Selge talvepäev Eestis. Pilvede puudumise tõttu on maapinnale jõudev kiirgus otsekiirgus ehk kiired jõuavad maapinnale paralleelsetena. Kiirgus ei kohta ühtegi takistust, seega põhimõtteliselt puudub hajuskiirgus, vaid väike osa kiirgusest hajub tolmus, ning levib murdjoonena. Kogukiirgus ehk kogu kiirgus, mis jõuab aluspinnale, koosneb suures ulatuses otsekiirgusest, ning vähesel määral hajuskiirgusest. Peamiselt katab maapinda lumi. Kiirgus peegeldub peamiselt lumelt kui heledalt pinnaselt tagasi, ning moodustab peegeldunud kiirguse. Raske on vaadata nii taeva poole, kus paistab Päike, ning alla, kust peegeldub valgus näkku. Oht on ülepäevituda ootamatutest kohtadest, näiteks kaelalt ja lõua alt. Üksikutes lumevabades kohtades osa kiirgust neeldub ning soojendab maapinda, see kiirgus on neeldunud kiirgus. Heleda lume tõttu on albeedo, ehk peegeldusvõime kõrgetes protsentides, võib ulatuda kuni 80%-ni. Maa annab ära soojuskiirgust, ning jahtub. Neeldunud
lähedane Päevavalguslamp Eelis suur kasutegur Puudused - spekter - sagedus (monitori sagedus, stroboskoopiline efekt) - müra - värv - utiliseerimine Halogeenlambid LED valgusti Ergonoomilised soovitused valgustuse puhul: Soovitav on võimalikult rohkem kasutada päeva valgust (loomuikku). Päeva valguse kasutamine vähendab kulutusi elektrienergiale ja on keskkonnasõbralik Heledates värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgustust Heledalt värvitud seinad ja laed muudavad töökeskkonna mugavamaks ja suutlikumaks. Valgustus on vajalik koridorides, treppidel, kaldteedel ja kõikides kohtades, kus võivad viibida inimesed Parem valgustatus treppidel ja koridorides aitab ära hoida õnnetusi Soovitav on vältida nägemisväljas suuri heleduste erinevusi töökoha valgustamisel. Soovitav on vältida teravaid kontraste töökohal Töötajatele tuleb kindlustada küllaldane
Maa tüüpi planeedid Maa tüüpi planeedid Maatüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Need planeedid on: 1. Merkuur 2. Veenus 3. Maa 4. Marss Suuruse võrdlus Maatüüpi planeetide suuruse võrdlus (vasakult paremale): Merkuur, Veenus, Maa ja Marss Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. ...
võta need võtmed ja viruta kaevu, sadul on seljas ja rauad on haljad, teravad tangid too tööriistakuurist, valjaste vahel on raha ja ratsmed, koer lase ketist ja lind päästa puurist, turjale tõusma pead äkitsel katsel, põll võta eest ja põgene kodust, muidu ta sind võib tantseldes tappa, kuusikutukas näed kaheksat hobust, sõrmed pead suruma sügavalt lakka, võta seitsmes, kes heledalt hirnus, parema käega pead juhtima hobust, mine ta juurde ja talitse hirmu kiiresti kaugele eemale kodust. Kasutatud materjal http://handorunnel.comuv.com/ http://www.slideshare.net/
• Peetakse üheks 20.sajandi oluliseimaks kunstnikuks „L.H.O.O.Q „ METAFÜÜSILINE KUNST • 1917-1921 aastatel Itaalias levinud kunstivool • Nimeandjaks Carlo Carrà • Teine tähtis tegelane kunstivoolu loomisel - Giorgio de Chirico • Metafüüsiline maal mõjutas ka osalt uusasjalikkuse allhoovusena kujunenud maagilist realismi METAFÜÜSILISE KUNSTI TUNNUSED • Terav valguse ja varju kontrast • Müstiline atmosfäär • Vormid ümbritsetud musta joonega ja heledalt valgustatud • Ruum on paika pandud matemaatilise rangusega ja on viirastuslik • Tuhmid värvid • Teostele saadi inspiratsiooni unenägudest ja kirjandusest • Rõhutati unenäolist, üleloomulikku ja mehhaanilist maailma Giorgio de Chirico 1888-1978 • Giorgio de Chirico • „Armulaul“ • Giorgio de Chirico • „Punane torn" Carlo Carrà 1881-1966 • Carlo Carrà • „Metafüüsiline muusa“ TÄNAME KUULAMAST!
laulud ning tekstid. Sellest sündis paljude õpetajate, õpilaste ja ka lastevanemate koostöös etendus, mis oli toredaks elamuseks kõigile vaatajatele ning pälvis kiidusõnu. Vormijoonistamine. Jutustamisainestiku joonistamine nõuab üha enam ruumi- ja proportsioonitaju. Tegelesime topeltsümmeetria ja vormide teisendamisega. Joonistasime vorme ja täitsime neid värvidega. Õppisime värvi hajutamist, üleminekuid heledalt tumedale. Matemaatika 3.klassis lõppeb peastarvutamise iga ja õpilased saavad nüüd ka ülesandeid, mis nõuavad kirjaliku arvutustehnika valdamist. Arvutatakse kõigis neljas tehtes. Omaenese käsi on lapsele esimeseks pikkusmõõduks ja sealt edasi jõudsime meetersüsteemi tundmaõppimiseni. Igaüks valmistas endale meetrise joonlaua. Kirjutasime üles palju erinevaid tabeleid korrutustabel 15 15 ,, kerjus" ja arvud
docstxt/.txt
Alasti naisekeha kujutamist peeti solvavaks ja väärituks. Tagaplaanil kummardub oja kohale teine naine, kehakatteks särk. Manet pildil oli rõivastus kaasaegne ja reaalne. Maal on põikformaadis, sest pildil on maastik ja inimesed. Teoses on kasutatud maalähedasi toone (pruunikad, kollakad, roheline) ning üldine koloriit on soe. Ruumilisust on edasi antud värviperspektiiviga. Esile on toodud loomulikku valgust ja varje. Mõnes kohas pole kasutatud sujuvaid üleminekuid heledalt tumedale ning kohati on kõrvuti olevad värvid üsnagi kontrastsed. Laiade kontuuridega on rohkem esile toodud inimesed ning maastik on maalitud pehmemate joontega. Vaba rütm sünnib värvide, vormide ja tekstuuride koosmõjust. Pingestatus on saavutatud värve vastandades. Lähemal olevaid istuvaid inimesi on kujutatud suuremalt, kui tagaplaanil olevat naist. On näha, et üks meestest žestikuleerib käega, üks
❖ üks dadaismi rajajatest ❖ 1917 hävitas kõik oma maalid ja alustas täiesti uuesti ❖ 1925 asus elama Pariisi ❖ eesnimeks Jean ❖ 1942 põgenes šveitsi Linnud akvaariumis 1920 puust reljeef Abstraktne kompositsioon 1915 puust reljeef Sinine kahe kontsaga king musta võlvi all 1925 Maalitud puu Metafüüsiline kunst ❖ Itaalia 1917 - 1921 ❖ terav valgus, varju kontrast, müstiline atmosfäär ❖ ümbritsetud musta joonega ja heledalt valgustatud ❖ värvid on tuhmid ❖ kujutati realistlikult, imelikke esemeid ruumis ❖ unenäolik, üleloomulik, mehaaniline maailm Kunstnikud ❖ Carlo Carra ❖ Giorgio ge Chirico Giorgio de Chirico ❖ 1888-1987 ❖ Itaalia maalikunstnik ❖ tegeles graafika, illustratsiooni ja teatrikunstiga ❖ painava alatooniga maalid ❖ sürrealism ja metafüüsiline maal ❖ õppis Müncheni Kunstiakadeemias ❖ 1920. a maalis akadeemilisemas stiilis
Mõõdetakse kaudselt voltmeetri ja ampermeetri ning otseselt vattmeetriga. Elektrienergia tarbimises ja müügis kasutatakse voolu töö mõõtmiseks ühikut 1 kilovatt-tund (1 kW * h=1 000 W * 3600 s=3 600 000 J=3,6 * 10²'³ J), mis on mugav, kuna arvestades kasutatavate elektritarvitite nimivõimsust on lihtne planeerida energia kulu. Hõõglambis muundub elektrienergia soojuseks ja valguseks. Hõõgniit on volframist, sest aine talub kõrget temperatuuri ja 3 000ºC juures hakkab heledalt valgustama. Pirni sees on gaas (lämmastik, argoon, krüptoon), sest õhus volfram oksüdeeruks ja õhutühjas ruumis kuum volfram aurustuks. Elektrisoojendusriistade kütteelemendis (valmistatakse suure eritakistusega ainest, millel on suur sulamissoojus; nikli, raua, kroomi ja mangaani sulam - nikroom) muundub elektrivälja energia juhi siseenergiaks. Paljud elektrisoojendusriistad on varustatud termoregulaatoriga, mis teatud temperatuuri juures
kohakaubad tehti küünlapäeval või siit alates. Lepingud sõlmiti sageli kõrtsis, kuhu selleks kokku mindi. Töökalendris algas küünlapäeval kangakudumine, mis kestis jüripäevani. Vanematest tavadest põletati mõnel pool künnihärgade sarvi, et härjad oleksid kündmisel tugevad. Tuntud on vanasõna: "Saab küünlapäeval härg räästa alt juua, ei saa kukk maarjapäeval nokkagi kasta." *Küünlad Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt. Eestlased valmistasid pikki sajandeid pidulikeks puhkudeks kodus rasvaküünlaid. Küünlad kuuluvad muistsest ajast riituste, pühade, karnevalide, protsessioonide ja pidulike hetkede juurde. Küünlavalgus markeerib sakraalset aega ja tule mõju inimese elukäigule. Ristikirikus on küünal maailma valguse ehk Kristuse sümboliks. Eriti olulised on olnud küünlad, mis süüdatakse lahkunute mälestuseks ja nendega sideme loomiseks Aitäh kuulamast!
koordinaadid on 2°45' S ja 35°54' E, vulkaan jääb Ngorongoro looduskaitseala piiresse. Õhuhapniku ja niiskusega kokku puutudes porsub tardunud laavavool kiiresti, muutudes kõigepealt halliks ja seejärel valgeks. Karbonatiitne laava on ka tunduvalt madalatemperatuurilisem silikaatsest, kui karbonatiitse laava temperatuur on ligi 510 C siis teised laavad üle 1100 C, samuti on karbonatiitne laava kõige vedelam maailmas. Natrokarbonatiitne laava helendab öösiti oranzilt, kuid mitte nii heledalt kui teised. Karbonaadid on mineraalid, mis valdavalt settivad mereveest. Neist on moodustunud karbonaatkivimid, näiteks lubjakivi. Võiks eeldada, et karbonatiit on moodustunud ülessulanud karbonaatkivimeist, kuid nii see siiski ei ole. Tegelikult on karbonatiit eraldunud silikaatsest magmast. See protsess on detailides ebaselge, kuid juhtub see tavaliselt siis kui vana kontinentaalne maakoor on hakanud riftistuma, mis Ida-Aafrikas parajasti toimubki
Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume preagu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. „Kahekesi“ Millal viljasid valmib me ulmedepuus, ma ei tea. Ainult tean, et kui ükskord nad sulavad suus, on nii lõpmata hea. Kuni kestab me lokkavais luhtades luus, ära peatu, mind vea. Minu ees on su heledalt lainetav juus ja su julguripea. Kui kord tühjeneb meeli meil kosutand kruus, hing kui enam end laulma ei sea, jah Sa lahkud, ka siis ma ei usu mu muus, et Sind järgides teinuksin vea. AITÄH KUULAMAST!
Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Luulenäiteid Kahekesi Millal viljasid valmib me ulmedepuus, ma ei tea. Ainult tean, et kui ükskord nad sulavad suus, on nii lõpmata hea. Kuni kestab me lokkavais luhtades luus, ära peatu, mind vea. Minu ees on su heledalt lainetav juus ja su julguripea. Lisaks poetiseerimisele ja tõlkimisele on Alliksaar kirjutanud ka lauludele sõnu. Aastal 1976 kirjutas Alliksaar laulu "Ahtumine". "Ahtumine" Jäääre esituses Kasutatud allikad https://60ndadeestikirjanduses.weebly.com/artur-alliksaar.html https://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Alliksaar https://luuleleid.wordpress.com/tag/artur-alliksaar/ http://miksike.ee/documents/main/lisakogud/kirjandus/alliksaar.htm Tänan kuulamast!
Mars Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust. Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 15-17 aasta tagant suurte vastasseisude ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 55-60 milj. km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus. Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli. Atmosfäärirõhk Marsi pinnal on võrreldav õhurõhuga 35 km kõrgusel maapinnast
Enamikul näitlejatel oli korraga mitu kostüümi seljas, nad võtsid pealmise kostüümi vahepeal ära ja panid pärast peale tagasi. Valgusefektid olid väga head. Ma nägin tohutult palju prozektoreid. Mõlema rõdu peal oli 2 meest prozektoriga ning nendest prozektoritest tuli peenike kiir, mille värv iga natukese aja tagant muutus. Vahepeal oli sinine teine kord, aga teine kord hoopis kollane. Lava oli valgustatud väga heledalt ja saal tume. See jättis väga hea mulje. Mina poleks etenduses midagi muutnud. Etendus jättis hea üldmulje ning oli tore vaadata. See etendus oli täiskasvanutele mõeldud, sest stsenaarium oli väga keeruline ning mõnest kohast ma väga aru ei saanudki. Vaatused oleksid võinud olla võrdsemad, sest esimene vaatus oli 1 tund ja 30 minutit ning teine alla tunni. Mul jäid kondid kangeks nii pikast istumisest ühe koha peal.
Metafüüsiline kunst Tekkis Itaalias1917.aasatal Kunstivoolule andis nime kunstnik Carlos, kes on ka selle kunstivoolu esindaja. Oma teooriaid tutvustasid metafüüsilised kunstnikud ajakirjas Valori Plastici. Kestis kuni 1921. aastani. Tuntumad kunstnikud: Carlos Carra, Giorgio de Chirico, Giorgio Morandi, Alberto Savino. Metafüüsilise kunsti tunnused Metafüüsilisele maalile on iseloomulik terav valguse ja varju kontrast ja müstiline atmosfäär. Vormid on ümbritsetud musta joonega ja heledalt valgustatud. Ruum on paika pandud matemaatilise rangusega ja viirastuslik. Värvid on tuhmid. Teostele saadi inspiratsiooni unenägudest ja kirjandusest. Rõhutati unenäolist, üleloomulikku ja mehhaanilist maailma. Carlos Carra "Kihutav ratsanik" Giorgio de Chirico "Suur metafüüsik" Kokkuvõte Kunsti piiride avardumine: fotomontaaz, juhuslikest materjalidest konstruktsioonid. Kunst oli olukord, millesse objekt, ese on asetatud. Võimsaks tõukeandjaks sürrealismi tekkele.
(Alver 1989: 179) Külm puhang lõõtsub kõrgel kõik pilved pikka rongi. (Alver 1989: 346) Öö neisse poeb ja hangub mustaks malmiks, vaid kaarnakrooks neil kajab hauasalmiks. (Jõesaar, Muru 1982: 170) Ja olgu öö kuitahes pikalt pime- sa otsaeest ei pühi oma nime. (Alver 1989: 483) Öötaevas on vaikne ja pilve alt kuu vaatab su näkku nii heledalt. (Alver 1989: 332) Pilvi all iga vares ju kraaksub aegade lõppu, kuid Eesti luuletares pole kuulda ei kippu- kõppu. (Jõesaar, Muru 1982: 172) Selles kirjus ilmas, taevas aita, võib nii kergelt leida, mida laita. (Alver 1989: 264) Lõppude lõpuks polegi vajalik olla keegi või miski- veena magedaks lahtub kõik asjalik, mõte on kangem kui viski. (Alver 1989: 269)
Viimaks ometi! ja armsa kaela ümber hakata. Vanemuise kannel Mis see sääl sätendab lootuste valgusest? Elu tuli Märk see on loomise nädala algusest. Heledalt helkimas üle Eesti Elu tuli helgib kui sinitaeva päikene, Vanemuise kannel. elu tuli sähvab pilvist kui äikene; valgustab välkudes hämaras ööski, sütitab mõttes, vaimustub tööski - Kas sa kord muiste oled vägevalt ja kaduvikku siis kustub. kajanud, igatsust hingedes lõkkele ajanud? Muinasjutt kaunis on kimama jäänud,
tutvustasid ajakirj. Valori Plastici's. TUNNUSED: eesmärk: jäädvustada eseme olemus, salapära ja ajatus. Kujutati mannekeene, antiikkujusid, osutiteta kelli, ajatuid abstraktseid ehitusi. linnavaated või siseruumid. maalimislaad tugineb klassikalisele joonistusele, teravale plastilisele modelleeringule ja (lineaar) perspektiivile, terav valguse ja varju kontrast ja müstiline atmosfäär. Vormid ümbritsetud musta joonega, heledalt valgustatud. Ruum matemaatilise rangusega , viirastuslik. Värvid tuhmid. inspiratsiooni unenägudest ja kirjandusest. Rõhutati unenäolist, üleloomulikku ja mehhaanilist maailma. vahel pilt pildis (Chirico).. Suuna kõrgajal ilmus ajakiri ,,Valori plastici". Chirico- kujutab ajatust (skulptuur või mannekeen- puudub seos ajaga), Carlo Carrà, Giorgio de Chirico, Giorgio Morandi,Alberto Savinio. Veristliku sürrealismi eelkäija - Giorgio de Chirico. Maalis kummalisi, ängistavalt
pruunikashallid või helepruuni värvusega. Kanakulli saba on küllaltki pikk ja sõudelennul kitsalt koos, keerlemisel aga lehvikjalt laienenud. Sabal on neli laia tumedat vööti. Lisaks sellele iseloomustab kanakulli ka hele kulmutriip. Tiivad on laiad ja suhteliselt ümarad. Kanakulli lend on kiire ja sööstev, paigallendu ei tee kunagi. Kanakull on võimeline ka läbi puuvõrade lendama. Inimasulate ümbruses ta tavaliselt keerleb. Kanakull häälitseb heledalt "hii-hii-hii..." või kilkavalt üksikhüüdena kõlavalt "kiak". Kanakull on levinud Euraasia ja Põhja-Ameerika metsastel ja avamaastikel. Ka Madagaskaril on see liik levinud. Ladinas on ta väheneva arvukusega ent siiski veel üldlevinud haudelind. Elab suuremates metsades, eelistades kuuse-segametsi. Saagijahile läheb sageli ka avamaastikele. Kanakull ei toitu ainult kanadest, nagu seda nime järgi arvata võiks. Kanakulli saagiks langevad harilikult pisinärilised,
nähtavad. Tõendeid nende olemasolu kohta saab vaid kaudselt, näiteks mõjutavad need nähtava aine liikumist ning jaotust Universumis. Füüsikud ütlevad selle kohta peenemalt nii: tumeaine ja -energia interakteeruvad barüonainega väga nõrgalt, põhiliselt gravitatsiooniliselt. Sageli võrreldakse tumeaine ja barüonaine käitumist hämara balliruumiga, mis on täis valssi tantsivaid paare, mehed kandmas ainult musta ja naised valget. Hämaras ruumis näeme ainult heledalt riietatud naisi tantsimas. Jälgides nende tantsu, saame siiski aru, et neil peavad olema tantsupartnerid, kes nende valsipöördeid tasakaalustavad. Teiseks astronoomid suudavad mõõta väikseid kõrvalekaldeid ühtlasest jaotusest, seda nimetatakse massijaotuse häiritusspektriks. Too spekter vajab tumeainet: viimaseta oleks see oluliselt teistsugune kui vaadeldav spekter. Näiteks kui poleks tumeainet, siis poleks barüonaine saanud kuhjuda galaktikateks. Veel on teada, et enamiku
mägedega. "Suur ja kuiv" tähendab Gobi Mongoolia keeles. Gobi kõrb on Aasias suurim. Gobi kõrb võtab enda alla 1,300,000 km² ja omakorda on Gobi kõrb üks suurimaid maailmas. Suurelt osalt pole Gobi kõrb liivakõrb, vaid kivi ja savikõrb. Gobi kõrb on 1600km lai ja 800km pikk. Lavamaad liigestavad mäed ja madalad ahelikud. Gobi kõrb asub troopilises kliimavöötmes. siin pildil on Gobi kõrb tehtud heledalt. Gobi kõrb on ka kõige laiem kõrb Aasias. Hiinas mõeldakse Gobi kõrbe all erinevaid asju, näiteks öeldakse shamo (liivakõrb) ja hanhai (kuiv meri). Kõrbe loodeosa on kuulus oma dinasauruste fossiilide poolest. Gobi kõrb asub mandri sisealal. Gobi kõrb on tekkinud nagu ka teised kõrbed õhumasside liikumise tagajärjel. Gobi kõrb on külm kõrb. Sajab keskmiselt 50200mm/aastas ja Gobi kõrb on üle 900m merepinna
erinevat toidukorda. Arvust ei peetud kinni, kuid perenaised andsid parima, et laud oleks rikkalik. Küünlapäev 2. veebruar Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga. Keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid. Uskumuse kohaselt põlesid sel päeval tehtud küünlad heledalt. Eestlased valmistasid pikki sajandeid pidulikeks puhkudeks kodus rasvaküünlaid. Küünalde valamine oli veel 20. sajandi keskpaiku üsna tavaline nii sai endale huvitava kujuga omapäraseid küünlaid. Elaval tulel usuti olevat suur mõju inimestele, taimedele ja loomadele, mistõttu ei võinud näiteks jõuluõhtul ja nääriööl lasta tulel ega küünlavalgusel langeda põllule, sest muidu n-ö põleb vili sellelt kohalt ära ja sinna ei kasva midagi. Küünlapäev on esimene
Second level Third level Fourth level Fifth level http://www.art.tartu.ee/~illi/kun stigeomeetria/dim4/DXXX.htm Metafüüsiline kunst Iseloomulik on terav valguse, varju kontrast ja müstiline atmosfäär Vormid on ümbritsetud musta joonega ja heledalt valgustatud Värvid on tuhmid Rõhutati unenöolisust ja mehhaanilist maailma Carlo Carrà 1881.-1966. Click to edit Master text styles Oma loomingu alguses oli Second level Third level futurist Fourth level Pani aluse metafüüsilisele Fifth level maalile http://it.wikipedia.org/wiki/Carlo_Carr
mängima. RELJEEFID JA MAALID Egiptuse ehitistel katsid kõikvõimalikke kohti (seinu, koridore, sambaid) värvilised reljeefid ja maalid. Egiptuse reljeef on väga madal, sageli vaid kontuurid sisse süvendatud, ning seetõttu nimetatakse seda koos seinamaalidega pinnakunstiks. RELJEEF JA MAAL Põhiliselt kujutati inimesi nn egiptuse poosis: Nägu külgvaates Silmad otse Õlad otse Jalad külgvaates Puudusid varjud ja heledalt tumedale üleminekud. Täname tähelepanu eest
Lakkleht on väike metsataim. Taim näib vaid kuni paarikümne sentimeetri pikkune, ent ta on oma risoomid igale poole laiali ajanud. St, et lakklehe maa-alustest vartest võib aga igal sõlmekohal sündida uus "maapealne taim". Maapealsele varrele kasvavad alla ka väikesed juured ja ta alustab küllaltki iseseisvat elu. Taas on juurtele abimeheks seeneniidistik. Lakkelehe pärislehed kasvavad maa-alustest võsunditest välja juurmise kimbuna ehk kodarikuna. Nad on üsna heledalt rohelised ja pealmiselt pinnalt läikivad nagu lakitud. Sellest ka taime nimi. Kuid lakklehel on veel lehti. Nende pärislehtede vahel võib leida soomusetaolisi alalehti ja õisikuvarval samuti soomusjaid kõrglehti. Õisikuid ei näe me aga sugugi alati. Kõigepealt ilmub maapinnale vaid leherosett. See püsib igihaljana kolm või neli aastat, osa lehti kuivab vahepeal, osa elab üle talve, hävinute asemele kasvavad uued.
trafode südamike. Metallide sulatamiseks on pöörisvoolu kasutatud füsoteraapias, võnkumiste summutamiseks, mõõteriistadesEndainduktsioon ja induktiivsus Lüliti sulgemisel ja avamisel muutub voolutugevus ning I pooli tekitatud magnetvoog suureneb-väheneb. See indutseerib II pooli Ei. Magnetvoo muutumine mõjutab ka I pooli ennast ind. selles endaind. emj Ee, mis lüliti sulgemisel on vooluallika E-ga vastassuunaline, avamisel samasuunaline. Peale lüliti avamist sähvatab lamp Ee mõjul heledalt põlema. Nähtuse olemus on selles, et pooli magnetvälja energia muutub lambis soojuseks ja valguseks. Kontuuri võimet Ee tekitada nim. induktiivsuseks. L ühik 1H (henri) Iseloomustab põhiliselt poolisid ja mähiseid. Pooli L on seda suurem, mida 1)rohkem on keerdusid, 2)tihedamalt keerud asetsevad, 3) parem südamik on poolil.Ee= - L telta-I/ telta-t Induktiivsuse põhjal saab leida ka magnetvälja energia Wm=LI(ruut)/2 Ainete magnetilised omadused 1
Mõõdetakse kaudselt voltmeetri ja ampermeetri ning otseselt vattmeetriga. Elektrienergia tarbimises ja müügis kasutatakse voolu töö mõõtmiseks ühikut 1 kilovatt-tund (1 kW * h=1 000 W * 3600 s=3 600 000 J=3,6 * 10²'³ J), mis on mugav, kuna arvestades kasutatavate elektritarvitite nimivõimsust on lihtne planeerida energia kulu. Hõõglambis muundub elektrienergia soojuseks ja valguseks. Hõõgniit on volframist, sest aine talub kõrget temperatuuri ja 3 000ºC juures hakkab heledalt valgustama. Pirni sees on gaas (lämmastik, argoon, krüptoon), sest õhus volfram oksüdeeruks ja õhutühjas ruumis kuum volfram aurustuks. Elektrisoojendusriistade kütteelemendis (valmistatakse suure eritakistusega ainest, millel on suur sulamissoojus; nikli, raua, kroomi ja mangaani sulam - nikroom) muundub elektrivälja energia juhi siseenergiaks. Paljud elektrisoojendusriistad on varustatud termoregulaatoriga, mis teatud temperatuuri juures katkestab vooluringi
· 14.märts emakeelepäev Vastlapäevakombestik ja vastlatoidud on püsinud paljuski muutumatuna tänu lastele ja noortele. Peale seajalgade, soolaubade ja hernesupi on vastlapäeva eritoit vastlakuklid. Peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga. Keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid. Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt Jaanipäeval - Sõir (Lõuna-Eestis), kohupiimakorbid, piimatoidud. Väga oluline oli jaaniõlu ehk vanapäraselt jaanikahi. Mardipäev - Nagu paljudel Kesk-Euroopa rahvastel, nii ka Eestis oli sümboolne toit mardihani või muu linnu liha, eeskätt on tapetud kukkesid ja kanu. Kukeliha söömine arvati kindlustavat hobuseõnne. Söödi ka sea- või lambaliha. Põhja-Eestis valmistati veel toiduks seapea. Sellegi tava poolest kuulub mardipäev vanade oluliste tähtpäevade hulka, nagu
Nähtavasti sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse mõnikord ka kui Punasele Planeedile. Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust. Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 15-17 aasta tagant suurte vastasseisude ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 55-60 milj. km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus. Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli. Atmosfäärirõhk Marsi pinnal on võrreldav õhurõhuga 35 km kõrgusel maapinnast
JUPITER Jupiter on päikesesüsteemi kõige suurem planeet Jupiter on viies planeet Päikesest Asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa Ületab Maa massi 318 korda ja kõikide teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda Jupiter on Päikese massist ligikaudu 1000 korda väiksem Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetitel puudub tahke pind Jupiter paistab silma heleda ja püsiva valgusega ning ta liigub tähtede vahel soliidse aeglusega. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (nurk 86,53°) Jupiteri vahetut uurimist alustasid esimestena USA automaatjaamad projektist "Pioneer". Neile järgnenud USA automaatjaamad "Voyager 1" ja "Voyager 2" , mis startisid 1977. aastal ning möödusid Jupiterist 1979. aasta märtsis ja juulis, jätkates pärast seda teiste Päikesesüsteemi välisplaneetide uurimist. 1995. a. detsembris jõudis Jupiteri juurde USA automaatjaam "Galileo", mis enne hiidplaneedi tehiskaaslaseks m...
Pärast mikrobioloogilist mõjutust rohelised oad kuivatatakse, sorteeritakse ja röstitakse. Just röstimine kindlustabki olulisel määral tulevase kohvi värvuse, maitse ja lõhna. Tavaliselt toimub röstimisprotsess kinnistes trumlites temperatuuril 200...220° C. Röstimisel kaotavad oad peamiselt eralduva vee arvelt kuni viiendiku oma massist, nad paisuvad ja rabestuvad ning ubades tekivad uued aroomained. Juhul kui veekaotus moodustab 10%, on tulemuseks heledalt röstitud oad, juhul kui veekaotus moodustab 20%, on tagajärjeks tumeda röstiga oad, nende kahe vahepeale jäävad keskmise röstiga oad. Et kohv on ajalooliselt väga mitmepalgeline jook, siis tuntakse maailmas ka palju erinevaid röstimisviise. Müüdava kohvi kaubamärgid on kokkusegatud erinevat sorti kohviubadest, sest siis saab kohv rikkalikuma aroomi ja maitsevarjundi. Ühes kohvimargis on esindatud tavaliselt 5...7, vahel isegi 10..
Theema: Marss ja selle uurimismissioonid. Marsikulgur Curiosity. Mehitatud missioon Marsile. SLAID 2 Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet. Marss asub Päikesest 1½ korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast poole vähem soojust[viide?]. Teleskoobiga on see Maast poole väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 1517 aasta tagant suure vastasseisu ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 5560 mln km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus. Marsi keskmine kaugus Päikesest on 227,9 miljonit km ehk 1,52 aü[1] ja kaugus Maast 55400 miljonit km. Marsi tiirlemisperiood on 686,98 Maa päeva. Marsi ööpäev kestab umbes sama palju kui Maal: 24 tundi ja 37 minutit. SLAID 3 Marsi läbimõõt on ekvaatori kohal 6974 km[1], pindala 144,8 miljonit km² ja ruumala 163,18 miljardit km³. Marsi mass on 6,4219*1023 kg ehk 0,106 Maa massi[1] ja tihedus 3933 kg/m³[1].
kontaktrõngad, rõngaste vastu surutud harjade kaudu juhitakse vool tarbijani. Kui raam teeb ühe täispöörde, siis teevad vabad laengud ühe võnke. Standardne vahelduvpinge: pinge max (amplituud) väärtus Um= 311V pinge hetkväärtus u muutub pidevalt -311V....311V pinge keskväärtus Uk=0 pinge efektiivväärtus U= Um/(ruutjuur)2= 220V -311 kuni +311 siinuseliselt muutuv vahelduvpinge paneb hõõglambi sama heledalt põlema kui 220V alalispinge e. soojustoimed on võrdsed. Eelised *transformeeritav (trafode abil) *lihtsamad, odavamad, töökindlamad masinad *toodetakse 3 faasiliselt (energia parem jaotumine) Vahelduvpinge tekitab tarbijas vahelduvvoolu. Im- max väärtus i- hetkeväärtus I- efektiivväärtus Takistused vahelduvvoolu ahelates 1)Aktiivtakistus R- omavad vooluringi osad, kus el.energia muutub soojuseks, keemiliseks energiaks, meh.tööks. NT
„Luule“ (1976) „Päikesepillaja“ (1997) „Väike luureraamat- Artur Alliksaar“ (1984) „Alliksaar armastusest“ (2002) 3 Kahekesi Millal viljasid valmib me ulmedepuus, ma ei tea. Ainult tean, et kui ükskord nad sulavad suus, on nii lõpmata hea. Kuni kestab me lokkavais luhtades luus, ära peatu, mind vea. Minu ees on su heledalt lainetav juus ja su julguripea. Kui kord tühjeneb meeli meil kosutand kruus, hing kui enam end laulma ei sea, jah Sa lahkud, ka siis ma ei usu mu muus, et Sind järgides teinuksin vea. 4 Unuvate õhtute laul Nüüd läbi unuvate õhtute kaob mõte nagu hilinenud regi. Kõik ilu, mis sa jõid ei hävine, ta magusast jääd küllalt janussegi. Et sinu tee on meeletuse tee ja sinu laul ei kuulu kellelegi.
Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. Kahekesi. Millal viljasid valmib me ulmedepuus, ma ei tea. Ainult tean, et kui ükskord nad sulavad suus, on nii lõpmata hea. Kuni kestab me lokkavais luhtades luus, ära peatu, mind vea. Minu ees on su heledalt lainetav juus ja su julguripea. Kui kord tühjeneb meeli meil kosutand kruus, hing kui enam end laulma ei sea, jah Sa lahkud, ka siis ma ei usu mu muus, et Sind järgides teinuksin vea. 6. On asju, milles eksida ei Unuvate õhtute laul
b) kineetilisest energiast nt tuul, vette visatud kivi tekitavad lained c) soojusenergiast nt hoovused ENERGIABILANSS a) saabuv energia = lahkuv energia - Maa kliima püsib tasakaalus. b) saabuv energia > lahkuv energia - Kliima soojeneb c) saabuv energia < lahkuv energia - Kliima jaheneb (jääaeg) koguenergia - 100% Päikeselt saadav energia (peegeldunud kiirgus + neeldunud kiirgus + hajuskiirgus (ei ole varju) ) albeedo tagasipeegeldumisvõime ( heledalt siledalt pinnalt peegeldub rohkem kui tumedalt krobeliselt ) fotosüntees keemiliselt hingamise vastandreaktsioon. koosneb kahest reaktsioonist, mille käigus peamiselt CO2-st ja H2O-st eraldub hapnik. hingamine ,,aeglane põlemine" protsess, kui hingamisel vabanenud energia arvel toimuvad organismis talitused. inimese energiatarbe inimesed vajavad mingit hulka energiat, et toimida. selle energia saame toidust. lisaks sellele kulutab inimene energiat elamute kütmiseks, tootmises,
kes oli kaks korda abielus venelannadega. Tema rahvuse kohta oleks kõige õigem öelda Itaalia kreeklane. Õppis Saksamaal Münchenis kuid enamiku oma eluajast veetis ta Prantsusmaal Pariisis või Itaalias Firenzes, Milanos või Roomas. Metafüüsilise maali tunnused on : ·Metafüüsilisele maalile on iseloomulik terav valguse ja varju kontrast ja müstiline atmosfäär. ·Vormid on ümbritsetud musta joonega ja heledalt valgustatud. ·Ruum on paika pandud matemaatilise rangusega ja viirastuslik. ·Värvid on tuhmid. ·Teostele saadi inspiratsiooni unenägudest ja kirjandusest. Rõhutati unenäolist, üleloomulikku ja mehhaanilist maailma. 9 Kasutatud kirjandus 1.Internet: Giorgio de Chirico. 2008. http://en.wikipedia.org/wiki/Giorgio_de_Chirico Wikipedia, 27.10.2008 2.Internet: Metaphysical art. 2008. http://en
suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud. Taastuda aitab 10-minutiline puhkepaus ja pisikese jalutuskäik. Kujutise kvaliteedi kuvaril määravad ära monitori tehnilised näitajad ja kasutajapoolsed seaded. Teravus on üks olulisematest hea pildi omadustest. Hea kuvar suudab näidata teravat pilti nii ekraani keskel kui ka pildi nurkades. Üldine heledus on oluline töötamisel väga heledalt valgustatud ruumides. Tasub teada, et heledus väheneb kuvari vananedes. Pikkuse ja laiuse õige suhe. Enamik kuvareid järgib populaarsete kuvareziimide suhet 4:3, aga mitte kõik. Värvustasakaal võib mudelite ja isegi üksikute eksemplaride lõikes üllatavalt palju erineda. Tänapäeval on kuvarid enamasti üsna lihtsalt reguleeritavad. Uuemad kuvarid ei vaja enam ekraanifiltreid. Lisaks kuvari enda näitajatele vastutab pildi kvaliteedi eest ka videokaart, mille puhul kehtib
Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. 10. Marss on Maast 2 korda väiksem punakas planeet, mis on teleskoobist hästi vaadeldav iga 1517 aasta tagant suurte vastasseisude ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 55 60 mln km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus. Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad (mandrid) on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest (mered). Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid on tuulte ja liivatormide mõjul tasandunud
" Kõik lõhnad tuuakse teoses väga osavalt lugejateni, aroomid jõuavad justkui ka nende haistmismeelde. Kindlasti on selliseks kohaks näiteks: ,,Läbi kirstu lõhnasid vanad tinataldrikud ja kannud. Lõuka juures lõhnas torupilli magu, pihid, nahklõõts ja kaks suurt õllekruusi, kumbki omal viisil. Raamatuis oli naha, koi ja juudi lõhn." Novellis kirjeldatatavad värvid sõltuvad sellest, millele laskub valgus. Näiteks: ,,Kui päike heledalt paistis, siis langes valgus põrandale, seintele ja mööblile sinilillade, oliivroheliste ja kosenillpunaste lappidena." Kohti, kuhu valgus ei paista, kirjeldatakse tumedate värvide ning rõsuva õhkkonnana, näiteks: ,,Ning seal pimedas nurgas mustunud kobrus lõuend, mis esitas väävellendu nahkhiirte, põislendajate, muikude, tiibangerjate ja ninajalgsetega." Värvide kirjeldus muutub ka aastaaegadega: ,,Ühel päeval hakkas lund sadama, laia kui villa. Kahvatu
juhendaja: Edda Köörna september 2009 Marss Marss on päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust.Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 1517 aasta tagant suurte vastasseisude ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 5560 mln km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus, et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli. Atmosfäärilõhn Marsi pinnal on võrreldav õhurõhuga 35 km kõrgusel maapinnast
põhjustab Kuu oma liikumisega. Nende põhjal ongi kindlalks tehtud, et Veenuse mass ja 2 järeliskult keskmise tihedus ja raskustung pinnal ernevad ainult veidi Maa vastavatest suurustest. ( P.Popov, K.Bajev, B.Vorontsov-Veljaminov, R.Kunitski. Astronoomia ) Veenus ei eemaldu kunagi taevasfääril päikesest kaugemale kui 45-48 kraadi. Veenus särab väga heledalt. Kõigst tähtedest ja planeetisedst on ta kõige eredam. Õhtu- ja hommikutaeva taustal pasistab ta kohe silma. Nii suur heledus on tingitud sellest, et Veenus aub meile suhteliselt lähedal ja ta peegeldab valgust vägaväga hästi. Veenuse peegelduva ja lageva valguse suhe nn. albeedo - on umbes 59 protsenti, seega on mitmeid kordi suurem kui Kuul või Merkuuril ( Merkuuril ja Kuul on see umbes 7 protsenti ). Merkuurist on Veenus palju kordi suurem ja tema pind on niisama hele kui
