Päeva valguse kasutamine vähendab kulutusi elektrienergiale ja on keskkonnasõbralik Heledates värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgustust Heledalt värvitud seinad ja laed muudavad töökeskkonna mugavamaks ja suutlikumaks. Valgustus on vajalik koridorides, treppidel, kaldteedel ja kõikides kohtades, kus võivad viibida inimesed Parem valgustatus treppidel ja koridorides aitab ära hoida õnnetusi Soovitav on vältida nägemisväljas suuri heleduste erinevusi töökoha valgustamisel. Soovitav on vältida teravaid kontraste töökohal Töötajatele tuleb kindlustada küllaldane valgustus, et nad saaksid igal ajal suutlikult ning mugavalt töötada. Soovitav on ökonoomne, küllaldane ja kõrgekvaliteetne valgustus Kohtvalgustid on sobivad täpsust nõudvaks tööks Sobivalt paigutatud kohtvalgustus säästab kulutusi energiale Eemaldada pimestav valgus. Eemaldada läikivad pinnad töötaja nägemisulatusest
- akkommodatsioon, nägemisteravus, silmaläätse kohandumisvõime fokusseeruda erinevatele kaugustele - adaptsioon, kontrastitundlikkus, silma pupilli omadus reageerida erinevatele heledustele - tajumiskiirus, eristamiskiirus, maksimaalne 600-700 lx juures Inimese töökeskkonna erinevaid valgustustingimusi ja mõjusid inimesele iseloomustavad: - üldvalgustus ja kohtvalgus - loomulik ja kunstlik valgustus - räigus, heleduste sobimatu jaotus, ebamugav valgustus - vaateväli, see väli, kuhu pilk on otseselt suunatud - nägemisväli, väli 60 üles, alla, paremale ja vasakule ninast Riskitasemed: - I : triviaalne - II: talutav - III: ohustav - IV: kahjustav - V: eluohtlik 4. Arvutused 4.1 Loomuliku valguse koefitsiendi leidmine Loomuliku valguse koefitsient 1800 1600 1400
kollane värv. Seos on praktiliselt sama, mis eelmisel graafikul, sest roosal on neist kolmest värvist (roosa, helesinine ja kollane) kõige suurem lainepikkus ja sarnaselt punasele valgusele neeldub temas seega kõige rohkem energiat. Kõige vähem energiat peaks neelduma helesinises, sest tal on kõige väiksem lainepikkus ehk temalt kiirgab rohkem energiat. Aga mõõtmiste ebatäpsuse või värvide erinevate heleduste tõttu kollane peegeldas rohkem energiat kui helesinine. Spektrivärvide diagrammi soojenemine aja 32 jooksul 31 30 29 Temperatuur (◦C) 28 Kollane 27
KORDAMISKÜSIMUSED kontrolltöö nr. 3. Megamaailm 1 1. Tähtkujud, tähtede heleduste märkimine tähtkujus. 2. Tähtede värvused, millest tingitud? 3. Mida iseloomustab tähesuurus? Kuidas liigitatakse tähesuuruseid? 4. Taevasfääri elemendid : maailma põhja- ja lõunapoolus, seniit, nadiir, horisonditasand, maailmatelg, taevaekvaator, taevameridiaanitasand 5. Ekvaatorilised koordinaatide ( kääne, otsetõus ) mõiste. Tähised ja mõõtühikud. 6. Horisontaalsed koordinaadid: mida nim. taevakeha kõrguseks? Kuidas arvutada taevakeha kõrgust erinevatel laiuskraadidel
1.Täht- ise kiirgav taevakeha, mis koosneb põhiliselt kuumadest gaasidest 2.Päike- koosneb heeliumist ja vesinikust ning saab oma energia termotuumade käigus, tal on energiat tootev tuum.150 miljoni km kaugusel Mast. Mass on 2*1030kg , heledus on 3,9*1026W , raadius on 7*108m , pindgravitatsioon 264 m/s2 3.Tähesuurus- suurus, mis iseloomustab tähe heledust. Kahe tähe heleduste suhe suhteline heledus. Näiv(m) või absoluutne(M). Näiv heledus- heledus, mida mõõdavad kiirguse vastuvõtjad. See sõltub valgusallika valgusvõimest ja valgusallika kaugusest vaatlejast, tähis l. Absoluutne tähe heledus- tähe valgusevõime suhe päikese valgusvõimsuseda,tähis L 4.Parallaktiline meetod- nurk, mille moodustavad kahest erinevast punktist vaatlusobjektile lähtuvad vaatekiired. (joonis) 5
vaid nad aitavad suurendada foto välist ilmekust ning avada selle sisu. Staatiline fotograafia on see kus pildistatakse liikumatuid, paigal olevaid asju. Näiteks portreed, natüürmordid, maastikuvaated jne. Dünaamiline fotograafia on see, kus pildil antakse edasi oma tundeid, emotsioone ja liikumist. Selleks võib olla ka portree, kui inimene sellel näiteks naerab või nutab, sest ta näitab oma emotsioone. Tonaalsusedastus on võtteobjekti detailide erisuguste heleduste kujutamine fotokujutise vastavate detailide erisuguste tumenditena. Tonaalsusedastuseks nimetatakse ka protsessi tulemust, mida subjektiivselt hinnatakse vaataja taju järgi, objektiivselt võtteobjekti heleduste ja positiivkujutise heleduste suhte põhjal. Neid suhteid väljendab graafiliselt niinimetatud edastuskõver logB või positiivkujutise optilise tiheduse sõltuvus logB-st. Tonaalsusedastuse kvaliteeti näitab edastuskõvera hälve ideaalsele tonaalsusedastusele vastavast sirgjoonest.
pöörlemisperiood on mitusada - umbes 800 aastat. Suurem osa silmaga nähtavaid tähti, isegi heledamaid, ei andnud heliomeetriga mõõtes märgatavat parallaksi ning pidid asuma hoopis kaugemal - uuemate uurimiste põhjal kümme kuni sada korda kaugemal kui 61 Cygni; vastavalt oleksid need tähed suuremalt osalt heledamad kui meie Päike, mõned isegi 100- 1000 korda. Ilmnes tähtede tõeliste ehk absoluutsete heleduste suur erinevus. 19. sajandi teine veerand on tähistatud kaksiktähtede uurimises eriti hoogsa arenguga. Wilhelm Struve vaatlused Tartu observatooriumis tähendasid nii suurt edusammu sel alal, et enne seda tehtud töid pole üldse vaja arvestada. Struve tööd olid põhjapaneva tähtsusega - temaga sai kaksiktähtede uurimine alles oma alguse, ning tema mõõtmised pole praegusajal midagi oma väärtusest kaotanud. Struve edu ei
heledusastmed/tumedusastmed. Kasutada võib erinevaid värve. Tugevaima kontrasti saab kasutades sama lähtevärvi erinevaid heledustumedusastmeid soodne võimalus roa esile tõstmiseks. Lihtsaim on valida ühe värvi (nt punase või rohelise) erinevad heledusastmed segades neid tinglikult valge või mustaga. Värvi küll säilub, kuid värvide kirkus, küllastus ja tumedus vahelduvad. Tekib kergesti märgatav ja väga rahulik mulje. Heleduste hulk peab olema dünaamiline (heledaid toone palju, tumedaid vähe või vastupidi). 1.1.6 Toonikontrast ehk kulöörkontrast Toonikontrast tekib täiesti erinevate värvide koos kasutamisel (nad ei pruugi olla vastandvärvid, kõrvuti olevad värvid värviringil). Toonikontrasti kasutamisel on võrdsed võimalused kooskõla ja ebakooskõla tekkimiseks. Ebakooskõla kasutatakse tihti mingite
Jupiter, Neptuun -- nende atmosfäärid ja pinnavormid; päikesesüsteemi väikekehad - meteoorid, komeedid, asteroidid; lõpuks veel süsteemi kooshoidja Päike ise, millest ta noorpõlves kirjutas raamatu "Päike uuemate uurimuste valguses", mis ilmus nii eesti kui ka vene keeles; edasi uurimused tähtede kohta - tähtede siseehitus, tähtede atmosfäärid, muutlike tähtede klassifitseerimine; tööd tähesüsteemidest - kaksiktähed, tähtede absoluutsete heleduste jaotus, Andromeeda udukogu kauguse määramine, teised galaktikad. Tuntud on ulatuslikud tööd tähtede heleduste statistika kohta. 1937. a. näitas ta, et tähtede energiaallikaks peab olema tähe tsentris kõrgetel temperatuuridel toimuv vesiniku muundumine heeliumiks. Tähtede ehituse alal näitas Öpik esimesena hiidtähtede tekkemehhanismi. Inglise astronoomi A. Edding-toni varasemate tööde põhjal arvati, et hiidtähed erinevad
naaberelementide heledust. Vaja teada nn vaate faktoreid view factor, mis isel kui suure ruuminurga alt naaberelemendid antud punktist vaadates paistavad. - Taimkate kui teatud pind. Kirchoffi lähendus. Fresneli seadus. Lamberti pind. Minnaerti valem. Nt pinna keskmine kõrgus ja hälbed sellest peegeldused sellelt pinnalt. 7. Põllukultuuride kaugseire. Heleduskordajate sesoonne muutumine seoses taimkatte arenguga. Heleduste suhe 800/670 nm on hästi seotud taimestiku katvuse ja tihedusega: punases spektripiirkonnas väheneb heledus katvuse suurenedes ja lähisinfrapunases suureneb heledus koos katvuse suurenemisega. Lämmastikväetiste mõju heleduskordajate sesoonsele käigule: kesksuvel suurem odra katvus ja st suurem heleduskordaja lähisinfrapunases alas. Punases p-k on heledus kesksuvel suhteliselt vähe tundlik vilja LAI ja lämmastikväetise doosi suhtes, ainult 0-doos on teistest eristatav neeldumine
Valgustus peab tagama ohumärguannete ja hädaseiskamislülitite hea nähtavuse. Puuduliku loomuliku valgustuse korral tuleb kasutada kunstlikku valgustust. Kunstlikuks valgustuseks võib kasutada üld- või kombineeritud valgustust. Ruumides kohtvalgustite kasutamine ilma ruumi üldvalgustuseta on keelatud. Valgustus peab olema suunatud nii, et ei tekiks häirivaid varje ning et see ei pimestaks otse ega peegeldunud. Vältima peab heleduste suuri erinevusi töötaja liikumisel ühest ruumist või ruumiosast teisse ning valgusallikast lähtuva valgusvoo värelust. 7. Temperatuur tööruumide temperatuur peab tagama mugava mikrokliima ja olema sobiv tööülesannete täitmiseks. Vajadusel tuleb tööruumid varustada kohaliku kütte- ja jahutussüsteemiga. Külmal aastaajal peab rakendama meetmeid töökohtade kaitseks klaasitud aknapindadest kiirgava külma eest,
hüperspektraalseteks sensoriteks, võimaldavad salvestada signaali väga kitsastes spektrivahemikes. Hüperspektraalsetel sensoritel on tavaliselt mitukümmend või isegi sada kanalit. II blokk: 1. Nearest neighbor K lähima naabri meetod- klassifitseerimis metoodika. Eesmärgiks on sateliitpildi abil laiendada detailsete mõõtmiste andmeid. Eeldab, et analüüsitavate tunnuste ning heleduste vahel valitseb statiliselt oluline korrelatsioon. Tekkival pildil omistatakse piksli väärtuseks k talle spektraalselt lähima proovitüki andmete kaalutud keskmine. 2. Kaugseire kasutamine, muutuste leidmine 3. Kirjelda vilja põllu heledust kevadest kuni võrsumiseni 4. 8 bittis palju nivoosid- 256 5. Kas nähtav valgus on pikim lainepikkus kaugseires? Ei, raadio lained on 6. Mis teeb stressis vetikas lähisinfrapunases? 7
1 Satelliidipildid, ortofotod 2 Paberkaartide skaneerimine 3 Vektorandmete rasteriseerimine Vektor- ja rasterandmete kasutamine: o Vektorandmete kasutamine: 1 Kaartidekujundamine (punktid, jooned, polügonid, tekstid) 2 Vektortöötlus(andmete lõikamine, puhvrite loomine, pindalade arvutamine jne) o Rasterandmete kasutamine: 1 Kattuvusülesannetesooritamine (nt mitme kihi kohakuti asuvate pikslite liitmine) 2 Satelliidipiltidetöötlus (nt pikslite heleduste alusel maakasutuse tuvastamine) 3 Rasterarvutustega saadud pindade(nt kõrgusmudel, nõlvakalle, saaste levik) kujutamine kaartidel. Kattuvusülesanded: Nt kahe kihi kohakuti asuvate pikslite liitumine: Ruumiandmete komponendid: o Geomeetriageograafiliste elementide lähendus (punktid, jooned, polügonid, pikslid) päris-maailma koordinaatides o Atribuudidtabelandmed, ruumiandmeid iseloomustavad karakteristikud (nt maakasutustüüp, tee number) Atribuutandmed:
puidupinkidel töötamisel 500 750 lx. täpsematel töödel kohtvalgustus - valgustugevusega kuni 750 1000 lx. Valgustuse liigid: - loomulik valgustus - tehisvalgustus - avariivalgustus Töökoht peab antud töö tegemiseks olema piisavalt valgustatud! Kahjuliku toime ennetamiseks - kasutada päevavalgustust - heledates värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgustust - valgustus on koridorides, treppidel, kaldteedel - vältida nägemisväljas suuri heleduste erinevusi Tolm Puidutolmu keskmine kontsentratsioon töökeskkonna sissehingatavas õhus ei tohi ületada 2 mg/m3 kohta tööpäeva (8h) ja töönädala (40h) jooksul. Kui puitu on enne töötlemist immutatud, peitsitud, liimitud või lakitud, mõjutavad töötajaid lisaks veel ka töötlusainetes sisaldavad ohtlikud kemikaalid. Kahjulikud mõjud: - mehaaniline trauma silmade sügelus, pisaratevool, laugude punetus.
Päikese pöörlemisperiood ekvaatori lähedal on 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem. Päike saab energiat termotuumaprotsessidest. Päikese sisemuses tekkiv energia paiskub sadade tuhandete kilomeetrite kaugusele. Päikese laik kutsub maal esile magnettorme ning virrmalisi, selgesti on eristav 11-aastane periood. Tähesuurus iseloomustab tähe heledust, kõige heledam on 1 tähesuurus, mida suurem number, seda tuhmim täht. Tähtede heleduste määrangud sõltuvad sellest, millise aparatuuriga heledust mõõdetakse. Erinevate numbrite (ja ka järjestuse) saamise põhjuseks on see, et eri tüüpi kiirgusvastuvõtjad on tundlikud erinevas lainepikkuste piirkonnas. Kui otsustajaks on inimene, tema nägemismeel, nimetatakse vastavat heledust (tähesuurust) visuaalseks. Värvusindeksi saame värvust füüsikaliselt hinnates, selleks mõõdetakse tähe heledust erinevates
Riidehoiud 200 Jalutussaalid 200 Näitusehallid: Üldvalgustus 300 Valgustatus 10-200 lx on piisav näiteks koridorides ja ruumides, kus lugemine ei ole vajalik. Minimaalne valgustatus, et eraldada objekte, on 10 lx. Kõrgem valgustuse intensiivsus võib olla vajalik, et lugeda teadetetahvleid või et vältida heleduste erinevusi kõrvutiasetsevate pindade vahel; see võimaldab silmadel kergemini kohaneda, näiteks sõitmisel tunnelitesse. Vali valgustuse intensiivsus 200-800 lux normaalseteks toiminguteks nagu lugemine, masinatel töötamine, komplekteerimine. Aga tuleks arvestada järgmist: · valgustuse intensiivsus 200 lx on piisav, kui informatsiooni on palju ja taustpinna kontrast piisav, näiteks mustad tähed trükitud valgele paberil
