Füüsika materjal ( Universum) (1)

1.Täht- ise kiirgav taevakeha, mis koosneb põhiliselt kuumadest gaasidest
2.Päike- koosneb heeliumist ja vesinikust ning saab oma energia termotuumade käigus, tal on energiat tootev tuum.150 miljoni km kaugusel Mast. Mass on 2*1030kg , heledus on 3,9*1026W , raadius on 7*108m , pindgravitatsioon 264 m/s2
3.Tähesuurus- suurus, mis iseloomustab tähe heledust. Kahe tähe heleduste suhe – suhteline heledus. Näiv(m) või absoluutne(M). Näiv heledus- heledus, mida mõõdavad kiirguse vastuvõtjad. See sõltub valgusallika valgusvõimest ja valgusallika kaugusest vaatlejast, tähis l. Absoluutne tähe heledus- tähe valgusevõime suhe päikese valgusvõimsuseda,tähis L
4.Parallaktiline meetod- nurk, mille moodustavad kahest erinevast punktist vaatlusobjektile lähtuvad vaatekiired. (joonis)
5.Aastaparallaks- nurk, mille all paistab Maa orbiidi raadius selle tähe pealt vaadatuna
6.1 parcek(pc)- vahemaa , mille tagant 1 astronoomiline ühik paistab 1 kaaresegundi nurga all. 1 pc = 3*1016m
1 valgusaasta(v.a)-vahemaa, mille valgus läbib ühe aasta .1v.a=9,46*1015m
7.D=1/p”
8.Siiriuse pinnatemperatuur on 11000-7500K
Betelgeuse pinnatemperatuur on 3500 -2000K
Kapella pinnatemperatuur on 6000-5000K
9.Tähtede teke algab, kui os tähtede vahelisest keskkonnast hakkab oma enda raskuse mõjul kokku tõmbuma. Ja kui temperatuur pilve tsentris on umbes 100 päikese massi, siis hakkavad toimuma termotuumareaktsioonid. Tähed tekivad gaasist ja tolmust.
10.
1010aastat vesiniku kihtpõlemine
Mõne miljoni aasta pärast paistaks väliskihtide aine ära-planitaarudu
Süsiniku tuum on umbes Maa suurune ja seda nimetatakse valgeks kääbuseks
*Suure massiga tähtede areng:
->...-> ->Supernova plahvatus ->
11.
12.Supernova-Tähe surm
13. On diagramm, mis näitab tähtede arvulist jaotust temperatuuri ja heleduse järgi
*absoluutne tähesuurus; * pinnatemperatuur
14.Neutrontäht- tasakaaluline objekt, kus gravitatsioonijõud on tasakaalustatud kõdunud neutronite rõhuga.
15.Kui supernoova plahvatusest allesjääva osa mass on üle 3Mo, siis jääb neutronite rõhust väheseks. Sellisel juhul hakkab plahvatusest allesjäänud osa piiramatult kokku tõmbuma. Jäänuktähe gravitatsiooniväli saab nii tugevaks , et isegi valgus ei pääse enam välja. Tekkivat objekti nimetatakse sellest tulenevalt mustaks auguks.
16. Galaktika - tohutu tähelise ja tähtedevahelise aine kogum, mis paikneb ruumis suhteliselt eraldi ja mida hoiab koos tema enda gravitatsioon . Meie Galaktik on läätse kujuline, pealtvaates spiraalsete harudega. Läbimõõt ~30000pc , paksus ~25000pc , mass ~2*1011Mo
17. Spiraalsed-spiraalse kujuga, ketas sisaldab nii noori kui vanu tähti, ketas sisaldab olulisel hulgal gaasi ja tolmu- tekivad uued tähed, ketta gaas ja tähed liiguvad ringorbiitidel galaktika tsentri ümber.
Varbspiraalsed- galaktikad omavad pikenenud tsentraalset tähtedest ja gaasist varba . (muu sama mis spiraalsel)
Elliptilised-ketas puudub, sisaldab vaid vanu tähti, sisaldab ka väga vähe või üldse mitte gaasi ja tolmu- ei ole uute tähtede teket, tähed omavad kolmes mõõtmes juhuslikult orienteeritud liikumisi
Irregulaarsed-selge struktuur puudub, sisaldab nii noori kui ka vanu tähti, väga palju gaasi ja tolmu, aktiivne ja jätkuv täheteke, tähed ja gaas on väga korrapäratutel orbiitidel.
18.Galaktika koostis: 1)ketta populatsioon -sisaldab kõiki võimalikke tähti.Tähed on noored ja sisaldavad palju raskeid elemente. 2)sfääriline populatsioon-tähed on vanemad ja sisaldavad palju raskeid elemente.
19.Ketas-suur,ringikujuline, lapik piirkond,mis sisaldab enamuse Galaktika heledatest tähtedest ja tähtedevahelisest ainest.
Mõhn- Galaktika tsentraalne mõhn on piirkond mida moodustavad vanemad tähed
Halo on enam vähem sfääriline komponent, mis koosneb vanadest tähdedest ja peaaegu ei sisalda gaasi ja tolmu.
21. galaktikad ei paikne ühtlaselt, vaid on kogunenud parvedesse, kihtidesse, ahelatesse. 1) LOKAALNE RÜHM- linnutee + 30 lähimat galaktikat , ligikaudu 1 Mpc (suurus) 2) VIRGO PARVE - sisaldab ligikaudu 2500 galaktikat , ligikaudu 3 Mpc
3) LOKAALNE PARVE
22. galaktikate eemaldumise kiirus on võrdeline nende kaugusega