ei söönud ega teistelegi pakkunud.“ Kõik lõhnad tuuakse teoses väga osavalt lugejateni, aroomid jõuavad justkui ka nende haistmismeelde. Kindlasti on selliseks kohaks näiteks: „Läbi kirstu lõhnasid vanad tinataldrikud ja kannud. Lõuka juures lõhnas torupilli magu, pihid, nahklõõts ja kaks suurt õllekruusi, kumbki omal viisil. Raamatuis oli naha, koi ja juudi lõhn.“ Novellis kirjeldatavad värvid sõltuvad sellest, millele laskub valgus. Näiteks: „Kui päike heledalt paistis, siis langes valgus põrandale, seintele ja mööblile sinilillade, oliivroheliste ja koshenillpunaste lappidena.“ Kohti, kuhu valgus ei paista, kirjeldatakse tumedate värvide ning rõsuva õhkkonnana, näiteks: „Ning seal pimedas nurgas mustunud kobrus lõuend, mis esitas väävellendu nahkhiirte, põislendajate, muikude, tiibangerjate ja ninajalgsetega.“ Värvide kirjeldus muutub ka aastaaegadega: „Ühel päeval hakkas lund sadama, laia kui villa. Kahvatu
1910. aastate teisel poolel kujunes metafüüsilise maalisuuna keskseks juhuks liikumisele nime andnud kunstnik Carlo Carrà, kelle loomingust on tuntud eelkõige mannekeenlikke figuure kujutavad maalid. Nende figuuride prototüübiks on liigendnukud, mida kasutati joonistamisel abivahendina. Tunnused · Metafüüsilisele maalile on iseloomulik terav valguse ja varju kontrast ja müstiline atmosfäär. · Vormid on ümbritsetud musta joonega ja heledalt valgustatud. · Ruum on paika pandud matemaatilise rangusega ja viirastuslik. · Värvid on tuhmid. · Teostele saadi inspiratsiooni unenägudest ja kirjandusest. Rõhutati unenäolist, üleloomulikku ja mehhaanilist maailma. Kuulsaimad kunstnikud · Carlo Carrà · Giorgio de Chirico · Giorgio Morandi · Alberto Savinio SÜRREALISM Sürrealism on 20. sajandi kunstivool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid jms
seepärast poole vähem soojust[viide?]. Teleskoobiga on see Maast poole väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 15–17 aasta tagant suure vastasseisu ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 55–60 mln km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus. Marsi keskmine kaugus Päikesest on 227,9 miljonit km ehk 1,52 aü[1] ja kaugus Maast 55–400 miljonit km. Marsi tiirlemisperiood on 686,98 Maa päeva. Marsi ööpäev kestab umbes sama palju kui Maal: 24 tundi ja 37 minutit.[1] Marsi läbimõõt on ekvaatori kohal 6974 km[1], pindala 144,8 miljonit km² ja ruumala 163,18 miljardit km³. Marsi mass on 6,4219*1023 kg ehk 0,106 Maa massi[1] ja tihedus 3933 kg/m³[1]. 7
Veenusest video : http://www.youtube.com/watch?v=Hg_NzWbsvxE Marss Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet. Marss asub Päikesest 1½ korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast poole vähem soojust.Teleskoobiga on see Maast poole väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 1517 aasta tagant suure vastasseisu ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 5560 mln km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus. http://www.youtube.com/watch?v=uCYFzKoWsGw Marsi keskmine kaugus Päikesest on 227,9 miljonit km ehk 1,52 ja kaugus Maast 55400 miljonit km.Marsi tiirlemisperiood on 686,98 Maa päeva. Marsi ööpäev kestab umbes sama palju kui Maal: 24 tundi ja 37 minutit.Pöörlemisperiood 24 tundi 39 minutit Maa http://www.youtube.com/watch?v=lwwioJhQzeg Maa ehk maapind on planeedi Maa või ka mõne teise taevakeha maismaa pind.
" Väliselt tundub, et santide tegevuses on tähelepanu rohkem karjal kui viljal ja ka Lääne- Euroopas on Martinust loetud veiste ja karjuste kaitsjaks. See on veidi petlik ja ei tähenda kaugeltki, et meie mardipäeval oleks põlluvilja pärast vähem muretsetud kui karja pärast. Seda muret väljendavad kujukalt ülirohked ilmaennustused: kui mardipäeval lehed puus, siis tuleb külm talv; kui mardipäeval külm, siis sula jõul; kui Sõel loojub mardiöösel heledalt, siis on oodata viljarikast aastat ja tüdrukutele head meheleminekuõnne; külm mardipäev tähendab ka sooja kadripäeva (kui Mart matab, siis Kadri kutsub, s.t. mardipäevane lumi toob kadripäevaks vihma). Mälestusi mardipäevast Minu ema mäletab mardipäevast , et nad maskeerisid end ära, panid kaltsakad riided selga, et keegi neid ära ei tunneks,laulsid laule(Eesti rahvalaule). Tookord
Uurimustöö tulemusena jõudsin järeldusele, et tähed sünnivad suurtes tolmuosakestest ja gaasilisest vesinikust koosnevates pilvedes, mida nimetatakse udukogudeks. Raskusjõud tõmbab udukogu osakesi kokku tompudeks, mis omakorda tõmbuvad veel kokku, hakkavad kiiresti pöörlema ja jagunevad lõpuks mitmesajaks väikesiks osakeseks, millest igaühest saab lõpuks täht. Tähe saatuse otsustab see, kui suur on temas sisalduv ainemass ja kui kuumalt ja heledalt see põleb. Mida kuumemalt põleb, seda lühem on eluiga. Tähed sünnivad prototähena, küpseks saades püsivad tähed suurema osa oma elust. Kui vesinik saab tähe sisemuses otsa, tõmbub suure massiga tähe südamik kokku, täht paisub ja muutub punaseks hiidtäheks ja lõpetab supernoova plahvatusega. Suure massiga tähed plahvatavad ja moodustavad musta augu, väiksema südamikuga tähed muutuvad neutrontähtedeks. Tagasihoidlikud tähed, nagu ka päike, ei kuumene nii palju, et võiksid
annaabi.ee 
