seinamaale, kuid erinev on temaatika. Puudub erootika ja seinamaale, kuid erinev on temaatika. Puudub erootika ja paganlike jumalate kummardamine. Sai alguse keeruline kristlik paganlike jumalate kummardamine. Sai alguse keeruline kristlik sümboolika. sümboolika. Vabalt sesiev figuur oli paganlik ja seda enam ei viljeletud. Vabalt sesiev figuur oli paganlik ja seda enam ei viljeletud. rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti sarkofaage, rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti sarkofaage, temaatika piiblist. temaatika piiblist. Basiilika- rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja Basiilika- rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekutehoone tüüp. Varakristlik kirik oli pikergune hoone, koosolekutehoone tüüp. Varakristlik kirik oli pikergune hoone,
Sulgpall Sulgpall on kahe vastaspoole, enamjaolt kahe mängija vahel mängitav sportmäng. Sulgpall meenutab nii tennist,sest mängitakse reketitega, kui ka võrkpalli,sest mängijatevahel on võrk . Sulgpalli ajalugu ulatub üle 3000 aasta tagasi, sellesarnast mängu harrastati juba Antiik-Kreekas ja Egiptuses. Hilisemal ajal Euroopas tunti sulgpalli laste hulgas nimede battledore ja shuttlecock all selles mängus lõid kaks mängijat tillukeste reketitega sulgedega palli edasi-tagasi.Kuni 1887. aastani mängiti Inglismaal sulgpalli Indiast pärit reeglite järgi. Need olid aga inglaste meelest vasturääkivad ja segadusseajavad. Kuna algselt väike sulgpallurite seltskond oli jõudsalt uusi liikmeid värvanud, jõuti 1887. aastal oma klubi (Bath Badminton Club)
Maaliti ka porteid, maastikke. Ekspressonistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse- ja pettumusmeeleolud (see on eriev foovidest). Ekspressionistidele on iseloomulik: · Hooletu, rahutu pintslikäsitlus · Vormide lihtsustamine, kohati moonutamine · Intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid Palju harrastati graafikat, eriti puulõiget. Ekspressionismile (nagu kogu moodsale kunstile Saksmaal) tegi lõpu Hitleri võimuletuleks 1933.aastal. Tähtsamad kunstnikud: · Otto Dix- väga ühiskonnakriitiline, sarkastiline, kujutab inetust, suurlinna pahesid, sõjakoledusi Ernst Ludwig Kirchner- Die Brücke rajajaid, peamine teema: suurlinn ja sealsed inimesed · Karl Schmidt-Rottluff- Die Brücke rajajaid ja peaesindajaid; rõhutab primitiivsust. Robustne, värvikas, ilmekas
tüüpe Kristlaste kokkutuleku kohtadeks esialgu üksikute jõukamate kogususeliikmete elamud, aiad või vaba loodus Apsiid madal, kitsas poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum , nii meenutas kiriku põhiplaan risti Katakombid maa alused koopad kuhu maeti surnuid Peamiselt seina ja laemaalid Kõrvale on jäetud erootilised motiivid, sai alguse keeruline kristlik sümboolika Varakristlikud katakombimaalid kohmakavõitu Harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage, meenutavad roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti kuid temaatika pärineb piiblist Kristalsed vajasid kokkutulekuks sobivat ruumi, eeskujuks võeti rooma kohtu ja koosoleku hoone basiilika Varakristlik kirik : 1. lihtne pikergune 2. kaks rida sambaid 3. lääne-ida suunaline 4. üks asus lääne pool 5
Reljeef Klaarika Ilisson Reljeef Skulptuurteos Tavaliselt tahvlitaolisel pinnal või on sellesse süvistatud. Eristatakse madal- (bareljeef) ja kõrgreljeefi. Harrastati Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Reljeef Kreeka kunstis Kaunistavad peamiselt metoope, friise ja hauasteele. Friisidest on silmapaistvam Pergamoni altari friis. Metoop- tavaliselt reljeefide või maalingutega nelinurkne plaat. Friis-plastiliste kaunistustega rõhtne ehisvööt; seina rõhtsalt liigendav ehisvööt. Steel-ülalt ahenev neljakandiline reljeefide või raidkirjaga kivisammas. Reljeefid Lääne-Euroopa kunstis
„Jalgpall“ Joosep Hiob 8.klass Sissejuhatus Jalgpalli teema valisin ma sellepärast, et see mäng meeldib mulle ja olen ise jalgpalliga neli aastat aktiivselt tegelenud. Alates 2015.aasta septembrist käin treeningutel Võru jalgpalliklubis. See klubi asutati aastal 2000 ja tegevusaladeks on spordi harrastamine ja spordiürituste korraldamine. Jalgpalli ajalugu • Juba 3.-4. sajandil harrastati Hiinas tsu-chini või tsu chu nimelist mängu, mis olevat jalgpalli eelkäija, nii et tegemist on iidse spordialaga. • 1896. aastal sai Ateenas jalgpalli näha näidisalana. • Esimesed jalgpallireeglid pandi paberile Londonis 1863. aastal. Jalgpalli levik • FIFA 2006. aastal korraldatud uuringu kohaselt tegeleb jalgpalliga üle maailma umbes 270 miljonit inimest. • Paljudes riikides on jalgpall põimunud argikultruuriga. • Maailmameistrivõistlusi on 1998
Katakombides leiduvad esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina ja laemaalid. Meenutavad rooma seinamaale. Temaatikas pole enam erootilisi motiive ja kõike, mida võiks seostada paganlike jumaluste kummardamisega. Kujutati sageli stseene, mis kujutasid surma. Maaliti kergeid ja lendlevaid figuure. Lähedased hellenistlikule seinamaalile. Vabalt seisev skulptuur ei leidnud varakristluse päevil peaaegu üldse viljelemist. Harrastati reljeefikunsti, millega ehitati näiteks sarkofaage. Meenutavad roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid temaatika on piiblist. Eeskujuks võeti rooma ehituses levinud äri ja kohtuhooned basiilikad. Valgmik on kõige olulisem basiilika tunnus. Kirikud olid ilma tornideta. Sageli on varakristlike basiilikate läänefassadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu. Tooni andsid sambad, mille vormid olid laenatud antiikarhitektuurist.
Muutus ja varieerus, kuid arvatakse, et üldine süzee säilis, lisandus levitaja enda improvisatsioon. Lisandus indiviidi fantaasia ja kollektiivi pärimus. Vanimateks kirjalikeks allikateks on keskaegsed kroonikad. Läti-Hendriku ,,Liivimaa Kroonika", Partholomäus Hoeneke ,,Liivimaa Noorem Riimkroonika". Vanemad ülestähendused regilaulu tekstidest aastast 1660. · RAHVAJUTUD oluline suuline pärimus, nii oma vanuse kui ulatuse poolest, kuni 19. saj alguseni harrastati jutustamisi niinimetatud videviku pidamistel. Sügiseti igal neljapäeval pärast päevatõid ja enne tule tegemist. Kogunesid tütarlapsed ja naised ühte perre, kus ~2h puhati jutuvestmise saatel. Peresiseselt võidi rääkida ka igal õhtul. Eriti talvisel perioodil kui tegeleti käsitööga. Pereväliselt harrastati ka ühistöödel, ühiskogunemistel, ketrustoad mõisas, mõisa rehetöö, ühiskarjatamised, sepapajad, veskid, kõrtsid. Koolimajades,
Palju kasutati nn. pael- ehk põimornamenti. See koosneks nagu lõputust ribast, mis põimudes katab tihedalt kogu kaunistatava eseme pinna. Riba vahele sobitati ka inimesi ja loomi, need olid aga peaaegu tundmatuseni ümber kujundatud, lihtsustatud, n.ö stiliseeritud. Siiski jäljendati tollal ka antiikse Rooma kunsti, sest vaatamata suurele hävitustööle oli ometi säilinud palju antiikkunsti teoseid. Niisugust kunsti tellis põhiliselt ristiusu kirik, sisult oli see usuline ja seda harrastati kloostrites. Ei tule ka unustada, et barbaririikide naabruses asus tugev kunstimaa Bütsants, kellega barbaritel oli peale sõjaliste suhete ilmselt ka muid kokkupuuteid. Erilisel kohal oli raamatumaal. Kloostrites tegelesid mungad piibli ja teiste usulise sisuga raamatute ümberkirjutamisega. Need kirjutati pärgamendile eriliselt töödeldud loomanahale. Ühe raamatu peale võis kuluda isegi terve kirjutaja eluaeg.
Perugiona, Botticelli, Chirlandio, Biagio d' Antonio, Luca Signorelli. 10. Kus asuvad kabelis need maalid? a. Maalingud asuvad altariseinal, laes. 11. Millised on maalide teemad? a. Mütoloogia, ajalugu (nt. ,,Viimne kohtupäev"). 12. Kes renessanssi kunstnikest sai kuulsaks ,,Madonna" piltide maalimisega? a. Raffael 13. Mis on peenmaal? a. Väga täpne, pisimaidki üksikasju kujutav maal. 14. Kus seda harrastati? a. Madalmaades 15. Võrdle Itaalia Madalmaade renessanssi. a. Itaalias peamiselt esil kunst ja kirjandus, Madalmaades muusika. b. Madalmaade kunst oli palju vähem antiigist mõjutatud, kui Itaalia, soojem ja kodusem Madalmaades. 16. Nimeta kuulsaim Saksa renessanss kunstnik? Mis on tehnikaid ta viljeles? a. Dürer b. Õlimaalid, joonistused ja akvarellid. c. Tähtsaimaks osaks graafika. d. Viljeles puu- ja vaselõiget
"eestlase" nimetus. Eestlastevaheline järjest tihenev läbikäimine aitas kaasa ühise kirjakeele võidulepääsule. Hakkas arenema eesti rahvuslik kultuur, tekkisid eesti kirjandus, kunst, teater, muusika ja koolid.Algas rahvuslik liikumine, mida tuntakse ärkamisajana. 1860-ndate aastate teisel poolel asutati mitmeid seltse, mille eesmärgiks oli eesti kultuuri arendamine. Nendes laulu- ja mänguseltsides peeti kõneõhtuid, harrastati koorilaulu ja näitekunsti. Tartus oli selliseks seltsiks "Vanemuine", Tallinnas "Estonia". 1870-ndate aastate algul asutatud Eesti Kirjameeste Seltsi ülesandeks oli eestikeelsete raamatute ja heade kooliõpikute väljaandmine. Üks tuntumatest rahvusliku ärkamisaja tegelastest oli Johann Voldemar Jannsen, kes asutas Pärnus ajalehe "Perno Postimees". Selle lehega algas eesti pidev rahvuslik ajakirjandus. Varsti kolis nende pere Tartusse, kus Jannsen hakkas toimetama ja välja andma
Kaugushüpe Erik Ott-Jõõgre 9.Klass Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Seda ala harrastati juba Vana- Kreekas. Antiikolümpiamängude kavas oli kaugushüpe pentatloni koosseisus. Rekordid Meeste maailmarekord kuulub Mike Powellile(USA) kes hüppas 1991. aastal,30 augustil 8.95m Naiste maailmarekord kuulub Galina Tšistjakovale kes hüppas 7.52m Ajalugu Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada
Kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. ARHITEKTUUR Peale suuruse ja ilu köidab selle ehitise juures tähelepanu see, et siin on kupliga kaetud piklik nelinurkne ruumi varem osati kupliga katta vaid ümmargust ruumi. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised. San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne. MAALIKUNST Kirikuid kaunistati mosaiikidega. Bütsantslased leiutasid smaldi. Smalt oli segu millega tehti mosaiike. Harrastati maalikunsti. Seda näeb kirikute seinamaalidel ning käsitsi kirjutatud usulise sisiga raamatute piltidel, nn miniatuuridel. Maaliti ka pühapilte, nn ikoone. Miniatuur on pisike pilt. Ikoon on pühapilt. Mosaiik on on kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi vm tükkides. Skulptuur puudus. Loodi palju ikoone.
