ILJA REPIN (1844-1930) Ilja Repin sündis 24.juulil 1844.a. Ukrainas, Tsugujevi väikelinnas Harkovi lähistel. See oli söjaväelinn ja Repin astus sõjakooli nagu paljud teisedki poisid. Ta valis topograafia eriala ja just seal ilmnes kirg joonistamise vastu. Kuid poisil ei vedanud, sest topograafia osakond suleti. Ilja pealekäimisel andis isa ta viimaks ikoonimaalija juurde õpipoisiks. Ligemale neli aastat töötas Repin kunstnike artellis, kus maalis ikoone ja restaureeris altarimaale. Kuid ta unistas palju enamast. Kogunud kirikute tellimustöödega 100 rubla, sõitis noor kunstnik 1863
võetud Küprose saarel. Arvatakse, et just sealt algas vaselevik. Küproselt on leitud ka palju erinevaid vaskriistu. Ka saare nimetus viitab sellele, nimelt tähendab Küpros mitmes keeles vaske. Et vaske maapinnalt küllaldaselt ei leitud, hakati seda kaevamiste abil otsima samade meetoditega, nagu omal ajal tulekivi oli otsitud. On leitud näiteks noorema kiviaja (vaseaja) kaevandusi Uurali mägedes (nn. tsuudi kaevandused), Lõuna- Venemaalt Harkovi juurest, Austriast, Hispaaniast, Portugalist. Et need kaevandused on tõesti väga vanad, tõendavad sealt leitud kivist tööriistad ja väga algelised metallriistad. 6 Kaevandused moodustavad 11-12 m. sügavused augud. Puutudes kokku metallisoonega on hakatud horisontaalselt kaevama käike kõrvale, nii kaugele kui võimalik. Käigu sisselangemise vältimiseks ehitati käikudesse sambad lae ja seinte
ILJA REPIN Rebeka Raasik ja Sigrid-Kristiina Smson, Paide Ühisgümnaasium 12.a Elukäik Ilja Jefimovits Repin Sündis 05.08.1844 Venemaa Keisririigis Harkovi kubermangus Tsugujevi nimelises väikelinnas ohvitseri pojana. 19-aastaselt Peterburi Kunstite Akadeemiasse. Ikoonid ja altarimaalid 1872-autasustati "Jairuse tütre elluäratamine" eest suure kuldmedaliga. 6-aastane välisreis. Elukäik 1872 -abiellus Repin Vera Aleksejevna Sevtsovaga. 1878-1890 Venemaa kunstiühingu Rändnäituste Ühingu juhtfiguur 1887-lahutas Repin oma esimesest naisest, 2 vanemat tütart jäid temaga ja poeg ja tütar emaga.
joodi lahjendamata Väärismetallist nõusid ja ehteid kaunistati loomamotiividega ja stiliseeritud portreedega Põhilised relvad vibu nooltega, mõõk, kilp ja piik. Elu/pildid amforatel on väga realistlikult tehtud. Põdra kujuline kuldnaast,kilbiehe. 4.saj. Elektronvaas stseenidega sküütide elust . Kuldfiliaal Kuldkamm sküütide võitlussteenidega Ehted Nõud ja muud, mida pandi hauda kaasa. Saitapharnese Tiaara Kullast tiaara oli tellitud Harkovi professori juubeliks. Selle kõrgus on 18 cm ja kaal 433 grammi ja oli valmistatud kullast, peenelt valmistatud. Oli sküüdi kuninga Saitapharnese kuldtiaara. Saitapharnese tiaara Kuldkamm Kõige silmapaistvam leid mis kurgaanidest on leitud oli kuninga päitsis lebanud kuldkamm. Kamm kaalub 294 grammi, selle kõrgus on 12,3 sentimeetrit ja laius on 10,2 sentimeetrit. Kammil on 19 pikka neljakandilist piid, mis on ühendatud lamavate lõvifiguuridega kaunistatud liistuga.