ennast kindlalt, samuti väldib hea valgustus väsimust, alandab traumatismi võimalikkust. valgustuse puudulikkus lisab ahistust ja masendust, põhjustab silmade kipitamist ja peavalu 10-200 luksi ebatäpse töö korral Valgustatus 10-200 lx on piisav näiteks koridorides ja ruumides, kus lugemine ei ole vajalik. Minimaalne valgustatus, et eraldada objekte, on 10 lx. Kõrgem valgustuse intensiivsus võib olla vajalik, et lugeda teadetetahvleid või et vältida heleduste erinevusi kõrvutiasetsevate pindade vahel; see võimaldab silmadel kergemini kohaneda, näiteks sõitmisel tunnelitesse. 200-800 luksi normaalseteks toiminguteks Lugemine, masinatel töötamine, komplekteerimine on normaalsed visuaalsed tegevused ja nõuanded on järgmised: valgustuse intensiivsus 200 lx on piisav, kui informatsiooni on palju ja taustpinnakontrast piisav, näiteks mustad tähed trükitud valgele paberile
nägemisvaevusi, mis omakorda võivad olla väsimuse ja peavalu põhjuseks Kuvar ei tohi asetseda akna juures Akna pilt ei tohi samuti peegelduda kuvari ekraanilt – kaudne pimestamine. Ergonoomilised soovitused valgustuse puhul: Soovitav on võimalikult rohkem kasutada päevavalgust. Heledates värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgustust. Soovitav on vältida nägemisväljas suuri heleduste erinevusi töökoha valgustamisel. Tähtis on valgustuse pulsatsiooni vähendamine Teravad varjud töötasapinnal on töö halvakvaliteedi, tootlikkuse languse, silmade ülepinge, väsimuse ja mõnikord ka õnnetuste põhjuseks. Eemaldada pimestav valgus Soovitav on eemaldada läikivad pinnad töötaja nägemisulatusest Kokkuvõtteks: soovitav on kombineerida päevavalgust ning tehisvalgust
vastab objektiivi pindalale (objektilt vaadatuna) Süsteemi valgusjõud näitab, kuimitu korda on kujutise pind heledam objekti omast. Ta on võrdeline süsteemi suhtelise ava ruuduga. kus on objektiivi raadius ja objekti kaugus objektiivist. Optiline süsteem annab sellest kujutise pindalaga ning heledusega , kusjuures peab olema võrdne eseme poolt objektiivile kiiratud valgusega: Kujutise ja objekti heleduste suhteks saame seega ning, arvestades joonsuurendust Saame Avaldist , kus on objektiivi läbimõõt, nim. süsteemi (objektiivi) suhteliseks avaks. Näeme, et valgusjõud on võrdeline suhtelise ava ruuduga. 18 loeng. amapaksuse interferents tekib juhul, kui vaatame muutuva paksusega kihti mingi kindla nurga all. Lähtevalemiks võib olla eelmise punkti (samakalde) valem, ainult et nüüd on muutujaks mitte , vaid
Päikese laigud on tumedad piirkonnad, t* neis on ümbritsevast üle 1000 K madalam. Päikese magnetväli on seal sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas -> pidurdab ainevoolude liikumist. 11. Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Suurem tähesuurus vastab heledamale/nõrgemale tähele. 12. Miks erinevad fotograafilised tähesuurused visuaalsetest? Kui mõõtmisvahendiks on fotoplaat, räägitakse fotograafilistest; kui inimsilm, siis visuaalsetest. Tähtede heleduste määrangud sõltuvad sellest, millise aparatuuriga heledust mõõdetakse. Erinevate numbrite (ja ka järjestuse) saamise põhjuseks on see, et eri tüüpi kiirgusvastuvõtjad on tundlikud erinevas lainepikkuste piirkonnas. Kui otsustajaks on inimene, tema nägemismeel, nimetatakse vastavat heledust (tähesuurust) visuaalseks. 13. Mis on värvusindeks? Millest see sõltub? Värvusindeks on erinevates spektripiirkondades määratud tähesuuruste vahe
Kui peegeldunud kiire intensiivsus on võrdne langeva kiire intensiivsusega, siis seda nimetatakse täielikuks peegeldumiseks. Fotomeetria Valgusallikate valgustugevuste või valgusvoogude võrdlemiseks kasutatavaid riistu kutsutakse fotomeetriteks. Fotomeetrid jagunevad visuaalseteks (valguse vastuvõtjaks on silm) ja objektiivseteks (valguse vastuvõtjaks ei ole silm). Visuaalsete fotomeetrite ehitus põhineb silma võimel piisavalt täpselt kindlaks teha kahe kõrvutise pinna heleduste võrdsust. Fotomeetria objektiivsed meetodid jaotatakse fotograafilisteks ja elektrilisteks.( Fotograafilised meetodid põhinevad tõsiasjal, et fotoplaadi või filmi valgustundliku kihi tumenemine on suures ulatuses võrdeline talle ekspositsiooni ajal langenud valguse energia hulgaga. Elektrilistes fotomeetrites kasutatakse valguse vastuvõtjatena fotoelemente, fotoelektronkordisteid, fototakisteid, balomeetreid ja termopaare. Lihtsaim
puidupinkidel töötamisel 500-750 lx.täpsematel töödel kohtvalgustus-valgustugevusega kuni 750-1000 lx. Valgustuse liigid · Loomulik valgus · Tehisvalgus · Avariivalgus Töökoht peab antud töötegemiseks peab olema piisavalt valgustatud! Kahjuliku toime ennetamiseks: · Kasutada päevavalgustust · Heledates värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgustust · Valgustus on koridorides,treppidel,kaldteedel · Vältida nägemisväljas suuri heleduste erinevusi Tolm Puidutolmu keskmine kontsentratsioon töökeskkonna sissehingatavas õhus ei tohi ületada 2 mg/ kohta tööpäeava (8h) ja töönädala (40h) jooksul. Kahjulikud mõjud: · Mehaaniline trauma-simade sügelus,pisaravool,laugade punetus · Hingamisteedesse sattudes-krooniline bronhiit kopsutolmus ehk pneumokonioos,bronhiaalastma. Kahjuliku toime vältimine: · Ventilatsioon ja kohtäratõmme · Kaitsevahendid-filtriga respiraator või tolmumask.
≈ Päikese pöörlemisperiood ekvaatori lähedal on 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem. ≈ Päike saab energiat termotuumaprotsessidest. ≈ Päikese sisemuses tekkiv energia paiskub sadade tuhandete kilomeetrite kaugusele. ≈ Päikese laik kutsub maal esile magnettorme ning virrmalisi, selgesti on eristav 11-aastane periood. ≈ Tähesuurus iseloomustab tähe heledust, kõige heledam on 1 tähesuurus, mida suurem number, seda tuhmim täht. ≈ Tähtede heleduste määrangud sõltuvad sellest, millise aparatuuriga heledust mõõdetakse. Erinevate numbrite (ja ka järjestuse) saamise põhjuseks on see, et eri tüüpi kiirgusvastuvõtjad on tundlikud erinevas lainepikkuste piirkonnas. Kui otsustajaks on inimene, tema nägemismeel, nimetatakse vastavat heledust (tähesuurust) visuaalseks. ≈ Värvusindeksi saame värvust füüsikaliselt hinnates, selleks mõõdetakse tähe heledust
haiguste teket ja arengut Pikaajaline kunstlikus valguses viibimine võib põhjustada tähelepanu ja töövõime nõrgenemist ning depressiooni silmade väsimine ning nägemishäiretest, millega võib kaasneda peavalu. Ergonoomilised soovitused valgustuse puhul: Soovitav on võimalikult rohkem kasutada päevavalgust. Heledates värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgustust. Soovitav on vältida nägemisväljas suuri heleduste erinevusi töökoha valgustamisel. Tähtis on valgustuse pulsatsiooni vähendamine Teravad varjud töötasapinnal on töö halva kvaliteedi, tootlikkuse languse, silmade ülepinge, väsimuse ja mõnikord ka õnnetuste põhjuseks. eemaldada pimestav valgus Soovitav on eemaldada läikivad pinnad töötaja nägemisulatusest Kokkuvõtteks: soovitav on kombineerida päevavalgust ning tehisvalgust töötajatele tuleb kindlustada küllaldane valgustus
