Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Iguaan (0)

1 Hindamata
Punktid
Iguaan #1 Iguaan #2 Iguaan #3 Iguaan #4 Iguaan #5 Iguaan #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor dwarfin Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
110
pdf

Sinise planeedi projekt

Ainult teadmine, kuidas asjad tegelikult on, annab meile tõelise valikuvabaduse Aigar Säde 2 SINISE PLANEEDI PROJEKT Faktipõhine uurimustöö tulnukatest ­ 25 Westchester Camp Keskse Uurimistöö Amet # 3 TULNUKATEST ELUVORMID KOOD: ARAMIS III ­ ADR3-24SM 3 EESSÕNA Järgnev dokument arvatakse olevat ühe teadlase isiklikud märkmed ja teaduslikud päevikud. Ta oli valitsuse poolt palgatud mitmeteks aastateks uurima erinevate allakukkunud sõidukite sündmuspaiku, üle kuulama kinnipeetud tulnukatest eluvorme ja analüüsima neist sündmustest kogutud informatsiooni. Ta tegi ka märkmeid dokumentidest, millega ta kokku puutus ­ mis olid seotud kas siis otseselt või kaudselt organisatsiooniga, selle struktuuriga või ope- ratsioonidest, mis kogusid taolist infot. Kui avastati, et ta oli teinud isiklikke märkmeid ja s

Filosoofia
thumbnail
27
ppt

Evolutsiooni kujunemine

"Liikide tekkimine" 1859.a. "Beagle" 1832-1836.a. 20 aastat mõtiskles, kuni valmis evolutsiooniteooria: LOODUSLIK VALIK (LV) on liikide muutumise peamine põhjus. LV tuleneb olelusvõitlusest ja päri- likust muutlikusest. Darvinism Sünteetiline evolutsiooniteooria Noor Darwin ja "Beagle" Purjeka "Beagle" ekspeditisoon 1832-1836 Kas jumal tõesti viitsis igale saarele erineva nokakujuga vindiliigi luua? Galapagos Galapagose iguaan, albatross, hüljes, pingviinid ­ ainulaadsed Kas nii? · Kodune töö: küsimused lk 51.

Bioloogia
thumbnail
2
sxw

Kliimavööndid

Neil on veekindel nahk. Näide: kaktus, piimalill, aaloe, velviitsia, mugulnurmikas, saksauul, tääkliilia, Näide: karakal, kõrbehiir, iguaan, kaameliastel. skorpion, kaamel Jääb vihma- ja Aasta jaguneb seal Seal on ferralliitmullad. Valitsevad 1-3 m kõrrelised. Neil on Loomastik on liigirikas. Enamasti Savann lähisekvatoriaalsete kaheks: niiske ja kuiv. Niiskel ajal katab seda tugev tihedasti põimunud juurestik

Bioloogia
thumbnail
74
odt

Ökoloogia konspekt

Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taksonoomiliste üksust

Ökoloogia
thumbnail
17
docx

Roomajate liigirikkuse võrdlus

Eesti Roomajate liigirikkuse võrdlus Eesti roomajate liigirikkuse võrdlus Soomega. Juhendaja: Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tabel 1. Roomajate taksonoomia. Taksonoomia Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Roomajad Reptilia Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa- eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast. Tabel 1. näeme, et roomajad kuuluvad Animalia riiki, Chordata hõimkonda ja Reptilia klassi. [13] Roomajad on evolutsiooniliselt esimene täielikult maismaal eluga kohastunud selgroogsete rühm. Joonis 1. näeme ka maismaa eluviisiga Soomuselist Sauromalus obesus. Roomajate hulka kuulub äärmiselt mitmekesise kehaehitusega loomade rühmi. [13] Joonis 1. Soomuseline Sauromalus obesus Roomajate hulka kuuluvad - väikesed sisalikud, jäsemeteta maod, kala meenutavad kalasisalikud, kilprüüsse sulet

Bioloogia
thumbnail
58
doc

Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS

Õppejõud lekt Elle Rajandu ja dots Tiina Elvisto EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED Kordamisteemad rekreatsiooni tudengitele I. Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon 1. Eluslooduse jaotus. Elusloodus: –domeen-riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik NÄIDE Liigist alustades: Rasvatihane – tihane – tihaslased – värvulised – linnud – keelikloomad – loomad – eukarüoodid 2. Mitteloomsed organismid Eestis. Üldiseloomustus, paljunemine, liigiline mitmekesisus. Bakterid- n kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Paljunevad pooldumisega. Ligikaudu 1-5 mikromeetri suurused. Seened- Neile on iseloomulikud pikad torujad rakud. Seened moodustavad eoseid. Esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist. Umbes 100 000 seeneliiki Vetikad- on suur fotosünteesivõimelist

Bioloogia
thumbnail
4
odt

Loodusvööndid

haruline ja sügavale ulatuv juurestik ja lühike eluiga. Põhilised taimed: kaktused, aaloed. 5. Mullastik ­ vähe huumust, helehall. Mulla pinnale ja ülaossa ladestub palju sooli. 6. Loomastik ­ öine eluviis. Enamasti heledavärvilised, väikese kehaga, pika sabaga. Paljud loomad jäävad suveunne. Puuduvad higinäärmed, kuid on soolanäärmed. Roomajate nahk on veekindel, saba pikk, sest seal saab vett hoida. Peamised loomad: närilised, iguaan, karakal, skorpion, kilpkonnad, maod, kaamelid. 7. Inimesed ­ Kõrbeelanikud (beduiinid, hotentotid, busmanid, aborigeenid) on hästi kohastunud kuivuse ja kuumusega. Hangivad vett taimedest, loomadest ja pinnasest. Tegeletakse rändkarjakasvatusega, kui võimalik, siis ka põlluharimisega. Riietus hele ja terve keha on kaetud. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA VÕSA 1. Kliimavööde ­ lähistroopiline kliimavööde 2. Kliima ­ kuum, vähe sademeid

Geograafia
thumbnail
20
docx

Geograafia koolieksam 2013

sügavale ulatuv juurestik ja lühike eluiga. Põhilised taimed: kaktused, aaloed. · Mullastik ­ vähe huumust, helehall. Mulla pinnale ja ülaossa ladestub palju sooli. · Loomastik ­ öine eluviis. Enamasti heledavärvilised, väikese kehaga, pika sabaga. Paljud loomad jäävad suveunne. Puuduvad higinäärmed, kuid on soolanäärmed. Roomajate nahk on veekindel, saba pikk, sest seal saab vett hoida. Peamised loomad: närilised, iguaan, karakal, skorpion, kilpkonnad, maod, kaamelid. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA VÕSA 1. Kliimavööde ­ lähistroopiline kliimavööde 2. Kliima ­ kuum, vähe sademeid. Kevadel ja talvel on sademeteperiood. 3. Piirkonnad ­ Vahemere äärsed maad, Lõuna-Aafrika, Austraalia edelarannik, Põhja- Ameerika läänerannik, Lõuna-Ameerika lõunarannik. 4. Taimestik ­ peavad taluma kuivust. Enamjaolt tsitrusviljad, oliivipuud. Metsaraie ja

Geograafia



Lisainfo

Referaat

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun