold Schönberg Arnold Schönbergi võib pidada üheks olulisemaks 20. sajandi muusika uuendajaks nii helilooja, muusikateoreetiku kui ka heliloomingu õppejõuna. Schönbergi esimesed teosed on kirjutatud romantislikus ja hilisromantistlikus helikeeles. Dissonantsi emantsipatsioonile põ...
Tsaikovski inimene ja helilooja Pjotr Iljits Tsaikovski (vene keeles - o) oli vene romantistlik helilooja ja vene klassikalise sümfoonia rajajaid. Seda suurepärast heliloojat ei ole võimalik unustada. Pjotr on kirjutanud oopereid, ballette, sümfooniaid, klaveri- ja viiulikontserte, kantaate ja romansse. Tema loomingusse kuuluvad kõrgelt hinnatud teosed. Alustades ooperitega ,,Jevgeni Onegin" või ,,Padaemand" ja lõpetades ballettidega ,,Luikede järv", ,,Uinuv kaunitar" ning ,,Pähklipureja". Tsaikovski sündis 25. aprillil 1840. a. Uuralites, Votkinski külas haritlaste perekonnas. Tsaikovski geniaalne musikaalsus avaldus varakult. Nende perekonnas õppisid kõik lapsed klaverimängu, kuid just Pjotr oli teistest andekam, kohusetundlikum ning suhtus muusikasse tõsisemalt. Nagu on teada, oli just Pjotr see imelaps, kelle peas ,,mängis muusika". Olles 9. aastane kolis Tsaikovski perekond Peterburgi, kus Pjotr läks ...
Minu lemmik helilooja- Nikolai-Rimski Korsakov Minule on selle kolme aasta jooksul meelde jäänud ja meeldima hakanud Nikolai- Rimski Korsakovi muusika. Eriti meeldivad mulle tema mereteemalised teosed. Lühike ülevaade tema elust.Nikolai Andrejevits Rimski-Korsakov sündis 18. märtsil 1844.aastal Tihvinis, mis on linn Novgorodis. Helilooja isa oli kõrge ametnik, kes oma humaansete vaadete tõttu oli sunnitud enneaegselt erru minema. Nikolai vanemal meremehest vennal oli talle suur mõju. Ka helilooja armastus mere vastu tekkis tänu vennale ja admiralist onule. Tulevase helilooja andekus avaldus varakult - juba neljaaastasena laulis ta täpselt järele kõiki kuuldud viise, kuueselt hakkas regulaarselt muusikat õppima Ta sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks. Tema vend Voin oli mereväeohvitser ja onu admiral, mistõttu ka Rimski-Korsakovist pidi saama mereväeohvitser. Aastal 1856 astus ta Peterburi mereväekadettide k...
Ferenc Liszt Sissejuhatus ...oli Ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaveri virtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta kirjutas väga palju klaverimuusikat. Ta kohta on öeldud, et ta kasutas klaverit kui tervet orkestrit. Paljusid tema loominguid oli palju raskem mängida kui neid töid, mis olid valminud varem. Sel viisil arendas ta klaverimängimise tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks. Oma heliloomingutes kasutas ta tihti uusi ideesid, mis tundusid sel ajal väga kaasaegsed. Ta oli väga abivalmis teiste heliloojate,...
Raoul Wallenberg Marge Saarma Kes ta oli? · Rootsi diplomaat ja ärimees Pere · Isa mereväeohvitser Raoul Oscar Wallenberg, Suri vähki 3 kuud enne poja sündi. ( 1888- 1912) · Ema Maria Sofia Wising (1891- 1979) · Vanaisa suri kolm kuud peale tema sündi kopsupõletikku · Kasvas vanaema ja emaga · Ema abiellus uuesti 1918a. Frederik von Dardeliga · Raoul sai poolõe ja poolvenna ( Guy von Dardel ja Nina Lagergren) Haridus · Rootsis õppis keskkoolis ja käis 9 kuud sõjaväeteenistuses · Saadeti Pariisi õppima · 1991a. läks Ameerika Ühendriikidesse Ann Arborisse Michigani ülikooli arhitektuuri õppima · 1935a. Lõpetas ameerikas ülikooli ( University of Michigan) Töökäik · Hakkas tööle peale ülikooli lõpetamist Lõuna-Aafrika Vabariigis Kaplinnas ehitusmaterjale müüvas Rootsi ettevõttes · Hollandi panga harukontoris Haifas · Naasis 1936. aastal Rootsi ja asus tööle Kesk-Euroopa Kaubanduskompaniis ( Ungari juudi, Kálmán La...
Maurice Ravel Joseph-Maurice Ravel sündis 7. märtsil 1875 Siburi linnas Lõuna- Prantsusmaal. 1882. aasatl hakkas õppima klaverimängu ja 1887. aastast alustas harmoonia õppimisega. Siburi linn asus Hispaania ja Prantsusmaa piiril, kus teenis sõjaväes Raveli isa, kes oli väga suur muusika armastaja ning andis selle armastuse üle ka oma pojale. Ta oli prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist, 20. sajandi üks reformaatoritest ja kõige tähtsamatest tegijatest. Tema kõige kuulsamaks teoseks on ,,Bolero". 1889. aastal astus Ravel Pariisi konservatooriumisse, mille lõpetas klaveri erialal. Noort muusikut aitas vä...
