Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aleksandr Borodin Venekeele Referaat (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Александр Порфирьевич Бородин
Александр Порфирьевич Бородин родился в Санкт-Петербурге 12 ноября 1833 года.
Из-за происхождения, не позволявшего поступить в гимназию, Бородин проходил домашнее обучение по всем предметам гимназического курса, изучал немецкий и французский языки и получил прекрасное образование.
Уже в детстве обнаружил музыкальную одарённость, в 9 лет написав первое произведение — польку «Helen». Обучался игре на музыкальных инструментах — вначале на флейте и фортепиано, а с 13 лет — на виолончели. В это же время создал первое серьёзное музыкальное произведение — концерт для флейты с фортепиано.
В возрасте 10 лет стал интересоваться химией, которая с годами из увлечения превратилась в дело всей его жизни.
Летом 1850 года Бородин отлично сдал экзамены на аттестат зрелости в Первой Санкт-Петербургской гимназии, а в сентябре того же года семнадцатилетний «купец» Александр Бородин поступил вольнослушателем в петербургскую Медико-хирургическую академию, которую окончил в декабре 1856 года. Изучая медицину, Бородин продолжал заниматься химией под руководством.
Ещё во время учёбы в Медико-хирургической академии Бородин начал писать романсы, фортепианные пьесы, камерно-инструментальные ансамбли, чем вызывал неудовольствие своего научного руководителя Зинина, считавшего, что занятие музыкой мешает серьёзной научной работе. По этой причине во время своей стажировки за границей Бородин, не отказавшийся от музыкального творчества, вынужден был скрывать его от коллег.
В 1868 году Бородин получил степень доктора медицины.
Под влиянием М. А. Балакирева, В. В. Стасова и других участников этого творческого объединения определилась музыкально-эстетическая направленность взглядов Бородина, как приверженца русской национальной школы в музыке и последователя Михаила Глинки. А. П. Бородин был активным членом Беляевского кружка.
В музыкальном творчестве Бородина отчётливо звучит тема величия русского народа, патриотизма и свободолюбия, совмещающая в себе эпическую широту и мужественность с глубоким лиризмом.
Творческое наследие Бородина, совмещавшего научную и преподавательскую деятельность со служением искусству, сравнительно невелико по объёму, однако внесло ценнейший вклад в сокровищницу русской музыкальной классики.
Наиболее значительным произведением Бородина по праву признаётся опера «Князь Игорь», являющаяся образцом национального героического эпоса в музыке. Автор работал над главным произведением своей жизни в течение 18 лет, но опера так и не была окончена: уже после смерти Бородина оперу дописали и сделали оркестровку по материалам Бородина композиторы Николай Римский-Корсаков и Александр Глазунов.
Самобытное творчество А. П. Бородина отличалось глубоким
проникновением в строй как русской народной песни, так и музыки народов Востока и оказало заметное воздействие на русских и зарубежных композиторов.
А. П. Бородин считается также одним из основателей классических жанров симфонии и квартета в России.
Aleksandr Borodin Venekeele Referaat #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Krizzu Õppematerjali autor
Vene helilooja Aleksandr Borodini elulugu ja karjäär.

Sarnased õppematerjalid

Orgaanilise keemia ajalugu
2
doc

Orgaanilise keemia ajalugu

Orgaanilise keemia areng Mõiste orgaaniline aine andis 1807 rootsi keemik J.J.Berzelius . Etanool ja etaanhape olid varem teada. Kehtis VITALISMI idee, mida toetas Stahl, kes oli omal ajal autoriteet : ta väitis, et on rida aineid, mida saab toota vaid elusorganism, käsitlusviis sellest ongi vitalism. Berzelius vastandas anorgaanilised ained orgaanilistele ainetele ehk eluta ained elusorganismidest pärit ainetele. Michel Eugéne Chevreul (1786-1889) prantsuse keemik, sai 1809 rasva keetmisel leelisega seebi , mille töötlemisel happega sai rasvhappe. Hiljem tõestas, et rasvadest eraldub seebiks keetmisel glütserool. Konstantin Sigismundovits Kirchoff (1764-1833), vene keemik, kes sai 1812 tärklise kuumutamisel happega suhkru (glütserooli) . Henri Baraconnot (1780-1854) prantsuse keemik, sai 1820 zelatiini kuumutamisel happega lämmastikku sisaldava orgaanilise happe- glütsiini, millele rootsi keemik Berzelius hakkas nimetama esimesena aminohapeteks. William Prout (1785-1

rekursiooni- ja keerukusteooria
Orgaanilise keemia areng
2
doc

Orgaanilise keemia areng

Orgaanilise keemia areng Mõiste orgaaniline aine andis 1807 rootsi keemik J.J.Berzelius . Etanool ja etaanhape olid varem teada. Kehtis VITALISMI idee, mida toetas Stahl, kes oli omal ajal autoriteet : ta väitis, et on rida aineid, mida saab toota vaid elusorganism, käsitlusviis sellest ongi vitalism. Berzelius vastandas anorgaanilised ained orgaanilistele ainetele ehk eluta ained elusorganismidest pärit ainetele. Michel Eugéne Chevreul (1786-1889) prantsuse keemik, sai 1809 rasva keetmisel leelisega seebi , mille töötlemisel happega sai rasvhappe. Hiljem tõestas, et rasvadest eraldub seebiks keetmisel glütserool. Konstantin Sigismundovits Kirchoff (1764-1833), vene keemik, kes sai 1812 tärklise kuumutamisel happega suhkru (glütserooli) . Henri Baraconnot (1780-1854) prantsuse keemik, sai 1820 zelatiini kuumutamisel happega lämmastikku sisaldava orgaanilise happe- glütsiini, millele rootsi keemik Berzelius hakkas nimetama esimesena aminohapeteks. William Prout (1785-1

Orgaaniline keemia
Giuseppe Verdi
11
docx

Giuseppe Verdi

Giuseppe Verdi . . -- . -- , , , , -- , , , , , . . , , . . -- , XIX . , , , , . 26 , , . , («», «», «», «») . , , , . , XIX ., , . , , -- . -- . -- . . « , », -- . , . , , , . , . , . , . , . , . . , , , , . «... , » -- . «, » ; «... -- , , -- ». . . . , . , , . . , : « , , ... , , , ... , , , , , ; , , , , , , ». «» 1839 . 3 «» («»), (1841). , (. -- ). . . , . 40 . -- «» (1841), « » (1842), « » (1848) -- . , , , , .

Vene keel
Johan Vilhelm Snellman
18
pptx

Johan Vilhelm Snellman

JOHAN VILHELM SNELLMAN ANASTASIA TOPKINA JOHAN VILHELM SNELLMAN • 12. MAI 1806 STOCKHOLM – 4. JUULI 1881KIRKKONUMMI VALD • SOOME POLIITIK JA KULTUURITEGELANE, ÜKS FENNOMAANIDE JUHTE LAPSEPÕLV • KRISTIAN HENRIK SNELLMAN – LAEVAKAPTEN • MARIA MAGDALENA RÖRING • LINN SÖDERMALM • 5 LAST Maja Stockholmis, kus sündis Snellman TÖÖ • 1835 – HELSINGI ÜLIKOOLI LEKTOR • ELIAS LÖNNROT JA JOHAN LUDVIG RUNEBERG • 1838 – TÖÖLEPINGU LÕPP PÄRAST VÄLISMAAD (1839 – 1842) • KOOLIDIREKTOR KUOPIOS • 1844 POLEEMILISED AJAKIRJANDUSVÄLJAANDED: SOOMEKEELNE AJALEHT MAAMIEHEN YSTÄVÄ ROOTSIKEELNE AJALEHT SAIMA (SULETI 1846) 1847-1849 JA 1855-1856 AJAKIRI „LITTERATURBLAD FÖR ALLMÄN MEDBORGERLIG BILDING“ Ajalehe Saima esimese numbri esimene lehekülg • 1848/1849 KANDIDEERIS HELSINGI ÜLIKOOLI PROFESSORIKS • 1850 LOOBUS KOOLIJUHATAJA K

