Veenus - referaat (1)

Referaat
“ Veenus ”
Liana Filipps
Kiviõli I Keskkool
12 klass
Kiviõli
2009
Veenus
Veenus on Maale lähim planeet, mille minimaalne kaugus on 42 milj. km. Päikesest lugedes on ta järjekorras teine planeet.Ta on mõõtmetlt Maale väga sarnane, tiheda atmosfääriga ja üleni pilvedega kaetud.Orbiit on väikseima ekstsentrilisusega kogu päikesesüsteemis, e=0,007 see tähendab eton peaaegu ringikujuline ja ta pöörleb väga aeglaselt. Pöörlemine toimub tiirlemisele vastasuunas, siis on päikeseööpäev pöörlemisperioodist lühem Tiirlemisperiood on võrdne 225 päevaga. Telg on orbiidi tasandiga risti, aastaaegade vaheldumine puudub.
( Jaak Jaaniste. Füüsika õpik XII klassile )
Veenus paistab taevast sädeleva koidu- või ehatähena. Antiik-kreeklased nimetasid teda „ Fosforiks ”, roomlased aga „Luciferiks”, see tähendab valguse kandjaks .Päikese ümber tiireldes saab ta meile nähtavaks pärast ülemist ühendust Päikesega, lähenedes sellal järjest Maale. Siis võib vaadelda teda õhtuni. Hommikuti hakkab ta paistma pärast alumist ühendust Päikesega, on tema kaugust Maast väiksem kui 40 miljonit kilomeetrit.Kahjuks on ta sel ajal meie poole pööratud oma valgustamata küljega ega ole nähtav.
( P. Popov , K.Bajev, B.Vorontsov-Veljaminov, R.Kunitski. Astronoomia )
Veenus asub päikesele lähemal kui Maa, siis saab ta Maast üle kahe korra rohkem soojust ja valgust. Suuruse ja massi poolest ei erine Veenus Maast peaaegu üldse. Sellepärast nimetatakse teda sageli Maa „kaksikvennaks”. Veenuse läbmõõt on umbes 12 600 km, seega moodustab see 0,99 Maa läbimõõdust. Kuna Veeusel kaaslasi pole, siis on tema massi väga raske määrata. Seda saab määrata ainult mõningate häirete põhjal, mida põhjustab Kuu oma liikumisega. Nende põhjal ongi kindlalks tehtud, et Veenuse mass ja järeliskult keskmise tihedus ja raskustung pinnal ernevad ainult veidi Maa vastavatest suurustest.
( P.Popov, K.Bajev, B.Vorontsov-Veljaminov, R.Kunitski. Astronoomia )
Veenus ei eemaldu kunagi taevasfääril päikesest kaugemale kui 45-48 kraadi. Veenus särab väga heledalt. Kõigst tähtedest ja planeetisedst on ta kõige eredam . Õhtu- ja hommikutaeva taustal pasistab ta kohe silma. Nii suur heledus on tingitud sellest, et Veenus aub meile suhteliselt lähedal ja ta peegeldab valgust vägaväga hästi. Veenuse peegelduva ja lageva valguse suhe – nn. albeedo - on umbes 59 protsenti, seega on mitmeid kordi suurem kui Kuul või Merkuuril ( Merkuuril ja Kuul on see umbes 7 protsenti ). Merkuurist on Veenus palju kordi suurem ja tema pind on niisama hele kui pilved Maa atmosfääris. See tähendab, et meie poolt nähtav Veenuse pid peab olema hoopis teise iseloomuga kui Kuu või Merkuuri pind. Kui vaadelda Veenust telekoobist, siis näeme planeedi sirbil mitmesuguseid laike.
( P.Popov, K.Bajev, B.Vorontsov-Veljaminov, R.Kunitski. Astronoomia )

