Eeldused: 1. ABC peab olema omanik ? 1.1§ 92 lg 1 kohaselt ? a) omandi üleminek (vargal ei ole õigust omandit üle anda) 1.2 Kas § 95 kohaselt sai H omanikuks ? Vallasasjad, kas valdus anti üle, kokkulepe,pädevuse puudumine (jah puudus) b) Kas H oli heauskne ja kas ta pidi teadma, et varas ei ole omanik. Ei pidanud teadma, poes käies ei eelda seda,et nõuaksime müügilepingut. c) Kas esineseid heauskset välistavad asjaolud ja vargusega ei saa asja omandada seega on välistatud asjaolud ja ei toimunud heauskset omandamist. KA § 95 EI SAANUD H TALADE OMANIKUKS. 1.3.Kas H võis saada omanikuks AÕS § 107 (3) kohaselt ? a) vallasasi (on vallasasi) b) ühendatakse maatükiga? TsÜS § 54 (1) ja § 55 (1) + Vastus: Talad on maatüki olulised osad ja H on saanud talade omanikuks § 107 alusel. ABC ei saa §80 (1) alusel nõuda talasi H
Antud juhul on jalgratas varastatud surnud O-lt. Kuid tulenevalt AÕS § 38 omandas P O ainupärijana jalgratta valduse hetkel, kui O ära suri. Seega, kui M jalgratta surnud O kõrvalt ära võttis, siis tegelikult võttis ta jalgratta valduse ära uuelt omanikult P tema tahte vastaselt või teisisõnu varastas jalgratta uuelt omanikult P. Seega eeldus nr 3 ei ole täidetud, kuna jalgratas on varastatud. Sellest tulenevalt võib järeldada, et H-st ei saanud jalgratta omanikku, sest heauskset omandamist ei toimunud, kuna jalgratas oli ainupärija P, kellest oli saanud uus jalgratta omanik, tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Seega ülaltoodud AÕS § 80 rakendamise eeldus nr 1 - P peab olema jalgratta omanik on täidetud, sest P sai jalgratta omanikuks, kui O suri ning lähtuvalt AÕS § 38 ja 95 lg 3 ei omandanud jalgratast heauskne H. AÕS § 80 rakendamise Eeldus nr 2 H peab olema jalgratta valdaja
Antud juhul on jalgratas varastatud surnud O-lt. Kuid tulenevalt AÕS § 38 omandas P O ainupärijana jalgratta valduse hetkel, kui O ära suri. Seega, kui M jalgratta surnud O kõrvalt ära võttis, siis tegelikult võttis ta jalgratta valduse ära uuelt omanikult P tema tahte vastaselt või teisisõnu varastas jalgratta uuelt omanikult P. Seega eeldus nr 3 ei ole täidetud, kuna jalgratas on varastatud. Sellest tulenevalt võib järeldada, et H-st ei saanud jalgratta omanikku, sest heauskset omandamist ei toimunud, kuna jalgratas oli ainupärija P, kellest oli saanud uus jalgratta omanik, tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Seega ülaltoodud AÕS § 80 rakendamise eeldus nr 1 - P peab olema jalgratta omanik – on täidetud, sest P sai jalgratta omanikuks, kui O suri ning lähtuvalt AÕS § 38 ja 95 lg 3 ei omandanud jalgratast heauskne H. AÕS § 80 rakendamise Eeldus nr 2 – H peab olema jalgratta valdaja
võimalus kasutada kõrvalolevaid kinnisasju (ülekäimiseks, tellingute jaoks, materjali jn). Ehitis üle naaberkinnisasja piiri – erand põhimõttest, et maa küljes olevad ehitised kuuluvad maa omanikule. Võib olla sattunud võõrale kinnistusele eksituse, väära jagamise tõttu või algselt kuulusid ühele omanikule, kes ehitas üle piiri. Üleehitamine kokkuleppel, seatakse üleulatuva osa suhtes mingi asjaõigus(servituut, kasutusvaldus vms). Üleehitamine ilma kokkuleppeta – heauskset (mitteteadmine, et ehitab võõrale kinnisasjale)ehitist peab taluma. Pahauskne – ei kontrollinud ehitades, et ei ehita võõrale maale ja vajadusel ka spetsialisti abiga. Kallasrada – kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Igaüks võib kasutada liikumiseks, kalastamiseks, veesõidukiga randumiseks. Korteriomand – kombinatsioon ainu ja kaasomandist. Kantakse kinnistusraamatusse
otsese valduse üleminek (AÕS § 36 lg 1) + 3. kehtiv asjaõigusleping +(käsutusõiguse puudumine ei muuda AÕL kehtetuks) 4. kas on käsutusõigus -(M-l seda ei ole,ta ei ole omanik) - Kas H omandas jalgratta AÕS § 95 lg 1alusel? 1. kehtiv AÕL + 2. kas H sai asja otsese valduse? + 3. käsutusõiguse puudumine + 4. kas H oli heauskne? (TsÜS § 95 lg 2) + 5. heauskset omandamist välistavad asjaolud - ESINEVAD (AÕS § 95 lg 3) - O surnud, valdus läheb P-le (AÕS § 38). võib öelda, et asi on varastanud, kuna pärast seda, et O sureb, asjal on uus seaduslik omanik ehk ainupärija P. - Kas H on valdaja? JAH. (AÕS § 33 lg 1) Vastus : P saab nõuda H-lt jalgratta väljaandmist AÕS § 80 lg 1alusel. II SEMINAR
(AÕS § 93) Asja üleandmist ei ole vaja ka kinnistamata merelaeva puhul (AÕS § 92´) Vallasomand Vallasasjade puhul kehtib omandaja heausksuse eeldus. Isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma Omandaja on pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Heauskset omandamist ei toimu, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Kui omanik oli kaudne valdaja, kehtib sama juhul, kui asi oli otseselt valdajalt varastatud, kadunud või muul viisil otsese valdaja tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Seda põhimõtet ei kohaldata raha või esitajväärtpaberite, samuti avalikul enampakkumisel omandatud asja suhtes. (Vt AÕS § 95) Vallasomand
Kaasomand – condominium, communio pro indiviso Omandi kaitse: Omandit kaitstakse petitoorsete hagidega: 1) Rei vindicatio – vindikatsioonihagi esitati mittevaldaja omaniku poolt valdaja, mitteomaniku vastu omandiõiguse tunnustamiseks 2) Actio negatoria – negatoorhagi on hagi omandi kaitseks valduse kaotusega mitteseotud rikkumiste korral 3) Actio Publiciana – loodi preetorliku ehk bonitaarse omandi kaitseks ja kaitsti nii heauskset omandajat (kui omandamine oli toimunud sisulise veaga), aga ka omandajat, kellel ei tekkinud formaalsete vigade tõttu kviriitlikku omandit. Omandamise viisid: Accessio Plantatio Specificatio – ümbertöötamine (tingimuseks: uus asi) Õigused võõrale asjale, servituudid Servitus (servire) – servituut, õigus kasutada võõrast asja teatud otstarbel Servituudid jagunevad:
