ASJAÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. mis on omand ja kuidas see tekib? Omand on isiku täielik võim asjaüle ehk tal on õigus omandit vabalt kasutada, käsutada ja vallata. Omand tekib läbi tehingu va. juhtudel kui omand on leid või igamise teel. 2. mis on valdus ja kuidas see tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Kui oled üürnik mõnes korteris siis saad valduse. 3. selgita kinnisasja ja vallasasja omandi ja valduse erisusi 4. mis on heausksus ja pahausksus? Heausksus, kui isik ei teadnud või ei pidanudki teadma asja eelnevast võõrandamisest. Pahausksus, kui isik teadis või pidi teadma asja eelnevast võõrandamisest. 5. selgita valduse kaitse vahendeid 6. mis on kinnistu? Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk ehk krunt), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus. 7. mis on kaasomand ja ühisomand? Kaasomand tähendab, et ühel asjal võib olla rohkem kui üks omanik.
III-periood ius publicum ius privatum versus ius qentium(Rooma riigi rahvaste õigus) (Ulpianus) Kreeka õigus Tulnud tänapäeva õigusesse Bona fides (heausksus) Ius naturale (looduslik.e.loomulik õigus, vahekord mehe ja naise vahel, lastekasvatamine jms.) Aequitas- õiglus-ius est ars boni et aeqi. IV-periood Corpus juris civilis (527-565)- õiguse kodifitseerimine- keiser Justinianuse seaduste kogu ÕIGUSE RETSEPSIOON XII-XIII p.Kr. (2X Rooma õiguse retsepsioon, feodaal- ja kodanliku ühskonnakorra tekkimisel) TÄNAPÄEVA ÕIGUS Märkusi 1
Kindlustusleping Erik Sehtman MM11 Sooviavaldus + kindlustustingimused+kindlustuspoliis KINDLUSTUSLEPING Osapoolte vaheline kirjalik leping kindlustusriski ülevõtmiseks ja riski realiseerumisel kahju hüvitamiseks Kindlustussuhte olulised mõjutajad · Kindlustushuvi · Heausksus, vastastikune usaldus · Lepingutingimuste vastastikune aktsepteerimine Kindlustuslepingu osad Kuidas suhted reguleeritakse ja jäädvustatakse Kindlustusleping Sooviavaldus POLIIS Üldised kindlustustingimused Muud materjalid riski hindamiseks Kindlustustingimused · Üldtingimused Defineerib lepingus kasutatavad mõisted ning lepingupoolte õigusliku vahekorra
Kontrollime, kas isik saab valdust üle anda. Asja saab üle anda ainult omanik § 68 (1). Asja õigusliku staatuse muutmine - asja käsutamine. M ei olnud omanikuks saanud! e) Asjaõiguskokkulepe - 1.2 Kas H on saanud omanikuks AÕS § 95 kohaselt ? f) Vallasasi ? + g) Valduse üleminek ? + h) Kehtiv kokkulepe ? (üks pooltest ei tohi olla piiratud teovõimega) + i) Võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda ? + j) Heausksus ? Ei pidanud teadma, et H ei ole valduse endasiandmise õigust + k) Heauskse omandamise välistatavad asjaolud § 95 (3). Kas ratas läks omaniku tahtevastaselt omandist välja. Kuna O oli surnud siis valduse omanik oli P (tema pärija). AÕS § 38. - Ratas läks tahtevastaselt omandist ära. 2) Kas H on valdja ? 3) Õigusliku aluse puudumine ? V. P saab H jalgratta välja nõuda vindikatsioonist lähtudes.
Alguselt peeti silmas riigisiseseid õiguspõhimõtteid, mida saab nende olemuse tõttu rakendada ka rahvusvahelises õiguses. Näiteks õiguserikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue, keeld osaleda iseenda üle kohtumõistmisel jne. Õiguse üldpõhimõtted hõlmavad täna ka rahvusvahelise õiguse enese poolt aegade jooksul välja arendatud õiguspõhimõtteid, nagu nt riikide võrdsus, tüliküsimuste tehtud lahendite lõplikkus, lepingute õiguslik kehtivus, heausksus, merede vabadus jne. Õiguse üldpõhimõtted on küll praktikas sekundaarse tähtsusega, kuid aitavad täita rahvusvahelise tavade ja lepingute rakendamisel tekkivad tühikuid. (Hannes Vallikivi 2010) Kohtuotsused ja õigusteadlaste arvamused Kumbki neist allikatest ei loo õigust, pigem annavad need tunnistust teistest allikatest pärineva õiguse sisu kohta. Rahvusvahelise Kohtu põhikirja art 59 kohaselt on Rahvusvahelise Kohtu otsused kohustuslikud ainult vaidluse osapooltele
Kas X sai P poolt talle antud uue ehteasja omanikuks? AÕS § 106 järgi on tegemist ümbertöötamisega. Lõige 1 sätestab, et kui keegi heauskselt töötas ümber võõra vallasasja, kuulub uus asi ümbertöötajale, kui töö on väärtuslikum esialgsest asjast, vastasel juhul aga esialgse asja omanikule. Siinpuhul on 3 olulist tingimust heauskus, uue asja teke ja tehtud töö suurem väärtus enne ümbertöötamist. 2 viimast tingimust on täidetud, küsimus on heausksuses. Heausksus eeldab, et ümbertöötaja ei tea ega peagi teadma, et ta töötab või kujundab ümber võõrast vallasasja. Antud juhul P seda teadis, seega võib öelda, et X sai P poolt talle antud uue ehteasja omanikuks. 34) C palus oma tuttavat autojuhti A-d, kes oli minemas töösõidule, osta aktsiaseltsilt V kaks kasti keraamilisi dek.plaate. C andis A-le vajaliku raha. A ostiski plaadid,lastes märkida ostutsekile enda nime. Tagasiteel toimus A autoga liiklusõnnetus, milles oli süüdi teise auto
H hageja истец hagiavaldus иск hagihind цена иска Haigekassa Болничная касса haigushüvitis восмещение по болезни haldusmenetlus административное производство haldusmenetlusseadus Закон об административном производствое head tavad добрый обычай heausksus добросовестность hoiatus, hoiatama предупреждение, предупредить hoidma хранить huvitatud isik заинтересованное лицо hüve благо hüvitis возмещени hüvitus компенсация I individuaalse töövaidluse Закон о разрешении
(9) Omavolilise valduse tagajärgede eest vastutab ka selle valduse pärija, samuti muu õigusjärglane, kui viimane valduse omandamisel eelkäija valduse omavolilisusest teadis. Omavoli on igasugune valdaja nõusolekuta valduse rikkumine või äravõtmine Nõuab inimese tegevust kuid ei eelda süüdivust (teostaja võib ollaka nt laps või vaimuhaige) omavoli ei välista ka selle teostaja heausksus Ei seisne mitte ainult füüsilistes rünnetes, ka vaimsed ründed (ntvalduse suuline mittetunnustamine) Ei pea olema teostatud üksnes jõuga, võib olla ka salaja Omavoliga ei ole tegemist kui seadus valduse äravõtmist võirikkumist erandina lubab, nt hädakaitse, hädaseisund § 41. Omaabi (10) Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta,ületamata seejuures hädakaitse piire.
kehtib, kui see on kantud märkusena kinnistusraamatusse. (5) Lisaks käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatule kohaldatakse hüvitisele kareaalkoormatiste sätteid. Talumiskohustuse näol on tegemist seadusjärgse kitsendusega juhuks, kui naaberkinnisasjal olev ehitis (hoone või rajatis) on ehitatud ekslikult üle piiri. Sama kitsendus on ka lg 6 kohaselt hoonestusõiguse või servituudi kahjustamisel Oluline on ehitamisel heausksus piiride või ehitamist lubanud asjaõiguse osas. (Riigikohus on pidanud pahauskseks seda, kui ei ole piirialale ehitamisel piiride täpset asukohtu kontrollitud) § 149. Üle piiri ulatuvad juured, oksad ja viljad (8) Kinnisasja omanikul on õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnisasjalt tema kinnisasjale ulatuvad puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad, kui need kahjustavad
loovutamise ja asja jätmisega võõrandaja valdusesse (valduse konstituut - § 33 lg 2 – näiteks üürileping). Tavalise omandamise puhul eeldatakse, et valduse üleandmisele ja asjaõiguskokkuleppe sõlmimisele lisandub võõrandaja käsutusõigus. Heausksel omandamisel ei ole omandi üleminekul tähtsust, kas võõrandajal oli käsutusõigus (tal pole kohustust teada, et võõrandajal polnud õigust käsutustehingut teha). Võõrandaja käsutusõigust asendab omandaja heausksus. 21. Millise asjaolu või milliste asjaolude suhtes peab vallasasja omandaja olema heauskne, et toimuks tema poolt vallasasja heauskne omandamine? Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või, et teisel isikul on suurem õigus asja vallata (AÕS § 35 lg 1). Kui valdaja seda teab või peab teadma, on vldus pahauskne. Sarnaselt valduse seaduslikuks lugemisega kehtib eeldus, et valdaja on heauskne
eesmärgi ja vahendi ebaproportsionaalsus, kohustuste täitmine ja õiguse realiseerimine heas usus, keeld osaleda iseenda üle kohtumõistmisel, res iudicata, keeld teha toiminguid, millega menetlusosaline mõjutab otsuse täidetavust jne Lisaks eelnimetatud rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtted: vastastikkus, riikide võrdsus, tüliküsimustes tehtud lahendite lõplikkus, lepingute õiguslik kehtivus, heausksus, merede vabadus jms Õiguse allikad jagunevad formaalseteks ja materiaalseteks. Formaalne on norm, mis on läbinud õigusloomemehhanismi. Materiaalne on allikas, milles õigusnorm tegelikult väljendub. Rahvusvahelises õiguses ei saa rääkida formaalsetest õiguse allikatest, kuna puudub ühtne õigusloomemehhanism, mille läbinud normid saavad automaatselt õigusjõu. Rahv.-vah. Kohus kohaldab:
abielu kestel. Tegemist ühisvaraga. PrkS § 17 lg 2 abikaasad valdavad kokkuleppel. Kokkulepe puudus. AÕS § 70 lg 6 § 74 võivad käsutada vaid tervikuna. §17lg3? kas ei saa tähendada seda, et abikaasa oli nõus või mitte. Kui abikaasa oli vastu, ei saa enam lähtda mõistest, et on heauskne. Konkreetses asjas eeldatavalt abikaasa nõusolek. Kas M on omanikuks saanud? Seetõttu on omandi üleandmise kokkulepe tühine, E ei ole omanik ning F saab televiisori välja nõuda. NB! Heausksus ja pahausksus ei oma siinkohal tähtsust! Heauskne omandamine eeldaks kehtivat asjaõ lepingut. Nt kui abikaasad abielu kestel ostab üks kinnisasja ja üks on kinnistusraamatusse kantud. Lahutades on ikkagi ühisvara. Ei loe kes on kantud kinnistusraamatusse. §14 lg1 PerS. KAKS LAHENDIT VABAABIELU KOHTA Võlaõigusseadus on muutunud regulatsiooni üldisest majapidamist toob kaasa ühisomandi tekkimise (vabaabielu, seltsinguleping)
meetmed keskkonnareostuse vastu). Avalik julgeolek üksikisiku ja tema vara kaitse loodusõnnetuste, samuti inimeste poolt põhjustatud ohtude eest (eeskirjad elamute, sildade ehitamiseks, liikluseeskirjad, avaliku korra eeskirjad). Avalik kõlblus sõltub ajast/kohast, usust, kultuurilisest taustast. Avalik rahu isikute kaitse tegevuse eest, mis häirib nende rahu, samuti kuulmis-, nägemis-, haistmismeelt (müra piiramine). Heausksus ärisuhetes isikuid tuleb kaitsta ebaausate ärisuhete eest. Tuleb kehtestada vastavad reeglid ja luua vastavad organid, kes kontrolliks neist kinnipidamist (järelevalve pankade, konkurentsi üle). Teatud juhtudel tuleb avalike huvide kaitseks üksikisiku erahuvi piirata. Need võimalused näeb ette PS. Riik on kehtestanud ka subjektiivsed avalikud õigused, mida peab tagama. Haldus on eelkõige aktiivne, tulevikku suunatud plaanipärane tegevus (seaduste täitmine
