Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Käsitööriistad (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on sobiv kaugus pinnast püstoliga värvimisel?
  • Kuhu kogutakse märgmenetluskapis mööda pritsitud värv?
Käsitööriistad .
  • Pintsel koosneb kolmest osast


    Vars, harjased , kate(kest)
  • Pintsli harjased tehakse


    Jõhvidest, loomaharjastest või tehiskiust
  • Pintslite liiguts ja loetelu


    Eriotstarbelised pintslid ja tavalised pintslid:
    Rõngaspintsel, lapikpintsel, lakipintsel
    Eriotstarbelised: Radiaatorpintsel, joonimispintsel, joonistuspintsel, tekstipinstel, šabloonipintsel, piitspintsel, soonpintsel, hajutamispintsel, lohisti.
  • Milleks kasutatakse maalriharju


    Maalriharju kasutatakse eri tüüpi värvide pinnale kandmiseks. Eriti ehitusvärvimisel ja sealgi peamiselt välitöödel.
  • Kuidas hooldada pintsleid


    Pintsleid ja värvimisharju korras hoidmata on võimatu saavutada töös head lõpptulemust. Pintslid ja harjased tuleb kohe pärast töö lõpetamist ära puhastada. Kui töö katkestatakse lühiajaliselt võib panna töövahendid plastmaskotti nii, et nad ei puutuks kokku õhuhapnikuga ja püsiksid seetõttu töökõlbulikuna mõne tunni vältel.
  • Milleks kasutatakse värvirulle


    Suurte pindade värvimiseks kasutatakse värvirulle + nendega saab kiiremini töö tehtud.
  • Naturaalne harjas sobib lahusti baasil värvidega värvimiseks.

  • Milline on sobiv kaugus pinnast, püstoliga värvimisel?


    Püstoliga värvimisel on sobiv kaugus pinnast 200-250mm.
  • Kuhu kogutakse märgmenetluskapis mööda pritsitud värv?


    Tööstuses on pihustuskambris veeringlussüsteem, mille abil moodustub kapi tagaseinale veekardin. Tootest mööda pritsitud värv satub veekardinale ja voolab sealt kapi põhjas olevasse basseini. Veele lisatakse koagulante, mille mõjul värv settib basseini põhja või kerkib pinnale.
    Koagulandid valitakse vastavalt kasutatavale viimistlusmaterjalile. Tööprotsessi jooksul tuleb koagulante lisada vastavalt pihustusjäägi kogusele senikaua , kuni vesi küllastub kuivainejäägiga. Seejärel vajab nii kamber kui veemahuti korralist süvapuhastust.
  • Mis mõjutab oluliselt värvi viskoossust


    Vedeliku viskoossus on sõltuv vedeliku temperatuurist ja rõhust. Vedeliku temperatuuri suurenedes tema viskoossus väheneb ja rõhu suuurenemisel viskoossus suureneb.


  • Käsitööriistad #1 Käsitööriistad #2
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor powned123 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Maalritööde käsitööriistad
    5
    doc

    Maalritööde käsitööriistad

    Pintsel, pahtlilabidas, värvirull, lood, tapeedilabidas, tapeedihari, tapeedi lõikaja, lapp, käärid, terashari, liimihari, lihvimistald, kruvikeeraja, värvivann, värviprits, pritsepüstol, nuga, kraabits Käsitöövahendid Maalritöös on palju objekte mille värvimisel tuleb kasutada käsitöövahendeid. Näiteks ehitiste renoveerimisel ja remonttöödel kasutatakse enam käsitööd kui rulli abil värvimist. Osav töötegija hindabki eriti kõrgelt käsitsi töötamise vahendeid, kuna nende abil tulevad esile ka head ametioskused. Tähtis on ka töövahendite korrashoid. Ka parim töötegija ei tee head tööd halvasti hoitud töövahendi abil. Järgmisena tutvumegi erinevate maalritöös kasutatavate tööriistada ja nende korrashoiuga. Pintslid on maalri põhitöövahendid. Neid valmistatakse tänapäeval väga erinevaid ja vastavalt erinevatele värvidele ning töö eesmärgile. Pintslit hankides on vaja ka teada, et turul on ka palju nö ühekordseid pintsleid. Need on ni

    Maalritööd
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

    Esmaabi



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun