Heino Eller 7. märts 1887 – 16. juuni 1970 Marleene Hõbejärv Sigrid Soosaar 11.B Heino Eller Eesti helilooja, pedagoog, Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajaid ja silmapaistvaim esindaja. Hariduskäik ja pedagoogiline tegevus Heino Eller lõpetas 1907. aastal Tartu Reaalkooli. Õppis seejärel Peterburi konservatooriumis 1907–1908 aastatel viiulit 1913–1915 ja 1919–1920 aastatel kompositsiooni ja muusikateooriat. Õpetas aastatel 1920–1940 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat. 1940. aastal alustas õpetajategevust Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus õpetas elu lõpuni. Isiklik elu Esimene abikaasa oli pianist Anna Kremer
Ülevaade Elust & Loomingust Heino Eller Sünd Sündis aastal 1887 Tartus. On eesti helilooja & pedagoog. Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Hariduskäik & Pedagoogia 1907. Tartu Reaalkool. 1907-1908 Peterburi konservatooriumis viiulit. 1920-1940 Tartu kõrgeimas Muusikakoolis Õpetaja. 1940. Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Õpetaja (elu lõpuni). Looming Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid. 1917 "Videvik" 1920 "Koit" 1953 "5 pala" Muud Huvitavat 1971. aastast kannab Heino Elleri nime Tartu Muusikakool. 1987
REFERAAT Heino Eller Muusikaõpetus Heino Eller (1887-1970) Heino Eller sündis Tartus 17.03.1887 musikaalses perekonnas. Ema oli hea lauluhäälega ja isa meisterdas ise viiuleid. Õde Elsast sai pianist, vend Salmest viiuldaja, vend Ernstist laulja ja Heinost Endast helilooja. 12 aastaselt hakkas Heino viiulit õppima, tema õpetajaks oli Samuel Lindpere ja Tartu Reaalkoolis Eduard Wähner 1905. aastal tuli Tartu Reaalkooli muusikaõpetajaks Rudolf Tobias, kelle isiksus avaldas Ellerile tugevat mõju. Eller mängis viiulit kooli orkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias. Esineti ka vastvalminud "Vanemuises". 1907. a. hakkas Eller Tobiaselt muusikateooria tunde võtma, kavatsedes astuda Peterburi konservatooriumi. Tobiase juures pani Eller
1897). Tema helikeel on vormiselge ning rikastatud polüfooniliste elementidega. Tema loodu on kontrastiderohke, tõsise mõttelaadiga ja jõuline, sageli kajastub seal siirast lüürikat. HEINO ELLER SÜNDIS: 17.03.1887 Tartu SURI: 16.06.1970 Tallinn HEINO ELLERI LOOMING LÜHIDALT Ta on loonud mitmeid sümfoonilisi teoseid. Sümfoonilised teosed : 1917"Videvik" (sümfooniline pilt) 1920 "Koit" (sümfooniline poeem) 1953 "5 pala keelpilliorkestrile" HEINO ELLERI ELUKÄIK Heino Eller oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Aastal 1907 lõpetas ta Tartu reaalkooli. Hiljem asus õppima Peterburi, kus 19071908 õppis viiulit, hiljem aastatel 19131915 ja 19191920 kompositsiooni ja muusikateooriat. 19201940õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat. Tartus asutas ta nn Tartu koolkonna, kuhu kuulusid Alred Karindi, Eduard Oja, Olav Roots ja Eduard Tubin. 1940
Evald Aav elanud 7. märts 22. veebruar 1900 Tallinn 21. märts 1939 Tallinn. Oli eesti helilooja ja koorijuht. Aav lõpetas 1926 Tallinna konservatooriumi kompositsiooniklassi Artur Kapi juures. 19161926 Estonia teatri ooperikooris. Ta juhatas harrastuskoore: 19241927 Tallinna Sõjakooli koor ja orkester, Eesti Laulumehed, Tallinna Koolinoorte Muusika Ühingu segakoor. Ta juhatas 1938. aasta üldlaulupeol ühendkoore. Aav kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi "Vikerlased". Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolis-romantilise ooperiga. Libreto kirjutas Voldemar Loo
juba nooruses ise viiuleid Kõik lapsed olid musikaalsed, neist neli said muusikuteks: Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. Heino Elleri esimesed muusikakogemused olid seotud viiuli- ja kitarrimänguga. 12-aastasena (1899) hakkas ta viiulitunde võtma "Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures Käte ülepingutuse tõttu pidi ta aga viiuliõpingud katkestama ning õppis aastail 1908-1911 hoopis Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas Heino Eller oli abielus pianist Anna Kremeriga (18861942) Heino Elleri teine abikaasa oli Ellu Eller (Meriva) (1908-1997) Pärast Heino surma elas Ellu Eller erakliku elu, kirjutades üles mälestusi Heino Ellerist, tema perekonnast ja õpilastest Hariduskäik 1907. a. lõpetas Tartu Reaalkooli 1907-1908. a. õppis Peterburi konservatooriumis viiulit 1913-1915.a kompositsiooni ja muusikateooriat 1920-1940. a. õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1940.a. alustas õpetajategevust
rahvajuhiks ning üheks 20. saj Eestimaa juhtfiguuriks. Looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks.Loomingusse kuuluvad ka 5 ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud.Tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema".Kogumik,,Nii ajaratas ringi käib``Tema idée oli rajada Tallinna laululava Heino Eller (7. mär 1887 Tartu 16. jun 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Eesti üks sümfoonilise ja kammermuusika rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Tema valdavalt instrumentaalne muusika on stiilipuhas, helikeelelt rahvuslik ja kargelt põhjamaine, olles samas avatud 20. sajandi uutele vooludele. 1907 lõpetas Tartu reaalkooli. Hiljem asus õppima Peterburi
Heino Eller (17.03.1887 Tartu - 16.06.1970 Tallinn) eksamil esitas Artur Lemba. Õpinguaastaist pärinevad ka Elleri esimesed tuntud helitööd ("Videvik" 1917 , "Koit" 1918-1920 jt). * Oma põlvkonna üks hinnatum helilooja ja kompositsiooniõpetaja. Erinevalt põlvkonnakaaslastest kirjutas ta peaaegu ainult * Sügisel 1920 kolis Eller koos abikaasaga Tartusse ja nad hakkasid instrumentaalmuusikat - sümfoonilisi teoseid ja palju kammermuusikat. tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis: Heino Eller kompositsiooni- ja muusikateoreetiliste ainete ning Anna Eller klaveriõpetajana. Tartu * Tema "Kodumaine viis" keelpilliorkestrile on omamoodi eesti muusika muusikakoolis pani Eller aluse eesti heliloomingu nn. Tartu visiitkaart
mitmesuguste orelikontsertidega ja saavutas kuulsuse suurepärase improviseerijana. Seevastu sümfoonilises muusikas lähtus A. Kapp L. v. Beethoveni ja P. Tsaikovski eeskujudest, kes avaldasid talle oma mõju nii orkestrikäsitluse kui ka muusikalise kujundlikkuse mõttes. Tegutsedes pikki aastaid dirigendina juhatas A. Kapp mitmeid nende heliloojate teoseid, mis omasid olulist tähendust tema loomingulises biograafias. Kui H. Eller oli Tartu Kõrgemas Muusikakoolis tegutsedes rohkem huvitatud uuematest muusikavooludest, mis avaldus nii tema enese kui tema õpilaste loomingus, siis A. Kapi pedagoogiline tegevus Tallinna Konservatooriumis lähtus peamiselt klassikalistest suundumustest, tuginedes suures osas vaimuliku muusika traditsioonidele. Nii kujunes A. Kapp oma muusikalise tegevusega väljapaistvaks isiksuseks, kes tunduvalt mõjutas Eesti muusikakultuuri arengut käesoleva sajandi esimesel poolel.
Margit Järvsaar 11 k 1 MUUSIKAAJALUGU XI KLASS III kursus : Eesti muusika 1. Rahvalaul, runolaul ja selle liigid 2. Rahvusliku ärkamisaja muusikaelu, I laulupidu, esimesed eesti heliloojad. 3. XX sajandi alguse muusikaelu. 4. Karl August Hermann 5. Miina Härma 6. Rudolf Tobias 7. Artur Kapp 8. Rahvusliku suuna areng ja esindaja: Mart Saar, Heino Eller 9. Eduard Tubin 10. Gustav Ernesaks 11. XX sajandi II poole muusika, avangardism Eestis. Nimeta heliloojaid. 12. Arvo Pärt 13.Veljo Tormis 1. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanemat rahvalaulu ehk regivärsilist ehk regilaulu iseloomustab algriim ja mõtet teisendav kordus ehk parallelism. Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on seda nimetatud ka neljajalaliseks trohheuseks
Tartu täiskasvanute gümnaasium 10 C KLASS ÕPPEAASTA 2011/2012 REFERAAT Heino eller (1887-1970 ) TARTU 2011 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Heino Elleri Elust..........................................................................................3 Lapsepõlv, St. Peterburg .............................................................................3 Heino Eller Tartus ..............................................................
viiuleid ning mängis külapidudel ja pulmades, laulis ,, Kalevala" meeskvartetis ja tegutses aktiivselt vanemuise seltsis. Perekond oli väga musikaalne, neist neljast said muusikud. Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. H. Elleri lemmik pilliks oli viiul seda hindas ta väga ja harjutas igal avaneval võimalusel. 12. aastaselt hakkas ta viiulitunde võtma ,,Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures. Heino Eller õppis ka Tartu Reaalkoolis. 1905. aastal tuli Tartu Reaalkooli õpetajaks Rudolf Tobias, kelle isiksus avaldas Ellerile sügavat mõju. Eller mängis viiulit kooliorkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias. Esineti ka vastvalminud ,,Vanemuises". 1907. hakkas Eller Tobiaselt muusikateooria tunde võtma, kavatsedes astuda Peterburi konservatooriumisse. Õppides koos Tobiasega pani Heller kirja ka oma esimesed kompositsioonikatsetused
Heino Eller Heino Eller oli Eesti helilooja ja pedagoog, Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Heino Eller sündis Tartus muusikalembeses peres. Lapsepõlves õppis ta viiulit. Oluliselt mõjutas Ellerit 1905. aastal Tartu Reaalkooli muusikaõpetajaks saanud Rudolf Tobias: Eller mängis tema juhendatavas keelpillikvartetis ja orkestris ning võttis temalt ka eratunde. 1907 astus Eller Peterburi konservatooriumi viiuli erialale, kuid käevigastuse tõttu pidi vahetama eriala ning õppis Peterburi ülikoolis õigusteadust. 1920 lõpetas ta Peterburi konservatooriumi mitte enam viiuli, vaid kompositsiooni erialal. 19201940 töötas Eller kompositsiooniõpetajana Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Tema tõhusa töö tulemusel kujunes nn. Elleri Tartu koolkond. 19401970 oli ta pedagoog Tallinna konservatooriumis. Eller
Mart Saar (28. september 1882 Hüpassaare 28. oktoober 1963 Tallinn) oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja.Tema loomingusse kuulub umbes 350 a cappella koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala, 2 orkestriteost ja 2 vokaal-sümfoonilist teost. Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas.Ta oli esimene eesti helilooja, kes mõistis eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega.Lisaks sellele kogus ta rahvaviise ja analüüsis ning süstematiseeris neid.,,Leelo'' ,,Must lind'' ,,Põhja vaim'' Heino Eller (7. märts 1887 Tartu 16. juuni 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Sümfoonilised teosed1917 "Videvik"
Muusika 22.05 Rahvusliku helikeele kujunemine instrumentaalmuusikas Rahvuslikkuse väljendamiseks saab teose loomise aluseks võtta ehedad rahvaviisid Rahvuslikkust saab väljendada ka rahvamuusikale omaseid intonatsioone kasutades Heino Eller 1887-1970 Eesti rahvuslik sümbol Tema loomingus ei kohta rahvalaulude kasutamist või töötlusi Rahvuslikkus seisneb folkloorsete intonatsioonide loomises Pedagoog ja helilooja Sündis 7. märtsil 1887 Tartus poepidaja peres Õppis viiulit; muusikateooriat Rudolf Tobiase juures Astus Peterburi konservatooriumisse algul viiuli-, pärast kompositsioonierialale