Nõukogude Liidu jaoks on see Suur Isamaasõda 8. sept Algab Leningradi blokaad 2. dets saksa väed tungivad Moskva eeslinnadeni 6. dets lüüakse saksa väed tagasi Punaarmee vastupealetung 1942 mais Punaarmee üritab Harkovi all Novembris Briti väed 16. jaan Jaapani Inglismaa koos 3-7. juuni USA rünnakut (lõppeb katastroofiga) lähevad El-Alameini all pealetung Birmas liitlasvägedega asub purustab Midway 21. aug algab Stalingradi lahing pealetungile ning 16. veebr Saksamaad puruks merelahingus 19
19. SAJANDI KUNSTIELU: ROMANTISM JA REALISM Referaat ILJA REPIN 1844-1930 Pärisnimega Ilja Jefimovits Repin ( ) oli vene maalikunstnik. Ta sündis 1844. aastal Venemaa Keisririigis Harkovi kubermangus Tsugujevi nimelises väikelinnas (praegu Tsugujiv Harkivi oblastis Ukrainas). 19-aastasena võeti ta teisel katsel Peterburi Kunstide Akadeemiasse vastu. 1872. aastal autasustati teda evangeeliumiteemalise maali "Jairuse tütre elluäratamine" eest suure kuldmedaliga, millega kaasnes õigus kuueaastasele välisreisile akadeemia kulul. Reisil täiendas ta end teadmiste ja maalimisoskustega Itaalias ning Prantsusmaal.
htm) Esindajad · Ilja Repin. Burlakid Volgal. 1872 · Ivan Kramskoi. Lev Tolstoi portree. 1834 · Vassili Surikov. Bojaarinna Morozova. 18811887 · Vassili Perov. Matus. 1865 · Nikolai Ge (http://et.wikipedia.org/wiki/Realism_%28kunst%29) SISU 2.1 Ilja Repin Ilja Jefimovits Repin (vene ; 5. August (vkj 24. Juuli) 1844 Tsugujev, Harkovi kubermang, Venemaa Keisririik 29. september 1930 Kuokkala, Soome) oli vene maalikunstnik, kriitilise realismi esindaja. 2.2 Elukäik Ilja Repin sündis Venemaa Keisririigis Harkovi kubermangus Tsugujevi nimelises väikelinnas (praegu Tsugujiv Harkivi
· Sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. · Lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. Murrangud sõjas... · Saksa sai 1941 NSVL-lt Moskva all lüüa. · 7.detsember 1941 Jaapani rünnak Pearl Harbourile Havail USA astus sõtta. · Saksa ja Itaalia teatasid, et on USA-ga vaenujalal. · Saksa väed jõudsid suvel Volga ja Kaukasuseni, olles varemalt Harkovi all Punaarmee tagasi löönud. · 19.november 1942 2.veebruar 1943 Stalingradi lahing. Punaarmee piiras sisse, Saksa sai lüüa. · Novembris 1942 El-Alameini lahing Aafrikas. Saksa-Itaalia väed said brittidelt lüüa. Lisaks kaotasid ka USA vägedele ja olid sunnitud 1943.mais Põhja-Aafrikast loobuma. · Vene vägede ülekaal kasvas. 1943 said sakslased Punaarmeelt lüüa Kurski kaarel. 2/3 territooriumist kaotati.
löödi tagasi. Läks palju vaeva, et olukorda stabiliseerida ning Punaarmee pealetungi peatada. Hitleri välksõjaplaan oli läbi kukkunud. Saksamaa pealetung idarindel 1942. aastal Tagasilöök Moskva all ei löönud sakslasi siiski veel rivist välja. Suve saabudes pani Sks armee end taaskord maksma. Hitler otsustas anda pealöögi rinde lõunaosas, lootes nii läbi lõigata Volga jõe ning vallutada Kaukaasia naftaväljad. Punaarmee üritas omakorda teha Harkovi all rünnakut, mis lõppes katastroofiga. Palju üksused hävitati. Kui Volga ja Kaukaasiasse oldi pärale jõutud, nõudis Hitler juba suurima linna Stalingradi vallutamist. Punaarmee andis vägeva vastupanu, kuid olid siiski sunnitud taanduma. Sakslased tungisid edasi ka Kaukasuses, Elbrusele heisati Saksa sõjalipp. See oli Sks ja tema liitlaste edu haripunkt. Stalingradi lahing 1942. aasta novembriks oli enamik Stalingradist sakslaste kontrolli all.