eesmärgi ja vahendi ebaproportsionaalsus, kohustuste täitmine ja õiguse realiseerimine heas usus, keeld osaleda iseenda üle kohtumõistmisel, res iudicata, keeld teha toiminguid, millega menetlusosaline mõjutab otsuse täidetavust jne Lisaks eelnimetatud rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtted: vastastikkus, riikide võrdsus, tüliküsimustes tehtud lahendite lõplikkus, lepingute õiguslik kehtivus, heausksus, merede vabadus jms Õiguse allikad jagunevad formaalseteks ja materiaalseteks. Formaalne on norm, mis on läbinud õigusloomemehhanismi. Materiaalne on allikas, milles õigusnorm tegelikult väljendub. Rahvusvahelises õiguses ei saa rääkida formaalsetest õiguse allikatest, kuna puudub ühtne õigusloomemehhanism, mille läbinud normid saavad automaatselt õigusjõu. Kohus kohaldab: 8
mitte nii kindel kaitse. Tööstusomandi registrid on omandiregistrid, st nendesse kantud omaniku omandit objekti suhtes eeldatakse. Omandi üleminek teisele isikule toimub sellest hetkest, kui jõustub ülemineku kohta tehtav kanne registris. Tööstusomandi kaitset võib võrrelda kihlveoga – mingil hetkel võib ilmneda, et registris olev objekt ei vasta kaitsekriteeriumidele ja see tühistatakse. Kuna registrid on avalikud, on erinevalt autoriõigusest kaitse tugevam. Heausksus ei ole õiguserikkujale vabandus: registri sisu mittetundmine ei vabasta vastutusest. Kui autoriõigus kaitseb kopeerimise vastu, aga mitte identse teose loomise vastu, siis registreeritud tööstusomandi omanik on kaitstud ka heausksete hilisemate iseseisvate leiutiste kaubandusliku kasutamise eest teiste isikute poolt. Arvesse võttes seda, et tööstusomandi puhul on tegemist spetsiifilise õigusharuga, milles
Mittetäielik kohustus – kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda o Hasartmängust tulenev kohustus o Kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale o Mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus o Kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud Võlaõiguslikud suhted rajanevad hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetele Heausksus – isiku psüühiline suhtumine oma käitumisse kui õigus- ja muude normidega kooskõlas olevasse Mõistlikkus – see, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks (mõistlik on see, kuidas isikud samas olukorras on alati või enamasti käitunud ja mida on peetud õigeks) Leping – (mitmepoolne tehing) – tehing kahe või enama isiku vahel, millega
Olulised paragrahvid - üleandmine (§ 92) – vallasomandi üleandmine ja käsipandi regulatsioonil põhinevate asjaõiguste teke. St kolmandad isikud võivad näha tänu valduse olemasolule, et isikul on õigus sellele asjale - heausksus (§ 95) – isik, kes heauskselt omandab, näeb seda vallasasja teise isiku valduses olemist - omandieeldus (§ 90 – valdus annab vallasasjade omandi eelduse; eeldatakse, et isik, kes asja valdab, on asja omanik Säilitamisfunktsioon (kontinuiteedi funktsioon) – soodustatakse valdaja kasuks olemasoleva olukorra säilitamise ehk valduse kontinuiteedi; vältida muudaguste tegemist - igamine § 110, § 124 – vallasasjade ja teatud juhul ka kinnisasjade omandamise võimalus
(9) Omavolilise valduse tagajärgede eest vastutab ka selle valduse pärija, samuti muu õigusjärglane, kui viimane valduse omandamisel eelkäija valduse omavolilisusest teadis. Omavoli on igasugune valdaja nõusolekuta valduse rikkumine või äravõtmine Nõuab inimese tegevust kuid ei eelda süüdivust (teostaja võib ollaka nt laps või vaimuhaige) omavoli ei välista ka selle teostaja heausksus Ei seisne mitte ainult füüsilistes rünnetes, ka vaimsed ründed (ntvalduse suuline mittetunnustamine) Ei pea olema teostatud üksnes jõuga, võib olla ka salaja Omavoliga ei ole tegemist kui seadus valduse äravõtmist võirikkumist erandina lubab, nt hädakaitse, hädaseisund § 41. Omaabi (10) Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta,ületamata seejuures hädakaitse piire.
keskkonnareostuse vastu). Avalik julgeolek üksikisiku ja tema vara kaitse loodusõnnetuste, samuti inimeste poolt põhjustatud ohtude eest (eeskirjad elamute, sildade ehitamiseks, liikluseeskirjad, avaliku korra eeskirjad). Avalik kõlblus sõltub ajast/kohast, usust, kultuurilisest taustast. Avalik rahu isikute kaitse tegevuse eest, mis häirib nende rahu, samuti kuulmis-, nägemis-, haistmismeelt (müra piiramine). Heausksus ärisuhetes isikuid tuleb kaitsta ebaausate ärisuhete eest. Tuleb kehtestada vastavad reeglid ja luua vastavad organid, kes kontrolliks neist kinnipidamist (järelevalve pankade, konkurentsi üle). Teatud juhtudel tuleb avalike huvide kaitseks üksikisiku erahuvi piirata. Need võimalused näeb ette PS. Riik on kehtestanud ka subjektiivsed avalikud õigused, mida peab tagama. Avalik haldus on seotud ka konkreetse aja ja ruumiga. Sellele vastab konkreetse ajamomendi
keskkonnareostuse vastu). Avalik julgeolek üksikisiku ja tema vara kaitse loodusõnnetuste, samuti inimeste poolt põhjustatud ohtude eest (eeskirjad elamute, sildade ehitamiseks, liikluseeskirjad, avaliku korra eeskirjad). Avalik kõlblus sõltub ajast/kohast, usust, kultuurilisest taustast. Avalik rahu isikute kaitse tegevuse eest, mis häirib nende rahu, samuti kuulmis-, nägemis-, haistmismeelt (müra piiramine). Heausksus ärisuhetes isikuid tuleb kaitsta ebaausate ärisuhete eest. Tuleb kehtestada vastavad reeglid ja luua vastavad organid, kes kontrolliks neist kinnipidamist (järelevalve pankade, konkurentsi üle). Teatud juhtudel tuleb avalike huvide kaitseks üksikisiku erahuvi piirata. Need võimalused näeb ette PS. Riik on kehtestanud ka subjektiivsed avalikud õigused, mida peab tagama. Avalik haldus on seotud ka konkreetse aja ja ruumiga. Sellele vastab konkreetse ajamomendi
Lõppemine ja peatumine: sõja puhkemine ega diplom suhete katkemine ei anna alust. Võib peatuda lepingus sätest korras, kõigi osapoolte hilisemal kokkuleppel, jämeda rikkumise tõttu. Jms: mitmepoolsed rv lepingud deponeeritakse; rv lepingud registreeritakse ÜRO Sekretariaadis. Õiguse üldpm-d Rv Kohtu statuudi art 38 (1), nt kahju hüvit, keeld osaleda iseenda üle kohtumõistmisel. Nüüd hõlmavad ka õiguse enese poolt arendatud pm-d nagu vastastikkus, riikide võrdsus, heausksus, merede vabadus. Kohtuotsused ja õigusteadlaste arvamused Rv Kohtu otsused kohustuslikud ainult vaidluse osapooltele; kasut normide tõlgenda-l. Siseriiklike kohtute otsused olulised riikide tunnustamise, diplom puutumatuse, sõjaseisukorra küs-tes. Riigid kasut õigusteadlaste arvamusi kohtute poole pöördumisel. Rv-te organisats otsused ja leebe regulats Nii siduvad kui mittesiduvad. Konsensuspm-tte tõttu on siduvad need, mille võtavad kõik vastu.
keskkonnareostuse vastu). Avalik julgeolek üksikisiku ja tema vara kaitse loodusõnnetuste, samuti inimeste poolt põhjustatud ohtude eest (eeskirjad elamute, sildade ehitamiseks, liikluseeskirjad, avaliku korra eeskirjad). Avalik kõlblus sõltub ajast/kohast, usust, kultuurilisest taustast. Avalik rahu isikute kaitse tegevuse eest, mis häirib nende rahu, samuti kuulmis-, nägemis-, haistmismeelt (müra piiramine). Heausksus ärisuhetes isikuid tuleb kaitsta ebaausate ärisuhete eest. Tuleb kehtestada vastavad reeglid ja luua vastavad organid, kes kontrolliks neist kinnipidamist (järelevalve pankade, konkurentsi üle). Teatud juhtudel tuleb avalike huvide kaitseks üksikisiku erahuvi piirata. Need võimalused näeb ette PS. Riik on kehtestanud ka subjektiivsed avalikud õigused, mida peab tagama. Avalik haldus on seotud ka konkreetse aja ja ruumiga. Sellele vastab konkreetse ajamomendi
meetmed keskkonnareostuse vastu). Avalik julgeolek – üksikisiku ja tema vara kaitse loodusõnnetuste, samuti inimeste poolt põhjustatud ohtude eest (eeskirjad elamute, sildade ehitamiseks, liikluseeskirjad, avaliku korra eeskirjad). Avalik kõlblus – sõltub ajast/kohast, usust, kultuurilisest taustast. Avalik rahu – isikute kaitse tegevuse eest, mis häirib nende rahu, samuti kuulmis-, nägemis-, haistmismeelt (müra piiramine). Heausksus ärisuhetes – isikuid tuleb kaitsta ebaausate ärisuhete eest. Tuleb kehtestada vastavad reeglid ja luua vastavad organid, kes kontrolliks neist kinnipidamist (järelevalve pankade, konkurentsi üle). Teatud juhtudel tuleb avalike huvide kaitseks üksikisiku erahuvi piirata. Need võimalused näeb ette PS. Riik on kehtestanud ka subjektiivsed avalikud õigused, mida peab tagama. Haldus on aktiivne ja tulevikku suunatud tegevus. Halduse sisuks on konkreetsete abinõude
Avalik huvi on haldusõiguse üks olulisemaid printsiipe. On üldiseks aluseks põhiõiguste piiramisel. Avalik huvi kui põhiõiguste piiramist õigustav tegur. Osa avalikest huvidest moodustab kitsamas tähenduses avalik kord. See on õiguskorraga kaitstavad subjektiivsed õigused ja õigushüved (nt avalik tervishoid – tervisekontroll, toiduainete ja ravimite kontroll, keskkonnakaitse, avalik rahu, heausksus ärisuhetes, avalik julgeolek jne). Avalikud huvid ja üksikisiku huvid ei pea olema paratamatus vastuolus. Avalik huvi on üksikisikute huvide summa. Aga avalikud huvid ja üksikisiku huvid võivad kattuda kui ka sattuda vastuollu. Prioriteedi peavad saavutama avalikud huvid. Mõnel juhul on põhiseadus üksikisiku huvid tõstnud avaliku huvide järgu – NT PS § 28 – tervise kaitse. Haldusorganid peavad tagama põhiõiguste realiseerimise. Seadusandja ei ole
kehtima. Tehing teise isiku nimel ilma volituseta on tühine. Tehing, mis on tehtud volituse piire ületades, on kehtiv selles osas, mis on volituse piires. Kui esindatav kiidab heaks ilma volituseta tema nimel tehtud tehingu, on see kehtiv algusest peale. heakskiit peab tulema kahe nädala jooksul. Tsiviilõiguste teostamine ja kaitse Tsiviilõiguste teostamisel vastavalt tsiviilõiguste üldosa seadustiku §108 tuleb toimida heas usus. Heausksus on juriidiline mõiste: asjaõiguse seaduse §85 - valdus on heauskne siis, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil ega ka siis, kui õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Alati tuleb eeldada, et tehing on heauskne, kui ei ole teisiti tõestatud. Ka tsiviilõiguste teostamisel ja kaitsel on kehtivad hädakaitse
proportsionaalsus; kohustuste täitmine ja õiguste realiseerimine heas usu; keeld osaleda issenda üle kohtumõistmisel; res iudicata; keeld teha toiminguid, millega menetlusosaline mõjutab otsuse täidetavust jne. Õiguse üldpõhimõtted hõlmavad täna ka rahvusvahelise õiguse enese poolt aegade jooksul välja arendatud õiguspõhimõtteid, nagu nt vastastikkus, riikide võrdsus, tüliküsimustes tehtud lahendite lõplikkus, lepingute õiguslik kehtivus, heausksus, merede vabadus jne. Õiguse üldpõhimõtted on küll praktikas sekundaarse tähtsusega, kuid aitavad täita rahvusvaheliste tavade ja lepingute rakendamisel tekkivaid tühikuid. Kohtuotsused ja õigusteadlaste arvamused Rahvusvahelise Kohtu põhikirja art 59 kohaselt on Rahvusvahelise kohtu otsused kohustuslikud ainult vaidluse osapooltele. Sellegipoolest kasutab Rahvusvaheline Kohus ise oma varasemaid lahendeid ja Haagi kohtu lahendeid kasutatakse rahvusvahelise õiguse
tulu). * Kui eelmises näites B oleks asja (väärtusega 300 eurot) müügist saanud 500 euro asemel hoopis 200 eurot, oleks ta pahausksuse korral pidanud siiski hüvitama 300 eurot ehk asja väärtus ( 1037 lg 1; 1038 ei kohaldu). Heausksuse puhul aga 200 eurot ( 1038). (Küsitav, kas heausksus ja 1038 siin mingit rolli mängib. Nt VÕS 1038 kommentaarides on selline näide toodud, samas seadus ütleb ju otse, et 1038 kohaldub ainult 1037 lg 1 ja lg 4 korral!! Seega ilmselt tegelikult ei kohaldu!) Kinkelepingu puhul kehtivad samad reeglid: * kinge pahauskse rikkuja poolt => hüvitada tuleb kogu asja väärtus (vaatamata sellele, et rikkuja kinkest ise midagi ei saanud)
mahtu, samuti olid ettevõtte töötajad pöördunud enne artikli avaldamist tööandja poole 53 ettepanekuga muuta sõiduplaani. K. lisas, et tööandja ning tööandjalt veeremi tellija juhatusse kuulusid samad isikud. Kuidas vaidlus lahendada? - K on tekitanud ohu, et kolmandad isikud, s.h kliendid ja äripartnerid kaotavad usalduse tööandja suhtes, K heausksus ja soov reisijate huve kaitsta ei ole oluline, oleks pidanud tööandjaga sellest rääkima või lepingu ise üles ütlema. Kui veeremi tellija juhatuses on samad isikud kui tööandja juhatuses, siis ei ole kolmandate isikute usalduse kadu, aga muude isikute, nt klientide puhul ikka on. 18. Milline on tekitatud kahju oluline määr, mille olemasolul võib töölepingu TLS § 88 lg 1 p 7 alusel üles öelda? Kas olulisel määral kahju tekitamise nõue on põhjendatud, pidades silmas,
annaabi.ee 