Veenuse uurimine

Väga põhjalikult on Veenust uuritud kosmosest . Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on Veenuse pinnaehitust on uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit)
Esimene kosmoselaev , mis külastas Veenust oli “ Mariner 2” 1962 aastal. Veel on Veenust külastanud enam kui 20kosmoselaeva, kaasa arvatud Pioneer Venus ja Vene Venera7 ( esimene kosmoselev, mis maandus võõrale planeedile), ning Venera 9, mis saatis Maale esimesed fotod Veenuse pinnast. Üsna hiljuti kaardistas Veenuse orbiidil liikuv USA kosmoselaev Magellan radari abil Veenuse pinda (üleval).
( http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus , http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/venus.html )
Atmosfäär
Tiheda atmosfööri olemasolu Veenusel tegi kindlaks juba M. V. Lomonossov, vaadeldes 1761. aastal haruldast nähtust- Veenuse üleminekut Päikese kettast. Teleskoobis näeme Veenus alati sirbikujulisena ja tema pinda me ei saa vaadelda, kuna taevas on seal koguaeg pilves. Pilvekihtide vahel puhub seal alati tuul, mille kiirus on umbes 300-400 km/h. Temperatuur pinnal on 480 kraadi.
Atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa atmosfäärist.
Veenuse õhkkonnakeemia on väga keeruline, sest suure kuumuse tõttu peavad kõik atmosfääri mikrokomponendid peale inertgaaside ennast ülal väga agressiivselt.
( P.Popov, K.Bajev, B.Vorontsov-Veljaminov, R.Kunitski. Astronoomia )
Pilved
Pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise.
Veenuse pinnale lähemal pilved hõrenevad ning 30 kilomeetri kõrgusel kaovad pilved sootuks.
Ülespoole ulatub hõre udu 90 kilomeetrini. Pilvede põhikihis on nähtavus üllatavalt hea - mitu kilomeetrit, kuid siiski on pilvkatte tõttu valgustatus Veenuse pinnal sada korda nõrgem kui Maal. Veenuse pinda ei näeks me ka pilvede puudumisel, sest atmosfäär on liiga paks ja tihe.
( http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus )
Veenus ja Maa
Veenust on peetud Maa kaksikõeks kuna mõnest küljest on nad tõesti väga sarnased:
       * Veenus on natuke väiksem kui Maa ( diameeter on 95% Maa diameetrist, mass 80% Maa massist).
       *Mõlemal täheldatakse mõningaid kraatreid suhteliselt noorel pinnal.
       *Nii Maa kui ka Veenuse tihedused ja keemilised koostised on väga sarnased.
Nende sarnasuste pärast arvati, et tihedate pilvede all võib Veenus olla Maa sarnane ja seal võib eksisteerida elu. Aga Veenuse detailsem uurimine näitas kahjuks, et paljudes olulistes valdkondades on ta radikaalselt Maast erinev.
Veenus ei sarnane Maaga sellepärast, et Veenusel puudub vesi, sest nii imelik kui see ka pole, on süsihappegaasi mõlemal planeedil umbkaudu samapalju. Ka Maa atmosfäär koosnes alguses põhiliselt süsihappegaasist, kuid vihmaveega reageerides moodustas süsihappe. See omakorda tekitas kaltsiumiga ühinedes lubjakivi . Veenusel jäi aga CO2 atmosfääri, kus ta oma tohutu hulga tõttu tekitab väga tugeva kasvuhooneefekti, millest paratamatult tuleneb ülikõrge temperatuur ja rõhk planeedi õhkkonnas ja pinnal. Suur kuumus ja õhurõhk määravadki tingimused Veenuse pinnal.
( http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus , P.Popov, K.Bajev, B.Vorontsov-Veljaminov, R.Kunitski. Astronoomia )
Veenusel on suur hulk meteoriidikraatreid ja ka vulkaanid .
Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan , mille jalami läbimõõt on 300-400 km. Kokku on Veenuse pinnalt leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km.
Suurima meteoriidikraatri Mead'i läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära.. Meteoriidikraatrid on sageli parvedena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud . (Purunemise jäägid võivad tekitada ka alla kahekilomeetrise läbimõõduga kraatreid.) Kraatrite keskmise tiheduse järgi pinnaühiku kohta on Veenuse basaltide vanus kuni 800 miljonit aastat, seega on nad tunduvalt nooremad kui Kuu merede basaldid (3 miljardit), kuid vanemad kui Maa basaldid. Veenuse pind näib olevat põhjalikult muutunud 300 kuni 500 miljonit aastat tagasi.
( P.Popov, K.Bajev, B.Vorontsov-Veljaminov, R.Kunitski. Astronoomia )
Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid.
Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite graniidi ja basalti olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basalt-laavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival .
Pinna keskmine vanus on miljard aastat, vaid vulkaanilis-tektoonilistel kõrgendikel on näha nooremaid moodustisi, kuid need katavad tühise osa pinnast. Seevastu Maal on alla miljardi aasta vanused moodustised valitsevad.
Veenuse kõrgendikud on kaetud raskemetallikirmetisega. Veenusel on nii soe, et plii sulab, metallid aurustuvad ja kondenseeruvad jahedamatel kõrgematel kohtadel. See seletab, miks kosmoselaevade radarivaatlused on näidanud, et kõrgendikud peegelduvad.
Uuringu tulemused, mis on avaldatud teadusajakirjas Icarus, viitavad sellele, et plii ja vismut annavad Veenusele ereda metalse kesta.
( P.Popov, K.Bajev, B.Vorontsov-Veljaminov, R.Kunitski. Astronoomia )

Tuum

Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada, et Veeusel on raud-nikkeltuuma olemasolu. Sellegipoolest pole planeedil magnetvälja õnnestunud avastada. Arvatavasti on magnetvälja puudumise põhjuseks aeglane pöörlemine.
( http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus )

Vesi

On arvatud, et elu võis Veenusel tekkida paralleelselt eluga Maal. Kui kliima ja temperatuur võimaldasid vee voolamist , siis sobisid need tõenäoliselt ka elu tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline. Kuid umbes pool miljonit aastat tagasi algas – ilmselt rohkete vulkaanipursete tagajärjel – peatumatu soojenemine ning Veenuse suured veehulgad nagu Maal keesid ära. Praegu on Veenu üsna kuiv. Maad oleks tabanud sama saatus, kui ta oleks ainult natukene Päikesele lähemal. Uurides seda, miks põhiliselt sarnane Veenus osutus nii erinevaks, võime me saada palju teadmisi Maa kohta.
( http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus , http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/venus.html )

Elu Veenusel

USA teadlased jõudsid ajakirjas "Astrobiology" avaldatud artiklis järeldusele, et Veenusel võib leiduda elu. Mikroobid võivad elada ja paljuneda Veenuse õhukeses pilvekihis, mida kaitsevad päikesekiirguse eest selles leiduvad väävliühendid. Mõni aasta tagasi avastati meie planeedil bakter , mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes. Samasugune evolutsioon võis toimuda ka Veenusel ning kui pinnas muutus seal elamiseks liiga kuumaks, võis pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik.
Teadlased on ka teinud NASA -le ettepaneku saata Veenusele kosmoseaparaat , mis tooks võimalikud proovid Veenuse “elanikest” Maa peale.
( http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus )
Sisukord
Sissejuhatus lk 2-3
Veenuse uurimine lk 3
Atmosfäär lk 3
Pilved lk 4
Veenus ja Maa lk 4
Meteoriidikatrid ja vulkaanid lk 5
Maavärinad lk 5-6
Tuum lk 6
Vesi lk 6
Elu Veenusel lk 6-7
9