Ansambel ,,Ruja" laulud on eestlaste seas väga tuntud ning populaarsed, laulu ,,Rahu" esitati isegi XI Noorte laulupeol. 1989. aastal lahkus Urmas Alender Rootsi, et leida paremaid muusika loomise tingimusi. 28. septembril 1994 hukkus ta parvlaeval Estonia. Tõsine muusika Eesti Vabariigis ja ENSV perioodil 3 Heino Eller sündis 7. märtsil 1887 ning suri 16. juunil 1970. Lapsepõlves õppis ta viiulit Rudolf Tobiase käe all. 1907. aastal läks ta õppima Peterburi konservatooriumisse viiuli erialal, kuid käevigastuse tõttu lõpetas 1920. aastal kompositsiooni eriaalal. Aastatel 1920- 1940 töötas ta Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Sellel perioodil hakkas Eller oma teostes kasutama osasid eesti rahvusmuusikale omaseid tunnuseid ning rahvaviise. Eesti Vabariigi
Muusika arvestus 1. Impressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering . Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 19. sajandi lõpp kuni 20. sajandi algus. Sai alguse 19. sajandil 90-ndail. Helilooja justkui maalib helidega; harmoonia väljus klassikalistes piiridest; muusikat iseloomustas pidev voolavus; selles muusikas puuduvad tugevad elamused, võitlus pinged; värske ja värviküllane; kõla ilu; heterofoonia - häälte paralleelne liikumine (mitme kordistatud ühehäälsus); polütonaalsus - mitme helistiku üheaegne kõlamine. Heliloojad: Claude Debussy, Maurice Ravel, Ottorino Respighi. 2. Neoklassitsism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja
Heino Eller (1887-1970) Helilooja ja pedagoog. Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja. Eller sündis Tartus, tema muusikaõpetaja Tartu Reaalkoolis oli Rudolf Tobias. Astus 1970. a Peterburi Konservatooriumi viiuliklassi, katkestas aga õpingud, kuna "mängis käe üle". Seejärel õppis Eller Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas(1908-1911). 1913. astus uuesti Peterburi Konservatooriumisse, nüüd juba kompositsiooni erialale. Vahepeal alanud I Maailmasõda katkestas jällegi mõneks ajaks õpingud, kuid 1920. aastal Eller siiski lõpetas konservatooriumi. 1920. a hakkas Eller tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (aastast 1973 on see kool Heino Elleri nim. Tartu Muusikakool). 1940 läks Tallinna Konservatooriumi õppejõuks. Tema õpilased on olnud: U. Naissoo, J. Rääts, V
Repertuaar koosnes liedertaffellikest lauludest, lauldi eesti keelseid saksa laule, lisaks neile vaid kaks originaallugu A. Kunileiu viisi ja L. Koidula sõnadega ,,Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm". Esimesel päeval kõlasid ilmalikud, teisel vaimulikud laulud ning kolmas päev kuulus võistulaulmisele. Esindatud olid vaid meeskoorid, kokku oli lauljaid 822 ning puhkpillimängijaid 56. 7. Asjaarmastajad-heliloojad:esimesed : ALEKSANDER SAEBELMANN- KUNILEID: 1845 1875 Helilooja, organist, koolmeister. Üks eesti rahvusliku koorimuusika rajajatest Tema teadaolev looming "5 algupärast laulu ja 10 rahvaviisiseadet"-säilisid ainult tänu Jakobsoni laulikule Laulud " Mu isamaa on minu arm" ja " Sind surmani" on loodud L. Koidula tekstidele ja tuginevad soome rahvaviisidel. Laulud kõlasid esimesel üldlaulupeol 1869 a. ALEKSANDER EDUARD THOMSON- 1845 1917 Helilooja ja pedagoog
kodus lauldi rahvalaule noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpiltuid ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut.1 Biograafia Aastatel 19421944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 19501951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni. Aastail 19511956 tudeeris Moskva Konservatooriumis. 19551960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 19561969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 19741989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis on Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. 2007. aasta Eesti muusika päevad algasid ja lõppesid Tormise loominguga. Maestro tippteoste kõrval kõlas tema 1966 kirjutatud ooper "Luigelend" ja Eesti noored elektroonilise muusika viljelejad esitasid Tormise loomingut omas versioonis.2 Helilooming Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles
a ametis olnud linnaorganist. Dominiiklaste ordu jutlustamine rahvahulgas. Eestlaste muistne usk seguneslaulukultuur segunes ristiusuga. Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kirikulaul. Tartus tegeles hariduse edendamisega jesuiitide ordu. 1585.andsid nad välja eestikeelse katekismuse, mis sisaldas esimesi eesti keelde tõlgitud kirikulaule, võimalik et koguni nootidega. Hävitati hiljem luterlaste poolt.Vasturef. oli lühike ja Eesti alad langesid luterlikule Rootsile. 1656. ilmus ,,Neu Ehstnisches Gesangbuch" (,,Uus eesti lauluraamat) Rahvahariduse edendamisel oli suur tähtsus esimesel rahvakoolide õpetajate seminaril Tartu
Mart Saar (1882-1963) Helilooja, organist ja pedagoog. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Mart Saar sündis Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6-aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Pärast Kaansoo vallakooli läks Saar Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus koolmeistriks oli Joosep Kapp. Terve Kappide perekond Suure-Jaanis innustas Saart muusikaga edasi tegelema ning
Eesti muusika Aleksander Thomson (1845-1917).......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).......................................................................................................... 5 Eduard Tubin (1905-1982)...................................................................................................... 5 Eino Tamberg (sünd. 1930)..................................................................................................... 5 Veljo Tormis (sünd. 1930)............................................................................................
7. Kirjelda rahvalike koraalivariantide ehk rahvakoraalide arvatavat tekkimisprotsessi. Kes on eesti tuntum rahvakoraalide koguja? Kogudus laulis eeslaulja järgi peast ja varieeris vabalt meloodiat. Cyrillius Kreek. 8. Millises Eesti kirikus toimus nõukogude ajal vabakirikute tegevus, sh muusikaline tegevus? Suure-Jaani kirikus. 1982 toimus seal vaimulik laulupäev, Andres Põder korraldas 9. Kes on Johann Valentin Meder? Oli organist ning helilooja. Suur ja mahukas looming. 10. Millise Tartu Ülikooliga (TÜ) seotud baltisaksa helilooja teoseid kanti ette I üldlaulupeol? Kuidas oli see helilooja TÜ-ga seotud? Friedrich C.A Brenneri teoseid kanti ette. Oli Tartu Ülikooli muusikadirektor, kelle õpilaste seas oli ka Aleksander Läte. 11. Kes kirjutas oratooriumi „Luther“? Mis seob teda Tartuga? Heinrich Zöller. Oli 1878-87 TÜ muusikadirektor. Oratooriumi teksti kirjutas TÜ süstemaatilise teoloogia professor. 12. Kes olid 1930
Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium) · Isamaalaulud, Lüürilised laulud, Rahvalauluseaded TEOSED: · ,,Kui sa tuled, too mul lilli" (puhkpillipala) · ,,Meeste laul" (isamaalaul) · ,,Ei saa mitte vaiki olla" (lüüriline laul) · ,,Tuljak" / laulumängust ,,Murueide tütar" (rahvalauluseade) 2. Aleksander Läte (1860-1948) · Koori- ja orkestridirigent, Helilooja, Esimene eestlasest professionaalne muusikakriitik, Muusikaõpetaja · Sündis Tartumaal · Õppis Cimze seminaris · Töötas Puhjas ja Nõos · Nõos oli organist ja köster · 1900 loobus õpetaja ametist. Suundus Tartusse (Postimehe muusikakriitik) · 1900 asutas Eesti esimese sümfooniaorkestri (Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed)
Heino Eller (1887-1970) Elulugu Helilooja, kompositsiooniõppejõud Sündis 1887. Aastal Tartus. Kodus mängiti palju pilli ja tegeleti muusikaga 12.aastaselt alustas viiuliõpinguid Noorena olid põhihuvid joonistamine ja muusika Otsustavaks teguriks eriala valikul sai kohtumine Rudolf Tobiasega, kellelt Eller sai mõned muusikateooria tunnis. 1907.aastal astus Eller Peterburi konservatooriumi viiuliklassi. Õpingud viiuliklassis aga lõppesid üsna varsti käe ülemängimise tõttu Pärast seda õppis Peterburi ülikoolis õigusteadust, kuid siis taas astus konservatooriumisse, kuid seekord Vassili Kalafati kompositsiooniklassi. Õppis iseseivalt ja käis konservatooriumis vaid eksameid tegemas. Elatist teenis viiuldajana mitmesugustes orkestrites.
Viies laulupidu toimus 1894. aastal Tartus, osalesid esimesed külaliskoorid ning toimus interpreetide võistlus. Kuues laulupidu toimus 1896. aastal Tallinnas, Eesti heliloojate looming oli ülekaalus, võistulaulmisele lubati ka naiskoorid. Seitsmendal, 1910. aastal Tallinnas toimunud laulupeol kõlas vaid eestlaste looming. Esimesed heliloojad-asjaarmastajad Kunileid, Saebelmann, Thomson, Hermann. Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) Tema oli Eesti esimene helilooja ja ta oli väga omapärase helikeelega. Tema elust on vähe teada, kuna elu lõpul sõitis ta Poltaavasse tervist parandama, kuid suri seal. Ta on sinna maetud. Tema loomingust on säilinud ainult Eestis valminud teosed (6-7 koorilaulu ja umbes 10 rahvaviisi seadet). Tema laulude iseloomustus: -laulud on vabad Saksa liedertafeli mõjudest -ta võttis eeskuju hoopis Soome rahvaviisidest, kus ta leidis ühist Põhjamaist hõngu -tema lauludes esines ka polüfooniat
Karl August Hermann (1851-1909) Friedrich Saebelmann (1851-1911) Johannes Kappel (1855-1907) Aleksander Lte (1860-1948) Miina Hrma (1864-1941) Konstantin Trnpu (1865-1927) Heliloojate II plvkond (sndinud 1870-1890) 19.-20. sajandi vahetusel polnud Eestis veel vimalik saada krgemat muusikalist haridust ja lhim muusikakrgkool asus Peterburis. Heliloojad, kellest siin peatkis juttu tuleb, lksid Peterburi ppima eelkige mingit pilli (Tobias, Artur Kapp, Ldig, Saar, Sda orelit, Lemba klaverit, Eller viiulit, Kreek trombooni). Kompositsiooni ppisid nad teise erialana. Selle plvkonna heliloojad panid aluse professionaalse muusika kiirele arengule Eestis. Kui seni oli helilooming siin piirdunud peamiselt koorilauluga, siis 19.-20. sajandi vahetusel kirjutati vga erinevate anride esikteosed, suur osa neist Rudolf Tobiase poolt. Alates Tobiasest on meldud ka helikeele rahvuslikkusest - sellest, mille poolest eesti muusika viks teiste maade omast erineda ning kuidas seda saavutada
"maarahvast" - s. o. eestlastest - suhteliselt kaugele. Alguses oli laulupidu XIX saj keskpaik tõi eestlaste kultuuriellu olulise murrangu. Kuna kooliharidus, sh muusikaõpetus oli jõudnud päris heale tasemele, hakkas kõigis Eestimaa nurkades tekkima laulukoore ja puhkpilliorkestreid. Selle arengu kõrgpunkt oli 1869 Tartus toimunud I üldlaulupidu, millel osales üle 800 laulja (ainult meeskoorid) ja pillimehe. Selle peo kavas oli ka kaks eesti helilooja Aleksander Kunileid-Saebelmanni (1845-1875) laulu. Laulupidu ongi üks märksõna, mille järgi Eestit maailmas tuntakse. 1999. aasta suvel toimus Tallinnas juba 23. üldlaulupidu. Traditsioon on vastu pidanud. Mida tugevam on olnud poliitiline surve, seda poliitilisem tähendus on olnud ka laulupeol. See kulmineerus 1980. aastate lõpul, mil Eestimaal tekkis lootus taas iseseisvaks saada. "Laulev revolutsioon" oli ilmselt ainulaadne nähtus maailmas, kus rahvas avaldas oma meelsust
Teise perioodi tööd on tuntumad. 1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale. Seda iseloomustavad lihtsad harmooniad, sagedased kaunistamata noodid ja lääne harmoonia aluseks olevad kolmkõlad, mis kõlavadki nagu kellahelin. Enamasti kasutab ta ladinakeelseid tekste. Pärdi loomingut nimetatakse mõnikord ka postmodernistlikuks. Arvo Pärt on õnnelik helilooja selle poolest, et tema muusikat on hästi mõistetud juba tema eluajal. Pärdi teoseid mängitakse kogu maailmas ja seda on välja antud üle 80 laserplaadi. Jaan Rääts Jaan Rääts sündis 1932.aastal Tartus. Ta on helilooja ja pedagoog ning oli muusikaelu juht nõukogude aastatel. Rääts on kirjutanud valdavalt instrumentaalmuusikat. Jaan Rääts lõpetas 1952
Tähtsamad heliloojad : Paul Benoit (1893-1979) Sündinud Nancy linnas Prantsusmaal Claude Debussy (1862-1918) Impressionismi võtmefiguur Üks mõjuvamaid heliloojaid 19. Saj lõpul ja 20. Saj algul Kirjutas peamiselt programmilist muusikat, eriti klaveripalu Teosed peegeldasid sageli ka tema enda tundeid Teosed: Ooper „Pelleas et Melisande“ Orkestriteos „Nocturne“ Keelpillikvartett „g-moll“ Ernest Fanelli Herbert Hughes (1882-1937) Maurice Ravel (1875-1937) Prantsuse helilooja, eriti tuntud oma suurepärase orkestratsiooni ja meloodiate poolest Samuti üks impressionismi võtmefiguure Sündinud Ciboure linnas 1928 oli neljakuisel tuuril „Põhja-Ameerikas“ Tähtsamaid teosed: „Menuet Antique“ „Ballett Bolero“ (tuntuim teos) MK „Miroirs“ MK Debussy „Fauni pärastlõuna“ Debussy „Kuuvalgus“ Neoklassitsism Vastandumine impressionismile Eeskujuks Viini klassikud
rahvas", ,,Mingem üles mägedele", ,,Oh, laula ja hõiska". Kogus rahvaviise. 6. Karl August Hermann(1851-1909 ) kultuuritegelane, ajakirjanik (Eesti Postimees, Laulu ja mängu leht) , keeleteadlane (Eesti keele grammatika, Eesti keele lauseõpetus ), kirjastaja ( koorikogumikud Eesti Kannel, Koori ja Kooli kannel, Kodumaa laulja ) kirjanik, luuletaja, lektor, helilooja (Mingem üles mägedele, Oh laula ja hõiska, Isamaa mälestus), koorijuht. Tema koostas esimesena Eesti kirjanduse ajaloo ja alustas eesti esimest entsüklopeediat, algatas rahvaviiside kogumise. Lauleldus Uku ja Vanemuine ehk eesti jumalad ja rahvad. 7. J.Kappel, M. Härma, K. Türnpu, R. Tobias õppisid Peterburi konservatooriumis orelit. M. Härma reisis pärast konservatooriumi lõpetamist ja esines orelikontsertidega. 1894.a asutas
Paljud eestlased käisid Peterburis õppimas. Seal õpetas neid Nikolai Rimski- Korsakov. Sigines palju uusi muusikuid: Rudolf Tobias, MH, A. Tamm, K. Türnpu, Theodor Lemba, Artur Lemba, kes sai ka Rubinsteini preemia. Tekkisid kutselised muusikaasutused ja teatrid: 1906 Vanemuine ja Estonia (kõik paremad kogunesid sinna). Aleksander Läte ja Rudolf Tobias kujundasid Tartu kontsertide elu (TÜ aula). Kutsuti esinejaid ja kanti ette suurimaid vene klassikuid. 1919.a avati Tartu esimene muusikakool ja Tln Konservatoorium (G. Otsa Gümn). Nüüd oli haritud muusikuile loodud ka ametikohti. Esimene elu organiseerija oli seal Tln K. direktor Mihkel Lüdig. Ta asutas klaverivabriku. Rudolf Tobias (1873-1918) Oli esimene sümfoonia-komponisti eriala lõpetanu Peterburist. Tema loodud polüfooniad oli Euroopas kuulsuselt teised, Bachi järel. Ta oli pärit Hiiumaalt. Isa oli köster. 6-aastaselt õppis ära pillimängu ja 9.aastaselt komponeerimise. 1885.a kolis Kullamaale