Lihtsuse mõttes võtame objektiks mati pinna, mis kiirgab ühtlaselt tema kohale jäävasse ruuminurka . Olgu objekti pinna suurus , siis jõuab tema kiirgusest ( ) objektini vaid see osa, mis vastab objektiivi pindalale (objektilt vaadatuna) kus on objektiivi raadius ja objekti kaugus objektiivist. Optiline süsteem annab sellest kujutise pindalaga ning heledusega , kusjuures peab olema võrdne eseme poolt objektiivile kiiratud valgusega: Kujutise ja objekti heleduste suhteks saame seega 18. Samakalde interferents tekib, kui paralleelne kiirtekimp (päikesevalgus) langeb tasaparalleelsele plaadile (jääkiht veelombi pinnal). Siis näeme korraga kaht kiirt: ühte, mis peegeldub (jää)kihi ülemiselt ja teist, mis peegeldub alumiselt pinnalt. Kuna teise kiire tee on pikem, hilineb ta faasis võrra. Arvestades, et optiliselt tihedamas keskkonnas kasvab "optiline tee pikkus" korda ( on murdumisnäitaja), saame käiguvaheks
Lihtsuse mõttes võtame objektiks mati pinna, mis kiirgab ühtlaselt tema kohale jäävasse ruuminurka . Olgu objekti pinna suurus , siis jõuab tema kiirgusest ( ) objektini vaid see osa, mis vastab objektiivi pindalale (objektilt vaadatuna) kus on objektiivi raadius ja objekti kaugus objektiivist. Optiline süsteem annab sellest kujutise pindalaga ning heledusega , kusjuures peab olema võrdne eseme poolt objektiivile kiiratud valgusega: Kujutise ja objekti heleduste suhteks saame seega 18. Samakalde interferents tekib, kui paralleelne kiirtekimp (päikesevalgus) langeb tasaparalleelsele plaadile (jääkiht veelombi pinnal). Siis näeme korraga kaht kiirt: ühte, mis peegeldub (jää)kihi ülemiselt ja teist, mis peegeldub alumiselt pinnalt. Kuna teise kiire tee on pikem, hilineb ta faasis võrra. Arvestades, et optiliselt tihedamas keskkonnas kasvab "optiline tee pikkus" korda ( on murdumisnäitaja), saame käiguvaheks
puuviljadega"). Tema teoste tihti kontrastsed, aga alati varjurohked värvipinnad ei ole siledaks viimistletud, vaid näha on pintslitõmmete jäljed. Tizian oli kõrgelt hinnatud hingeelu eritlejana. Ta sai palju tellimusi ning võis nautida edu ja loominguvabadust. Tema vanaduses maalitud teostes on värvi tihti väga paksult ja seda on lõuendile kantud ka näppudega. Joonistatud vormid kaovad, kuid naid asendavad poolhämarast taustast heleduste ja värviliste pintslitõmmete abil välja kasvavad vormid. Maalimise põnevus näib muutuvat tähtsamaks kui elu jäljendamine. Jan van Eyck oli esimene suurmeister Põhja-Madalmaades. Tema värvide kalliskivitaolist sära ja nagu sisemist hõõguvust on peetud järeleaimamatuks. Ruumikujutuses ei jäänud van Eyck palju maha kaasaegsetest itaallastest. Vahel ta kasutas tsentraalperspektiivi, aga veelgi rohkem värviperspektiivi, mis on rohkem kooskõlas loomuliku nägemisega
Süsteemi valgusjõud näitab, kuimitu korda on kujutise pind heledam objekti omast. Ta on võrdeline süsteemi suhtelise ava ruuduga. 98 kus on objektiivi raadius ja objekti kaugus objektiivist. Optiline süsteem annab sellest kujutise pindalaga ning heledusega , kusjuures peab olema võrdne eseme poolt objektiivile kiiratud valgusega: Kujutise ja objekti heleduste suhteks saame seega ning, arvestades joonsuurendust Saame Avaldist , kus on objektiivi läbimõõt, nim. süsteemi (objektiivi) suhteliseks avaks. Näeme, et valgusjõud on võrdeline suhtelise ava ruuduga. Aberratsioonid. Geomeetriline optika, nagu teisedki füüsikateooriad, on matemaatiliselt ilus ja lihtne ainult idealiseeritud juhul (õhukesed läätsed, optilise peateljega paralleelsed kiired, väike suhteline ava jms)
annaabi.ee 