Punaarmeel suured kaotused. Hävitati Kiievit kaitsvad NK väed. Pealetungi Leningradi suutis NSVL peatada, kuid S võttis selle piiramisrõngasse, blokaadi. · Sept lõpp S pealetung Moskva all. · 6. 12 alustas NSVL vastupealetungi Moskva all, millega löödi sakslased tagasi. 1942: · 21. 01 Euroopa juutide transportimine itta, kus algas nende hävitamine Oswiecimi, Madaneki jt surmalaagrite gaasikambrites. · mai Punaarmee üritas Saksamaal Harkovi all rünnakut, kus kandis suuri kaotusi. Saksa väed jõudsid Volga jõe ja Kaukasusen, saavutas edu haripunkti. · 19.nov NK pealetung põhjas ja lõunas Saksa 6. armeele. · 1943: · 2. veebruar 1943. S kapituleerus, omas suuri kaotusi. · 5.07 S pealetung Kurski saarel NSVLile, kandsid seeläbi suuri kaotusi ning tõrjuti tagasi. Vene vägede ülekaalu suurenemine. · 1944: · Punaarmee rünnakud põhja- ja lõunatiival
Iseseisev töö Koostaja: Kristina Tepper 2011 Ilja Jefimovits Repin sündis 5. augustil 1844 Venemaa Keisririigis Harkovi kubermangus Tsugujevi nimelises väikelinnas ohvitseri pojana. Joonistamis ande avastas ta juba varakult ja sai abi kohalikelt kunstnikelt. 19aastasena sõitis Repin Peterburi, kus proovis sisse saada Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Aga see katse ei toonud talle edu kuna ta ei tundnud klassikalise joonistamise saladusi. Seega ta asus erakooli, kus oli õpetajaks Nikolai Kramskoi. Kramskoi soovitusel võeti Repin kaks kuud hiljem kunstiakadeemiasse vabakuulajaks.
13. Sõjategevus 1943.-1944.a 1940.a kinnitas Hitler sõjaplaani Barbarosa NSV Liidu vastu. 1941.a suveks oli Punaarmee koondanud riigi läänepiirile suured jõud, mis valmistusid sakslastele ootamatult hoopi andma. 22.juuni 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri 6.detsember 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi. 7.detsember 1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris. 1942.a üritas Punaarmee Harkovi all rünnata, lõppes katastroofiga 19.nov 1942 alustasid Nõukogude väed Stalingradist põhjas ja lõunas pealetungi ning piirasid sisse Saksa 6. Armee. 2.veebruar 1943 sakslaste kapituleeiumine. 5.juuli 1943 Kurski kaarel alanud pealetung 3. Sept 1943 maabusid Ameerika ja Briti väed Itaalias. 1942 Midway lahing. 1944 Leyte merelahing 22.juuni 1944 Nõukogude vägede pealetung sakslaste tsentri vastu. 1944
plaan õnnestub täielikult; Leningraadi blokaad; talvekülmad; talvevarustuseta saksa üksused; ; Stalin kuulutas suure Isamaasõjaks; 6.dets. 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi.saksa üksused löödi tagasi; välksõjaplaan oli läbi kukkunud Jaapani sõttaastumine 7.dets.1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Haboris Saksamaa pealetung idarindel 1942.aastal Suve saabudes pani saksa armee end aas maksma; Harkovi all rünnak(sakslased); lõppes katastroofiga; paljud üksused piirati sisse ja hävitati; Hitler nõudis Stalingradi vallutamist; Elbrusel heistai saksa sõjalipp; Stalingrad lahing 1942 oli enamik stalingradist sakslaste kontrolli all; 19.nov 142. alustasid Nõukogude väed Stalingradist põhjas ja lõunas pealetungi ning piirasid sisse Saksa 6.armee. lahingud lõppesid sakslaste kapituleerimisega 2.veebruaril 1943. Saksalaste lüüasaamine Aafrikas