Meiega on täna vene helilooja, dirigent ja pianist Igor Fjodorovits Stravinski (1882- 1971) Härra Stravinski, jutustage meile veidi oma noorpõlvest? Sündisin Peterburi lähedal, Oranienbaumis. Minu isa, Fjodor Stravinski oli laulja, Maria teatri solist. Üheksa-aastaselt hakkasin võtma klaveritunde, aastast 1903 hakkasin õppima Nikolai Rimski-Korsakovi juures ka muusikateooriat ja kompositsiooni. Sel perioodil valmis ka minu esimene suurvorm, Sümfoonia Es-duur. Tegelikult lootsid minu vanemad, et minust saab advokaat, seepärast õppisin ma 19011905 Peterburi ülikoolis juurat. Samal ajal õppisin ka muusikat, algul omal käel ja pärast juba asjatundjate juhendamisel. Advokaati minust aga kahjuks ei saanud, sest huvi muusika vastu oli suurem. Rääkige veidi oma abielust Katerinaga? Mu naine, Katarina, oli olnud minu sõber juba lapsepõlvest peale. Me abiellusime 23. jaanuaril 1906. Järgmisel aastal sündis meie esimene la...
NORRA RAHVAMUSIKA · Lauldi peamiselt üksi. · Ballaad- pikk jutustava sisuga laul. RAHVATANTS · Halling - rütmikas ja akrobaatiline norra meestetants. RAHVATANTS · springar ¾ taktimõõdus kiire jooksutants, paaristants · gangar- 2/4 taktimõõduga kõnnitants, paaristants. · Uuemate rahvatantsude hulgast on populaarsemad valsid, reinlendrid (saksa päritoluga tants) ja polkad RAHVAPILLID KANNEL PARMUPILL RAHVAPILLID VILEPILL OINASARV HARDANGERI VIIUL Edvard Grieg (1843-1907) tuntuim professionaalne helilooja ja pianist. · Griegi peetakse norra rahvamuusika rajajaks. · Olulisemaks inspiratsiooniks oli talle kaunis Norra loodus. · Tema tuntumad teosed on klaverikontsert a-moll ja süit ,,Peer Günt". · Alexander Rybak 2009. a võitis Eurovisiooni laluvõistlust lauluga ,,Fairytale" · Edvard Grig "Liblikas"(2:01) ·...
Helilooja loomingulise käekirja seosed tema saatusega Ludwig Van Beethowen (1770-1827) Beethoven 3 Viini klassik, kuid ometigi ei ole Mozarti ja Haydni põlvkonnakaaslane. Helilooja saatus oli olla üks parimaist ning seda ta ka oligi. Tema isa püüdis teha temast teist Mozartit, kuid vaadates tagasi see ei õnnestunud, Beethoven oli ikkagi ise see, kes ta oli. Tema lapsepõlv ei olnud eriti roosiline isa oli joodik, kes sundis teda mängima ka kella 3 ajal öösel, et teda ja ta sõpru lõbustada. Ema aga vaikne hiireke, kes ei julgenud isale vastu hakata. See morjendas väga heliloojat, ta oli ema pärast väga mures, kuid samas ei hakanud ta oma isa vihkama. Beethoveni isa sundis teda liialt palju, kuid heliloojale ei hakanud seetõttu muusika vastumeelseks. Pigem ta nautis seda. Beethoveni esimene avalik esinemine toimus seitsmeaastaselt. Teda õpetasid paljud erinevad muusikud ning suunasid heliloojad. Peale ema surma muutus 19-a...
Tõnu Kõrvits s. 9.04.1969 · poeetiline ja nägemuslik muusika, hüpnootilised rännakud looduse ja rahvapärimuse, inimhinge ja alateadvuse maastikel · lummavad meloodiad, tundlik harmooniakoloriit, polüfoonia ja heterofoonia, varjundirikkad orkestrivärvid, eesti rahvaviisi põhjatu allikas, eksootiliste kultuuride peegeldused · ansambli ja orkestrimuusika, teosed sooloinstrumendile, koorimuusika ja ooperid Õppis Nõmme Muusikakoolis. Lõpetas 1987. aastal TMKK Alo Põldmäe kompositsiooniklassi, 1994. aastal Eesti Muusika ja Teatriakadeemias Raimo Kangro kompositsiooniklassi ja omandas 1999. aastal samas professor Jaan Räätsa juhendamisel magistrikraadi. Õpingute ajal osales ta noorte arranzeerijate meistrikursust...
SOOME MUUSIKA · Soome Vabariik on meie naaber · Soomlased on meie lähim sugulasrahvas: meie keeled on sarnased ja ka meie rahvamuusikas on ühiseid jooni. RAHVALAUL · Soome vanim rahvalaul on runolaul. · Iseloomulik algriim ehk sarnaste algushäälikutega sõnade kasutamine värsireas Näiteks: Õit-se, õit-se, õi-e-ke-ne, Kas-va- kas-va, kau-ni-ke-ne. · Laule esitatakse eeslaulja ja koori vaheldudes. · 18-19. sajandil asendus vanem rahvalaul uuema rahvalauluga · Lõppriim- on sõnade lõpphäälikute kooskõla, mida kasutatakse poeetilise võttena. RAHVATANTS · Soome rahvatantsud on rahulikud ning neis on tunda naabrite Rootsi ja Vene tantsude mõjutusi. RAHVAPILLID · KANNEL PARMUPILL VILEPILL LÕÕTSPILL · Eesti ja Soome hümnil on sama viis, mille autoriks on saksa päritolu Soomes elanud ja töönanud helilooja Friderik Pacius · Soome kuulsaim professionaalne hel...
Arvo Pärt Arvo Pärt on sündinud 11. septembril 1935. aastal Paides, kuid üles kasvanud Rakveres. Ta on üks neid heliloojaid, kelle looming on oluliselt muutnud meie arusaamist muusikast. Tänapäeval on Pärt eelkõige tuntud oma originaalse tintinnabuli-stiili järgi ning varasema loomeperioodi modernistlikud teosed on laiemale publikule ehk vähem tuttavad. Tintinnabuli (ld tintinnabulum – kelluke, kell, kuljus) on Pärdi loodud eriomane muusikastiil ja järeleaimamatu kompositsioonitehnika, mis sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini – meloodia- ja kolmkõla-hääle – üheks lahutamatuks tervikuks. Selle tulemusel on ülemhelirikkas muusikas läbivalt kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla. Arvo Pärdi muusika ajatu ilu ja sügav vaimne sõnum on puudutanud ja mõjutanud paljusid kuulajaid, hoolimata nende rahvusest, kultuuritaustast, vanusest vm. Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid ...
RAIMOND VALGRE Raimond Valgre sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Juba lapseeas huvitus Raimond muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Pärast kaitseväeteenistust Pioneerpataljonis algas tema kutselise muusiku tee mitmetes restoraniansamblites. Tema esimesed laulud valmisid 1933. aastal. Töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna (mängis klaverit, akordioni ja kitarri ja laulis) ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus.Raimond Valgre tutvus vahepeal viiuldaja Artur Rannega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Koos töötati ka lauliku "Modern Lööklaulud" kallal, kus ilmus ka seitse Valgre laulu. Esimene oli neist tango "Blond Aleksandra". Viimased sõjaeelsed suved veetis Raimond Valgre Pärnus, mängides sealses Rannasalongis. 1939.aasta suvel tutvus ta...
Nikolai Rimski-Korsakov18. märts 1844– 21. juuni 1908) oli vene helilooja ja muusikaõpetaja. Rimski-Korsakov sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks. Astus Peterburi mereväekadettide kooli. Õpinguperioodil külastas Rimski-Korsakov tihti ooperietendusi ning õppis klaverit. Aastal 1871. hakkas Rimski-Korsakov orkestratsiooni- ja kompositsiooni eriala õppejõuks Peterburi Konservatooriumis. Õpetamise käigus tegeles Rimski-Korsakov muusikateooria, harmoonia ja polüfoonia täiendamisega. 1874. aastal tegi Rimski-Korsakov algust dirigenditööga, juhatades 3. sümfooniat.Aastail 1875 – 1876 koostas Rimski-Korsakov kaks rahvalaulukogumikku, mis mõjutas tugevasti mitmeid järgneva põlvkonna vene heliloojaid. Aastatel 1883 – 1894 oli Rimski-Korsakov õukonnakapelli dirigent.Rimski-Korsakov on mõjutanud ka eesti heliloomingut. Mitmed vanema põlvkonna heliloojad (Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar, Mihkel Lüdig jt) on õppinud Peterburi Ko...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat muusikas Aleksandr Borodin (1833 1887) Meelis Jander - A-08 Sisukord: Lk 3 - Borodin'i Elulugu Lk 4 ... 5 - Teosed Lk 6 Surm Lk 7 Kasutatud allikad 2 Elulugu: Aleksandr Porfirjevits Borodin (12. november 1833 27. veebruar 1887) oli vene helilooja. Borodin sündis Peterburis, tema bioloogiline isa oli arvatavasti Gruusia prints Luka Gedevanishvili ja emaks oli Evdokia Konstantinovna Antonova. Lapsena sai ta väga hea hariduse, seal hulgas ka klaveriõpetuse. Aleksandr oli andekas keemik ja väga suur muusik. Lapsepõlvest peale armastas ta loodusteadusi, kuid tegeles ka kirjandusega, armastas joonistada ning õppis mitut keelt (prantsuse -, itaalia keel ja kultuuri). Samuti õppis kooli hoidjatädi käest vene keelt ja laule. Kodus korr...
- 12 1833 . - , , , . , 9 -- «Helen». -- , 13 -- . -- . 10 , . 1850 - , «» - , 1856 . , . - , , - , , , . , , . 1868 . . . , . . - , . . . . , , . , , , . « », . 18 , : - . . . , . . . .
DMITRI SOSTAKOVITS 1906 1975 Ülemaailmse kuulsusega vene helilooja. 20.sajandi suurimaid sümfoniste. Oxfordi ülikooli muusikadoktori diplom. 1954 rahvusvaheline rahupreemia. Muusikat loonud väga paljudes zanrides: 15 sümfooniat, klaverilooming (ise ka väljapaistev pianist) - sonaate, kontserte, 24 prelüüdi ja fuugat, kammermuusikat - 15 keelpillikvartetti, koorimuusikat Gustav Ernesaksale pühendas poeemi Ustavus, oopereid - tugevaim Ekaterina Izmailova S peetakse filmimuusika rajajaks, muusika ca 40 filmile (Hamlet, Noor kaardivägi, Kiin) Peterburi konservatooriumi lõpetas pianisti ja komponistina. Kaalukam osa S loomingust on tema 15 sümfooniat Mitteprofessionaalsele kuulajale on S sümf. muusika tavaliselt arusaamatu. See on teravakõlaline, harjumatute pingeliste kooskõlade ja mittelaululiste meloodiatega. Teemadeks inimese hingelised otsingud, isiksuse kujunemine ning vene rahva kannatused rasketele aegadel. S elas ühiskonnas t...
Mihhail Ivanovits ; 1. juuni (vana kalendri järgi 20. mai) 1804 Novospasskoje küla, Smolenski kubermang 15. veebruar (vana kalendri järgi 3. veebruar) 1857 Berliin) oli vene helilooja. Ta sündis Novospasskoje külas Smolenski kubermangus oma isa mõisas. Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu. 1817. aastal tõid vanemad Mihhaili Peterburgi. Seal astus ta Pedagoogikainstituudi aadlipansionaati. Peterburis võttis Glinka tunde suurte muusikute käest. Pansionaadi lõpetamise järel tegeles ta intensiivselt muusikaga: uuris Lääne-Euroopa klassikalist muusikat, osales koduses musitseerimises aadlisalongides, vahel juhatas oma onu orkestrit. 1830. aastal läks helilooja välismaale alguses Itaaliasse, pärast Austriasse ja Saksamaale. Itaalias uuris ta bel canto laulustiili ja kirjutas ise Itaaalia maneeris. Aastatel 18331834 elas Glinka Saksamaal ja töötas Z. Deni juhatuse all kompositsiooni, polüfoonia ja orkestreeringu ...
Dmitri Sostakovits (1906 Peterburi 1975 Moskva) 20. saj suurimaid sümfoniste. Loonud 15 sümfooniat, 15 keelpillikvartetti, 2 klaveri-, 2 viiuli- ja 2 tsellokontserti; klaverimuusikat, 2 ooperit "Nina" (1928, esiet. 1930) ja "Mtsenski maakonna leedi Macbeth" (1932, esiet. 1934), millest tegi 1963. a. teise redaktsiooni nimega "Katerina Izmailova". Helikeele kujunemist mõjutas poliitiline olukord Venemaal: noorena oli julge modernist, 1930ndate lõpul oli sunnitud tagasi tõmbuma, helikeel pehmenes, kuid seda selgemini ja jõulisemalt väljendus üldinimlik traagika, inimese ja ühiskonna valulised suhted tolles ajas, humaansus laiemalt. Tema loomingus on nähtud oma ajastu tabavat muusikalist kroonikat, mis peidab helides sõnumit, mida sõnadega ei saanud väljendada. Kasvas üles Peterburis, küllaltki soodsates oludes, vanemad olid edumeelsed, käis mainekas erakoolis, õppis võõrkeeli. Kodus musitseeriti sageli, isa laulis mustlasla...
Johann Sebastian Bach; Georg Friedrich Händel Johann Sebastian Bach (16851750) J.S.Bach ja tema perekond Johann Sebastian Bach sündis 21. märtsil 1685 Eisenachis, organisti Johann Ambrosius Bach'i ja Maria Elisabetha Bach'i noorima pojana. J.S.Bach oli Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. J.S.Bach'i isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach (164593) tutvustas noorele sugulasele orelimängu. Lapsepõlv Eisenachis (16851695) 8aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladinakoolis. Bachi ema suri 1694. ja isa 1695. aastal. Pärast seda kolis Bach koos venna Johann Jakobiga vanema venna Johann Christoph Bachi (16711721) juurde lähedalasuvasse Ohrdrufi. ...
Robert Schumann 8.juuni 1810 - 29. juuli 1856.a. Saksa pianist,helilooja ja muusikakriitik. Elulugu Schumann sündis Saksi provintsilinnakeses Zwickaus 8.juunil 1810. a. Juba lapsepõlves avaldusid tal paralleelselt kirjanduslikud ja muusikalised anded ning esialgu oli raske valikut teha, millele pühenduda. Kirjandus abistas edaspidi alati ta muusikalist fantaasiat ja rida muusikapalu sündiski kirjandusteostest saadud inspiratsioonil. Juba koolipõlves olevat Schumann loonud kaasõpilastest teravmeelseid muusikalisi karakteristikaid. Isa surm 1826. a. lõi segi Schumanni plaanid saada professionaalseks muusikuks, sest ema soovil pidi ta 1826. a. astuma Leipzigi ülikooli juurat õppima. Leipzigis tutvus Schumann tuntud klaveripedagoogi Friedrich Wieckiga ja selle tütrega, imelapse ja pärastise kuulsa pianisti Clara Wieckiga. Schumann hakkas innukalt täiendama oma klaverimängutehnikat ja a...
Abja Gümnaasium Referaat ,,Cyrillus Kreek" ,,Mart Saar" Koostaja: Evelin Juganson Klass: 12. klass Abja - Paluoja 2 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................4 1 .Lapsepõlv...........................................................................................................................5 1.1.Cyrillus Kreegi lapsepõlv............................................................................................ 5 1.2.Mart Saare lapsepõlv....................................................................................................8 2.Muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg.........................................................10 2.1. Cyrillus Kreegi muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg........................10 ...
Richard Wagner 1)Maa: Saksamaa. oli saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane 2) teosed: ooper "Tristan ja Isolde", ooperitetraloogia ,,Nibelungi sõrmus", ooper "Haldjad".3)Tähtsus: Ooperi uuendaja, saksa romantilise ooperi looja, tema teostele on isel juhtmotiivid. Fryderyk Chopin 1)Maa: Poola. Chopin oli poola helilooja ja pianist. 2) teosed: enamasti klaveripalad. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks.tähts teosed -"Minutivalss", "24 prelüüdi", "Nokturn".3)Tähtsus: Oli esimene helilooja, kes hakkas kirjutama eraldi ballade ja skertsosid. Chopini köitsid rahvatantsude rütmid ja meloodiad, neid ta kasutaski oma teostes. Giuseppe Verdi 1)Maa :Itaalia 2)teosed ooperid : ,,Rigoletto", ,,Aida", ,,Võidumarss " ,"Nabucco" 3)tähtsus: Teostes oli olulisel kohal tekst. Edvard Grieg 1)Maa :Norra 2)teosed: Süit "Peer Gynt", "Norra tantsud", "Mööda kal...
Essee Toivo Tulev Tänapäeva heliloojad Valisin helilooja Toivo Tulevi, kuna leidsin, et tema looming sobib mulle ning on nauditav. Räägin lähemalt tema eluloost, loomingust ning analüüsin kahte pala: ,,For my little brother" ja ,,For my little sister". Toivo Tulev on eesti helilooja. Ta sündis 18.juulil 1958. aastal Tallinnas. 1980. aastal lõpetas ta Tallinna Muusikakooli muusikateooria ja kompositsiooni erialal ning 1990. aastal Tallinna konservatrooiumis Eino Tambergi kompositsiooniklassi. Hiljem, 1991.aastal, täiendas ta enda teadmiste pagasit ka Stockholmi Kõrgemas Muusikakooli, Sven- David Sandströmi juures. 1996. aastal läbis Toivo elektroakustilise muusika stuudiumi Kõlnis ning aastatel 1995-1998 õppis noor helilooja magistriõppes Eesti Muusikaakadeemias. Aastal 2000 asub mees end veelgi täiendab Ees...
Muusika KT. Jean Sibelius ja Edvard Grieg ELULUGU Jean Sibelius 1865-1957 Soome rahvas austab oma kuulsat heliloojat kui rahvuskangelast, kes oma muusikaga etendas tähtsat rolli oma maa iseseivsuse ees soomlaste võitluses. Sündis Hämelinnas, arsti perekonnas. Kaotanud vaakult isa kasvatas teda vaid ema, kes ei abillunudki enam uuesti. Ema oli muuskaliselt andekas ja jagas oma oskusi ka pojale. Jean harjutab klaverit ja 6-aastasena oskab juba pillil improviseerida. Need esimesed loomekatsetused noodistas ema. 15-aastasena osaleb ta suurel pianistide konkurssil Helsingis. Ta võidab laureaadi tiitli. 1885 avatakse Helsingi muusikakool, mis on esimene kõrgem muusikakool Soomes. Sibeliuse andekus oli niivõrd ilmne, et talle omastati peale muusikakooli lõpetamist riiklik stipendium. Stipendium võimaldab 2 aastat enesetäiendamist Viinis ja Berliinis. Ülejäänud pika elu veedab vaid Soomes, mis tõestab tema siirast ki...
Heliloojate V põlvkond (sündinud 1945-1960) Uus heliloojate põlvkond tuli eesti muusikasse 1970.-1980. aastatel. Eesti muusikamaastik oli selleks ajaks muutunud võrdlemisi kirevaks. 1970. aastatel alustanud heliloojad olid väga erinäolised ja kirjutavad väga erinevates zanrites, võrreldes eelneva põlvkonnaga. 20. sajandi lõpukümnendeid eesti muusikas iseloomustab erinevate stiilide ja kompositsioonitehnikate ühendamine. Heliloojate silmaring oli avardunud oluliselt. Suur huvi tekkis muusikateatri vastu. Nende helilooming oli palju vähem seotud klassikalise muusikavormidega. Paljud heliloojad kasutavad oma teostes arvutit. Silmapaistvamad olid Raimo Kangro, Lepo Sumera ja Erkki-Sven Tüür. René Eespere- Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooni õppejõud, aastast 2002 professor. Tema loomingus on klaverimuusikal väga oluline koht. Hästi p...
Arvustus balletile «Luikede järv» Mina käisin 6. mail 2016 vaatamas Pjotr Tsakoivski balletti «Luikede järv», mida etendati Rahvusooper Estonias. Esimest korda mängiti seda balletti 1877. aastal Moskvas Bolshoi Teatris. P. Tsaikovski on loonud ka 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Etenduse koreograaf-lavastaja on Toomas Edur, dirigendid on Vello Pähn, Lauri Sirp ja Kaspar Mänd, kunstnik on Thomas Mika (Saksamaa) ning valguskunstnik Steen Bjarke (Taani). Odette'i osa mängi Ekaterina Oleynik, prints Siegfriedi osa Jonatan Davidsson. Ballett tekitas minus lapsepõlve tunde, sest kõigile on teada viis «Väikeste luikede tantsust». Etenduse ajal tekkisid minus väga soojad ning positiivsed tunded. E. Oleynik lõpetas Valgevene Riikliku koreograafiakooli ning on tantsinud väga mitmes balletis. Aastatel 2013-14 oli külalissolist Washingt...
Igor Stravinski (1882-1971) Venelane, kes lahkus Venemaalt New Yorki, kus ta ka suri. Peamised zanrid: lavateosed (balletid, ooperid, oratooriumid, vaimulik muusika) 1) Balletid: ,,Tulilend", ,,Kevadpühitsus", ,,Sõduri lugu", ,,Petruska", ,,Bulcinella" 2) Ooper-oratoorium ,,Kuningas Oidipus" ehk ,,Oidipus-Rex" 3) Täispikk ooper ,,Elupõletaja tähelend" 4) Orkestrimuusika ,,Sümfoonia kolmes osas"; ,,Sümfoonia in C" (C-duur); ,,Psalmide sümfoonia"; ,,Viiulikontsert"; ,,Sümfoonia puhkpillidel" Stravinski=Bach valede nootidega. Peterburi ...
Retsensioon ,,Truu naine" Vaatasin 9. juunil etv2-e arhiivist William Somerset Maughami komöödiat ,,Truu naine," mis oli salvestatud aastal 1982. Komöödia lavastas Gunnar Kilgas. Inglise keelest eesti keelde tõlkis Ants Viir. Helirezissööriks oli Britta Jaanimägi ja kuntsnikuks Tiiu Übi. Osades olid Kersti Kreisman (Constance), Aarne Üksküla (John), Mati Klooner (Bernard), Ita Ever (pr. Culver), Külliki Tool (Martha), Maret Mursa (Marie-Louise), Tõnu Aav (Mortimer), Helle-Reet Helenurm (Barbara) ja Ain Jürisson (Bentley). Peategelaseks lavastuses oli Constance - intelligentne, kaval, rahulik, ennastvalitsev naine. Tema abikaasaks oli edukas Londoni arst, kellel oli salasuhe Constance parima sõbranna Marie-Louise-ga. Kui afäär tuli päevavalgele vabandas Constance mõlemad petturid hädast välja ja edasi taotles ta täielikku iseseisvust. Selle Constan...
Heino Eller Heino Eller oli Eesti helilooja ja pedagoog, Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Heino Eller sündis Tartus muusikalembeses peres. Lapsepõlves õppis ta viiulit. Oluliselt mõjutas Ellerit 1905. aastal Tartu Reaalkooli muusikaõpetajaks saanud Rudolf Tobias: Eller mängis tema juhendatavas keelpillikvartetis ja orkestris ning võttis temalt ka eratunde. 1907 astus Eller Peterburi konservatooriumi viiuli erialale, kuid käevigastuse tõttu pidi vahetama eriala ning õppis Peterburi ülikoolis õigusteadust. 1920 lõpetas ta Peterburi konservatooriumi mitte enam viiuli, vaid kompositsiooni erialal. 19201940 töötas Eller kompositsiooniõpetajana Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Tema tõhusa töö tulemusel kujunes nn. Elleri Tartu koolkond. 19401970 oli ta pedagoog Tallinna konservatooriumis. Eller oli helilooja ja õpetaja, kes tundis huvi kaasaegse muusika vastu ning toetas ka oma õpilaste otsi...
BAR.AJASTUL poliitiline elu rahutu. Ususõjad prot,kat. vahel. FRA priiskav abs. monarhia (raha õukonnale). Kolooniatest rikkus Euroopasse. Monarhiavastased kodanlikud rev. Inglismaal ja Madalmaades. Bar ajastu muus dünaamiline, rahutu, liialdav, teatraalne, tugevalt emo. Puudus muus.sisemine areng. Muusik.bar. kodumaa Itaalia (enamik uusi zanre). Senisest õukonnakesksem.Tekkis kontsertstiil.Muusika pingsaks kuulamiseks.Kujunes välja prof. muusikute klass. Vok.muus.varjust tuli instrum.muus. Pillide areng(Amatid, Guarnierid,Stradivari). Uued puhkpillid (põikflööt, fagott), haamerklaver. Tavaline ansambel: barokktrio. Orkestrimuusika buum (esinesid igal pool). Bar.triost kasvas välja bar.orkester. Võitis populaarsust homof.mitmehäälsus. Vok.muus. kasvas teksti osatähtsus. Muusika muutus rõhutatult tonaalseks. UUED ZANRID Ooper: 1.op.JacopoPeri"Daphne"(1597). Eelkäijad: vanakr.trag., keskaegsed liturg.dr.ja müst.,renes.õukonna...
Harry Olt on Eesti muusikateadlane ja helilooja. Sündis 26. aprillil 1929 Rakvere lähedal, Porkuni vallas Kadila külas talupoja peres. Aastast 1944 elab Rootsis. 1945-47 õppis Arvika Kõrgemas Muusikakoolis, edasi 2 aastat Stockholmi erakonservatooriumis klaverit ja muusikateooriat. 1949-52 eravisiidiliselt Olaf Rootsi juures dirigeerimist ja repititsiooni ja 1959-62 Eduard Tubina juures kompositsiooni. 1955-57 ja 1959-62 täiendas end Uppsala Ülikoolis. 1953-57 andis eratunde ja 1959-st oli aasta aega Stockholmi Muusikakooli juhatajaks. 1960-64 oli Rootsi Raadio muusikasaadete toimetaja. 1960'tel kujunes peamiseks Eesti ja Rootsi kultuuri vahendajaks. Ta on korraldanud palju kontsertreise, seminare ja konverentse. Tema kaasabil ja vahendusel jõudsid Rootsi Estonia teater, Hortus Musicus, Riiklik Akadeemiline Meeskoor, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja palju teised. Tema loomingusse kuulub näiteks lasteooper ,,Reinuvader Rebane", k...
Helena Tulve 28. Apr ill 1972 Elulugu Eesti helilooja Sündinud Tartus ja üles kasvanud Tallinnas ning Pärnus Kuueaastaselt kolis ta oma vanaema juurde Tootsi Õpingud Kooli alustas kuueaastaselt Õppis Vändra lastemuusikakoolis Õppis kompositsiooni Alo Põldmäe juures Tallinna Muusikakeskkoolis.1990 lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli 19891992 õppis Erkki-Sven Tüüri klassis heliloomingut, hiljem täiendas end Pariisi Rahvuslikus Regionaalkonservatooriumis Looming Varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal Tihti tema heliloomingus leiab prantsuse spektraalmuusikat, Gregooriuse koraali, IRCAMi(Akustika ja Muusika Uurimise ja Koordineerimise Instituut) eksperimente ja idamaise muusika jooni Kirjutanud ka suurvorme Teosed "a travers" ("Kaudu") 1998 "Sinine" 1998 "Sula" 1999 "Traces"("Jäljed") 2001 "Hõbevalge" 2007/2008 "Ma kuulsin sind laulmas" 2010 Tunnustused 2000 Heino Elle...
Ludwig van Beethoven (1770-1827) Beethoven ei olnud Haydni ega Mozarti eakaaslane. Kui Mozart suri, polnud Beethoven veel midagi erilist kirjutanud, ja kui Beethoven jõudis küpsesse loomeperioodi, ei kirjutanud Haydn enam peaaegu midagi. Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Muusikas jäid õukondlikud eelistused tagaplaanile ning tooni hakkas andma kodanliku publiku muusikaline maitse. Beethoven tuli muusikasse ajal, mil klassikaline stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud ning kodanlikud muusikaühingud, avalik kontserdielu ja muusikaajakirjandus tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Beethoveni looming juhatas sisse 19. sajandi ning temast sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi. Beethoveni muusikaline mõte jäi valdavalt klassikaliselt loogilise ja tasakaalustatud vormistruktuuri raamidesse, kuid muusika programmiline tundeseisund oli tema ja...
Ludwig van Beethoven (16. detsember 1770 Bonn 26. märts 1827 Viin) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. 1.Elulugu 2. Periodiseering 3.Looming Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis vabakuulajana läbis ta filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused. 19-aastaselt sai temast perekonnapea. Beethoveni loomeprotsess oli suhteliselt aeglasem ja vähem mahukas kui Haydnil ja Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad. Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfli...
Antonio Vivaldi (1678-1741) Veneetsia Markuse kiriku viiuldaja poeg Antonio Vivaldi sai nii muusikalise kui ka vaimuliku hariduse. 25-aastaselt pühitseti ta vaimulikuks ning oma punaste juuste tõttu sai ta endale hüüdnime ,,punane preester". Samal ajal alustas ta tööd vaeslastekodus Ospedale della Pieta, kus ta esialgu pidas preestri ametit, hiljem lisandusid ka viiuliõpetaja, orkestrijuhi ja muusikadirektori kohustused. Siin pani Vivaldi kokku tütarlastekoori, mille ta kasvatas Euroopa üheks säravaimaks kollektiiviks. Arvatakse, et ta suri 63. aastasena bronhiaalastmasse. Peaaegu 200 aastat oli Vivaldi nimi ja looming tundmatu. Alles 20. sajandil hakati tema mahukat loomingupagasit taasavastama. Vivaldi loomingu tuumiku moodustavad soolokontserdid, neist pooled viiulile, lisaks teistele keelpillidele ja puhkpillidele. Ligi sada kontserti on säilinud 24 solistile orkestriga. Kokku kirjutas...
