Liivatüll Putukad, kahepaiksed, (kari)loomad · Kõre e. juttselg- kärnkonn · Teised konnalised · Liblikad · Veised, hobused, lambad, · Kõre levik Eestis 20. sajandi I poolel Kõre asurkonnad Eestis 2008. aastal Teke ja olemus · Nagu ka teised niidud, on need kooslused poollooduslikud - tekkinud ja säilitatavad vaid inimese ja looduse koostööna. · Roht- ja heintaimedega kaetud tasased ning madalad karjatatavad rannalõigud · Taimekooslus on merevee otsese mõju tõttu soolalembene Ohud rannaniitudele · Ehitustegevus · Kuivendamine · Põllumaade laiendamine (ei ole tänapäeval otseseks ohuks) · Rannalähedaste põldude väetamine · Roostumine ja võsastumine · Väikekiskjate arvukuse tõus(mink, rebane, kährik) Levik Eestis · Peamiselt Lääne-Eesti mandriosas ja saartel · Üksikuid Põhja-Eesti paerannal
Mullaharimise tõttu potentsiaalse viljakuse vähenemise järgi hinnatakse muldade harimiskindlust Harimiskindlad mullad. Võib kasvatada intensiivset mullaharimist nõudvaid kultuure. Selliste muldade huumusesisaldus on optimaalne või üle selle, orgaaniline aine ei allu mineraliseerumisele, erosiooni ei esine ja mulla struktuursus on vastupidav.Piiratud harimiskindlusega mullad. Intensiivset mullaharimist kultuuride kasvatamine on lubatav, kuid nende vahekord heintaimedega peab olema selline, mis tagab potentsiaalse viljakuse suurenemise või säilimise. Siia kuuluvad automorfsed ja poolhüdromorfsed mullad, mille huumusesisaldus on suurem kriitilisest, kuid madalam optimaalsest, erosiooniohtlikud mullad ja mullad, mille orgaaniline aine allub tugevale mineraliseerumisele. Harimisõrnad mullad. Intensiivne harimine põhjustab potentsiaalse viljakuse olulist vähenemist, mille tulemusena võivad mullad muutuda põllumajanduslikult kasutamiskõlbmatuks
kasvatamiseks peale kuivendust. 4 Põllul esinevatele mullaerimitele boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet Go boniteet 55 Kog - boniteet 51 KI(g) - boniteet 60 Põllu kaalutud keskmine boniteet on 55,33 Põllul kasutatavad agromelioratiivseid võtted KI(g) mulla puhul tuleks säilitada huumusesisaldus ning kasutama heintaimedega külvikordi. Kog mulla puhul tuleks rakendada õiget agrotehnikat ning õigesti väetama, kuna puuduliku väetamise korral võib esineda vähest toitainetesisaldus.Koreserikkal mullal tuleks vältida sügavat harimist ning tagama pidev varustatus orgaanilise ainega. Go mulda tuleb vajadusel kuivendada ning lubjata. Põllumassiivi metsastamine Gleistunud leostunud mullal (Kog) metsakasvukohatüübiks on naadi, kus võiks kasvada kased ning kuused. Sobib segametsa kasvatamiseks
Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Põllul esinevatele mullaerimitele boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet Kr – boniteet on 53-58 Ko - boniteet on 55-60 K - boniteet on 50-55 KI - boniteet on 56-61 Põllu kaalutud keskmine boniteet on 55 Põllul kasutatavad agromelioratiivseid võtted Kr ja K muldadel peaks tegema kivikoristust, Ko puhul on vaja väetada, sest kui seda ei tehta siis võib esineda toitainetevähesus ja KI mullal peaks kasutama heintaimedega külvikordi, et säilitada huumussisaldust. Põllumassiivi metsastamine Looduslikus seisundis kasvab koreserikas rähkmullal (Kr)ja keskmise sügavusega rähkmullal (K) kõige paremini kastikuloo metsad. Kõige tähtsamad metsatüübid on Kastikuloo-männik, Kastikuloo-kuusik, Kastikuloo-sarapik. Leostsunud muldadel (Ko) ja Leetjas muld (KI) sobiks sinlilille kuusik. Enamlevinud mulla osatähtsus Joonis 1. Mullakaardi väljavõte mullamassiivi nr 64748329499 kohta. Põllumassiivi kontuur
kasutamisel ta ei kulu ega vanane, vaid muutub järk järgult paremaks. Mulla happesus Mulla happesus on vesiniku asumine mulla neelavasse kompleksi võib toimuda mitmesugustel põhjustel. Kohtades kus sademete hulk ületab aurumise, toimub mulla pindmistest kihtidest seal leiduva lubja pidev välja uhtumine kas mulla sügavamatesse kihtidesse või põhjavette. Mõningal määral eemaldatakse lupja saakidega. Rohkesti eemaldatakse mullast lupja liblikõieliste heintaimedega ja kapsaga. Mulda võib hapestada ka füsioloogiliselt happelised mineraalväetised. Kui vaba kaltsiumi ja magneesiumi ioonid eemaldada mullast võivad selle asendada vesinikioonid. Mulla reaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab vabade vesinikioonide kümnend logaritmi. Kui pH on alla 3,5 , siis on tegu väga tugeva happelisusega; 3,6 4,5 tugevasti happeline; 4,6 -5,5 mõõdukalt happeline; 5,6-6,5 nõrgalt happeline ; 6,6 -7,2 - neutraalne. Üle 8,5- tugevasti leeliseline
veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate Muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest. Miinused:-Kohatine toitainete puudus Leetjad liiv- ja savimullad on raskemini haritavad- kohati Bt horisont tihenenud, looduslik drenaaž mõneti häiritud Karstunud ja koreda aluspõhja tõttu on põhjavee kaitstus kohati nõrk. Säästlik kasutamine: Säilitada huumusesisaldust, kasutada heintaimedega külvikordi Kui põhjavesi on karstunud ja koreda aluspõhja tõttu vähe kaitstud, siis piirata väetiste ja kemikaalide kasutamist(Pandivere ala) Boniteet Leostunud mulla puistu boniteet 60 hp, koreserikaste ja kergema lõimisega leostunud muldade boniteet on vahemikus 40-45 hp. Leetja mulla boniteet on vahemikus 40-45 hp. Haritavate maade keskmine lõimis on 50-55. Gleistunud leetja mulla boniteet sarnaneb leetja mulla boniteedile. Antud põllu boniteet on 42-47 hp.
Talvekindlus: taimedest. Kestvus: 4-5 aastat. Valge ristik Valge ristik ( Trifolium repens L. ) ,,TOOMA" Aretajad Mart Jaagus, Valve Smoljakova, Evald Raudsepp, sordilehte kantud 1990. aastal. Sordi tunnused: Var. Giganteum x var. Typicum Majanduslikud Talvekindlus hea, mõnevõrra nõrgem kui sordil ,,Jõgeva omadused: 4", kuid samas püsivam. Talub paremini kasvatamist segus kõrreliste heintaimedega kui sort ,,Jõgeva 4" ja heinasaak soomuldadel 2 korda ja seemnesaak 13,8% suurem kui sordil ,,Jõgeva 4". Vastupidavuse poolest ristikuvähile ei esinenud Haiguskindlus: kahe sordi vahel olulisi erinevusi. Soovitus Kasvatatakse karjamaasegudes, liblikõielise kasvatamiseks: komponendina turvasmuldade seemnesegudes.
aga nädalaid aega võtta) kui ka looduskaitse seisukohalt. Lamminiidud on tüüpiliseks pesitsupaigaks sellistele haruldastele linnuliikidele nagu rohunepp ja must-toonekurg ning kiiresti väheneva arvukusega liikidele nagu tutkas, mustsaba-vigle, rukkirääk. Eesti suurimad lamminiidud asuvad Matsalu ja Alam-Pedja looduskaitsealadel. (PKÜ, lamminiidud) Rannaniidud Rannaniidud on roht- ja heintaimedega kaetud tasased ja madalad karjatatavad rannalõigud, mis on soolase merevee otsese mõju piirkonnas. Rannaniitude taimkatet iseloomustab erinevalt sisemaaniitudest soolalembeste liikide rohkus. Paljude varem kultuurmaastikus tavaliste taime- ja loomaliikide suurimad säilinud populatsioonid on tänapäeval seotud karjatatavate rannaniitudega (Estonica.org, rannaniidud). Paljudele taime- ja loomaliikidele on rannaniidud ainsaks elupaigaks.
Põllumajanduskultuuride saagikuse taste limiteerib puuduliku väetamise korral madal toitainesisaldus. Leetjad mullad on suhteliselt vastupidava struktuursuse tõttu harimiskindlad ja universaalse kasutussobivusega. Vaid leetjad liiv- ja savimullad on keskmiselt haritavad mullad. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata nende muldade huumusesisaldusele, et see ei langeks allapoole optimaalset taste. Selleks kasutatakse heintaimedega külvikordasid [2 lk 34-35]. 3.8 Muldade kujunemne Leetjate muldade lähtekivimiks on põhiliselt kollakashall, kollakaspruun ja punakaspruun more. Kollakashallil moreenil kujunenud mullad koosnevadkohalikest karbonaatsetest kivimites ja fennoskandiast pärit materjalist. Kollakaspruunil morenil kujunenud mullad sisaldavad lisaks eespool nimetatud komponentidele ka devoni kivimite materjali. Punakasruuni moreeni korral on juhtival johal devoni kivimite materjal.
Sel viisil saadud optimaalsete toitumistingimuste ja hea struktuuriga mullas areneb ka kultuurtaimede juurestik paremini ja taim kasvab kiiremini. Lopsakama ja jõulisema kasvuga kultuurtaim surub umbrohud alarindesse ning need ei suuda konkureerida kultuuridega kasvuruumi ja toitainete osas (E. Ilumäe 2004). Mõned näited umbrohtude kontrolli all hoidmise kohta Saksamaa ökotalust: (muld: rähkne) · Külvikorras kasvatatakse ristiku segu koos teiste heintaimedega, millega muld on kogu künnikihi ulatuses taimejuurtega täielikult läbi kasvanud; · Kaera ei külvata puhaskülvis, vaid segus valge, roosa vm ristikuga, mis kindlustab mulla korraliku läbi kasvanud juurtemassiga ja väldib umbrohtude kasvu; · Taliviljad külvatakse koos ristiku seguga. Lisatakse veel ka kiirekasvuliste liblikõieliste seemneid, mille jäänused kevadel, kasvu algul, kindlustavad teravilju lämmastikuga;
Viljakuse tingivad sobiv reaktsioon, keskmine huumusesisaldus ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja vee läbilaskvus. Saagikus sõltub peamiselt väetamisest, agrotehnikast ning sademetest vegetatsiooniperioodil. Leetjatel muldadel on ka mõned miinused – kohatine toitainete puudus, leetjad liiv- ja savimullad on raskemini haritavad, kohati võib Bt horisont olla tihenenud. Et neid muldasid säästlikult kasutada, tuleks säilitada huumusesisaldust ning kasutada heintaimedega külvikordi ja kui põhjavesi on kartunud ning koreda aluspõhja tõttu vähe kaitstud, siis tuleks piirata väetiste ja kemikaalide kasutamist, eriti Pandivere alal (Maaeluministeerium 2006:14). Kr on koreserikas rähkmuld, kus kihisemine toimub tavaliselt kõrgemal kui 30 cm. Tüüpprofiil: A- AC-C. Huumushorisondile järgneb üleminekuhorisont ning sellele järgneb lähtekivim. Haritava maa künnikihis on koresesisaldus üle 20 % mulla tahke faasi mahust (r3 v enam) ja järgnevas kihis
Viljakuse tingivad sobiv reaktsioon, optimaalne huumusesisaldus ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest. Miinused: - kohatine toitainete puudus - leetjad liiv- ja savimullad on raskemini haritavad - kohati Bt horisont tihenenud, looduslik drenaaž mõneti häiritudSäästlik kasutamine: - säilitada huumusesisaldust, kasutada heintaimedega külvikordi - kui põhjavesi on karstunud ja koreda aluspõhja tõttu vähe kaitstud, siis piirata väetiste jakemikaalide kasutamist (Pandivere ala). ( Eesti muldadest põllumehele.lk 14-15) G- Gleimuld. Gleimullad on alaliselt liigniisked mullad, mida iseloomustab looduslikel aladel toorhuumuslik horisont (orgaaniline aine on halvasti lagunenud, pooleldi muundunud ja vähehumifitseerunud olekus mineraalsete osakeste vahel, olles mineraalosaga halvasti seotud,
sisseuhtehorisondi tihenemist. Mida saab vältida või vähemalt vähendada mulla tallamise vähendamisega, hea drenaaži ja lupjamisega. Leetjate muldade saagikust limiteerivateks teguriteks on peamiselt madal toitainetesisaldus, agrotehnikast ning sademete hulgast ja jaotusest vegetatsiooniperioodil. Ka tuleks tähelepanu pöörata huumusesisaldusele, et see ei langeks alla normaalset taset, selleks tuleb kasutada heintaimedega külvikordi ning kasvatada vahekultuure. Leetja mulla kasutussobivus on odrale, nisule ja kaerale 10, rukkile, põldheinale ja kartulile 9. [4][10][11] Uuritava mulla Ke erosioon on tehnoloogiline, mis tähendab, et on tekkinud mullaharimise ja saagikoristusega, muld on paigutunud maaharimise käigus ümber. Keskele kokkukündmine põhjustab huumushorisondi paksuse suurenemist, kuid äärealadel on huumust vähem.
Muldade jaotus harimiskindluse alusel. · Harimiskindlad mullad- võib kasutada intensiivsemat mullaharimist nõudvaid kultuure. Selliste muldade huumusesisaldus on optimaalne või üle selle, orgaaniline aine ei allu mineraliseerumisele, erosiooni ei esine ja mulla struktuursus on vastupidav. · Piiratud harimiskindlusega mullad.- intensiivset mullaharimist nõudvate kultuuride kasvatamine on lubatav, kuid nende vahekord heintaimedega peab olema selline, mis tagab potentsiaalse viljakuse suurenemise või säilimise. Siia kuuluvad automorfsed ja poolhüdromorfsed mullad. Mille huumusesisaldus on suurem kriitilisest, kuid madalam optimaalsest, erosiooniohtlikud mullad ja mullad, mille orgaaniline aine allub tugevale mineraliseerumisele. · Harimisõrnad mullad- intensiivne harimine põhjustab potentsiaalse viljakuse olulist vähenemist, mille
Mullaharimise tõttu potentsiaalse viljakuse vähenemise järgi hinnatakse muldade harimiskindlust Harimiskindlad mullad. Võib kasvatada intensiivset mullaharimist nõudvaid kultuure. Selliste muldade huumusesisaldus on optimaalne või üle selle, orgaaniline aine ei allu mineraliseerumisele, erosiooni ei esine ja mulla struktuursus on vastupidav.Piiratud harimiskindlusega mullad. Intensiivset mullaharimist kultuuride kasvatamine on lubatav, kuid nende vahekord heintaimedega peab olema selline, mis tagab potentsiaalse viljakuse suurenemise või säilimise. Siia kuuluvad automorfsed ja poolhüdromorfsed mullad, mille huumusesisaldus on suurem kriitilisest, kuid madalam optimaalsest, erosiooniohtlikud mullad ja mullad, mille orgaaniline aine allub tugevale mineraliseerumisele. Harimisõrnad mullad. Intensiivne harimine põhjustab potentsiaalse viljakuse olulist vähenemist, mille tulemusena võivad mullad
Rukis on paljasteraline (valmimisel eralduvad terad sõkaldest). Eesti rukkis on keskmiselt 9...10% proteiini, 1...2% rasva, 2...3% kiudu ~70% lämmastikuta ekstraktiivaineid ja 2..3% tuhka. Peamiselt valmistatakse rukkist leiba jt. pagaritooteid kuid temast tehakse ka õlut, viina, viskit ning kasutatakse biokütusena. Rukki söödavus ei ole nii hea kui odral ja nisul, seetõttu ei sobi ta ainsaks jõusöödaks, haljasmassi väärtus söödana on sarnane kõrreliste heintaimedega. Kasvunõuded Rukis on kõige külmakindlam teravili, hästi karastunud taimed taluvad -25...-35 °C. Idanemisest tera valmimiseni vajab rukis aktiivsete temperatuuride (üle +10 °C) summat 1200...1400 °C. Rukki juurestik on ulatuslik ja sügavaletungiv, mistõttu vee ja mulla toitainetesisalduse suhtes on ta vähemnõudlikum kui talinisu. Transpiratsioonikoefitsent (vee hulk grammides, mida on vaja 1 grammi kuivaine moodustamiseks) on 250...280. Põuakartlik
Igasse allrühma kuulub rida lähedaste omadustega muldi. 75. Muldade harimiskindlus. Mullaharimise tõttu potentsiaalse viljakuse vähenemise järgi hinnatakse muldade harimiskindlust. Muldade jaotus harimiskindluse alusel: · Harimiskindlad mullad. Võib kasvatada intensiivset mullaharimist nõudvaid kultuure. Erosiooni ei esine ja mulla struktuursus on vastupidav. · Piiratud harimiskindlusega mullad. Intensiivset mullaharimist kultuuride kasvatamine on lubatav, kuid nende vahekord heintaimedega peab olema selline, mis tagab potentsiaalse viljakuse suurenemise või säilimise. Erosiooniohtlikud mullad · Harimisõrnad mullad. Intensiivne harimine põhjustab potentsiaalse viljakuse olulist vähenemist, mille tulemusena võivad mullad muutuda põllumajanduslikult kasutamiskõlbmatuks. Erodeeritud mullad. 76. Muldade haritavus. 13 Kergelt haritavad mullad: kivivaba liiv ja sl-mullad tasastel aldel, samuti turvastunud ja turvasmullad, mis on hästi kuivendatud
soodne. Halb on see, et toitained paiknevad ebaühtlaselt. Laialiajamine väldib rammutukkade teket. Karjamaad võib äestada ainult karjamaaäkkega, mis ei vigasta oluliselt rohukamarat. (eriti valge ristiku kamara puhul). Karjamaad kahjustavad sageli ka mullamutid, neile meeldib rohkesti juurestatud orgaanilise aine rikas muld, kus on palju vihmausse. Heal karjamaal võib olla kuni 1000 mutimullahunnikut, kui neid laiali ei aja, siis kattuvad nad heintaimedega juba samal vegetatsiooniperioodil ja karjamaa muutub künklikuks. Ebatasane pind takistab tehnikaga töötamist. Mullamutihunnikud tuleks laiali ajada kevadel. Kevadisel äestamisel on mitmekülgne tähendus, lisaks mutimullahunnikute laotamisele eemaldatakse ka kulu. Eriti vajalik siis, kui sügisel on jäänud järelniitmine tegemata. Üleskergitatud kulu kuivab ja laguneb kiiremini. Karjamaid rullitakse pinna tasandamiseks, eriti vajalik
Toiduainena kasvatab üle poole maailma elanikest. Riisiterad on tärkliserikkad, sisaldavad vähe proteiini ja rasva. Riisitangud on maitsvad-dieettoit. Kasv Kagu-Aasias,Indias,Aafrikas ja Lõu-Usas.Õisik on pööris, sõkalterade 1000 tera mass on 27-38g. Soojanõudlik, min idanemistemp 11-12C. Alla 18C riis ei valmi, niiskusenõudlik, valgusenõudlik lühipäevataim.Kasvab rasketel viljakatel muldadel. Kasvatatakse 2-3a järjest vaheldumisi kaunviljade, taliteraviljade ja liblikõieliste heintaimedega. Istutamise korral saadakse sooja kliimaga kuni kolm lõikust aastas. 37)Tatar, bioloogilised iseärasused, agrotehnika. Tähtsamaid tangukultuure.Rikkad aminohapete poolest, dieettoit.Hea meetaim, annab 100kg/ha.Kiirekasvuline ja vähenõudlik.Lämmatab umbrohu ja varjab mulda. Saagikus on 6- 7 ts/ha.Tatra külvipind väheneb, sest madal saagikus ja raskused koristamisel-valmib ebaühtlaselt.1000 seemne mass on 18-22g.Tundlik temp suhtes.Seemned hakkavad idanema 7-8C juures
Toiduainena kasvatab üle poole maailma elanikest. Riisiterad on tärkliserikkad, sisaldavad vähe proteiini ja rasva. Riisitangud on maitsvad-dieettoit. Kasv Kagu-Aasias,Indias,Aafrikas ja Lõu-Usas.Õisik on pööris, sõkalterade 1000 tera mass on 27-38g. Soojanõudlik, min idanemistemp 11-12C. Alla 18C riis ei valmi, niiskusenõudlik, valgusenõudlik lühipäevataim.Kasvab rasketel viljakatel muldadel. Kasvatatakse 2-3a järjest vaheldumisi kaunviljade, taliteraviljade ja liblikõieliste heintaimedega. Istutamise korral saadakse sooja kliimaga kuni kolm lõikust aastas. 37)Tatar, bioloogilised iseärasused, agrotehnika. Tähtsamaid tangukultuure.Rikkad aminohapete poolest, dieettoit.Hea meetaim, annab 100kg/ha.Kiirekasvuline ja vähenõudlik.Lämmatab umbrohu ja varjab mulda. Saagikus on 6-7 ts/ha.Tatra külvipind väheneb, sest madal saagikus ja raskused koristamisel-valmib ebaühtlaselt.1000 seemne mass on 18-22g.Tundlik temp suhtes.Seemned hakkavad idanema 7-8C juures
muldade harimiskindlust. Muldade jaotus harimiskindluse alusel: · Harimiskindlad mullad. Võib kasvatada intensiivset mullaharimist nõudvaid kultuure. Selliste muldade huumusesisaldus on optimaalne või üle selle, orgaaniline aine ei allu mineraliseerumisele, erosiooni ei esine ja mulla struktuursus on vastupidav. · Piiratud harimiskindlusega mullad. Intensiivset mullaharimist kultuuride kasvatamine on lubatav, kuid nende vahekord heintaimedega peab olema selline, mis tagab potentsiaalse viljakuse suurenemise või säilimise. Siia kuuluvad automorfsed ja poolhüdromorfsed mullad, mille huumusesisaldus on suurem kriitilisest, kuid madalam optimaalsest, erosiooniohtlikud mullad ja mullad, mille orgaaniline aine allub tugevale mineraliseerumisele. · Harimisõrnad mullad. Intensiivne harimine põhjustab potentsiaalse viljakuse olulist vähenemist, mille tulemusena võivad mullad muutuda põllumajanduslikult kasutamiskõlbmatuks
paremaks. Mulla happesus Mulla happesus on vesiniku asumine mulla neelavasse kompleksi võib toimuda mitmesugustel põhjustel. Kohtades kus sademete hulk ületab aurumise, toimub mulla pindmistest kihtidest seal leiduva lubja pidev välja uhtumine kas mulla sügavamatesse kihtidesse või põhjavette. Mõningal määral eemaldatakse lupja saakidega. Rohkesti eemaldatakse mullast lupja liblikõieliste heintaimedega ja kapsaga. Mulda võib hapestada ka füsioloogiliselt happelised mineraalväetised. Kui vaba kaltsiumi ja magneesiumi ioonid eemaldada mullast võivad selle asendada vesinikioonid. Mulla reaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab vabade vesinikioonide kümnend logaritmi. Kui pH on alla 3,5 , siis on tegu väga tugeva happelisusega; 3,6 4,5 tugevasti happeline; 4,6 -5,5 mõõdukalt happeline; 5,6-6,5 nõrgalt happeline ; 6,6 -7,2 - neutraalne. Üle 8,5- tugevasti leeliseline
järgi hinnatakse muldade harimiskindlust. Muldade jaotus harimiskindluse alusel: ·Harimiskindlad mullad. Võib kasvatada intensiivset mullaharimist nõudvaid kultuure. Selliste muldade huumusesisaldus on optimaalne või üle selle, orgaaniline aine ei allu mineraliseerumisele, erosiooni ei esine ja mulla struktuursus on vastupidav. · Piiratud harimiskindlusega mullad. Intensiivset mullaharimist kultuuride kasvatamine on lubatav, kuid nende vahekord heintaimedega peab olema selline, mis tagab potentsiaalse viljakuse suurenemise või säilimise. Siia kuuluvad automorfsed ja poolhüdromorfsed mullad, mille huumusesisaldus on suurem kriitilisest, kuid madalam optimaalsest, erosiooniohtlikud mullad ja mullad, mille orgaaniline aine allub tugevale mineraliseerumisele. · Harimisõrnad mullad. Intensiivne harimine põhjustab potentsiaalse viljakuse olulist vähenemist, mille tulemusena võivad mullad muutuda põllumajanduslikult
harimiskindlust Harimiskindlad mullad. Võib kasvatada intensiivset mullaharimist nõudvaid kultuure. Selliste muldade huumusesisaldus on optimaalne või üle selle, orgaaniline aine ei allu mineraliseerumisele, erosiooni ei esine ja mulla struktuursus on vastupidav.Piiratud harimiskindlusega mullad. Intensiivset mullaharimist kultuuride kasvatamine on lubatav, kuid nende vahekord heintaimedega peab olema selline, mis tagab potentsiaalse viljakuse suurenemise või säilimise. Siia kuuluvad automorfsed ja poolhüdromorfsed mullad, mille huumusesisaldus on suurem kriitilisest, kuid madalam optimaalsest, erosiooniohtlikud mullad ja mullad, mille orgaaniline aine allub tugevale mineraliseerumisele. Harimisõrnad mullad. Intensiivne harimine põhjustab potentsiaalse viljakuse olulist vähenemist, mille tulemusena võivad
kamardumine. Metsakooslustes on kamardumine nõrgalt arenenud. Heintaimede juurte põhiline mass asub ülemises 0-20 cm tüseduses mullahorisondis ja ületab taimede maapealse massi mitu korda (Krall, 1979). Rohukamara tiheduse suurenedes kasvab ka juurte arv ja mass. Rööbiti orgaanilise aine moodustumisega kamaras toimub seal ka taimejäänuste intensiivne lagunemine, lämmastiku sidumine ja huumuse moodustamine, mille tagajärjel tõuseb mulla üldine viljakus. Rohukamar on elupaigaks heintaimedega kohastunud organismidele: seentele, bakteritele, mullafaunale. Kui ühtede taimeliikide produktsioon langeb, siis võib kaasneda teiste taimeliikide produktsiooni tõus. Sümbiotroofidest on kõige tähtsamad mükoriisat moodustavad seened. Enamik niidutaimi on mükotroofsed (Krall, 1979). Niidurohustu püsimist soodustab tugev kamardumine, mis takistab osaliselt puude (ja ka teiste taimede) seemnelist uuenemist. Lopsakas rohustu kasv takistab puutõusmete kasvu. Noored
varumise intensiivsus väheneb, kuigi taimes selle varud järk-järgult täienevad. Suurim on inuliini sisaldus õitsemise järel. Inuliini süntees ja talletumine juurtesse on eriti intensiivne pärast viljade valmimist. Põldohaka tõrje edukus sõltub just sellest, kuivõrd me arvestame varuaine kogumise dünaamikat. Tõrje Põldohaka tõrje ei saa põhineda üksikutel võtetel, vaid võtete kogumil. Külvikord. Põldohakat saab edukalt kontrolli all hoida mitmeaastaste liblikõieliste heintaimedega. Parim on 2-3 aastane lutsern ja lutserni-kõrreliste segu. Lutsern on tänu mitmekordsele niitmisele, kiiresti taaskasvavale taimestikule ning suurele vee ja toitainete tarbimisele samast mullakihist (sarnane juurte paiknemine mullas) põldohakale suureks konkurendiks. Punane ristik ei ole nii suure konkurentsivõimega kui lutsern, aga esimese niite aeg langeb kokku põldohaka õiepungade faasiga, nii et kui me sellel perioodil taimiku
põhjustab nn vee õitsemist. Kultuur- ja ruderaaltaimkond Eesti taimkondi saab jagada seitsmeks kasvukohatüübiks. Üks kasvukohatüüpe on kultuur- ja ruderaaltaimkond. See omakorda klassiftseeritakse viieks tüübirühmaks: kultuurrohumaade, põldude, parkide ja aedade, õuede, teeservade ja prahipaikade ning karjääride tüübirühmaks. Kultuurrohumaad on suhteliselt vähemuutuvad, valdavalt mitmeaastaste heintaimedega kattunud alad (kõlvikud), mille taimkatte liigilise koosseisu ja liikide ohtrussuhete kujunemisel on kõige määravam rohumaa majandamise viis. Mullaolud ja veerežiim ei ole esmatähtsad, sest looduslikku keskkonda muudetakseväetamise ning kuivendamisega; algsed loodusolud üksnes kiirendavad või aeglustavad kultuurrohumaa väljakujunemist. Seetõttu võivad erinevatel muldadel olla sama tüüpi kultuurrohumaad, väetiste hulka
annaabi.ee 
