Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskkonna ergonoomika (0)

1 Hindamata
Punktid
Keskkonna ergonoomika
Jaan olt
 
 
Valgustus
Loomulik
Tehis  (kunstlik)
 
 
Kunstlik
 Üldvalgustus
Ühtlane
lokaliseeritud

 Kohtvalgustus
Statsionaarne
Teisaldatav

Avariivalgustus
Evakutsioonivalgustus
Valvevalgustus
 
 
Lambid
Hõõglambid
Päevavalguslambid
Halogeenlambid
LED valgustid
 
 
Missugused on:
Eelised
Puudused?
 
 
Hõõglamp
Puudus
väike kasutegur
Eelis
valguspekter loomuliku valguse 
lähedane
 
 
Päevavalguslamp
Eelis
suur kasutegur
Puudused
- spekter
- sagedus (monitori sagedus, stroboskoopiline efekt)
- müra
- värv
- utiliseerimine

 
 
Halogeenlambid
 
 
LED  valgusti
 
 
Ergonoomilised soovitused 
valgustuse puhul: 
Soovitav  on võimalikult rohkem kasutada 
päeva valgust (loomuikku)
Päeva valguse kasutamine vähendab kulutusi 
elektrienergiale ja on keskkonnasõbralik
Heledates värvitoonides seinad ja  laed  
parandavad ruumi valgustust 
Heledalt  värvitud  seinad  ja  laed  muudavad 
töökeskkonna mugavamaks ja suutlikumaks. 
 
 
Valgustus on vajalik koridorides, treppidel, 
kaldteedel ja kõikides kohtades, kus võivad 
viibida inimesed
 
Parem valgustatus treppidel ja koridorides 
aitab ära hoida õnnetusi
Soovitav on vältida nägemisväljas suuri 
heleduste erinevusi töökoha valgustamisel. 
Soovitav on vältida teravaid kontraste 
töökohal 
 
 
Töötajatele 
tuleb 
kindlustada 
küllaldane 
valgustus, et nad saaksid igal ajal suutlikult ning 
mugavalt töötada. 

Soovitav on ökonoomne, küllaldane ja 
kõrgekvaliteetne valgustus 
Kohtvalgustid on sobivad täpsust nõudvaks tööks 
Sobivalt paigutatud kohtvalgustus säästab kulutusi 

energiale 
Eemaldada pimestav valgus. 
 
 
Eemaldada läikivad pinnad töötaja 
nägemisulatusest
Valida sobiv nägemistaust ülesannete 
täitmiseks 
Regulaarselt  puhastada  aknaid ja 
hooldada  valgusallikaid 
 
 

Document Outline

  • Keskkonna ergonoomika 
  • Valgustus 
  • Kunstlik
  • Lambid
  • Missugused on:
  • Hõõglamp
  • Päevavalguslamp
  • Halogeenlambid
  • LED valgusti
  • Ergonoomilised soovitused valgustuse puhul:  
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
Vasakule Paremale
Keskkonna ergonoomika #1 Keskkonna ergonoomika #2 Keskkonna ergonoomika #3 Keskkonna ergonoomika #4 Keskkonna ergonoomika #5 Keskkonna ergonoomika #6 Keskkonna ergonoomika #7 Keskkonna ergonoomika #8 Keskkonna ergonoomika #9 Keskkonna ergonoomika #10 Keskkonna ergonoomika #11 Keskkonna ergonoomika #12 Keskkonna ergonoomika #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rommula Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Töö ja Keskkonnajuhtimine
18
docx

Töö ja Keskkonnajuhtimine

Arvestuse teemad 1. Ergonoomika 2. Tööandja kohustused ja õigused 3. Töötaja kohustused ja õigused 4. Töökeskkonnaspetsialist 5. Töökeskkonnavolinik 6. Töökeskkonnanõukogu 7. Esmaabi organiseerimine ettevõttes 8. Töötajate tervisekontrolli kord 9. Juhendaamine ja väljaõpe 10. Vastutus. 11. Tööõnnetused ja kutsehaigused 12. Valgustus. 13. Müra 1. Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega • Ergonoomika liigid  süsteemiergonoomika  hambaravi ergonoomika  arvutitöö ergonoomika  rakendus ergonoomika  füüsikaline ergonoomika  töökoha ergonoomika  nägmise ergonoomika

Kategoriseerimata
Töö ja Keskkonnajuhtimine
18
docx

Töö ja Keskkonnajuhtimine

Arvestuse teemad 1. Ergonoomika 2. Tööandja kohustused ja õigused 3. Töötaja kohustused ja õigused 4. Töökeskkonnaspetsialist 5. Töökeskkonnavolinik 6. Töökeskkonnanõukogu 7. Esmaabi organiseerimine ettevõttes 8. Töötajate tervisekontrolli kord 9. Juhendaamine ja väljaõpe 10. Vastutus. 11. Tööõnnetused ja kutsehaigused 12. Valgustus. 13. Müra 1. Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega • Ergonoomika liigid  süsteemiergonoomika  hambaravi ergonoomika  arvutitöö ergonoomika  rakendus ergonoomika  füüsikaline ergonoomika  töökoha ergonoomika  nägmise ergonoomika

Kategoriseerimata
TÖÖOHUTUS
74
docx

TÖÖOHUTUS

 Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. Esmaabi Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. Ergonoomika (slaididel on veel mingi materjal, raamatute leheküljed vms) Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega. Ergonoomika liigid  süsteemiergonoomika  hambaravi ergonoomika  arvutitöö ergonoomika  rakendus ergonoomika  füüsikaline ergonoomika  töökoha ergonoomika  nägemise ergonoomika  keskkonna ergonoomika  tarbekaupade ergonoomika  tööstus ergonoomika  kõrgkooli ergonoomika  kognitiivne ergonoomika  osalusergonoomika  makroergonoomika  mikroergonoomika  koduse töö ergonoomika Ergonoomilise kontori üldpõhimõtted Ruumikujundus  töölauad

Ergonoomika
VALGUSTUS TÖÖKOHAS
34
docx

VALGUSTUS TÖÖKOHAS

valgustite sisse- ja väljalülitamiseks. Juhitavate valgustite korral hoiab aga päevavalgusandur valgustustaset inimeste ruumis viibimise ajal konstantse sõltuvalt sellest, kui palju valgust ruumi anduri märkamisalasse pääseb. 9 Kokkuvõte ..... 10 Kasutatud kirjandus 1 Eva-Maria Reimers. (2000). Töökeskkond ja ohutus). /Toim. P. Kulu, E. Hendre. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus. 120–ˇ123. lk. 2 Ülu Kristjuhan. (2000). Kaasaegse ergonoomika alused. /Toim. P. Kulu, E. Hendre. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus. 49-53 lk.. 3 www.lihula.edu.ee/www/media/dokumendid/OT_opetaja.doc 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/12843344 5 http://www.xn--energiasst-x5aa.ee/et/c/valgustus 6 http://www.fagerhult.com/ee/Lighting-control/e-Sense2/e-Sense- ActiLume/Paigaldamise-naide-e-Sense-ActiLume-suures-buroos-/

Ergonoomika
1 kursus tööohutus ja töökeskond
53
docx

1 kursus tööohutus ja töökeskond

12) tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist; 13) korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe. Juhendamist või väljaõpet tuleb korrata, kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse; 14) koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks; 15) kõrvaldama töölt alkoholi, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all oleva töötaja; 16) [kehtetu RT I 2002, 47, 297 jõust. 1. 01. 2003]; [Alapunkti 17 sõnastus kuni 30. 06. 2003] 17) teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevusala muutmisest; [Alapunkti 17 sõnastus alates 1. 07. 2003]

Tööohutus ja tervishoid
Tookeskkonnaohutuse alused
35
docx

Tookeskkonnaohutuse alused

meetri raadiuses. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. ESMAABI Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. Ergonoomika Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega Ergonoomika liigid süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika rakendus ergonoomika füüsikaline ergonoomika töökoha ergonoomika nägmise ergonoomika keskkonna ergonoomika tarbekaupade ergonoomika tööstus ergonoomika kõrgkooli ergonoomika kognitiivne ergonoomika osalusergonoomika makroergonoomika mikroergonoomika koduse töö ergonoomika Ergonoomilise kontori üldpõhimõtted Ruumikujundus töölauad mööbli valik peeglid ja peegelpinnad skulptuurid või kivid

Pangandus
RISKIHINDAMISJUHEND
43
doc

RISKIHINDAMISJUHEND

Lisa 1.1. Riskihindamisjuhend Eestikeelne versioon 1 RISKIHINDAMISJUHEND SISUKORD: Lehekülg: I OSA: ÜLDINFO o Mis on ohutegur? Mis on risk? 2 o Miks peaks riski hindama? 2 o Kuidas riski hinnata? 2 o Kuidas käesolevat juhendit kasutada? 3 II OSA: RISKIHINDAMINE ­ ÜLDINE o 1. aste: Missugust teavet tuleks koguda? 4 Kuidas sedalaadi teavet koguda? 4 o 2. aste: Kuidas tuvastada ohutegureid? 5 KONTROLL-LOEND ­ ÜLDINE 6 o

Ohuõpetus
RISKIHINDAMISJUHEND
43
doc

RISKIHINDAMISJUHEND

Lisa 1.1. Riskihindamisjuhend Eestikeelne versioon 1 RISKIHINDAMISJUHEND SISUKORD: Lehekülg: I OSA: ÜLDINFO o Mis on ohutegur? Mis on risk? 2 o Miks peaks riski hindama? 2 o Kuidas riski hinnata? 2 o Kuidas käesolevat juhendit kasutada? 3 II OSA: RISKIHINDAMINE ­ ÜLDINE o 1. aste: Missugust teavet tuleks koguda? 4 Kuidas sedalaadi teavet koguda? 4 o 2. aste: Kuidas tuvastada ohutegureid? 5 KONTROLL-LOEND ­ ÜLDINE 6 o

Ametijuhend




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun