Probleem suitsetamine kohta . Inetrvjuu emaga, kes ise ei suitseta: 1.Kas Sinu arvates saab jääda suitsetamisest sõltuvuss? E: Ma arvan, et saab küll. 2.Võib see kujuneda ka harjumuseks? E:Enamikul inimestel ongi see harjumuseks mitte enam vajadus. 3.Kas Sa tead , kui palju kemikaale satub inimese organismi ühe sigareti tõmbamisel? E:Ei tea, aga kindlasti uuringud on selle kindlaks teinud. 4.Kuidas Sinu arvates saaks vabaneda suitsetamisest? E: Tuleb olla järjekindel ja suure tahtejõuga, aga abi saaks ka meditsiiniliselt kindlasti. 5.Kas Sinu arvates saab suitsetamisest naudingut? E: Ei oska öelda, ei suitseta ise. 6.Kuidas suhtus Sina suitsetajatesse?
................. 8 2 SISSEJUHATUS Stress on tänapäeva haigus, millega me puutume kokku nii kodus kui tööl. Stressi peetakse ,,kahekümnenda sajandi haiguseks", mis põhjustab rohkem vaevusi kui ükskõik milline tänapäeva meditsiiniline tuntud haigus. Vaatamata sellele, kas me endale sellest aru anname või mitte, on enamikule meist saanud see harjumuseks, millest me ei oska vabaneda. Juba hulk aastaid on arstid meid hoiatanud, et stress on tervisele kahjulik. Pidev stressisolek võib põhjustada suuri probleeme nagu vähk, kõrge vererõhk või südame pärgarterite haigused. Kõike halba, mida me stressist teame, kuid on ikkagi raske sellest vabaneda ja õppida lihtsalt lõõgastuma. Põhjus võib olla sellest, et me ei osuta oma stressireaktsioonidele samasugust tähelepanu kui mõnele teisele harjumusele
õppida juurde uusi asju, teadvustada iseennast, hakkama saada pingelises olukorras Toitumine Inimeste igapäevased vajadused Vitamiinid Süsivesikud Kiudained Valgud Rasvad Toidupüramiid Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid, mida organism vajab. Liikumine Vähendab seljavalu Alandab depressiooni Tugevdab südant Tugevdab lihaseid Alandab vähki haigestumise riski Kokkuvõte Eluviisi moodustavad inimese harjumuseks kujunenud tegevused. Ksutatud allikad http://www.kogu.ee/index.php?id=10955 http://www.toitumine.ee/ http://www.miksike.ee/documents/main/referaa Tänan tähelepanu eest!
meeleoludega, suhtumsega. Sotsiaalne Hoidmiseks:Vabastada hirmud, lasta armastus endasse. tervis Sotsiaalne tervis sõltub läbisaamisest teistega. Hoidmiseks: probleemide lahendamine ilma tülitsemata, rahulikkus. Inimese tervis sõltub temast endast! Hoia enda ja teiste tervist! Hoidu väljenditest:: "ei saa", "ei oska", "ei taha" 1.2. Tervist mõjutavad tegurid eluviis inimesele harjumuseks kujunenud tegevused (50%) pärilikkus organismi omadus, mis aitab lastele edasi anda vanemate omadusi (20%) keskkond kõik mis meid ümbritseb: luudus, ruumid, inimesed. (20%) Tervishoiusüsteem süsteem, mis riigis korraldab inimestele arstiabi andmist ja nende tervise eest hoolitsemist. (10%)
1. Milline alljärgnev väide on õige? bakteritega nakatunud toit on alati paha maitsega (vale) bakteritega nakatunud toit käärib alati (vale) bakteritega nakatunud toit võib olla normaalse maitsega (õige) bakteritega nakatunud toit on tumedamat värvi (vale) 2. Mis on peamine põhjus, miks toiduainete valmistamisel ei tohi kanda ehteid? need võivad kukkuda toidu sisse (õige) see põhjustab kaastöötajates kadedust (vale) need võidakse ära varastada (vale) see on kujunenud harjumuseks (vale) 3. Milline alljärgnev väide steriliseerimise kohta on õige? enamik mikroorganisme ei hävi, kuid nende areng peatub (vale) väheneb mikroobidele kättesaadava vee hulk (vale) hävineb enamik mikroobe (vale) hävivad kõik mikroorganismid ja sealhulgas ka enamus spoore (õige) 4. Millistes toiduainetes on salmonnelloosi oht kõige suurem? kalatooted (vale) piimatooted (vale) kanatooted (õige) lihatooted (vale) 5. Kui tihti tuleb läbi viia puhastamist ja desinfitseerimist?