Jaapani sõttaastumine 1941 avanes maailmas lisaks idarindele veel uus sõjarinne. 7.dets 1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Pearl Harboris. Ameeriklased kandsid raskeid kaotusi ning Jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu. Siis teatasid ka Saksamaa ning Itaalia, et on USA-ga sõjajalal. Sõja algus oli Jaapanile edukas. Lääneliitlased kaotasid Filipiinid, Tai, Singapuri. Saksamaa pealetung idarindel 1942 Punaarmee üritas Harkovi all rünnakut, mis lõppes katastroofiga. Algul piirdus Hitleri plaan vaid Volga veetee läbilõikamisega, nüüd aga nõudis ka Stalingradi vallutamist. Punaarmee osutas vastupanu, kuid oli sunnitud samm-sammult taanduma. Sakslased tungisid edasi ka Kaukasuses, Elbrusele heisati Saksa sõjalipp. See oli Saksamaa ja tema liitlaste edu haripunkt. Stalingradi lahing 1942 nov-ks enamik Stalingradist sakslaste kontrolli all. 19.nov 1942 alustasid
Stalin kuulutas sõja Suureks Isamaasõjaks. 6.dets 1941 alustas Punaarmee vastupealetungi. Ilmastikuolud olid sakslaste jaoks rasked, üksused kandsid suuri kaotusi. Hitleri välksõjaplaan oli läbikukkunud. 7.dets 1941 ründas Jaapan USA mereväebaasi Pearl Harboris. Jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu. Ka Saksamaa ja Itaalia teatasid sõjast Ühendriikide vastu. Hitler asus uuesti rünnakule. 1942 üritas Punaarmee Harkovi all rünnakut., mis lõppes katastroofiliselt. Saksamaa ja tema liitlaste haripunkt. 1942 nov oli enamik Stalingradist sakslaste kontrolli all 19.nov 1942 alustasid Nõukogude väed vastu pealetungi. 2.veebr. 1943 sakslased kapituleerusid. Tagasilook tabas sakslasi ka Aafrikas. 1942 nov. läksid Briti väed El-Alamenini all pealetungile. 5.juunil 1943 alanud Kurksi kaarel pealetungis kandsid sakslased suuri kaotusi. Vene vägede ülekaal sai järjest selgemaks. 3
taid uues elukohas elanud. Seega kajastavad Novgorod, Peterburi, Moskva, Saraatov, Her- ümberarvestuslehed rännet vaid osaliselt ja son, Tobolsk, Jekaterinoslav. Juba 1840. aastal hilinemisega. Sajandi keskel moodustas üle on esimesed eesti talupojaseisusest mehed poole sellest kihelkonnasisene lähiränne. kirjutatud Harkovi kubermangu, Mogiljovi ja Väljapoole maakonda asujatel oli tihti olemas Petseri bürgeriks. Rännati ka Soome ja varasem lähirände-kogemus. Rände üheks Kuramaale. tõukejõuks oli tõrjutus: 19 Lõuna-Eesti ki- Märkimisväärne on valdavalt linnadesse helkonna puhul oli elukohta vahetanute seas viiv õpetatud elukutsetega seotud ränne ja vallaslaste ja “ebavõrdsete abielude” (naine selle väga hiline fikseerimine allikais (arstid,
·sõja algus oli Jaapanlastele edukas, kes hõivasid poole aastaga lääneliitlaste tähtsaimad tuhipunktid Kagu-Aasias ·Filipiinide, Tai ja Singapuri kaotus Saksamaa pealetung idarindel 1942 a. ·Tagasilöök Moskva all ei suutnud sakslaste sõjamasinat rivist välja lüüa ·Hitler otsustas anda pealöögi rinde lõunaosas, lootes läbi lõigata Volga jõe ning vallutada Kaukaasia naftaväljad ·1942 a. mais üritas Punaarmee omakorda Harkovi all rünnakut katastroof: üksused piirati sisse ja hävitati ·rindel tekkinud tühikusse paisati Saksa tankidiviisid, mis jõudsid juuli lõpuks Volga jõe ning Kaukasuseni. ·Hitler nõudis Stalingradi vallutamist ·Punaarmee osutus vastupanu, kuid oli sunnitud lõpuks taanduma - Stalingradi lahing ·1942 a. novembriks oli enamik Stalingradist sakslaste kontrolli all ·Punaarmee oli lõpetamas ettevalmistusi suuremaks pealetungiks, mis suunati sakslaste tiibadel