Ühele asjale mitut käsipanti ei või seada On lubatud nõude tagamine mitme asjaga Pandiõiguse heauskne omandamine (AÕS § 282 ) Pandipidaja omandab käsipandi korral pandiõiguse ka siis, kui pantija ei olnud pandi seadmiseks õigustatud, v.a. kui pandipidaja ei olnud eseme pandiõigusega koormamisel heauskne Pandipidaja oli pahauskne kui ta teadis või pidi teadma, et pantijal ei olnud pandiga koormamise õigust Pandiõiguse heauskset omandamist ei toimu, kui asi oli varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest väljunud (ei kehti esitajaväärtpaberite pantimise korral) Heausksust eeldatakse, kuniks ei ole tõendatud vastupidist Käsipandi võib seada mitmele asjale- siis on nõue tagatud iga asjaga Pandipidaja võib sissenõude pöörata asjale omal valikul kui pandilepingus (st võlaõiguslikus tagatislepingus) ei ole sätestatud teisiti Käsipant lõpeb: a) 1
) Käsutusõigus võib olla ka mitu omanikul. Pandiõiguse olemasolul on ka käsutusõigus olemas sõltumata sellest, et inimene omanik ei ole. 3. valdus ( AÕS § 92 lg 1 + lg 2) + ( ) AÕS § 93 AÕS § 95 - heauskse omandamise eeldused. 1. kehtiv asjaõigusleping 2. valdus 3. võõrandaja käsutusõiguse puudumine 4. omandaja peab olema heauskne 5. heauskset omandamist välistavate asjaolude puudumine Kinnisomandi üleminek (AÕS § 56 ): Käsutus- asja suhtes asjaõigusliku õiguse muudatuse kaasatoomine. Käsutustehing- kokkuleppe, milles lepitakse kokku mingisuguse käsutuse tagajärjes. VIII loeng Pr. Tandis välja volituse (see on probleemne koht)TT-le(sai esindajaks) TT + MK- sõlmisid müügi- ja asjaõigeslepingut
Preetorlik omand Peregriinide omand Provintsiaalne omand OMANDI KAITSE Omandit kaitstakse petitoorsete hagidega: 1. Rei vindicatio - ehk vindikatsioonihagi esitati mittevaldaja omaniku poolt valdaja, mitteomaniku vastu omandiõiguse tunnustamiseks 2. Actio negatoria - negatoorhagi on hagi omandi kaitseks valduse kaotusega mitteseotud rikkumiste korral 3. Actio publicana - loodi preetorliku e. Bonitaarse omandi kaitseks ja kaitsti nii heauskset omandajat (kui omandamine oli toimunud sisulise veaga), aga ka omandajat, kellel ei tekkinud formaalsete vigade tõttu kviriitlikku omandit Õigused võõrale asjale, servituudid Servitus - servituut, õigus kasutada võõrast asja teatud otstarbel Servituudid jagunevad: Reaalsed ehk prediaalservituudid - servitutes praedorium, mille puhul on üks maatükk koormatud teise kasuks
Asja ettenäitamine Teise isiku juurde saab otse minna ja küsida selle näitamist. Dokument, mis on varastatud, või testament vb. Kodune testament tehakse kodus, aga kui mulle tundub et allkirjad on võltsitud, siis sellest sõltuvad ka minule mingisugused õigused. Enne hagi esitamist on vaja teada, et võõrast valdusest lähen nõudma midagi, mis ta valdab asja, aga mina tean et see asi on minult varastatud ja sellest tulenevalt asjaõigusest tulenevalt ei teki heauskset omandamist. Otsene valdaja kes omab seda reaalselt, Kaudne valdaja omanik Omanik võib olla ka otsene valdaja kui asi on omaniku käes. Oleneb sellest kelle käes on asi. Mis asi see on. Dokumendiga tutvumine on erijuhtum. Dokumendi ettenäitamist on võimalik nõuda ka siis kui seal on kirjas minu õigused kajastatud või mitte. Kui suudan tõestada, et seal on minu võimalikud huvid kajastatud. Asja ettenäitamineühepoolne tehing. Asja ettenäitamine ja dokumendi ettenäitamine käib
Millised sooritussuhted on III isiku kasuks sõlmitud lepingu täitmise korral, kuidas toimub sellisel juhul AR-st tulenev tagasitäitmine ning mis juhtudel vastutab üksnes III isik? § 1030 Nt B on automüüja, A on ostja, lepingus lepivad kokku, et B annab sõiduki omandi üle C-le. Sooritussuhted samad nagu üleval. Olukord, kus kattesuhe on tühine või tühistatud, siis B võib esitada nõude mõlema vastu, A ja C ei ole solidaarvõlgnikud (A-lt raha, C-lt auto). Erand lg 2, mis kaitseb heauskset lepingu sõlmijat ja võimaldab tagasinõuet üksnes täitmissuhte raames. A ei pidanud teadma kattesuhte puudustest. § 1030 kohaldatav üksnes ehtsa lepingu puhul III isiku kasuks 107-16. Lg 1 parandab B posits lisaks, et ta saab esitada nõude ka A vastu. Mitteehtsa puhul, kui C-l ei ole täitmisnõuet B vastu olnud, siis B autot üle andes C-le teeb soorituse tegelikult A-le. Nõuded B-l A vastu, A-l C vastu. 59
täielikkuse eeldamist, st seda, et olemas on ainult need asjaõigused ja kitsendused, mis kinnistusraamatust nähtuvad. Heauskse omandaja jaoks on seadusandja muutnud kinnistusraamatu ka täielikuks: õigustatud isiku suhtes kehtivad käsutuspiirangud kehtivad heauskse omandaja suhtes ainult siis, kui need on kinnistusraamatusse kantud (vt AÕS § 561 lg 2) 161. Keda kaitseb kinnistusraamatu avalik usaldus? Kinnisasja omanikku? heauskset omandajat 162. Mis on tüübipõhimõtte sisuks? Asjaõiguste äratuntavuse ja selge piiritletavuse tagamiseks ei rakendata asjaõiguses lepinguvabaduse põhimõtet, vaid lähtutakse selle vastandiks olevast tüübipõhimõttest: võimalikud on ainult sellised asjaõigused, mis on seadusega ette nähtud (vt AÕS § 1, § 5 lg 1). Asjaõigustena on sätestatud (AÕS § 5 lg 1): _ omand (omandiõigus) ning _ piiratud asjaõigused: o servituudid, o reaalkoormatised, o hoonestusõigus,
Hõljumisajal tehtud käsutustehing, mis välistab tingimusega seotud õigusliku Volituse eriliikideks võib pidada: tagajärje saabumise, on tühine (TsÜS § 106). VÕIB EKSAMIL KÜSIDA. Jääb alla heausksele omandamisele. a) prokuurat kui äriõiguslik esindusõigus (vt ÄS § 16); Nt omandireservatsiooniga (VÕS § 233) müügil müüjale laienev piirang. Eelnimetatud käsutuskeeld ei puuduta heauskset omandamist. b) üldvolitus majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku esindamiseks (TsÜS § 121 lg 1); Heauskse omandamise mõju tugevam, kui TsÜS §-st 106 tulenev käsutuskeeld. c) taluvusvolitust (TsÜS § 118 lg 2); d) näivvolitust (TsÜS § 118 lg 2).
kõvakettale: - levinud väiksemate arvutifirmade hulgas - levinud kasutatud arvutite müümise puhul - hinnad madalamad kui legaalsel tarkvaral 75 5.05.2016 Tarkvarapiraatlus Installeerimine müüdava arvuti kõvakettale: - puuduvad tarkvara legaalsust tõendavad dokumendid, originaalkandjad ja kasutusjuhendi - tihti petetakse heauskset klienti Tarkvarapiraatlus Tarkvara rentimine on tarkvara andmine ajutiseks kasutamiseks otsese või kaudse varalise või ärilise kasu saamise eesmärgil. Tarkvara laenutamine on tarkvara andmine ajutiseks kasutamiseks üldusele avatud asutuse kaudu otsese või kaudse varalise või ärilise kasu saamise eesmärgita. Tarkvarapiraatlus Karistatakse: - füüsilist isikut rahalise karistusega või kuni kolmeaastase vangistusega
näiteks pankrotiseaduses/ - selle tagajärjeks on tehingu kehtetus igaühe suhtes, heauskne omandamine ei ole võimalik. Relatiivsed käsutuskeelud: eelkõige hagi tagamine, arestimine täitemenetluses. Relatiivse kehtetusega tegemist ka eelmärke korral. Sellist käsutuskeeldu rikkudes tehtud tehingud on kehtetud ainult kaitstud isikute suhtes (relatiivne kehtetus) . Oluline on TSÜS, , . mis võimaldab relatiivsest käsutuskeelust hoolimata heauskset omandamist, st juhul kui omandaja käsutuskeelust ei teadnud ega pidanudki teadma. 5 Eraõigus Agnes Kullap TLÜ Näilik tehing. Tegemist on tehinguga, mille puhul pooled ei soovinud luua õiguslikke tagajärgi (tegid tehingu ainult näiliselt) , vaid ainult tahavad jätta mulje tehingu olemasolust (näitek s müügilepingu sõlmimine
tulenevate tegude rahaline väärtus on oluliselt muutunud, määrab väljaostuhinna kohus. Reaalkoormatis võib lõpetada ka lõpetava tingimuse või tähtpäeva saabumisega. Kui reaalkoormatise kanne kinnistusraamatust alusetult kustutatakse, siis reaalkoormatis ei lõppe seeläbi, vaid kinnistusraamat muutub valeks. Õigustatud isikul on õigus nõuda kinnistusraamatu parandamist seni, kuni ei ole toimunud kinnisasja heauskset omandamist kolmanda isiku poolt. Reaalkoormatis ei teki igamisega ega lõpe aegumisega. See ei puuduta aga reaalkoormatisega tagatavat üksikkohustust: iga üksikkohustus aegub nõude aegumise üldise tähtaja jooksul. Seadusjärgne reaalkoormatis Seadusjärgsed kinnisomandi kitsendused kehtivad kinnistusraamatusse kandmata. Ka seadusjärgne omandikitsendus reaalkoormatise kujul ei kuulu kinnistusraamatusse kandmisele. Seaduses
- Riigikohus on ka varem leidnud, et sõiduki suhtes käsutuskeelu kohaldamisel võib käsutustehing olla tühine, olenemata sellest, kas käsutuskeeld on registrisse kantud või mitte - TsÜS § 88 lgs 1 sätestatu ei laiene TsÜS § 88 lg 2 järgi enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele. Seega ei takista käsutuskeeld ka enne sõiduki arestimist seatud või tekkinud pandiõiguse realiseerimist. Ka ei takista sõiduki arestimine iseenesest selle heauskset omandamist valdusele tuginedes AÕS § 95 alusel ega ka sõidukit koormavate õiguste lõppemist omandaja suhtes AÕS § 951 alusel. - Kohtulik pandiõigus saab sõidukile tekkida ka hagi tagamisel AÕS § 2972 lg 1 alusel kohtuliku registerpandina, mis peab pandi kehtivuseks olema kantud liiklusregistrisse. Kohtulikule registerpandile kohaldatakse AÕS § 2972 lg 1 teise lause järgi registerpandi 20/67
takistatakse tingimuse saabumist, on tühine. Kaasus 49 V-l ei olnud alust nõuda lepingu muutmist, tal polnud alust sellest taganeda. Leping oli sõlmitud. Taganemine tuleks kõne alla siis, kui E rikuks oma kohustusi. V-l lepingust vabanemiseks mingit alust ei tohiks olla. Kui E maksab korraga täies ulatuses hinna ära, saabub tingimus ja ta saaks pianiino omanikuks. TsüS § 106 käsutus on tühine. Kui III isik heauskselt asja omandab, siis eeldistatakse heauskset omandamist. § 95 lg 3 V äraolekul korterist viidi klaver ära ja seega valdus on võetud ära E tahte vastaselt. E on omanik. 32. V jääb esialgu otseseks valdajaks. Kokkulepe on sõlmitud (müügileping), omand pole üle läinud. AÕS leping kuu aja pärast registrisse kandmine? Ei. See võidakse kokku leppida, kuid see ei ole määrav. Kas E-le on omand üle läinud ja millal? § 94 kokkuleppel V valduses kuu aega. Omandi üleandmise kokkulepe
kinnistusraamatu järgi on asja omanik, kuid tegelikult seda ei ole. Usalduskaitse ei laiene juhtudele, kui õiguslikult on küll tegemist omaniku vahetusega, kuid tegelikult pole tegemist uue, juurdetuleva omandajaga, kes sõltub kinnistusraamatu õigsusest. Kuna heausksuse kaitse laieneb vaid omandamisele asjaõiguslepingu läbi, siis pärimise korral ei omandaks esimese ja teise ringi seadusjärgsed pärijad kinnisasjaõigust heauskselt. Kohtuliku hüpoteegi heauskset omandamist asjaõigusseadus ei võimalda. 19. Kinnistusraamatu koosseis Laiem tähendus: Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad: 1) kinnistusregister; 2) kinnistuspäevik; 3) kinnistustoimik. Kitsam tähendus: Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number). Registriosa loetakse kinnisasja suhtes kinnistusraamatuks. 20
täielikkuse eeldamist, st seda, et olemas on ainult need asjaõigused ja kitsendused, mis kinnistusraamatust nähtuvad. Heauskse omandaja jaoks on seadusandja muutnud kinnistusraamatu ka täielikuks: õigustatud isiku suhtes kehtivad käsutuspiirangud kehtivad heauskse omandaja suhtes ainult siis, kui need on kinnistusraamatusse kantud (vt AÕS § 561 lg 2) 161. Keda kaitseb kinnistusraamatu avalik usaldus? Kinnisasja omanikku? heauskset omandajat 162. Mis on tüübipõhimõtte sisuks? Asjaõiguste äratuntavuse ja selge piiritletavuse tagamiseks ei rakendata asjaõiguses lepinguvabaduse põhimõtet, vaid lähtutakse selle vastandiks olevast tüübipõhimõttest: võimalikud on ainult sellised asjaõigused, mis on seadusega ette nähtud (vt AÕS § 1, § 5 lg 1). Asjaõigustena on sätestatud (AÕS § 5 lg 1): _ omand (omandiõigus) ning _ piiratud asjaõigused: o servituudid, o reaalkoormatised, o hoonestusõigus,
Kellele siin A tegi kassi üleande soorituse? Ehtsa lepingu puhul tegi ta soorituse C-le ja ilma § 1030 lg-ta 1 ei oleks A-l võimalik esitada nõuet B vastu. A nõude suhtes ei saa pidada B-d ja C-d solidaarvõlgnikeks, sest nagu näite puhul ilmneb, on B ja C kohustuse sisu erinev. Üks peab üle andma kassi, teine raha. A-l on õigus valida, kumma isiku vastu ta nõude esitab. Seda valikuvabadust kinnitab ka RK lahend 3-2-1-136-08. § 1030 lg 2 – kaitseb heauskset lepingupoolt. Kui B oli heauskne ja ei teadnud ega pidanudki teadma kattesuhte puudusest, siis on A-l üksnes nõue C vastu. 59. Kuidas toimub alusetust rikastumisest tulenev tagasitäitmine juhul, kui pärast nõude loovutamist on võlgnik teinud soorituse uuele võlausaldajale ning selgub, et nõuet polnud olemas? § 1031. A-l on nõue B vastu. A loovutab selle nõude C-le. Pärast seda B täidab C-le kohustuse ära. Nüüd tuleb välja, et A-l ei olnudki B vastu nõuet
Enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS § 17 lg 2 rikkumine ei too kaasa abikaasade ühisvara hulka kuuluva õiguse kohta tehtud käsutustehingu tühisust. Käsutustehingu kehtivust tuleb eristada käsutuse kehtivusest. Õigustamatu käsutus võib kehtida õiguse heauskse omandamise korral. Heauskse omandamise korral kehtib käsutus vaatamata sellele, et käsutuse tegi õigustamata isik. Õigustamata käsutust on võimalik TsÜS § 114 lg 2 järgi heaks kiita, kui heauskset omandamist ei ole toimunud. Kolleegium märgib lisaks, et erinevalt varasemas seaduses sätestatust, tuleneb 1. juulist 2010 jõustunud PKS § 31 lg-st 1, et abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. Järelikult sätestab praegu kehtiva PKS § 31 lg 1 otsesõnu, et seda sätet rikkuv tehing
Asja üleandmist ei ole vaja ka kinnistamata merelaeva puhul (AÕS § 92´) Vallasasjade puhul kehtib omandaja heausksuse eeldus. Isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Heausksus peab olema kuni valduse üleandmiseni. Omandaja on pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Heauskset omandamist ei toimu, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Kui omanik oli kaudne valdaja, kehtib sama juhul, kui asi oli otseselt valdajalt varastatud, kadunud või muul viisil otsese valdaja tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Seda põhimõtet ei kohaldata raha või esitajaväärtpaberite, samuti avalikul enampakkumisel omandatud asja suhtes. (Vt AÕS § 95)
Piirangud hõljumisajal. Hõljumisajal on üldjuhul keelatud tingimuse saabumisele hea usu põhimõtte vastaselt kaasa aidata või selle saabumist takistada, samuti mõjutada tingimusega kaasnevat õiguslikku olukorda. Hõljumisajal tehtud käsutustehing, mis välistab tingimusega seotud õigusliku tagajärje saabumise, on tühine (TsÜS õ 106). Nt omandireservatsiooniga (VÕS § 233) müügil müüjale laienev piirang. Eelnimetatud käsutuskeeld ei puuduta heauskset omandamist. Heauskse omandamise mõju tugevam, kui TsÜS §-st 106 tulenev käsutuskeeld. Tingimuslikust tehingust tuleb eristada tehingut, mille kehtivus sõltub kolmanda isiku nõusolekust või heakskiidust (TsÜS §-d 111-113). Heakskiidust sõltuv tehing on oma olemuselt sarnane edasilükkava tingimusega tehinguga, kuid tingimust asendab kolmanda isiku tsiviilõiguslik tahteavaldus. Nõusolek on eelnev, heakskiit aga tagantjärele antav.
igal pool ja igal ajal välja nõuda. (vrd AÕS § 80) 2) actio negatoria – negatoorhagi on hagi omandi kaitseks valduse kaotusega mitteseotud rikkumiste korral. Kui keegi ütleb, et tal on asja kasutamise õigus, eitab omanik seda (sellest nimetus). Sellega võib nõuda ka rikkumise kõrvaldamist või rikkumisest hoidumist, kui valdust rikutud ei ole (vrd AÕS § 89) 3) actio Publiciana – loodi preetorliku e. bonitaarse omandi kaitseks ja kaitsti nii heauskset omandajat (kui omandamine oli toimunud sisulise veaga), aga ka omandajat, kellel ei tekkinud formaalsete vigade tõttu kviriitlikku omandit. (vrd AÕS § 95; 110 lg 2) g) õigused võõrale asjale ehk piiratud asjaõigused (iura in re aliena) peamiselt liigiks tänapäeval on pant. Roomas jagunes pant fiducia, pignus, hypotheca. Piiratud asjaõiguste hulka kuulusid ka servituudid, emphyteusis ja superficies. 1) servituudid a) reaalsed servituudid
Kas on koosseisutunnused? Põhimõte kui vallasasi on omaniku käest tema tahte vastaselt ära võetud, sellisel juhul on õigus tal nõuda asi tagasi, isegi kui see on heauskse valdaja käes (st. varastatud asja pole võimalik omandada). Nüüd tuleb selgitada kas tüüp 2 ostis ratta turult ja kas see on varastatud (äkki andis sõbrale ja sõber müüs ratta maha). Juhul kui sõber on ära müünud, kaitseb seadus heauskset omandajat; kui tüüp 2 on varas, kaitseb seadus esialgset omanikku. Võib jõuda ka järeldusele, et esialgsed normid pole kohaldatavad, siis tuleb hakata otsast peale esimesest staadiumist. 3) Õiguslik tagajärg. Seaduse rakendamisel on põhiprobleem see, kuidas faktilised asjaolud ja õiguslik tagajärg kokku viia. 1. Saab ratta tagasi nõuda. 2. Ei saa asja tagasi nõuda. Kuidas viia eluline kokku seadusega
Kas on koosseisutunnused? Põhimõte – kui vallasasi on omaniku käest tema tahte vastaselt ära võetud, sellisel juhul on õigus tal nõuda asi tagasi, isegi kui see on heauskse valdaja käes (st. varastatud asja pole võimalik omandada). Nüüd tuleb selgitada kas tüüp 2 ostis ratta turult ja kas see on varastatud (äkki andis sõbrale ja sõber müüs ratta maha). Juhul kui sõber on ära müünud, kaitseb seadus heauskset omandajat; kui tüüp 2 on varas, kaitseb seadus esialgset omanikku. Võib jõuda ka järeldusele, et esialgsed normid pole kohaldatavad, siis tuleb hakata otsast peale esimesest staadiumist. 3) Õiguslik tagajärg. Seaduse rakendamisel on põhiprobleem see, kuidas faktilised asjaolud ja õiguslik tagajärg kokku viia. 1. Saab ratta tagasi nõuda. 2. Ei saa asja tagasi nõuda. Kuidas viia eluline kokku seadusega
hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel. Seetõttu on oluline kolmandate isikute osalemine menetluses. Jõustunud kohtulahend on siduv ka menetlusosaliste õigusjärglaste suhtes sh eriõigusjärglaste suhtes, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. Otsus kehtib nii asja otsese kui kaudse valdaja suhtes. Juhul, kui asja omandaja ei teadnud kohtuvaidlusest, siis tema suhtes otsus jõudu ei oma. Sellega kaitstakse heauskset omandamist ja laiemalt tsiviilkäibekindlust. Muudele, menetlusvälistele isikutele on kohtuotsus teatud juhtudel samuti siduv. Perekonnaasjas ja põlvnemisasjas tehtud ja poolte eluajal jõustunud otsus õigussuhte olemasolu, lõppemise või puudumise kohta kehtib kõigi isikute suhtes. Põlvnemise või vanemliku hoolduse tuvastanud kohtuotsus ei kehti isiku suhtes, kes nimetatud õigust omaks peab, kuid asjas menetlusosaline ei olnud. Kohtuotsus juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks
tõlgendamisel sisutühjaks ega taganuks tasaarvestuseks aegunud nõude kui tagatise kasutamist (analoogselt nt TsÜS §-ga 1451). Sätte teleoloogilisel tõlgendamisel saab kolleegiumi arvates mõista sätte varasemat redaktsiooni analoogselt kehtivaga. 30. Tasaarvestust ei välista see, et tasaarvestamiseks kasutatud nõue on omandatud loovutamisega. Väär on ringkonnakohtu tõlgendus VÕS § 170 kohta. Nimetatud säte kaitseb üksnes heauskset võlgnikku kehtetu nõude loovutamise vastu, kuid ei mõjuta nõude loovutamise aega, mis tuleb määrata VÕS § 164 alusel. Kui nõue oli loovutatud laenusaajale enne 22. maid 2009, tekkis seega ka tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes enne 22. maid 2009, sõltumata sellest, et teade nõude loovutamise kohta ja tasaarvestusavaldus jõudsid kostjani 22. mail 2009. 31. Kolleegium märgib lisaks, et kohtud on hageja nõude aegumist käsitledes jätnud tähelepanuta
annaabi.ee 