käitumine ning loomulikult ka kallid riided, mida tuli vahetada mitu korda päevas. Õukondlastel oli raha ka uhkete parukate ja kosmeetikatarvete jaoks. Ka talvekuudel korraldas Louis XIV igal õhtul etendusi ja vastuvõtte. Ta ei tahtnud igavust tunda. Kolm korda nädalas kostitas kuningas kogu õukonda. Vastuvõtt algas kontserdiga. Hiljem pakuti kohvi, veini, likööre ja sokolaadi. Tantsiti ja musitseeriti, mängiti lauamänge ja piljardit. Isegi hasartmänge harrastati ja rahasummad võisid olla vägagi suured. Kõik see näitab, et barokkajastul silma paistmiseks ning enda tõestamiseks pidi olema kõike väga palju ja suurelt. Ilma uhkete rõivasteta, parukateta, kosmeetikatarvete ja rahata ei saadud tähelepanu, eriti kuninga oma. Kehtis põhimõte ,,Mida rohkem, seda uhkem''.
Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. (See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h.) 1.3.2 Eestis Eesti meeste rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Eesti naiste rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 1.4 Ajalugu 100 meetri jooksu eelkäija oli 100 jardi jooks (distantsi pikkus 100 jardi ehk 91,44 m), mida harrastati 19. sajandil. Aastal 1887 leiutas ameeriklane Charles H. Sherrill madalstardi, kaevates endale väikesi süvendeid, kuhu ta äratõukel jalad toetas. Aastatel 1928 ja 1929 töötasid USA treenerid George Breshnahan ja William Tuttle välja tänaseni kasutusel olevad stardipakud. Neid lubati kasutada alates 1937. aastast. Alates 1938. nõutakse rekordite tunnustamisel, et oleks mõõdetud tuule kiirust. Taganttuule kiirus ei tohi ületada 2 m/s.
Töid: Raffael - "Püha Jüri võitlus lohega" (Pariis, Raffael- "Sixtuse Madonna" (Dresden, Louvre) Saksamaa) Raffael - "Parnass" (Vatikan) Saksa renessansi meister ja tema töid. Albrecht Dürer (1471--1528) - Joonistajana ja graafikuna on ta ületamatu. Graafika tekkimise eelduseks oli olnud paberi kasutuselevõtt Euroopas. Sel ajal harrastati puu- ja vasegravüüri, kus pilt trükitakse sissegraveeritud joonistusega puu- või vaskplaadilt. Kumbki neist tehnikatest polnud tekkinud Saksamaal, kuid oma täiuslikkuse saavutasid nad alles Düreri suurepärastes töödes - need on tõsised, targad ja inimlikud, ning seda ka usuteemade puhul. Toredad on Düreri äärmiselt täpsed akvarellid loomadest ja taimedest. Maalis õnnestusid tal kõige enam portreed, eriti just ta selged ja lihtsad autoportreed.
Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. (See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h.) 1.3.2 Eestis Eesti meeste rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Eesti naiste rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 1.4 Ajalugu 100 meetri jooksu eelkäija oli 100 jardi jooks (distantsi pikkus 100 jardi ehk 91,44 m), mida harrastati 19. sajandil. Aastal 1887 leiutas ameeriklane Charles H. Sherrill madalstardi, kaevates endale väikesi süvendeid, kuhu ta äratõukel jalad toetas. Aastatel 1928 ja 1929 töötasid USA treenerid George Breshnahan ja William Tuttle välja tänaseni kasutusel olevad stardipakud. Neid lubati kasutada alates 1937. aastast. Alates 1938. nõutakse rekordite tunnustamisel, et oleks mõõdetud tuule kiirust. Taganttuule kiirus ei tohi ületada 2 m/s.
, umbkaudne vanus , kas üksi või kaaslas(t)ega ,kas sportides kuulati muusikat,kuupäev, vaatluse algus- ja lõpu kellaaeg.Tegevused olid protokollis etteantud.Teguvusteks olid : 1. Rulluisutamine 2. Jalgrattasõit 3. Jooksmine 4. Kepikõnd 5. Kiirkõnd 6. Jalutamine 7. Rullsuusatamine 8. Muu sportlik tegevus Andmete analüüsimine teostati Microsoft Office Excel`s, kus keskenduti vanuse ja soo erinevustele ning tegevustele,mida harrastati rajal. Millised on inimeste sportimise eelistused Jaansoni terviserajal 2. TULEMUSED Uuringust selgus,et kõige rohkem oli vaatluse käigus Jaansoni rajal näha sportimas mehi- 56% ,naiste osakaal oli 44% .Vaatlusest järeldus,et mehed tegelevad spordiga naistest rohkem. Meeste ja naiste keskmised vanused olid peaaegu võrdsed : meessoost sportijate keskmine vanus oli 43,1 ja naissoost sportijate keskmine vanus oli 42,6.
hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katset; need, kes 3 ületavad nõutud kauguse või teatud arv (tavaliselt 7) parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset. Arvesse võetakse kõige pikem hüpe. Edu sõltub kaugushüppes põhiliselt hoojooksu kiirusest ja kõrgest hüppest äratõukel. Paljud sprinterid on edukad ka kaugushüppes. Tuntuim näide on Carl Lewis. Seda ala harrastati juba Vana-Kreekas. Antiikolümpiamängude kavas oli kaugushüpe pentatloni koosseisus. Kaugushüpe on olnud kaasaegsete olümpiamängude kavas algusest peale. Alates 1948. aastast on kavas naiste kaugushüpe. Samuti on kaugushüpe kõikide suuremate kergejõustikuvõistluste kavas. Kaugushüpe on ka kümnevõistluse ja seitsmevõistluse osa. Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob Beamon (USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90
Sürrealism- liidriks oli kirjanik Andre Breton. Sürrealismi eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine. Tegeldi kõigega, millega taheti. Spontaansus, alateadlike tungide väljendamine oli kui inimeste vabastamine mõistlikkust nõudva ühiskonna survest. Kirjanduses harrastati automaatset kirjutamist ja vabu assosiatsioone. MAX ERNST tegi frotaaze ehk hõõrutud pilte. Automaatne ja kollektiivne joonistamine. JOAN MIRO ansurdne huumor, fantaasia ja värviküllased kujundid, spontaansus. Otsiti alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides, laste ja hullude eneseväljenduses. Esemed ja nendevahelised suhted oli moonutatud. Kolmemõõtmeline ruum. SALVADOR DALI «mälestuse püsivus» naturalistlikud üksikasjad on ühendadyt mõistusevastastesse seostesse
Kristust sümboliseeris ka kala, lootust-ankur, surematust paabulind, Püha Vaimu tuvi jne. · Pildid, mis illustreerivad otseselt mõnda kohta piiblist ( Vana Testamendi lugusid) (NT; Mooses kaljust vett välja löömas, kolm meest tulises ahjus jne) · Sagedased motiivid : rist, ülestõstetud kätega iniene(palvetaja) Skulptuur: · Ei loodud · Püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega · Harrastati näiteks hoopis reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage (temaatika piiblist) Arhitektuur: · Algas kirikuehitus · Varakristlik kirik(eeskujuks Roomas levinud äri-ja kohtuhooned basiilikad) pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks (lööviks). Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Uks asus läänepoolses otsaseinas. Idapoolses otsas oli transept kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes
1920. ja 30. aastad hõlmavad endas mõningaid märkimisväärseid sündmusi ja raamatuid. Selle ajastu autorid olid raskustes mõistmaks ühiskonnas toimuivaid muutusi. Osad autorid ülistasid muutusi, samas osad avaldasid pettumust vanade kommete muutmise suhtes Lugemine oli populaarne loov tegevus, mida harrastati eriti talvekuudel, kui teised tegevused polnud võimalikud. Tollal said inimesed peamise info muust maailmast ja toimuvatest sündmustest just paberkandjate näol. Raamatud, ajakirjad ja ajalehed moodustasid tähtsa osa enamuste inimeste elust ja kujundasid suuresti nende üldise harituse. Teadmist klassikast(kirjandus-toim) peeti oluliseks hea hariduse juures. Selle ajastu ajakirjad on täis lühijutustusi ja seriaale(enamasti illustreeritud), et lugejate meelt lahutada.
Haridus muutus taas paljudele kättesaamatuks. Olukorda parandasid hernhuutlased ehk vennastekogudus, kes kandsid hoolt rahvahariduse eest. Nad õpetasid lugema, kirjutama ning soetasid ja levitasid tarvilikku kirjandust. Tänu vennastekogudusele, raskest olukorrast riigis hoolimata, said paljud siiski lugemise ja kirjutamise selgeks. Järgneval sajandil rajati veel palju koole, mis olid väga tähtsad Eesti muusikaelu arengule. Koolides oli arenenud muusikaõpetus ja innukalt harrastati koorilaulu. Kokkuvõtvalt võin öelda, et minu arvates oli Rootsi aeg, parim , mis meiega üldse juhtuda sai.
IAALIA MADALMAAD Fresko tahvelmaal, jumalate ülistamine esiplaanil võrdsus kunstnik oluline Kunstnik oli tavaline käsitööline toetuti teadusele katse ja vea meetod MADALMAAD-Harrastati rohkem peenmaali. Jan van Eyck Teosed: 1)"Genti altar" 2)"Abielupaar Arnolfini portree"rase naine,mees. Bosch- fantastilised tseenid, kohutavad nägemused, ebareaalsus (20saj. sürrealism) Brueghel (hüüdnimega Talupoegade Brueghel) Huvi olustikumaali vastu tekkis tänu talle Teosed: 1)"Jaanuar. Jahimehed lumes". PRANTSUSMAA- Iseloomulikud olid tornid, korstnad, katuseaknad Kuulsamaid ehitisi: 1)Chenonceau´x nagu sild 2)Louvre´i loss kolmnurkne klaaskuppel, suur. Dürer-Oli graafik.
sarnased, aga oluline vahe on temaatikas. Ära on jäetud kõik erootiline, samuti kõik, mis võib seostuda paganlike jumalatega. Kristlikus kunstis kasutati palju usule viitavaid sümboleid. Näiteks kristlust sümboliseeris rist, kala, karjane. Jumala kujutamine oli raskendatud, kuna jumalal oli kolm aspekti (Isa, poeg, pühavaim). Pühavaimu sümbol oli valge tuvi. Paabulind sümbolisseris surematus. Ankur sümboliseeris lootust. Roos sümboliseeris armastust. Harrastati ka reljeefikunsti. Temaatika oli võetud piiblist. Pärast Milano Edikti hakatakse looma avalikke kristlike kirikuid. Esialgu võeti eeskujuks rooma basiilikad. Varakristlik kirik olgi lihtne pikergune hoone, mis oli kahe rea sammastega jaotatud kolmeks lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes: ida-lääne suunas pikihoone (uks läänepoolses seinas, löövidega), põhja-lõuna suunas transept. Kiriku idaosas asus poolringikujuline osa apsiid, kus asus altar
Fifth level Jean Sibelius Jean Sibelius (õieti Johan Christian Julius Sibelius, hüüdnimega Janne) sündis 8. dets. 1865. aastal Häämenlinnas teise lapsena arsti perekonda. Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja ja üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Muusikat armastati ja harrastati nii isa- kui ka emapoolses suguvõsas. Elulugu Juba viie aastaselt tegi ta tutvust klaveriga ja järgmise viie aasta pärast said kodused kuulda tema esimesi omaloomingulisi katsetusi. Jeani ei ümbritsenud imelapse kuulsus. Hoopis vastupidi, ta oli väga elurõõmus, seltsiv ja nupukas mängukaaslane, erinedes neist vaid avarama kujutlusvõime, leidlikkuse ja suurema süvenemisoskuse poolest. Tal oli palju huvialasid, kuid muusika oli alati esikohal. 1880.aastal hakkas ta viiulit õppima.
Operett(e väike ooper)-suur roll on muusikata tekstil,episootidel,dialoogidel, kuhu põimitaks nalju ja satiiri.Ka tantsudel on väga oluline roll. Operett kuulub meelelahutuse kunsti valdkonda.Operett jaguneb: 1)Satiiriline Pariisioperett 2)Meloodiline Viinioperett Franz Schubert(1797-1828) Pani aluse vokaalsetel,-esimene romantiline helilooja Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis . Tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina .Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist .Juba 5-aastaselt hakkab Schubert süstemaatiliselt isa juures õppima klaverit ja viiulit Looming umbes 600 soololaulu,9 sümfooniat,22 klaverisonaati ,lühipalad klaverile,Klaveripalad neljale käele, 19 ooperit,kirikumuusikat. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu.
Praeguseks on aga tulnud välja palju raamatuid ja filme , kus illusionist räägib kuidas kõik trikid tegelikult tehti. 3 Nõidumine Nõidus ehk maagia põhineb sümboolikal , mille nõiad olevat kunagi loonud mitmesuguste tööriistade , märkide ja loomade-lindude varal sidudes neid loitsimise ja vaimse tervistamisega. Nõidumine on iidne traditsioon , mida harrastati mitmel viisil juba Vana-Egiptuses. Inglisekeelne sõna ,, witch ,, on seotud keldi sõnaga ,,wicca" , mis tähendas iidsel ajal tihedat sidet loodusega ning tarkust ja erilist tunnetust, kui vanasti austati nõidu siis peale 15 . sajandit jälitas kristlik kirik neid, arvates , et nõidade tegevused on ketserlused ja sümbolid saatanlikud. Maagilised rituaalid on täpselt määratletud meetmetega , mida kasutatakse selleks , et nõidumine töötaks .
bütsantsi ehitusmälestis on Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Eriti armastati kupleid ning nende paigutamiseks leiti erinevaid võimalusi. Ehitised mis koondusid ühe tsentraalse kupli ümber nimetatakse tsentraalehitisteks. Kirikutes tehti ka palju mosaiike. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise hõõguvate värvidega klaasisegu - smaldi. Bütsantsile on omapärased ülalt laienevate tahkudega sambakapiteelid. Ei harrastatud ikka veel skulptuure, küll aga harrastati maalikunsti. Seda näeb kirikute seinamaalidel ning käsitsi kirjutatud usulise sisuga raamatute piltidel, nn. miniatuuridel. Maaliti ka pühapilte, nn. ikoone. Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja mismoodi kujutada. Pühadeks ei peetud mitte ainult piltidel kujutatud pühakuid, vaid ka ikoone endid. Kapiteel Vatopedi kloostrikirikus. u. 950
kellel on herpes. või mitu haavandit selles levida. Huuleherpes võib suuseksi kohas (või ümbruses), kust kaudu kanduda ka pääses sisse haigustekitaja suguelunditele. ja see sõltub sellest, kas partneriga harrastati suu-, tupe- või pärakuseksi. peiteaeg 3-7 päeva pärast Kuni 3 kuud. Kondüloomid võivad tekkida nakatumist. nädalaid kuni aastaid pärast nakatumist.
Võimalik on veel tulenemine rahvausundiga seotud jõhvussist. Ka jõhv oli muinasajal maagilise tähendusega ja see sobib hästi antud paiga oletatava religioosse tähendusega. Nii jõhvi kui jõhvussi tähistas vanasti üks ja seesama sõna -jovi (või jõvi). Veel eelmisel sajandil oli Jõhvi nimeks kohalikus murdes Jovi, vaivara murdes aga Jõvi. Kultuuri ja muusikaelu algus. · XlX sajandi esimestel kümmnentitel harrastati mitmes paigas koorilaulu. Esimesed laulukoorid tekkisid kirikute juures või koolide baasil kus pastori tegemistest olenes koori tegevus. · Jõhvis sai koorilaulu viljelemise alguse kihelkonnakoolist,kus 1860. aastal asus tääle Joosep Siegfried Saar(pildil).Ta seadis tähtsale kohale noodiõpetuse ja nelja häälega laulmise MUUSIKA ELUST LÄHEMALT
naisest 36 ) , üksi eelistas sportida 33 ja rohkem kui ühe kaaslasega oli rajale tulnud 3 naist. Tulemused Vaatluse põhjal selgus,et kõige enim levinum tegevus Jaansoni rajal oli rulluisutamine 59,3%, teiseks tuli jalgrattasõit 15,4 % ja kolmandal kohal oli jalutamine 11,7 %. Tulemused Uuringust selgus,et enamus mehi eelistas rulluisutada 59,teisel kohal oli jalgrattasõit 19 ja kolmandal jooksimine 8. Naised eelistasid samuti esikohal rulluisutamist 37 ,teisena harrastati jalutamist ja kolmandana kepikõndi. Arutlus Vaatluse põhjal tehtud kokkuvõttest selgus , et sporti harrastavad Jaansoni rajal rohkem mehed,kuigi enne vaatlust oli prognoosiks,et naiste ülekaal.See,et mehed hoolitsevad oma tervise eest on positiivne,sest eesti meeste keskmine eluiga on perearsti Eero Merilind´i sõnul väga madal 67,1 , mis on Euroopa Liidu madalaim.Naistel on see vastavalt 78,7.(
Sürrealismi üheks eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri kahtlaseksmuutmine ja kaotamine. Spontaansuses, alateadlike tungide väljendamises nägid nad vahendit inimese vabastamiseks mõistlikkust nõudva ühiskonna survest. Soov Lääne ühiskonda lammutada või radikaalselt muuta viis sürrealistid ajuti koostööle isegi kommunistidega. Kirjanduses ja teatrikunstis püüdsid sürrealistid alateadlikke jõude vabastada otsese spontaansuse abiga, näiteks harrastati “automaatset kirjutamist”. Staatilisi esemeid loovas visuaalses kunstis prooviti samuti otsest spontaansust ja juhuse abi kasutamist. Sakslane MAX ERNST(1891-1976) tegi näiteks frotaaze (hõõrutud pilte). Need olid mingilt koredalt pinnalt saadud jäljendid paberile. Mõned teosed sündisid kollektiivselt joonistades, nii et üksteise tehtut nähti alles lõpus. 1920-ndate ja 1930-ndate aastate sürrealismile oli tüüpilisem siiski püüe otsida alateadvuse
tõusnud. Mäng koosneb geimidest. Mängu võitmiseks on vaja võita 2 geimi (,,kolmest parem"). Üks geim mängitakse 15 punktini, võitmiseks peaks puhktide vahe olema vähemalt 2 punkti (17- 15). 1999. aastal hakati rakendama lühemat mängu teleülekanneta jaoks, kus mängu võitmiseks oli vaja kolme geimi võitu, sealjuures mängiti geim vaid 7 punktini. Nagu eelpool mainitud on sulgpalli mängitud juba tuhandeid aastaid. Sulgpallisarnaseid mänge harrastati ka Hiinas ja Indias. 1860. aastal tutvustati sulgpalli aga Inglismaal. Esialgu mängiti mängu Indiast pärit reeglite järgi, mis kuulutati õige pea vasturääkivateks ja segadusseajavateks. Inglismaal moodustati ka esimene sulgpalliklubi, mis töötas välja esimesed standardsed reeglid, mis kehtivad tänaseni. Õige pea levis sulgpalli mängimise harjumus ka Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse, Austraaliasse ja Uus-Meremaale. Mängu saatis ka suur populaarus terves Euroopas.
vastuvõetavaks, oli see, et pilt on abstraktsem kui kuju. Ka ikoonikunstis kasutati piiratud hulka stseene Piiblist. Ikoonide kummardamise üle tekkisid suured vaidlused, kerkisid esile ikonoduulid, kes olid selle poolt, ning ikonoklastid, kelle meelest ikoonide kummardamine oli saatanast. *Järgmisena skulptuurist. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse päevil peaaegu üldse, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti näiteks sarkofaage. Vormilt meenutavad need varakristlikud reljeefid roomlaste ajalootemaatilist reljeefkunsti, kuid temaatika on võetud Piiblist. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Tema surmale ja kannatusloole viidatakse harva. Jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega, monumentaalsus ei ole enam oluline. *Näiteid ehitistest ja teostest: Santa Sabina basiilika Santa Maria Maggiore
asuvas Võporsuva külas Tihoni ja Kreepa neljanda lapsena 21. Detsembril 1877. aastal. Anne sünnikodu väikeses majas, mis siiski mahutas 11-liikmelise pere, armastati ning harrastati rahvalaulu. See oli osa igapäevaelust, töö- ja puhkeaja vältimatu saatja. Anne lapsepõlv möödus nagu teistelgi setu telutüdrukutel: eluks vajalikud teadmised ja tööoskused omandati kodus. Väga vähesed setu
Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katset; need, kes 3 ületavad nõutud kauguse või teatud arv (tavaliselt 7) parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset. Arvesse võetakse kõige pikem hüpe. Edu sõltub kaugushüppes põhiliselt hoojooksu kiirusest ja kõrgest hüppest äratõukel. Paljud sprinterid on edukad ka kaugushüppes. Seda ala harrastati juba Vana-Kreekas. Antiikolümpiamängude kavas oli kaugushüpe pentaloni koosseisus. Kaugushüpe on olnud kaasaegsete olümpiamängude kavas algusest peale. Alates 1948. aastast on kavas naiste kaugushüpe. Samuti on kaugushüpe kõikide suuremate kergejõustikuvõistluste kavas. Kaugushüpe on ka kümnevõistluse ja seitsmevõistluse osa. Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob Beamon (USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90
ajaloost, Kristuse kannatustest jm. Näiteks tähistas lambatalle õlul kandev mees "Head karjast" (Kristus). Kala sümboliseeris kristlust, ankur - lootust, paabulind - surematust, tuvi - Püha Vaimu. Täiesti kõrvale jäeti erootiliste stseenide kujutamine ja kõik mida võidi seostada paganlike jumaluste kummardamisega. SKULPTUUR Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse. Nii loodeti vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Temaatika võeti eranditult alati Piiblist. ARHITEKTUUR Peale seda, kui ristiusk sai riigiusuks, tekkis kohe vajadus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Antiiktempli kasutamine ei tulnud kõne allagi, seda juba usulistel põhjustel, kuid ka praktiliselt polnud see sobiv. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks Rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, nn basiilika.
Madalmaade kunstis oli väljapaistvaid saavutusi maali alal. Prantsusmaal aga arenesid kõige silmapaistvamalt skulptuur ja arhitektuur, Saksamaal seevastu graafika ja trükikunst (ren.ajastul trükiti ka esimesed mängukaardid) Eriti õitsele puhkes graafika. Kõigi aegade suuremaid saksa kunstnikke on Albrecht Dürer (1471--1528). Tuntud rohkem graafikuna. Graafika tekkimise eelduseks oli olnud paberi kasutuselevõtt Euroopas. Sel ajal harrastati puu- ja vasegravüüri, kus pilt trükitakse sissegraveeritud joonistusega puu- või vaskplaadilt. Kumbki neist tehnikatest polnud tekkinud Saksamaal, kuid oma täiuslikkuse saavutasid nad alles Düreri töödes - need on tõsised, targad ja inimlikud, ning seda ka usuteemade puhul. Toredad on Düreri äärmiselt täpsed akvarellid loomadest ja taimedest. Maalis õnnestusid tal kõige enam portreed, eriti just ta selged ja lihtsad autoportreed (autoportreel kujutab kunstnik iseennast).