,,Dorian Gray portree" on filosoofiast pungil raamat, mis nö ketrab ühe noormehe elu saatuslikust kohtumisest päevani, mil ta sureb. See, mis nende hetkede vahele jääb, ongi üks paras müsteerium. Valmistusin raamatu lugemiseks kohe pärast jõule, endal kõht maiustustest pungil. Nagu mul harjumuseks, haarasin raamatu kõrvale ka tassi kohvi. Peale raamatu sissejuhatust kärssasid mu ajud nagu kangale unustatud triikraud. Kõik oli nii filosofeeriv, minu jaoks midagi uut ja segavat. Raamatu enda esimene lause oli pikk pool lehekülge ning see juba muutis mind kriitiliseks. Viskasin raamatu käest ja selle lugemiseni jõudsin alles nädal hiljem. Eelnev lõik polnud mõeldud vastiku tagamõttega. Selle raamatu puhul tulebki valmis olla
keskharidusega inimesed olid rohkem keskkoonateadlikult. 2. Kust leitakse peamiselt keskkonnainfot ja mis eesmärkidel seda kasutatakse? Peamiselt võib keskkonna infot raadiost, televisioonist, ajalehtedest ning seda kasutatakse, et laiendada silmaringi või lihtsalt isiklikust huvist. 3. Millised keskkonnasäästlikud harjumused on sinuvanuste hulgas sagedased? Millised aga kõige harvemad? Minuvanuste hulgas on populaarseks keskkonnasäästlikuks harjumuseks kujunenud ohtlikke jäätmete viimine kogumispunktidesse ning samuti ka autoga liiklemise asemel jalgratta eelistamine. Kõige vähem ostavad nad ökomärgiga tooteid. 4. Missugused on uuringu põhijäreldused? Enamus inimestes arvavad, et on keskkonnateadlikud. 71% vastajatest viib ohtlikke jäätmeid selleks ettenähtud kohta, 65% sorteerib prügi, 69% võtab poodi minnes kodunt kotti 95% tunneb huvi oma kodukoha keskkonna-alase info vastu 5. Mis on võrreldes 2012
elus teinud valed valikud, näiteks olen väiksena pidanud valima ema ja isa vahel ning hiljem seda otsust väga kahetsenud. Oma vigadest õpitakse ja seda olen teinud ka mina. Alati ei pea tegema elus ainult õigeid valikuid, et elus hästi läbi lüüa. Koolis käies tekib tohutult valikuid, neid on isegi ehk rohkem kui terves eelnevas elus. Eriti oluline on valik õppimise ja mitteõppimise vahel. Kui juba väiksena hoolega õppimisele keskenduda ning häid tulemusi saavutada, muutub see harjumuseks ja loob alla tugeva põhja, millele hiljem veelgi rohkem tarkust koguda. Kui aga noorena tehakse halb valik ning loobutakse heade hinnete nimel pingutamast, võib see ära rikkuda kogu tulevase elu. Isegi kui hiljem oma vigadest aru saadakse, võib olla hilja, ei saa ju ehitada tugevat maja halvale vundamendile. Mina, kui tulevane abiturient olen peagi kahe valiku vahel: kas pärast gümnaasiumi minna õppima välismaale või jääda truuks oma kodumaale? Suurimaks probleemiks ja
Enamjaolt on alkoholist saanud pidude ja koosviibimiste lahutamatu osa. Kuskilt jookseb siiski piir, mida ületades ei anda endale aru millised võivad tagajärjed olla. Maailm on hetkel suures arengus mis toob kaasa endaga rohkesti stressi. Et stressi leevendada ja õhtul end natukenegi lõõgastavamalt tunda, võetakse tihtipeale televiisori kõrvale klaas veini või õllepurk. Kuna teatakse, et nii saab kõik halva ja probleemid hetkeks unustada ning end vabamalt tunda võib see kujuneda harjumuseks. Väga halval juhul areneb see edasi alkoholismiks mida on juba väga raske ravida. Alkoholismiga kaasnevad erinevad haigused ning see võib lõppeda surmaga. Alkoholi tuleb tarbida mõõdukalt, ning kui on võimalus siis üldse mitte. Seda juues riskitakse nii enda kui ka teiste eludega. Alkohol on tervisele kahjulik igas mõttes ning suur respekt inimestele, kes suudavad alkoholile öelda “EI“.
Mind teeb murelikuks see, et teistest keeltest on väga palju sõnu üle võetud. Me puutume igal pool kokku inglise kelega. See on tulnud sellest, et internetimaailmas on igal pool inglise keel ja ka raamatud ja filmid on enamikus inglise keeles. Samuti on inimesed hakanud sõnu lühendama. Osaliselt on selles süüdi internet ja kindlasti ka see, et rahval on vähe aega sõnade välja kirjutamiseks. Ma arvan , et sellised asjad on inimestele juba harjumuseks saanud ja on väga raske inimeste harjumusi muuta. Sellepärast peaksidki nad lihtsalt jälgima, et nad eesti keele mugavdamisega üle piiri ei läheks. Seda jälgides ei tohiks eesti keelega midagi hullu juhtuda. Eesti keele kaitsmiseks on mitu viisi. Minu arust on tähtsaim neist eesti keele levitamine infotehnoloogias. Kuna inimesed veedavad internetis olles väga palju aega, peaksid arvutispetsialistid arendama välja erinevaid eestikeelsed rakendusi ja arvutiprogramme
Tõeline andestamine on tingimusteta ega nõua süüdlase käest mingit tegu või palvet. vabastada sind sellest tühjast raevust, masendusest ja meeleheitest, mida vimma pidamine põhjustab. Üks kõige okkalisemaid ja raskemaid asju, mis inimestel elus ette võib tulla, on kurjusele lahkusega vastamine ja andestamatu andestamine. Kuid üha rohkem uuringuid näitavad, et pikaealise elu ja tugeva tervise üheks võtmeks on teha harjumuseks tänutunde ilmutamine ja vanade vaenude unustamine. Meile meeldib lugeda lugusid inimestest, kes on vastanud vihkamisele armastusega, aga kui sedasama nõutakse meilt isiklikult, näib meie esimene vastus olevat kas viha, ängistus (hirm või ahastus), depressioon, õiguse nõudmine, raev, jne. Kui tahad elada pikka ja õnnelikku elu, siis andesta andestamatu. See on kõige lahkem asi, mida võid enese heaks teha. Sammud 1
kõiki muid vajalikke toitaineid. Kindlasti ei tohi unustada hommikusööki ning toituda tuleks regulaarselt. See kõik ei tähenda aga, et magusast ja vähem tervislikust toidust peab täielikult loobuma. Seda ei tohiks lihtsalt suurtes kogustes tarbida. Tegelikult võib terve inimene süüa kõike, kuid mõõdukalt. Tasakaalustatud toitumine saab alguse lapsepõlvest ja seda kujundavad vanemad. Noorena harjumuseks saanud ebatervislik toitumine võib tulevikus kahjuks tulla. Seega peab igaühe menüüsse kuuluma mitmekesine ja targalt valitud söök.
Kahjuks juhtuvad väga paljude noortega purjuspäi liiklusõnnetused -kas sõidetakse ise või kakerdatakse autoteel ilma helkuriteta. Teine probleem piirangutega on see kurb tõsiasi, et hakkavad liikuma muud mõnuained salaviin ja narkootikumid. Tuleb tõdeda, et mitte kuskil ei joo noored rohkem kui meil. Eestis juuakse 14ndal sünnipäeval juba paljast viina, nii et silm ka ei pilgu. Alguses on muidugi vaja lihtsalt alkoholi proovida, väga suur roll on kambavaimul, kuid see saab harjumuseks. Teine põhjus on see, et alkoholi tarbides ununevad mured. Joovatel lastel langeb õppeedukus märgatavalt, tekivad probleemid kodus ja koolis. Minu arvates on alkoholi tarbimine väga oluline ühiskondlik problem. Tuleb meeles pidada, et alcohol on mürk, mille tarvitamisega võib sattuda õnnetusse. Ja kui jätkata pidevat joomist, pole lõpuks võimalik enam viinavõtmist katkestada. Kui katkestad, siis lähed hulluks..
kättesaadavus parem. Kui inimesed tarbivad hulgaliselt alkoholi mõjub see halvasti nende tervisele. Kõige rohkem mõjub alkohol peaajule,selle toime on narkootiline ning võib tekitada sõltuvust. Kui inimene tarvitab alkohoolseid jooke korduvalt sellisel hulgal, et see põhjustab tunduva mürgistusseisundi keskmise või raske joobe kujul, on alust kõnelda alkoholi liigtarvitamisest. Alkoholi pikaajaline tarvitamine võib saada harjumuseks ning nii jääb tarbijal tööl käimata ning palk jääb saamata. Nii algab allakäik oma elus ning alkoholisõltuvuse küüsist päästab vaid tõhus ravi. Teadlaste hinnangul tekitab suur hulk alkoholi põhjalikke muutusi rahva väärtushinnangutes,tervises,geenifondis ja kogu ühiskonna funktsioneerimises. 2005.aastal laekus alkoholiaktsiisist riigi eelarvesse 1,2 miljonit eurot,mis moodustas 18% riigieelarve tuludest. Otseselt alkoholi tarvitamisega
TOIDUHÜGIEENI KOOLITUS INTERNETIS TEST 2 1. Peamine põhjus miks toiduainete valmistamisel ei tohi kanda ehteid? : need võivad kukkuda toidu sisse (õige) see võib põhjustada kaastöötajate kadedust (vale) see on kujunenud harjumuseks (vale) need võidakse ära varastada (vale) 2. Kas toidukäitlejal peab olema tervisetõend? : peab olema enne tööle asumist (õige) ei pea (vale) peab olema ainult suvel (soojal aastaajal) (vale) ei pea, kui tunneb end tervena (vale) 3. Inimene võib nakatuda laiusstõppe, kui ta sööb... : bakteritega nakatunud kala (vale) mitteküllaldaselt termiliselt töödeldud kala (õige)
Mulle meeldib vahel üksi olla Ma olen alati olnud tüdruk, kes on omaette. Selline üksindus on mulle juba väiksest saati harjumuseks saanud ja ajapikku olen ma sellega harjunud. Ütleme nii, et kui kooli läksin süvendus see minus veelgi. Asi on ka selles, et ma ei ole eriti suhtleja ja võõrastest hoian eemale, nagu mind on õpetatud. Miks ma valisin selle teema, kuna minu elu ongi pisut üksik. Esimesse klassi tahtsin ma väga minna, kuna lootsin saada uusi tuttavaid ja sõpru, et see üksi olemine läbi saaks. Juhtus aga nii, et see hoopis muutus hullemaks. Kui ma olin kolmandas klassis sattusin ma kooli kiusamise alla
jätkete abil ühenduses keskmiselt 10 000 närvirakuga. AJU PLASTILISUS Mida rohkem aju stimuleeritakse, seda rohkem loovad närvirakud omavahel ühendusi ja seda paremini edeneb õppimine. Aju plastilisuse suurendamiseks tuleb hakata tihedamini kasutama neid aju osasid, mis on seni jäänud tahaplaanile. Uued neuronitevahelised ühendused saavad tugevneda vaid läbi kordamise ning harjutamise, mis võib lõpuks muuta uue tegevuse igapäevaseks harjumuseks või tüüpiliseks käitumismustriks. KIIRE JA AEGLANE MÕTLEMINE Kiire: intuitiivne/kiire/emotsionaa lne – “võitle või põgene” (instinktid ellujäämiseks). Kasutab vähem energiat. Aeglane: aeglane/loogiline/tahtlik, selle süsteemi kasutamine nõuab rohkem energiat. KOGU AJU TÖÖTAB Ajus kehtib printsiip „kasuta või kaota“. Aeroobne treening soodustab uute närvirakkude arengut ja on kõige tõhusam ajutreening.
Vanemate eeskuju on igas mõttes tähtis, ka eluviisi kujunemisel. Kui laps hakkab koolis käima, on tal võimalus muud elu näha, aga siis kõik sõltub palju ühiskonnast. Kui noor on halvas seltskonnas või kool ei ole nii prestiizne, ei ole tal ka valikut. Nii võib juhtuda, et noor inimene peab normaalseks, et juuakse palju, suitsetatakse või tarvitatakse isegi narkootikume. Kiiresti kujuneb välja kahjulik ja vale eluviis, aga noor ei saa ise ka midagi muuta, sest see on saanud harjumuseks. Muidugi me teeme valikuid, kuidas ja kus elada, aga minu meelest ei ole lihtne elus midagi muuta. Igal uue aasta esimesel päeval me anname lubadusi, et võtame paar kilo maha ning alustame tervislikku toitumist ja jookseme iga hommikul. Arvan, kui kõik sõltuks ainult inimestest endist, kõik inimesed oleksid terved, aga mõnikord nende elu lihtsalt ei anna seda võimalust. Tervis on inimese suurim vara. Ma arvan, et iga arukas inimene peaks elama tervislikult. Nii
Dagmar Lamp Ööd kollases autos, 135 lk Valikkirjandus Raamat räägib naistaksojuhist, kellel on alatasa mõtted oma surnud mehe juures, kes vähki on surnud. Mehe nimi oli Slava ja naine oli teda väga palju armastanud. Nüüd on tal harjumuseks saanud juua viskit ja elada väikeses, üsna räpases kodus, kus ta suurt muud ei tee, kui kirjutab Slavale kirju. Naise tööpäev on täis erinevaid isiksusi ja temas nähakse rohkem psühholoogi. Siiski tundub talle, et ta näeb igaühe elust ainult üht episoodi või klippi nagu oleks see ühe huvitava raamatu osa, mille järgmist lehekülge ei jõua ära oodata, ometi ei saa ta seda lugeda.
päevi veeta- kaubanduskeskus. Tänapäeva maailma kõik linnad on täis ahvatlevaid, kirevaid, sissekutsuvaid kaubanduskeskuseid. Kui sellist juba kord märkad, pole võimalik ilma sisse astumata sealt lihtsalt mööda minna. Need suured hooned on täis kõike vajaminevaid asju ning seal kõlab mõnus ja hea muusika. Milleks istuda kodus, kui on olemas selline jumalik koht? Paljud ongi valinud mõnusa päeva veetmise kohaks ostukeskuse. Rahval on saanud harjumuseks seda kohta külastada juba terve perega, igal nädalavahetusel. Veel hullem on see, et keskus on vallutanud paljude südamed ning kirikutes jääb aga rahvast aina vähemaks. Kas nendel kahel kohal ongi nii väga suur vahe? Kirik ja ostuparadiis- mõlemates meeldib rahvale käia, ka kaubanduskeskuses keegi räägib ja seda on kuulda kõlaritest, olgu see kasvõi uue toote müügile saabumise info, on kuulda laulmist, ehitakse jõuludel ning sellel ajal külastatakse neid kohti eriti.
nad pidid õppima teistega arvestama. Ostuvõimelise turu kujunemisega hakkas inimeste elu pikkamööda lihtsamaks muutuma. Selle asemel, et ise endale riiet või muid vahendeid valmistada, hakkasid inimesed ostma vabrikutoodangut, mida oli palju lihtsam hankida, kui ise teha. Inimeste jaoks tähendas see seostumist turu- ja rahamajandusega. Vabrikutoodete ostmiseks pidid nad ise midagi müüma või teenima rahapalka. Muutused toimusid ka inimeste mõttelaadis, kuna sugupõlvede jooksul harjumuseks saanud kangakudumine või muu käsitöö asendus vabrikus toodetavaga. Seoses vabrikutööstuse arenguga, oli hädavajalik ka transpordi areng, kuna vajalikuks muutus tooraine vedamine ja valmistoodangu turustamine. Maailmaturu kujunemisele aitas kaasa auruveduri leiutamisega levima hakanud raudtee-ehitus. Kuna puust laevad ei olnud nii tugevad ja vastupidavad, asendati need aga rauast laevadega. Samuti oli väga oluliseks leiutiseks auto, mis sai
saada või hoopis muusikuid ja nende lauluridu? Pealegi, mida tähendab üldse koolis käimine? Kumb on minu tee? Küsimus, kas ma õpin, on üldine ja enamasti ebavajalik. Ma võin mitte midagi teha ning saada teadmisi, kogemusi, ise seda (võib-olla) teadmata. Enda seisukohalt on hetkel muidugi õppimine tähtsam - arvestades justnimelt minu üpris kehva tervist. Puudumisi tekib palju ja nii ei jäägi muud üle. Õhtud õpikute ja harjutavate ülesannetega on saanud harjumuseks. Teatav rutiin on hea - arendab kohusetunnet ning distsipliini. Liiga palju seda võib aga osutuda ohtlikuks. Pedagoogide toetus ja sõbralik suhtumine aitavad kaasa teotahtele, mis peaks olema igal õpilasel. Päevast päeva korduv situatsioon, kus üks naeratab teisele, loob parema õhkkonna. Kui aga korduma hakkab olukord, mil õpetaja käib taga ning uurib, kas need ja teised tööd on tehtud või kunas laps lõpuks vastama jõuab, võib ka kõige tublimal kaduda soov asjad korda saada
Keskendumisvõime paraneb enesedistsipliini harjutamise teel. Lihtsustades, sellel on kaks peamist osa: – hoia tähelepanu käsiloleval – ja tähelepanu hajumisel too see tagasi. Ja nii uuuesti ja uuesti, kuni sellest kujuneb harjumus, mõtteviis. Harjumuseks kujunemisel on suur abi igapäevasel meditatsioonil, mille peamiseks osaks on tähelepanu juhtimine. Mõned konkreetsed soovitused: 1. Väärtusta tähelepanelikkust. Lood oma isiklikku reaalsust läbi selle, millele Sa tähelepanu viid. Kui märkad rohkem, on Sul elu rikkam. 2. Ole praeguses hetkes kohal. Kui Su mõtted tegelevad pidevalt tulevaga või möödunuga, jääb praegune hetk Su tähelepanust ilma, ja libiseb mööda ilma, et Sa seda tõeliselt kogeksid. Elu toimub praegu. 3
eneseregulatsiooniks. Selle otsese tagajärjena kaldume toimima ebaefektiivsemalt, kui võiksime ja suudaksime. Prokrastineerimiskäitumine võib ilmneda kõikvõimalikes elusfäärides: me lükkame edasi lõputöö kirjutamisega alustamist, regulaarset hambaarstivisiiti, tervisespordi regulaarse harrastamisega pihtahakkamist, või otsuse langetamist olukorras, kus edasilükkamine on ebakohane. Prokrastineerimist peetakse ebakohaseks ja irratsionaalseks harjumuseks, mis pärast kohustuse edasilükkamisega kaasnevat positiivset kergendust viib pikemas perspektiivis kehvema toimetulekuni nii akadeemilises tegevuses kui ka töös ning negatiivsete enesekohaste mõtete, süütunde, stressi ja teatud juhul koguni stressist tingitud terviseprobleemideni Prokrastineerimist eristatakse ajaplaneerimisest või lihtsalt viivitamisest ja venitamisest, sest prokrastineerimise definitsioon on laiem ja sisaldab endas alati motivatsioonilist konflikti . Kui
ettekujutus enda isikust. Kes on lapsepõlves tundnud piisavalt armastust, hoolivust ja otsustamisvabadust, tunneb end väärtuslikuna ilma, et seda kogu aeg tõestama või teistelt kuulma peaks. Sellisel inimesel on kerge austada iseennast, mõista teisi, suhelda ja end teostada. Seevastu inimene, kes on pärit kodust, kus nõudlikkus, reeglid ja vigade mittelubamine on normiks, on suure tõenäosusega ülemäära kriitiline ja talle on saanud harjumuseks mõista halastamatult enda üle kohut. Sõnum, mis vanematelt temani jõudis, on ,,ma ei ole piisavalt hea" ja nii elab ta oma täiskasvanu elu end pidevalt tõestades. Enesehinnang on väga oluline faktor elus edukalt toimetulekuks. Enesehinnangut on võimalik muuta ja parandada. Seda saab teha end paremaini tundma õppides, aksepteerides ja austades.Tähtis on andestamine nii iseendale, kui ka teistele. TULEB ISEENDAGA SÕBRAKS SAADA . 5
Ka antiikajal olid lühikesed pausid, mille ajal muretseti endale süüa ja midagi juua. Mina leian, et tänapäeval võiks inimsed etenduse aeg süüa, loomulikult nii et see ei häiriks ülejäänud publikut ja laval olevaid näitlejaid. Suuri erinevusi esineb ka teatrikülastajate iseloomudes. Kui antiikaja pealtvaatajad olid kohati lärmakad ja emotsionaalsed, siis tänapäeva pealtvaatajad on rohkem tagasihoidlikud. Erinevad kombed, mis olid antiikajal harjumuseks saanud, nagu näiteks etenduse aeg oma arvamuse avaldamine, on nüüdisajal lubamatu. Samuti pole praeguselajal tavaks vaatemängu aeg sõbraga vestelda, sest see häiriks teist ja ka näitlejaid laval. Kõige suurem erinevus tänapäeva ja antiikaja teatri vahel on see, et nüüdisajal peavad kõik, kes soovivad teatrit külastada, selleks pileti ostma. Paljudele indiviididele pole see aga jõukohane, mistõttu on teatri külastjate arv vähenenud. Antiikajal olid aga etendused alguses
Tihti peale tekivad probleemsetest peredest ka probleemsed lapsed, sest need järeltulijad, kes ei suuda sellele probleemile vastu astuda, ei oska sellest kuidagi muud moodi välja tulla, kui kriminaalsel teel.Kahjuks pean mainima, et minu peres on vahel sama lugu, et oma halva tuju peab keegi minu peal välja elama, kuid saan piisavalt toetust oma õelt, kes on sama karastusega olukorra üle elanud. Järeldada võib sellest, et paljudes kasvõi eesti peredes, on selline käitumine harjumuseks saanud kui kaks iseseisvat inimest ,,ehitavad pesa" ja seejärel hakkab üks, või lausa mõlemad osapooled seda sidet ja ,,pesa" lõhkuma. Sellise käitumise ennetamiseks on vaja meie ühiskonna kodanikel omandada HARITUST, mitte HARIDUST, sest tihtipeale jääb tavaelus puudu just haritusest.
Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" Alguses jutustatakse mõisniku vaatest. Ta on suht vaene, maja (mõis) on poolikuks jäänud ja keegi ei viitsi seda edasi ehitada. Sellel mõisnikul oli üks südame klapp vigane. Tal oli ka kolm õde (3 pingviini) ja 2 venda, keda kais Särgveres nädalati külastamas . Mees käib iga päev jalutamas, mis on talle harjumuseks saanud, aga tavaliselt ühel rajal. Kuid vahest käib ka teisel, sooga äärneval rajal, kus ta märkab ka Marit. Mõisnik on juba siis tast huvitatud, aga ei taha seda endale tunnistada. Järgmine kord kui ta naist näeb, tuleb Mari mõisa aknaid pesema. Siis läheb ta Särgverre, kuid tuli migi asi ette ja ta peab hoopis linna minema. Peale linnas käiku tuleb tagasi ja mõtleb, kuidas Marit endale saada. Ta kiindub Marisse ja tahab temaga koos elama hakata
Olles juba koolilaps, on näha muud elu, mis oli ennem. Väga palju sõltub ka ühiskonnast. Tihti valivad noored endale vale seltskonna või koolis on midagi halvasti, muutub ka iseloom. Hakatakse suitsetama, jooma, tarbima narkootikume jne. Tihti armastatakse süüa kiirtoite ja rämpstoitu. Tänu sellel langeb tervis käest ja eluviis on lühem. See kõik kujuneb välja väga ruttu. Tihti on raske sellest loobuda, sest kas ei ole piisavalt tahtmist või siis see on saanud juba liiga suureks harjumuseks. Tihti anname uuel aastal endale lubadusi, et võtame paar kilo maha ja hakkame korralikult trenni tegema, toituma tervislikult jne. Üldiselt see jääb ajutiseks. Kõik on kinni inimese enda mõtlemises. Tervis on inimese üks suurimaid varasid. Seda tuleb hoida, et elada võimalikult kaua, sest lõpuks me sureme nagunii ja me elame ainult üks kord elus! Iga mõistuse juures olev inimene peaks elama
kõige vanem vend sai hariduse ja õppis Tartus advokaadiks. II tants. Taavet oli uus peremees ja Mats Aniluik mulda sängitatud. Peremehena ta erines oma isast, ta oli rõõmsameelsem, energilisem ja leebem, aga ka vabamate elukommetega. Naiseks oli ta võtnud Roosi (mitte kõige rikkam tüdruk külas ja kehva mainega seetõttu), neil oli poeg Edgar. Jällegi oli keskseks teemaks viljavõtt ja aurukatel. Sõnelemised, rivaalitsemised ja ütlemised naabrite vahel. Nagu harjumuseks oli saanud, toimus peaaegu iga viljakorjamis aeg midagi traagilist. Teises tantsus oli selleks sulase Eedi käe kaotus aurukatlasse. Samal päeval tuli ka võlanõudija tallu, kuna Taavet oli kunagi vennal külas käies ja linna peal lõbutsedes sõbrunenud ühe mehega, kellele oli ta nõus laenu käendajaks hakkama. Muidugi tõmmati ta lohku ja ta pidi ise maksma, kuna tal polnud seda maksta, korraldati oksjon. III tants. Selleks ajaks oli Taavet kaotanud oma naise, ta oli kurb ja nukker
Kuid on ka neid, kellel pole mingeid sihte, kes elavad lihtsalt ükspäev korraga ja vaatavad, mis järgmine päev juhtub. Kuid on ka neid, kes on juba varakult ära otsustanud, kelleks nad saada tahavad või kuidas nad elu elada tahavad. Paljud noored kindlasti ei mõtle tulevikule, käivad koolis nii palju kui tahavad, kõigest on ükskõik, käivad igal pool pidudel ja kodus eriti ei viibigi. Nad ei mõtle tulevikule ette, nad lihtsalt elavad ükspäev korraga. Aga kui see juba harjumuseks muutub, siis on raske sellest välja tulla, sest sõbrad ootavad sind, vanematel on ükskõik ja äkki oled isegi koolist väljaviskamise äärel. Siis on juba hilja asju ringi teha ja nad peavad kõik järgi õppima ja elu ei olegi enam nii ilus. Ka mina olen selliste juhtumitega kokku puutunud aga ma arvan, et neid ei ole palju. Ma isiklikult arvan, et kõige populaarsem noorte seas on saada hea haridus ja siis vaadata, mis edasi saab. Ka mina valisin selle tee
Kehakeel Võtsin endale ülesandeks mõnda aega uurida ja tõlgendada teiste inimeste liigutusi ning analüüsida enda omi. Jälgisin teadlikult erinevates situatsioonides inimeste mitteverbaalset käitumist ehk kehakeelt. Me omandame paljud liigutused lapsepõlves. Eitava suhtumise märgiks raputame pead. Näiteks, kui väikesel lapsel on kõht täis, liigutab ta pead kahele poole, et ema ei saaks talle lusikat suhu panna. Kõige kergemini mõistetavad liigutused ongi lastel. Kui laps valetab, püüab ta kätega suud katta. Kõrvade katmine kätega või sõrmede toppimine kõrvadesse, väljendab, et laps ei taha vanemate moraalijutlust kuulata. Laps surub peopesad silmadele, kui ta näeb seda, mida ei taha. Kui lapselt midagi ära võtta, siis paneb ta käed puusa, ajab lõua ette ja suu on pärani, näidates hambaid. Sellise käitumisega püüab ta hirmuäratav välja näha. Tervitamine avab tee suhtlemiseks. Kasutatakse erinevaid võimalusi: peanoogutus, käeviibe, käepi...
olla. Palju suuremat survet avaldavad hoopis sõbrad ja perekond. 70% tänapäeva alealiste( vanuses 15-17 eluaastat) pidudest on kahjuks alkoholiküüsi sattunud. Peol olles ei võeta sind eriti tõsiselt(juhul kui pole sa eriliseks eeskujuks) enne kui oled klaasikese kangemat ära joonud. Suur suur osa inimestest ongi saanud oma alkoholi pisiku just noorena peol viibides. Algul võetakse lihtsalt moepärast, aga pärast hakkab see harjumuseks saama, kui ühel hetkel on organism üsna solvunud ja tusane, kui sa juba teist reedet järjest oled pidanud kainet taksojuhti mängima. Perekonna seisukohast tean elavaid näiteid sellest, kuidas on lapsed läinud oma vanemate jälgedes. Millegipärast on perekonnad, kus vähemalt ühel vanemal on kombeks aegajalt( või natukene tihedamini) alkoholi tarvitada, pärandanud selle kombekohase talitluse ka oma lastele
Rääkides rahvuse ja kultuuri hoidmisest ei tohi unustada keskkonda. Keskkonna säilimine on kogu elu aluseks. Eesti keskkonna seisund tervikuna on hea väikese asutustiheduse ja suhteliselt vähese majandustegevuse tõttu, kuid rahvaarvu kohta on keskkonnasaaste liiga suur. Selleks, et vähendada negatiivset mõju keskkonnale, peaks riik inimesi rohkem ohtudest teavitama ja suunama keskkonnasäätsliku tarbimise suunas, muutes selle igapäevaseks harjumuseks. Oluliseks sammuks keskkonnasäästlikuma riigi suunas oleks võtta kasutusele rohkem alternatiivenergiat. Rahva huvi osalemaks Eesti jätkusuutliku tuleviku tagamisel peaks kasvama. Iga inimese mõtteviis loeb. Ka mina üritan enda osa anda keskkonna heaolusse. Näiteks pean oluliseks energiatarbijate välja lülitamist kui neid ei kasutata, paberi taaskasutust, prügi prügikasti viskamist, jäätmete toimetamist selleks ettenähtud kohtadesse jne.
Tegelikult aga ei tasu unistada mingist ebamäärasest kaelakukkuvast summast, sest seda ei tule. Me peame teadvustama, et raha on elus tähtis, aga kõigepealt peame teadma raha väärtust. St raha tuleb austada mitte jumaldada ja kummardada. Raha peab teenima sind mitte vastupidi. Tuleb muuta oma harjumusi, sest harjumused ei lase edasi areneda, liikuda. Nad teevad meid laisaks, paksuks, kibestunuks ja rõõmutuks. Seega tasuks teadvustada kõiki tegemisi, mis on harjumuseks saanud ja küsida endalt, et kas saab ka teisiti. Harjumuste muutmine on ainult peas kinni. Selle muutes saab hing värskust juurde, me silmad hakkavad särama. Harjumuse muutmine on alati meie võimuses. Viimaks, õnnelikkus on valik, mida me saame teha iga päev. Õnnelikkus ei ole müstiline ja kättesaamatu, selleks tuleb vaid saada endaga ühendus ja meeles pidada, et õnnelikkus ei ole püsiv seisund, sest miski siin inimilmas pole jääv
tujus), sotsiaalne tervis (suhted teiste inimestega), eetiline ( iseendast sõltumine, toimetulek) ja vaimne tervis (ajutegevus, mis on seotud kogu organismiga). 3. Tervist mõjutavad mitmed tegurid: pärilikkus, eluviis, keskkond ja tervishoiusüsteem. Seletan lahti iga tunnuse ja toon välja, kuidas need mõjutavad inimese tervist. Pärilikkus kandub järglastele edasi, eluviis on inimesel harjumuseks kujunenud tegevused, keskkonna mõju inimesele ehk loodus, ruumid kus viibitakse ja tervishoiusüsteem, mille ülesanne on inimest abistada. 4. Oluline faktor on tervisliku eluviisi juures ka vaimne tervis. Toon välja vaimse tervise olulisuse ja seletan, mida mõeldakse vaimse tervise all. Räägin ka vaimsest tervishoiust, mis on seotud üldse kehalise tervishoiuga. (Näiteks vaimset tööd on hambavaluga peaaegu võimatu teha)
enneaegse surma ja invaliidsuse põhjus Euroopa Liidus. See põhjustab vägivalda, huligaansust, kuritegevust, pere- ning tööprobleeme. Eestis on olukord veel hullem. Selge on see, et alkoholi tarbimisele tuleb seada piir. Alkoholi tarbimine sõltub eelkõige kodusest kasvatusest. Kui perekonnas lapsevanemad joovad pidevalt suurtes kogustes alkohoolseid jooke ja lubavad seda teha ka oma lastel, siis lastel saab alkohoolsete jookide tarvitamine harjumuseks. Nendest kasvavadki inimesed, kes ei käi tööl ja ainult joovad. Nendes perekondades, kus taunitakse alkoholi tarbimist ja õpetatakse seda ka oma lastele, ei tahagi nad alkoholi tarbida ja tegelevad neile meelepäraste tegevustega. Sõbrad mõjutavad ka väga palju alkohoolsete jookide tarbimist. Kui kambast kõik joovad ja üks ei joo, siis vaadatakse teda halvustavalt. Kui aga sõpruskonnast ainult üks joob, siis just tema käitumist taunitakse ja ei peeta õigeks. Ühiskonna ja
Lindudest ei või süüa kotkaid, kaarnaid, kulle, jaanalindu, kägu, kajakat, haukaid, kassikakku, puguhane, kormorani, toonekurge, haigruid, vainukägu ja nahkhiirt. Islam Moslemid ei söö sealiha ja ei tarvita alkoholi ning verebaasil valmistatud toitu. Nad söövad islami rituaali kohaselt tapetud loomade liha. Moslemitel on paast ramadaani ajal, paastumine on islami seadus, mis seisab kõrvuti palve, almuste ja palverännakuga. Paastumine on harjumuseks juba ammu aga islam tegi sellest kindla kohustuse ja määras aja. Paast võib olla kohustuslik kui ka vabatahtlik, igal täiskasvanud ja tervise juures olevale moslemile on kohustuseks paastuda igal aastal islamikalendri üheksanda kuu Ramadanikuu jooksul päikesetõusust päikesloojanguni. Paast on söögist, joogist ja seksuaalsuhtest loobumine. Kristlus Katoliku kirikus, luteri kirikus ja õigeusu kirikus, praeguseks on kristlus levinuim usund.
4. väldi ülemäärast füüsilist pingutust õhtul. 5. väldi alkoholi kasutamist 2 tundi enne magama minekut. Unehäired 6. väldi kohvi joomist peale kella nelja või 6 tundi enne magama minekut. 7. väldi suitsetamist mõned tunnid enne magamist. 8. Väldi ülemäärast söömist ja joomist enne magama heitmist. Ära söö ärgates öösel (see võib muutuda harjumuseks). Tee magama minemine võimalikult mõnusaks: 9. Tee magamistuba võimalikult soodsaks uinumiseks ja magamiseks (vaikus, temperatuur, valgustus). 10. Tegele millegi rahustavaga enne magama minemist, lõõgastu. Tänan kuulamast
Minu arvates võiks olla selle teksti pealkiri: "Mis on õnn?", kuna intervjuu on nii laia tekstiga st põhiteema on ikkagi õnne kohta, mitte selle ostmise. 2. Autor väidab, et paljudel inimestel on ebatäpsed või vigased arusaamad sellest, mis on õnn. Nimeta kolm põhjust, mis teeb õnne/ebaõnne tunnetamise keeruliseks. Arvan, et keeruliseks teevad õnne tunnetamise, näiteks harjumus. Kui sa ikka liiga tihti saad kingitusi, siis see muutub harjumuseks ja enam ei paku nii palju rõõmu, kui harva said neid. Lisaks veel ma arvan, et kurb meel või halbade asjadele mõtlemine teeb õnne tunnetamise keeruliseks, kuna siis sa ei näe enda ümber häid asju ja sa ei oska kasvõi pisikestest õnneliksest momentidest/asjadest rõõmu leida. Kolmandaks usun, et üks asi, mis teeb ebaõnne tunnetamise keeruliseks, on see, kui inimene on näeb kõike läbi "roosade prillide" ehk ta on liiga optimistlik. 3
aastal kaevab Andres koos Pearuga kraavi. Tehakse palju tööd, kuigi tulemused jäid kesiseks (lk 72). 2. aastal tehti veelgi rohkem tööd, tulemused olid veelgi paremad: sõnnikut rohkem, vilja rohkem, kari suurem (lk 81). 3. aastal oli peale töö tegemise veel kohtuprotsessid Pearuga, sinna kulus palju aega 5. aastal 10. aastal tööd on rohkem, jõudu vähem, töötulemused on samad. 20. aastal, (lk 344). Andrese jaoks oli töörügamine harjumuseks ja paratamatuks tarviduseks, mitte enam unistuse teostamiseks. 2. Andrese Unistuse täitumine Andres ostab Mäe talu, sest tahab kohta luua oma järelpõlvede jaoks, loodab soise maa kraavide abiga normaalseks maaks muuta, tahtis oma tööga maale väärtuse anda. Andres unistab sellest, et ükskord on kogu Vargamägi tema laste käes. "Üks imelik mõte oli viirastusena Andrese peaaju külastanud...mis oleks, kui ükskord oleks kogu
sõja. Paraku tekkis sellises riigikorras pettumus mitmetes teistes riikides, eelkõige seetõttu, et demokraatia ei suutnud lahendada mitmeid probleeme, millega riigid silmitsi seisid. Peamiste probleemidena võib siin välja tuua: 1) muutused ühiskonnas keskklass kaotas sõja tõttu oma mõjuvõimu, esile tõusis töölisklass, kes hakkas mõjutama riikide arengut 2) sõja mõju sõja tingimustes tõhusaks osutunud karmikäeline võim muutus harjumuseks ka peale sõda 3) pettmus Verasilles süsteemis rahulepingud vihastasid ja tekitasid pahemeelt sõja kaotanud rahvastes. Toetust leidsid riigijuhid, kes lubasid ebaõigluse heastada 4) majandusliku raskused eelkõige majanduskriis röövis inimestelt usu demokraatiasse. Seda kasutasid ära mittedemokraatlikud poliitilised jõud 1930 aastatel tekkis Euroopas olukord, mis soodustas diktatuuride tekkimist enamikes Euroopa riikidest.
Sisukord Sissejuhatus Veenmine on juba läbi aegade olnud inimloomuse üheks paratamatuks harjumuseks. Selle abil saab läbi suruda oma tahtmist, kuid samas aitab ta ka muuta teise inimese ettekujutust mingite konkreetsete asjade või arvamuste suhtes. Kuulus filosoof Aristoteles on öelnud: ,,Veenmine on kunst panna inimesi tegema midagi niisugust, mida nad hrilikult ei teeks, kui sa seda neilt ei paluks." Oma referaadiga ma üritan välja selgitada kui tõhus mõjutamisvõte veenmine on, kui positiivne ta on võrreldes teiste mõjutamismeetoditega ning millised on kõige olulisemad
ema juures siis aitan tal suuremaid ja raskemaid majapidamistöid teha. Minu suurimaks eeskujuks on mu vanaisa, kellel ma käin suvilas abis mitmeid töid tegemas. Ta on õpetanud mulle palju. Enne pensionile minekut töötas ta ehitajana ja ta on rääkinud ning teadmisi jaganud palju asju ehitusest ja ka maalritöödest, seepärast tahtsin ma ametikooli minna ehitusviimistlust õppima. Juba väiksena hakkasin oma vanaisal nädalavahetustel abis käima ja see sai harjumuseks. Juba nooremast peast, kui vanaisa puud tellis siis koos saagisime ja lõhkusime puid talveks emale. Õed käisid väga harva abis vanavanematel ja sellepärast arvasin vahepeal, et mulle on liiga tehtud. Mida vanemaks ma saan, seda rohkem saab mulle selgeks, et vanaisa tahab mulle ainult head sellega teha ja mind õpetada, et iga töö taga on midagi head. Kas siis palk , hea kiidusõna või mõni muu tunnustus. Samas tunnen, et minult oodetakse rohkemat, sest olen siiski ju pere ainuke poeg.
Hindamisliigutused on mitmesugused käeliigutused näo juures. Hindamisliigutused teavitavad kas negatiivsest või positiivsest suhtumisest. Eks iga inimene ole kord soovinud endale võimet teiste mõtteid lugeda. Seda iha on peetud müstiliseks. Tegelikult on see aga võimalik kehakeele abil. Selleks, et mõista inimeste käitumist, peame õppima mõistma nende kehakeelt, millega on tihtipeale väga raske oma mõtteid saladuses hoida, kuna vastavad zestid ja poosid on meile harjumuseks saanud. Lugenud läbi käesoleva referaadi, oskate paremini mõista inimese mõtteid. Kasutatud leheküljed: http://et.wikipedia.org/wiki/%C5%BDest http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kehakeel_kullikorol.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kehakeel 28.10.2013 Jürgen Ilves
kolhoosikorda". Nii pikka happy endi pole isegi tänapäeva kõige maitselagedamates Disney filmides. Suure lootuse- ja rõõmumeeleolu külvamine ongi üks läbipaistvamaid jooni tolleaegsetes filmides. Tõelise heaoluriigi kuvandi loomisele suunatud propaganda vahele on aga lisatud ka enam või vähem varjatud viiteid valitsevatele piirangutele ja loojate päris soovidele. Läbivalt keskendub tõerääkimise ja silmakirjalikkuse, aususe ja harjumuseks saanud valetamise ning tõekartuse teemale Veljo Käsperi film "Viini postmark". Seda küsimust tõstatab ja puhtinimlikke dilemmasid avab eriti ilmekalt Jüri Järveti kehastatud Martin Rolli karakter tolles filmis. Jüri Müüri ja Grigori Kromonaovi filmis "Põrgupõhja uus Vanapagan" käsitletakse tõe ja õiguse temaatikat kahe vastandliku elukäsituse võtmes. Kaval-Ants õpetab Vanapaganat valetama, öeldes, et ega maa peal muudmoodi hakkama saagi, kui vaid valetades
Mõtle sellele, kuidas sinu CV eristuks teistest kandidaatidest. Kui oled sihikindlalt uue töö otsinguil, pühenda igapäevaselt vähemalt tund, et viia end kurssi huvipakkuva valdkonna uudiste ja viimaste trendidega. Nii saad rakendada oma teadmisi ka tööintervjuudel. Arenda ennast raamatute ja teadusartiklitega. Ka üks raamat või kirjatükk võib muuta su harjumusi, mõttekäike ning avada uusi uksi. Muuda raamatute lugemine endale harjumuseks. Külasta koolitusi või seminare mõnel huvipakkuval teemal. See on kogunemispaik vähemalt ühe ühise huviga inimestele ja hea võimalus suhtlusvõrgustiku loomiseks. Kirjuta üles, millised ettevõtted on sulle meelepärased ning kus sooviksid kanda kinnitada. Kaardista ära ka need, kel on sulle huvipakkuv tööpakkumine just praegu üleval. Tutvu kuulutusega ning pane end kandideerimiseks valmis.
Otsast alustamine on kõik põnev ja uus. Huvitav on valida uut mööblit, tapeete või lihtsalt kolida teise linna. Muutused annavad meile mõneks ajaks rahu, millest suurema osa saame kujunduslikust ja loovast tegevusest, eelkõige uuega kohanemisest. Meile on hakanud selline elu meeldima, selline eluviis muudab elu huvitavamaks ja sedasi saab maandada oma rahulolematust muu maalima üle, mida tavainimene oma meele järgi kohandada ei suuda. Selline ränduri elu on juba muutunud uueks harjumuseks. Sellegipoolest oleme me õnnelikud ja ka enam- vähem rahul oma eluga, seda eriti siis, kui me saame teha midagi meelepärast, meisterdada, luua ja ehitada ise. Loo mõte on selles, et inimesed saavad ise oma elu muuta selliseks, milles saaks olla piisavalt rahul. Näiteks tegeleda meeldivate hobidega, valida sobivaim töö või lihtsalt kolida. Võimalusi on palju ning tuleb mõelda ja üritada leida oma tee maailmas. Samas just liiga suure
väga palju ahvatlusi, millele peab nooruk vastu astuma. Toon näiteks narkootikumid. Seda sorti mõnuainete levik ajaga aina kasvab. Algul peol sõbrad pakuvad, võidakse küll ära öelda, kuid kui pidevalt näed, et tuttavad uimasteid pruugivad mõtled, et miks mitte proovida ka ise. Vahel tõesti proovitakse korra ja rohkem ei tarvitata, kuid enamusele siiski hakkavad seda sorti ained meeldima. Alguses võib olla lahe kui pidudel on väga hea tuju sees. Kuid kui selline asi muutub juba harjumuseks või hullemal juhul juba sõltuvuseks, siis ei ole enam eriti pääseteed elu allakäigu trepil. Saab otsa raha mille eest narkootikume osta ja hakatakse varastama. Mõned inimesed on võimelised isegi ühe doosi mõnuaine pärast tapma. Tavaliselt peetakse perekonda lapse esimeseks õpetajaks ja suunajaks. Kuid on palju juhuseid, kus korralikust perekonnast on tulnud varas või narkomaan ja sellises olukorras mängib ikkagi põhilist rolli sõpruskond
07.11.10. Võime mõista inimeste sees toimuvat ilma sõnadeta Ma arvan, et iga inimene on kord soovinud endale võimet teiste mõtteid lugeda. Seda iha peetakse müstiliseks. Tegelikult on see aga võimalik- kehakeele abil. Selleks, et mõista inimeste käitumist, peame õppima mõistma nende kehakeelt, millega on tihtipeale väga raske oma mõtteid saladuses hoida, kuna vastavad zestid ja poosid on meile harjumuseks saanud. On kindlaks tehtud, et inimeste vahelises suhtluses sõnadega antakse teabest edasi vaid 7%, heli abil (kaasa arvatud hääletoon ja intonatsioon) 38%, mittesõnaliste vahendite kaudu aga 55%.(A. Mehrabian). Olen ka ise sellele mõelnud, aga poleks uskunud, et kehakeelel suhtluses niivõrd oluline roll on. Kehakeel võib isegi asendada sõnalist suhtlemist. Inimene suudab lugeda teise inimese mittesõnalisi signaale ning võrrelda neid mittesõnalistega
annaabi.ee 
