Ferenz Liszt (0)

Ferenc Liszt
Sissejuhatus
…oli Ungari pianist ja helilooja , ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta kirjutas väga palju klaverimuusikat. Ta kohta on öeldud, et ta kasutas klaverit kui tervet orkestrit.
Paljusid tema loominguid oli palju raskem mängida kui neid töid, mis olid valminud varem. Sel viisil arendas ta klaverimängimise tehnikat , seades uued standardid tuleviku jaoks. Oma heliloomingutes kasutas ta tihti uusi ideesid, mis tundusid sel ajal väga kaasaegsed. Ta oli väga abivalmis teiste heliloojate, kes elasid samal ajal, vastu ning aitas heliloojatel rohkem kuulsust saavutada mängides oma kontsertidel nende teoseid.
19. sajandi suurima pianisti kujunemine ja tema elu
Liszt sündis 1811.a. Lääne-Ungaris, Doborjáni külas. Tema isa Ádám töötas vürst Eszterházy juures lambakarjusena ja selle töö kõrval mängis ka vürsti orkestris, mille dirigendiks oli Joseph Haydn. Liszti esimeseks õpetajaks oligi tema isa Adam, kes alustas poja õpetamist juba siis, kui 5-aastasel poisil esimesed muusikalised anded avaldusid.
Aastal 1822 alustas Liszt õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny käe all, muusikateooriat õpetas talle Antonio Salieri .
Aastal 1823 siirdus perekond Pariisi, kus Liszt üritas pääseda konservatooriumi, kuid oma päritolu tõttu teda vastu ei võetud.
1827 suri Liszti isa ja noor muusik jäi üksi Pariisi ilma rahalise ja moraalse toeta. Sellel järges suur depressioon . Kuid kui 1830 vallandus revolutsioon , ärkas Liszt kuid kestnud haigusest ja melanhooliast. Väga mõjus Lisztile 22. aprill aastal 1832 - Siis külastas ta Paganini viiulikointserti ning temast motiveerituna kavatses Liszt saada oma aja suurimaks pianistiks.
1835.a.sai alguse kooselu krahvinna Marie d´Agoult´ga, kellega tal oli kolm last. Nad elasid ja reisisid Šveitsis ja Itaalias, millele järgnesid edukad kontsertreisid kogu Euroopas. Suhted Marie´ga aga jahenesid ning nende kooselu lõppes 1844 .a. 1847.a. tutvus Liszt Kiievis vürstinna Caroline von Sayn-Wittgensteiniga, kellest sai muusika ajaloolaste sõnul “Liszti elu teise poole ainus püsiv täht paljude planeetide ja komeetide kõrval.”
Aja pikku sõvenes Liszti huvi usu vastu. 1865 pühitseti ta Rooma Santa Maria del Rosario kloostris abtiks.
Tol perioodil kirjutas ta oma olulisemad vaimulikud teosed uuendatud kirikumuusika vaimus . Ta uuris Palestrina muusikat ja gregooriuse laulu ning sulatas oma helikeeles polüfoonilise kontrapunktitehnika, Bachi tsitaadid ja moodsa kromaatilise harmoonia .
Liszt oli terve Euroopa kodanik. Alates 1869.a. elas Liszt vaheldumisi Roomas, Weimaris, Viinis, Pariisis ja Budapestis. Siiski ei unustanud ta oma kodumaad : käis seal esinemas, kirjutas ungari-teemalisi heliteoseid ja uurimuse ungari mustlaste muusikast. 1875.a.sai Liszt Budapesti Rahvusliku Muusikaakadeemia esimeseks presidendiks.
Ferenc Liszt suri 1886 , külmetushaiguse tagajärjel Saksamaal.
Looming
Suurem osa Liszti loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate.

• 13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos)
  
• 19 ungari rapsoodiat
  
• 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile
  
• 2 sümfooniat
  
• u 90 laulu ja romanssi
  
• kontsertetüüdid
  
• vaimulik muusika ( reekviem , oratooriumid, kantaadid )