Küla suuruseks mainitakse 20 adramaad ja omanikuks Taani kuningat. Jõhvi seltsielu algus · 1852. aastal avas pastor F. F. Meyer Jõhvi kirikukooli, mis kümme aastat hiljem muudeti kihelkonnakooliks, ja tegutses 1883. aastani. · Sajandi lõpul oli alevikus kaks kirikut, 3 veskit, õlle-ja viinavabrik, kõrts, ~30 poodi. Tegutsesid pritsimeeste- ja karskusseltsid. · XlX sajandi esimestel kümmnentitel harrastati mitmes paigas koorilaulu. Esimesed laulukoorid tekkisid kirikute juures või koolide baasil kus pastori tegemistest olenes koori tegevus. · Jõhvis sai koorilaulu viljelemise alguse kihelkonnakoolist,kus 1860. aastal asus tääle Joosep Siegfried Saar. Ta seadis tähtsale kohale noodiõpetuse ja nelja häälega laulmise · Laulupühad Jõhvis 1865- Friedrich Ferdinand Meyer oli peamine õhutaja. · 1978. aastal avati Jõhvi Kultuurikeskus. Elanikke oli
eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi. 2. Sürrealismi üheks eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri (ühiskonna reeglite) kahtlaseks muutmine või kaotamine. 3. Spontaansuses, alateadlike tungide väljendamises nägid nad vahendit inimese vabastamiseks mõistlikust nõudva ühiskonna survest. 4. Kirjanduses ja teatrikunstis püüdsid sürrealistid otsese spontaansuse abiga vabastada alateadlikke jõude harrastati nt automaatset kirjutamist ja vabu assotssiatsioone. 5. Sakslane MAX ERNST tegi frotaaze (krobedalt pinnalt saadud jäljendid paberil, hõõrutud). 6. JOAN MIRO (katalaan, Hispaania) fantaasia- ja värviküllastest kujunditest arendas Miro hiljem dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Töödes oli ka absurdne huumor. 7. Ka ANDRE MASSON ja YVES TANGUY kasutasid spontaansust, aga mitte täielikult. 8
Mõnda antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki ja nii saigi alguse keeruline kristlik sümboolika. Lambatalle õlul kandev mees – Kristust, kala – Kristust, ankur – lootust, paabulind – surematust, tuvi – Püha Vaimu jne. Kohtame ka pilte, mis illustreerivad kohti piiblist. Väga sagedasteks motiivideks on rist ja palvetaja. Välimuselt meenutavad piiblitegelased veel inimkujutisi rooma maalikunstis. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud peaaegu üldse. Rohkem harrastati reljeefkunsti. Vormilt meenutavad need esialgu roomlaste reljeefkunsti, kuid nende temaatika on võetud piiblist. Reljeefkunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem inimesi. Varakristlikud reljeefi rõhutavad Kristuse jumalikkust, harva kannatuslugu. 20. KIRIKUEHITUSE ALGUS. MOSAIIGID Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumidee järele. Kuna varasemad usulised ehitused polnud praktilised võeti eeskujuks basiilika.
- Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, seal tegutses korraga kolm teatrit - Eesti muusikat rikastasid ooperid, oratooriumid ning koori- ja soololaulud - Kunstielu mõjukamad edendajad: Tartus kunstiühing Pallas, Tallinnas asutatud Kunstihoone - Ilukirjanduses valitse 1920. Algul luule, mida kujundas jõuliselt kirjanike ühendus Siuru - Haridusjanu, lugemishuvi, käidi kinos, harrastati sporti - Arhitektuur: nikerdused, nipsasjakesed - Üldlaulupeod Kultuuri tegelased: - A. h. Tammsaare – kirjanik („Tõde ja õigus“) - F. Tuglas – Kirjanike Liidu asutaja 1922. a - Kristjan Palusälu – OM võitja maadluses - Maire Under – luuletaja - Paul Keres - maletaja
· Regiviisid põhinevad toonist ja on lühikesed. Mida lühem ja lihtsam viis, seda vanem (uuem või vanem) laul. · Regilaulud võivad olla ühe realised (vanemad, retsitatiivsemad),) või kahe realised (uuemad, enamasti laululisemad) · Regilaulu lauldakse(esitusviis) üksiklaul, kahelaul, kahe koori laul. · Regilauludes pille ei kasutata. · Regilaul on valdavalt ühe häälne, mitmehäälset laulu harrastati (kus?) Lõuna-ja Kagu Eestis. · Regilaulul pole teada kindlaid rütme. · Rahvalaulud on edasi kandunud tänapäeva. 2. Nimeta regilaulude liike a) töölaulud (5) - karjaselaulud, lõikuslaulu, künni-ja külvilaulud, heinateo, õitsilaulud. b) perekondlike tähtpäevadega seotud laulud (3) - vaeslapselaulud, orjalaulud. c) kalendritähtpäevade laulud (5) - pulmalaulud, matuseitkud, mardi- ja kadrilaulud.
11. Kirjelda muutusi Eesti kultuurielus pärast omariikluse saavutamist Kadus oht kaotada enda oma rahvuslik kultuur ja identiteet saksastamise või venestamise tõttu. Kultuurisidemed laienesid ja eesti kultuur sai üle pika aja mõjutada Skandinaavia, inglise jms kultuur. Tähtis oli ka haridustaseme tõstmine. 12. Kirjelda eestlaste elulaadi 20. saj esimesel poolel Eestlased olid väga haridus janulised, oli suur lugemishuvi, tihti käidi kinos, harrastati sporti ning käidi reisimas ja suvitamas. 13. Kuidas mõjutas tehnika võidukäik inimeste igapäevaelu, transpordi ja meditsiini arengut? Inimesed said elektri, mis tähendas uusi asju mis tegid elu palju mugavamaks nt. elektripliit, elektrilambid. Transport oli kiirem kui kunagi varem ja loodi esimesed antibiootikumid ja vitamiinid 14. Millised muutused toimusid 1920-1930datel aastatel filmikunstis, kirjanduses ja kujutavas kunstis, muusikas ja tantsus?
Silmapaistvaim 17. sajandi skulptor oli ka arhitektina tuntud itaallane Lorenzo Bernini (1598-1680). Ta tuntumad skulptuurid on antiikaineline röövimisstseen valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega, samuti ka altarikuju "Püha Theresa ekstaas" ühes Rooma kirikus. Oma maaliliste, marmorist väljaraiutud pilvedega ning nagu tuule käes voogavates rõivastes tegelastega väljendab see tundeid rõhutav teos väga selgelt barokkskulptorite taotlusi.Täiesti erandlikku skulptuurilaadi harrastati 17. sajandil Hispaanias. Sealsetele värvitud puuskulptuuridele lisati suurema loomulikkuse saavutamiseks klaassilmad ja kristallpisarad ning mõnikord pandi kujudele isegi päris riided selga. Maalikunst Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, nende töödes on palju heleda ja tumeda kontraste
Palju kasutati nn. pael- ehk põimornamenti. See koosneks nagu lõputust ribast, mis põimudes katab tihedalt kogu kaunistatava eseme pinna. Riba vahele sobitati ka inimesi ja loomi, need olid aga peaaegu tundmatuseni ümber kujundatud, lihtsustatud, n.ö stiliseeritud. Siiski jäljendati tollal ka antiikse Rooma kunsti, sest vaatamata suurele hävitustööle oli ometi säilinud palju antiikkunsti teoseid. Niisugust kunsti tellis põhiliselt ristiusu kirik, sisult oli see usuline ja seda harrastati kloostrites. Ei tule ka unustada, et barbaririikide naabruses asus tugev kunstimaa Bütsants, kellega barbaritel oli peale sõjaliste suhete ilmselt ka muid kokkupuuteid. Initsiaal iiri Kristuse vahistamise Ideaalse kloostri plaan käsikirjast - Book of stseen samast teosest Kells'ist Erilisel kohal oli raamatumaal. Kloostrites tegelesid mungad piibli ja teiste usulise sisuga raamatute ümberkirjutamisega
Imehsti on hollandi natrmortidel edasi antud erinevate esemete materjal. Hollandi maastikumaalide loojad vtsid abiks valguse ja hu, pilvede ja taeva peegeldused kanalite vees ning lid vga lihtsaid, kuid kauneid pilte armastatud kodumaa loodusest. Neil neme suurte puude ja veskitega lagendikke, luidetega rannavaateid, koduseid klatnavaid. Merekaubandusest rikastunud Hollandis tekkis uue alana meremaal, karjamaa vaadetest arenes vlja loomamaal, harrastati ka linnavaateid. Krgele tasemele tusis Hollandis portreemaal. Suured grupipildid mitmesuguste ametkondade ja hingute esindajatest. Inimesed neil maalidel on enamasti vrikates mustades rivastes, mida tiendavad suured valged kraed ja ktised. Jan Vermeer van Delfti (1632-1675) Rembrandt (16061669) Naisi kgis, pitsi niplamas, kirja lugemas, ldse rahulikke argitoimetused intimised pildid Tavaliselt toimub tal tegevus siseruumis, kuhu klje pealt aknast langeb
kaasa raamatukunsti sünni (miniatuurmaal). Kirjutati loomanahast pärgamendile, millele maaliti värvilisi pilte tekstide selgitamiseks. Varakristlik reljeefikunst Katakombi seinad ja laed kaati maalidega, maalidel kasutati palju tingmärke, millest sai alguse kristlik sümboolika. Kui maalid illustreerisid mõnda kohta piiblist, kasutati enamasti vana testamendi lugusid. Sagedateks motiivideks ka rist ja ülestõstetud kätega inimene e. palvetaja. Reljeefikunsti harrastati sarkofaagide ehitamisel ja temaatika võeti piiblist. Ristiusu teke (kus, millal ) Tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas ja hakkas levima Roomas 3s.pKr Ristiusu lubatuks kuulutamine (kes, millal) 318.a. kuulutas keiser Constantinius ristiusu lubatuks Katakombid 1 ja 2. Saj. Kristliku kunsti allikad. Maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid. Osad looduslikud, mõned inimeste tehtud. Bütsantsi ikoonimaal Sai alguse Rooma kunstist. Esialgu maaliti märtrite ja pühakute
tahkudega sambakapiteelid, mida katavad peened reljeefsed taimemustrid või loomakujutised. Sellise kapiteeli peale on pandud veel teinegi ülalt laienev kiviplokk. Nagu varakristlikus kunstis, nii polnud ka Bütsantsis peaaegu üldse skulptuuri. Ristiusuliste meelest oleksid skulptuurid liialt meenutanud antiikaja ,,paganausuliste'' jumalakujusid. Sellegipoolest armastati kallihinnalistest materjalidest nikerdustega kaunistada näiteks raamatute kaasi ja käsitööesemeid. Küll aga harrastati maalikunsti. Seda näeb kirikute seinamaalidel ning käsitsi kirjutatud usulise sisuga raamatute piltidel, nn. miniatuuridel. Maaliti ka pühapilte, nn. ikoone. Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja mismoodi kujutada. Pühadeks ei peetud mitte ainult piltidel kujutatud pühakuid, vaid ka ikoone endid. Kreeka-katoliku usu maades järgib ikoonimaal kuni tänapäevani mõningaid Bütsantsis väljakujunenud nõudeid. 8. ja 9. sajand olid bütsantsi kunstile raskeks ajaks. Siis raevutses nn
annaabi.ee 