Benjamin Britten Edward Benjamin Britten sündis 22. novembril 1913 Sufflokis ning suri 4.detsembril 1976 Aldeburghis. Teda peeti Inglismaa suurimaks heliloojaks peale Henry Purcellit. Esimesed heliteosed kirjutas ta 9 aastaselt. Kooli ajal õpis ta ka klaverit. Ta sai stipendiumi Londoni Kuninglikku Muusikakolledzisse (Royal College of Music). Seal õppis ta jällegi klaverit ning lõpetas õppeasutuse 1933 aastal. Mõni aeg peale kooli lõpetamist tutvus Britten luuletaja Wystan Hugh Audeniga. Tema luuletused läksid Brittenile niivõrd südamesse, et ta viisistas need. Poeet oli meelitatud, et Britten tema luuletustest laulud tegi. Nad jäid sõpradeks kuni Britteni surmani. Neli aastat peale Britteni lahkumist suri ka Auden. Kui algas teine maailmasõda lahkus Britten Euroopast ning siirdus USAsse, kuid kolme aasta pärast tuli ta tagasi, kuigi sõda ei olnud...
Antonio Vivaldi 1678-1741 Vivaldi on itaalia helilooja, kes arendas välja soolokontserdi ning rajas programmilise (helimaalingulise) orkestrimuusika. Ta oli omapärane isiksus, kelle eluloost pole eriti palju teada. Vivaldi muusika suur austaja ja uurija oli J. S. Bach. Lapsepõlv Vivaldi sündis 4. märtsil Veneetsias Püha Markuse kiriku viiuldaja peres. Poiss oli sündides haiglane ning vanemad kartsid, et ta ei jää ellu. Samal päeval olevat olnud Veneetsias maavärin, mis kõiki kohutas. Hirmunud ema tõotas, et kui kõik hästi lõpeb, peab tema pojast preester saama. Nii pandigi 15-aastane Antonio kirikukooli. Viiulimängu õppimine oma isa juhendamisel oli nii edukas, et noormees võis üsna pea asendada isa kirikuorkestris. Tööaastad Vivaldile ei meeldinud preestriamet - see ei sobinud kokku tema rahutu loomuse ja muusikaharrastustega. Sagedased hingamisteede haig...
Ludwig van Beethoven (1770-1827) Beethoven oli kolmas Viini klassikutest, ent mitte Haydni ja Mozarti põlvkonnakaaslane. Tema küpse loomingu alguseks oli Mozart juba surnud ja Haydn heliloojategevusest tagasi tõmbunud. Beethoven alustas oma tegevust siis, kui klassikalised muusikavormid (sümfoonia, keelpillikvartett, sonaat, instrumentaalkontsert) olid juba välja kujunenud. Muusikute koht ühiskonnas oli hoopis teistsugune – kui Haydn ja Mozart teenisid õukonnas ja alles elu lõpuaastatel olid vabakutselised heliloojad, siis Beethoven oli kogu oma elu vabakutseline helilooja. Beethoven sündis Saksamaal Bonnis. Tema vanaisa oli Bonni kuurvürsti õukonnakapelli bassilaulja, Hiljem isei kapelli juht. Beethoveni isa töötas samas õukonnas tenorilauljana. Tema oli ka Ludvigi esimeseks klaveri-ja viiuliõpetajaks. Beethoveni isa, märgates poja andekust, püüdis temast teha teist imelast, sundides poissi tundideviisi harjutama. Beethov...
Retsensioon ,,Tuli sinu käes" Vaatasin 10. juunil etv2-e arhiivist Ain Prosa telelavastuse ,,Tuli sinu käes," mis oli filmitud aastal 1998. Telelavastus pidalitõve külmast hingusest põhineb August Mälgu novellide "Neitsi," "Anne- Marie," "Surnu surm" ja jutustuste "Surnud elu" ning "Ole tervitatud, elu!" motiividel. Stsenaristiks ja lavastajaks oli Ain Prosa, kunstnikuks oli Karmo Mende ning heliloojaks Sven Grünberg. Osades: Henrik (Velvo Väli), Maarja (Piret Tanilov), dr. Repen (Aleksander Eelmaa), Kadi (Terje Pennie), Konrad (Kalju Orro), Anna (Mari Lill), Anne-Marie (Liia Kanemägi), sanitar (Tarvo Sõmer), kirikuõpetaja (Taavi Eelmaa) jne. Telelavastus võttis aset I Eesti Vabariigi ajal (1918-1939). Tegevus tiirles ümber kirjaniku Henriku, Päikesemaja (pidalitõvila) ja Maarja (Päikesemaja elanik). Henrik avastas kurva tõe päikesemaja elanike koh...
annaabi.ee 