Aasias. Eriti raskeks hoobiks oli lääneliitlastele Filipiinide, Tai ja Singapuri kaotus. 1.2 Saksamaa pealetung idarindel 1942 Tagasilöök Moskva all ei suutnud sakslasi siiski rivist välja lüüa. Suve saabudes pani Saksa armee end taas maksma. Hitler otsustas anda pealöögi rinde lõunaosas, lootes läbi lõigata Volga jõe ning vallutada Kaukaasia nalftaväljad. 1942. aasta mais üritas Punaarmee omakorda Harkovi all rünnakut, mis lõppes katastroofiga, paljud üksused piirati sisse ning hävitati. Rindel tekkinud tühikusse paisati Saksa tankidiviisid, mis jõudsid juuli lõpuks Volga jõe ning Kaukasuseni. Algul piirdus sakslaste kava vaid Volga veetee läbilõikamisega, nüüd aga nõudis Hitler piirkonna suurima linna Stalingadi vallutamist. Punaarmee osutas saksaltele raevukat vastupanu, kuid oli sunnitud samm-sammult taanduma. Sakslased tungisid edasi ka
Vallutati Guami saar ja Hongkong, Malaia ja Singapur, Birma, jõuti Indiani, vallutati Filipiinid, Indoneesia, Marshalli ja Saalomoni saared ning tungiti Uus-Gineasse. Saksa ja Itaalia väed alustasid pealetungi Põhja-Aafrikas ning tungisid Egiptusesse. Nad peatati alles El-Alameini juures. 1942.a mais purustasid sakslased Kertsi poolsaarel Nõukogude väed ning juulis vallutati Sevastoopol ja kogu Krimmi poolsaar. Mais piirati sisse Nõukogude väegrupeering Harkovi all ning tungiti Doni, Volga ja Kaukaasia suunas, eesmärgiks Kaukaasia naftaväljad ja Stalingrad. M urrangulahingud Stalingradi lahing 17. juuli 1942- 2. veebr. 1943 toimus Stalingradi all ja võitlus Stalingradi linna pärast Saksa ja Nõukogude vägede vahel. Saksa väed jõudsid 23. augustist Stalingradist põhja pool Volgani, tungisid 13. septemberil linna ja vallutasid suure osa sellest. Tänavalahingud kestsid üle 4
❧ 6. detsember 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi Jaapani sõttaastumine ❧ 7. detsember 1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris ❧ http://www.youtube.com/watch?v=8 n0LznUoP-I&list=PLB25CD749474D2 21C Saksamaa pealetung idarindel 1942, Stalingradi lahing ja Kurski kaar 1943 ❧ Ebaõnnestumise järel Moskva all suunas Saksamaa pealöögi lõunasse. ❧ Mais 1942 Punaarmee edutu pealetung Harkovi all ❧ Juuli 1942 Saksa väed jõudsid Volga jõe ja Kaukasuseni – Saksamaa ja tema liitlaste edu haripunkt ❧ 19. november 1942 – 2. veebruar 1943 Stalingradi lahing – Saksa armee sai hoobi, millest ei suutnudki toibuda ❧ 5. juuli 1943 algas Saksa armee pealtung nn Kurski kaarel, mis peagi asendus Punaarmee vastupealetungiga Murrang Vaiksel ookeanil, sakslaste lüüasaamine Aafrikas ja Itaalia väljalangemine sõjast ❧ 4.-7
aastal. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Vene riigi piiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Peamisi muresid oli sekkumine Poola kui Venemaa jaoks ammuse vaenu- ja mässukolde riigiasjadesse, mis viidi lõpule Kolmanda Poola jagamisega 1795. Samal aastal liidendas Katariina Kuramaa ja suurema osa Leedut. Aleksander I ,Saanud võimule alustas Aleksander liberaalseid reforme, millistest olulisemad olid uute ülikoolide (Harkovi ja Kaasani) jt. õppeasutuste (Tsarskoje Selo, Nezini jt lütseumide) asutamine. 1802. a. taasavati Aleksander I korralduse alusel Tartu Ülikool. Taastati Katariina-aegsed aadlivabadused, lubati Pauli ajal keelatud reisid välismaale, anti pärisoristele talupoegadele õigus end vabaks osta, keelati talupoegade ost-müük perest lahus, keelustati ajalehtedes talupoegade ostu-müügikuulutuste avaldamine jne. Alustati Venemaal kehtivate seaduste kodifitseerimist. Aleksandri
Lahinguväljal hukkus üle 9000 punaarmeelase ja hävitati 113 tanki. Eestlaste poolel oli langenuid ~60 ja kergemalt haavatuid oli 326. Lahingu teisel päeval langes käsivõitluses 1. kompanii ülem kapten Jaan Raudsoo ja kolmandal päeval pataljoni ülem major Eberhardt. 35 võitlejat said Izjumi lahingu eest II klassi Raudristi, neli aga I klassi Raudristi. Küll aga ei olnud aega meestel oma teenitud kuulsust kaua nautida. Juba peagi saadeti nad jälle teele. Hadnitsa ümbruses Harkovi lähistel toimus mitu kokkupõrget venelastega. Punaarmee käsutuses oli ~1000 soomustatud üksust. Sellegi poolest suutsid eestlased pealetungid peatada ja oma positsioonid säilitada. Peale Hadnitsa lahinguid oli pataljonis alles 157 meest. Seda küll täiendati pidevalt, aga rasked lahingud kahandasid neid numbreid koheselt. Detsembris saadeti pataljonile appi 500 meest, kes oli vaja välja õpetada. Neist moodustati pataljoni „Narwa“ 4. kompanii
ÜRDle Aluseks Atlandi Harta põhimõtted Kohustuti mitte sõlmima separaatrahu teljeriikidega (Smaa, Jaapan, It) TEHERANI KONVERENTS: 28nov-1dets 1943 Stalin, Churchill, Roosevelt Otsused: o nn II rinde avamine o USA&SB nõustusid tunnistama 1941 NSVL piire *SÕJAKÄIK 1942-43 murrangulised lahingud Jaapan oli edukas kuni Midway lahinguni 1942 juuni Mai 1942 Punaarmee pealetung Harkovi all ebaedu, sakslaste edasitung Kaukasuseni & Volga jõeni Nov-veeb 1943 Stalingradi lahing sakslased sunniti taganema 1942 Briti&USA vastupealetung El-Alameini all o Mai 1943 saksa&itaalia üksused Aafrikast välja tõrjutud Sept liitlaste dessant Sitsiilias Mussolini kaotus, kõrvaldati võimult *MURRANGU PÕHJUSED Pikaajaliseks sõjaks puudus Smaal inim-&materiaalsed ressursid
● algasid USA ja Suurbritannia suuremahulised abisaadetised ● Vene alade muda, pakane ● Siberis suudeti tööle panna lääne aladelt evakueeritud tehased ● toodi abiväed Kaug-Idast USA sõtta astumine 7.detsembril 1941.a. ründas Jaapan USA sõjaväebaasi Havail – Pearl Harbori Sõja käik 1942.-1943.a. – murrangulised lahingud ● Jaapan edukas kuni Midway lahinguni juuni 1942 ● Mai 1942 Punaarmee pealetung Harkovi all - ebaedu, sakslaste edasitung Kaukasuseni ja Volga jõeni ● nov. 1942 - veebr. 1943 S talingradi lahing - sakslased sunniti taganema ● 1942. a – Briti ja USA väed asuvad vastupealetungile Aafrikas E l-Alameini all - maiks 1943 Saksa ja Itaalia üksused Aafrikast välja tõrjutud ● Sept. 1943 liitlaste dessant Sitsiilias - Mussolini kaotus, kõrvaldati võimult Murrangu põhjused:
1) Järjestuskoha efekt (asukoha efekt) – paremini meenuvad reas esimeste ja viimastena esitatud ühikud. Reklaami algus on vähemalt pool reklaami. 2) Von Restorffi efekt – kui mällusalvestatavas järgnevuses (nimestik, tekst, pildirida, reklaamid, kujundid, sümbolid jm) on üks element isoleeritud või teistest eristuv (nt punane mustade seas või tumedam heledate seas), siis jääb ta paremini meelde. 3) Genereerimisefekt – Harkovi koolkonda esindatavad psühholoogid (P.Zintšenko, A.Smirnov, A.N.Leontjev) on näidanud, kuidas mälu efektiivsus oluliselt tõuseb, kui inimene on omandamise ajal aktiivne, kui omandatav on seotud tegevuse eesmärkidega ja tegevuse põhistruktuuriga. Genereerimisefekt seisneb selles, et isik mäletab enda genereeritud või leitud teavet paremini, kui täpselt sama keerulist ja sama kaua tunnetusprotsessidele materjaliks olnud teavet, mida talle lihtsalt esitatakse kellegi teise poolt.
Hitleri välksõjaplaan oli läbi kukkunud. 4.3 Jaapani sõttaastumine 1941.a. avanes uus sõjatanner. 7. Detsembril ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris. Jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu. Samuti olid Saksamaa ja Itaalia USAga sõjajalal. 4.4 Saksamaa pealetung idarindel 1942. aastal Vaatamata tagasilöögile Moskva allotsustas Hitler suve saabudes vallutada Kaukaasia naftaväljad. Punaarmee üritas vastupanu Harkovi all, mis lõppes katastroofiga. Sakslased jõudsid Volga jõe ning Kaukasuseni, Elbrusele heisati Saksa sõjalipp. See oli Saksamaa ja tema liitlaste edu haripunkt. 4.5 Stalingradi lahing 1942.a. novembriks oli enamik Stalingradist sakslaste käes. Punaarmee kavatses suunata oma jõud Rumeenia ja Ungari pihta, seda infot aga ignoreeris Hitler. 1943.a. 2. Veebruariks oli Punaarmee kaks kuud kestnud lahingutega sisse piiranud Stalingradi ning lõppes sakslaste kapituleerumisega
Sõjakäigu alustuseks viidi läbi kaval petteoperatsioon, mis pidi veenma Punaarmeed, et nende põhisiht on endiselt Moskva (Black 2006: 255). 8. Mail 1942 asus tegevusse kindral von Mansteini XI armee, kes taaskäivitas Krimmi sõjakäigu. Sõjakäiku saatis märkimisväärne edu: Kerts langes 15. Mail ja Sevastopoli kindlus kuu pärast piiramist. Vangi võeti enam kui 250 000 inimest. Samal ajal olid venelased surve leevendamiseks alustanud 12. mail silmapaistvat rünnakut mõlemal pool Harkovi. Esmase edu järel läks aga sakslaste B armeerühm vastupanu osutama ning juba 26. mail piirati NSVL väed Izjumi all sisse. Sealt lisandus veel 240 000 vangi, 2026 suurtükki ning 1249 tanki (David 2006: 187,188). Nii lükkus sõjaretk Stalingradi edasi ja puhkes alles 28. juunil. Möödus vaid nädal ja IV tankiarmee ja II armee eelüksuses jõudsid Voronezi alla, VI armee jätkas liikumist lõuna suunas (David 2006: 188) 30. juunil asus armeegrupp B liikumist Doni suunas. Armeegrupi
· Jpn-ile algus edukas: poole aastaga hõivati kõik lääneliitlaste tähtsamad tugipunktid Kagu- Aasias, eriti ränk hoop Filipiinide, Tai ja Singapuri kaotus Saksamaa pealetung idarindel 1942. aastal: · tagasilöök Moskva all ei suutnud sakslaste sõjamasinat rivist välja lüüa, suve saabudes pandi end taas maksma · pealetung rinde lõunaosas, lootes vallutada Kaukaasia naftaväljad · Punaarmee üritas 1942. a mais Harkovi all rünnakut--->katastroof, paljud üksused hävitati · rindel tekkinud tühikusse paisati Saksa tankid, jõudsid Volga jõe ja Kaukasuseni: Hitler nõudis Stalingradi vallutamist · Punaarmee osutas vastupanu, olid sunnitud taanduma, sakslased tungisid edasi ka Kaukasuses, Elbrusele heisati Saksa sõjalipp-->Sm ja tema liitlaste haripunkt Stalingradi lahing: · nov-ks enamik Stalingradist Sm kontrolli all
Jpn-ile algus edukas: poole aastaga hõivati kõik lääneliitlaste tähtsamad tugipunktid Kagu- Aasias, eriti ränk hoop Filipiinide, Tai ja Singapuri kaotus Saksamaa pealetung idarindel 1942. aastal: tagasilöök Moskva all ei suutnud sakslaste sõjamasinat rivist välja lüüa, suve saabudes pandi end taas maksma pealetung rinde lõunaosas, lootes vallutada Kaukaasia naftaväljad Punaarmee üritas 1942. a mais Harkovi all rünnakut--->katastroof, paljud üksused hävitati rindel tekkinud tühikusse paisati Saksa tankid, jõudsid Volga jõe ja Kaukasuseni: Hitler nõudis Stalingradi vallutamist Punaarmee osutas vastupanu, olid sunnitud taanduma, sakslased tungisid edasi ka Kaukasuses, Elbrusele heisati Saksa sõjalipp-->Sm ja tema liitlaste haripunkt Stalingradi lahing: nov-ks enamik Stalingradist Sm kontrolli all
10. juulil algas Leningradi blokaad Septembri lõpul asusid Saksa väed Moskva all otsustavale pealetungile, kuid saabus sügis ja talv, mille jaoks ei olnud sakslased valmistunud. 6. detsembril alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi. Vaevaga suutsid sakslased rünnaku peatada. 7. detsembril ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris. USAle kuulutavad sõja ka Itaalia ja Saksamaa. 1942 12. mai Punaarmee üritab Harkovi all rünnakut, saab hävitavalt lüüa. Juuli lõpuks jõudsid sakslased Volga jõeni ning Kaukasuseni 4-7. juuni Midway lahing. Ameeriklased saavutasid võidu Jaapani laevastiku üle ning võtsid endale initsiatiivi Vaiksel ookeanil. 17. juulist kuni 2 veebruarini 1943 kestsid lahingud Stalingradi pärast. Algul sakslastele suhteliselt edukas, kuid pöördus peagi katastroofiks. 23. okt-5
3)Punaarmee oli toibunud ehmatusest (kiiresti pandi Siberis tööle sõjatehased, osa vägedest toodi Siberist appi, lääneliitlaste abitarned) 7. dets 1941 Jaapani kallale tung USAle (Pearl Harbor) o Jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu 6. Dets 1941 Punaarmee vastupealetung Moskvas Saksa üksused löödi tagasi, Hitleri plaan läbi kukkunud 1942. a ründasid sakslased Kaukaasia naftavälju, aga ebaõnnestusid ja Punaarmee rünnak Harkovi all lõppes sakslaste jõudmisega Volga jõeni ning Kaukasuseni Stalingradi lahing 1942 nov - 1943 veeb (PÖÖRDELAHING) (sakslased kaotasid) Stalingradi lahingu mõju maailmale: o Lõi eeldused järgnevate sündmuste toimumisele: o 1. Stalini võimu tipptunni algus, võideti sakslasi o 2. Otsustati teiste riikide saatus (Ida-Euroopa) o 3. Otsustati sakslaare sõjavangide saatus, hitlerikes laagrite VM sõjavangide saatus
alal, kasutas lääneliitlaste abi, tõi Siberist osa üksisi ära jne) · 6. detsember 1941 Punaarmee vastupealetung Moskva all. Saksa üksused löödi tagasi. Kuigi nad stabiliseerisid olukorra ja sõjas murrangut ei toimunud, kukkus Hitleri välksõja plaan läbi. SAKSA pealetung idarindel. STALINGRADI lahing. · '42 suvel asus Saksa armee uuele pealetungile, lootes lõigata läbi Volga jõe, vallutada Kaukaasia naftaväljad. Punaarmee rünnak Harkovi all lõppes katastroofiga. Saksa tankideviisid jõudsid juuli lõpuks Volga jõe ja Kaukasuseni. Siis nõudis Hitler Stalingradi vallutamist. · novembriks '42 oli enamik Stalingradist sakslaste kontrolli all. Punaarmee valmistus sel ajal ründama Ungari ja Rumeenia üksisi, kuid Hitler ignoreeris hoiatusi · 19. november 1942- NSVL väed alustasid Staliningradi juures pealetungi ning piirasid Saksa armee sisse. Hitleri plaan vägesid õhust varustada kukkus läbi.
kaugusele. · 10.1-26.1.1943 tükeldati ümberpiiratud ala kaheks. 2.2.1943 lõpetas sakslaste põhjapoolne koondis vastupanu. Vangi langes 91 000 meest. · Seda peetakse Teise Maailmasõja pöördepunktiks 1943 aasta kevad · 14.-24.1.1943 kohtusid Roosevelt ja Churchill Casablancas (Maroko) andes teada, et kavatsevad võidelda Saksamaa täieliku kapituleerumiseni. · Veebruaris-märtsis 1943 vallutas Punaarmee Rostovi, Donetski, Harkovi. · 20.4.1943 viisid sakslased läbi Varssavi geto hävitusoperatsiooni. · 26.4.1943 tõid sakslased päevavalgele Katyni metsa massimõrva. · Juunis 1943 saatis NSVL ,,hea tahte märgina" laiali Kominterni. 1943 suvi · 5.7.1943 alustasid sakslased pealetungi nn. Kurski. Augusti lõpuks löödi pealetung tagasi. · 10.7.1943 maabusid liitlasväed Sitsiilias. · 26.7.1943 sunnitakse Mussolini võimust loobuma · 3.9
sakslasi, mais 1942 paiskasid sakslased kõik 4 armeed merre, anti end massiliselt vangi. Krimmi operatsioonis langeb vastutus paljuski ühe mehe õlule- Lev Mehlis, Punaarmee pol valitsuse ülem, oli Stalini käsul saadetud Krimmi, et asjadel pol pilk peal hoida, sattus ülesandest liigsesse vaimustusse, ülehindas omaenese sõjalist geeniust, võttis vägede juhtimise kindralitelt üle, kogu Krimmi lüüasaamine oli tema süü. Suurima lüüasaamise osaliseks saadi 1942 mais Harkovi all, Ukraina idaosas. Punaarmeel õnnestus esialgu sakslaste kaitsest läbi murda, kordus sama- Punaarmee ei pööranud tähelepanu tiibadele, sakslased lõikasid Punaarmee kiilu läbi, piirasid sisse ja hävitasid, Punaarmee rinne Harkivi all varises täielikult kokku, tekkis u 300 km pikkune tühik. Seda kasutasid sakslased omapoolseks pealetungiks. Hitler oli veendunud, et talvised ebaõnnestumised on juhuslikud, suvel tuleb sõjaline initsiatiiv
annaabi.ee 