Eesti filoloogia
C-R-Jakobson
3
doc

C. R. Jakobson

1. Täisnimi: Carl Robert Jakobson 2. Sünniaeg: 26. juuli 1841 3. Sünnikoht: Tartu, Torma vald 4. Vanemad: o Ema: Elise Jakobson o Isa: Adam Jakobson (13.07.1817 - 18.12.1857) 1844 Tormas köster ja kihelkonnakooliõpetaja 1848 asutas Tormas laulukoori ja puhkpilldiorkestri 1856 ilmus temalt brosüür ,,Torma Mängukoor" 1857 ilmus temalt muusikaalane teos ,,Talurahva Süddamerömust" 1862 ilmus temalt muusikaalane teos ,,Josep Haideni ellokäik" 5. Õed-vennad o Natalie Auguste Johanson-Pärna (3. aprill 1843 ­ 8. juuli 1915) 1880 asutas Tallinnas naiskäsitöökooli Avaldanud raamatu ,,Eesti tütarde haridus" ja käsitööõpiku. o Friedrich Cornelius Jakobson (14. veebruar 1845 ­ 31. jaanuar 1879) 1872 valisid Vana- ja Uue-Vändra vallad ta kirjutajaks, kuid kihelkonnakohtunik ei kinnitanud otsust. o Eduard Magnus Jakobson (5. veebruar (24. jaanuar) 1847 ­ 2. august (21. juuli) 1903) A

Kirjandus
Ärkamisaeg ja ärkamisaja kirjanikud ning luuletajad
3
rtf

Ärkamisaeg ja ärkamisaja kirjanikud ning luuletajad.

Ärkamisaeg Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, agraarühiskonna muutumine moodsa Euroopaliku ühiskonna suunas: industrialiseerimine,linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik.Keiser Aleksander II vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest(1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus(1863), mis andis talupoegadele esimese isikuttõendava dokumendi lubas neile rohkem liikumisvabadust ja võimaluse väljarändeks Venemaale.Teoorjuse(maakasutamisõiguse eest tasumine)kaotamisega(1868)hakati massiliselt kasutama palgatööd ja raharenti. Toimus liberaalne liikumine saksa-vene ülemvõimude vastu rahvusliku ning sotsiaalse surve vastu, samuti venestamise ja saksastamise vastu.Organiseeriti palvekirjade saatmist Vene võimudele.Rahvusliku ärkamise kõrgajal (1860-1880)rõhutati emakeelse hariduse vajalikkust.Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts

Kirjandus
Impressionismiaja kunstnikud
18
pptx

Impressionismiaja kunstnikud

Impressionismiaja kunstnikud. Terje Vaher 11B JPG Bouquete of Spring Flowers Auguste Renoir 1866 http://www.pierre-auguste-renoir.org/Bouquet-of-Spring-Flowers.html Pierre-Auguste Renoir 1841- 1919 Prantsuse maalikunstnik Impressionismi rajaja Sündis Limoge'is Prantsusmaal Portselanivabrik Külastas tihti Louvre'i 1862 Charles Gleyre 1860-l rahapuudus Pierre-Auguste Renoir http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/fd/PARenoir.jpg Looming. Huvitus peale maastiku ka inimesest. Kodune elu, kaunid naised-lapsed, linnarahva lõbustuspaigad, pühapäevased väljasõidud. Suhtumine soe, südamlik, imetlev. Roosid vaasis `'The Gypsy Girl (aka Summer)'' Little Girl With A Spray Of Flowers Auguste Renoir Auguste Renoir

Kunstiajalugu
Ballett 19-sajand
22
pptx

Ballett 19. sajand

BALLETT 19. SAJANDIL Carolin Stalmeister 11. klass • Ballett on Itaaliast pärit Euroopa klassikalise tantsu vorm. • Kasvas koreograafia, muusika ja lavalise tegevuse ühtsus. • Aluseks on libreto, mille järgi kirjutatakse muusika, seejärel seatakse tantsud, valmistatakse lavakujundus ja kostüümid. • Ballett algab avamänguga, järgnevad tantsunumbrid • Tekkis klassikalise balleti reeglistik. • Iseloomulik: varvastants, balletikingad ja kahar PJOTR ILJITŠ TŠAIKOVSKI • 1840-1893 • Vene romantistlik helilooja. • Üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist. • Vene rahvusliku balleti rajaja. • Kirjutas kokku 10 ooperit, 6 sümfooniat, 3 balletti, 3 klaverikontserti, üle 100 klaveriteose ning ühe viiulikontserdi. • Muusikas kasutas erksaid rütme ja meeldejäävaid meloodiaid. ELUKÄIK • Sündis metallurgiatööstuslinnas Votk

Ballett




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun